NordenBladet – Lillestrømi vald katsetas eelmisel aastal kolmes lasteaias boonussüsteemi, et vähendada haiguspuudumisi. Tulemused näitavad, et kõigis projektis osalenud lasteaedades vähenes lühiajaline puudumine. Nüüd soovib valladirektor süsteemi laiendada.
Boonussüsteem näeb ette kaht liiki toetusi. Töötajad saavad 350 Norra krooni iga kasutamata omavastutusel haiguspäeva eest, kokku kuni 12 päeva ulatuses aastas. Lisaks saab töökoht 60 000 krooni kollektiivset boonust, kui saavutab seatud eesmärgi haiguspuudumiste vähendamisel. 2026. aasta veebruaris maksis vald välja kokku 241 150 krooni, mis vastas 689 kasutamata haiguspäevale.
Kuigi ametiühingud olid süsteemi suhtes kriitilised, peavad valla juhid tulemusi positiivseks. Suurim muutus toimus Ramstadskogeni lasteaias, kus lühiajaline puudumine langes 6,74 protsendilt 4,17 protsendile. Samas rõhutavad töötajate esindajad, et muutused on pigem väikesed ning raha võiks kasutada hoopis põhikoosseisu suurendamiseks või püsivate asendajate palkamiseks.
Lillestrømi valladirektor teeb nüüd ettepaneku jätkata projektiga veel ühe aasta ning kaasata alates 2026. aastast ka uus lasteaed ja kolm hooldekodu osakonda. Küsimust arutab vallavolikogu 8. aprillil. Programmi jaoks on nii 2025. kui ka 2026. aastaks eraldatud üks miljon krooni.
NordenBladet – Uued andmed näitavad, et ainult 65 protsenti Norra lasteaedadest vastab seaduses sätestatud pedagoogilise personali nõuetele. Haridusväljaanne Utdanningsnytt koostas ülevaate riigi maakondade ja omavalitsuste lasteaedade personaliseisust, tuginedes Norra Haridusdirektoraadi värskele statistikale.
Ülevaatest selgub, et kõige kehvem on olukord Akershusi maakonnas, mis asub Oslo ümbruses Ida-Norras. Seal täidab pedagoogilise personali nõuded vaid 39,7 protsenti lasteaedadest.
Kõige paremini tuleb nõuetega toime Agderi maakond, mis paikneb Lõuna-Norras rannikualal. Seal vastab nõuetele 94,6 protsenti lasteaedadest.
Norra lasteaedadel tuleb igal aastal taotleda erandit, kui nad ei suuda täita nõuet vajaliku arvu pedagoogilise ettevalmistusega töötajate kohta. Paljud lasteaiad esitavad sellise taotluse korduvalt aasta-aastalt, samas kui osa asutusi jätab taotluse üldse esitamata.
Andmed viitavad, et pedagoogilise personali nappus on riigis jätkuvalt tõsine probleem ning piirkondlikud erinevused on märkimisväärsed.
Lisaks viitavad värsked uuringuandmed, et Norra eesmärgi saavutamine tõsta lasteaiaõpetaja haridusega töötajate osakaal 2030. aastaks 60 protsendini muutub praeguse arengu jätkudes väga keeruliseks. Stavangeri ülikooli professor Thomas Moser rõhutas, et ilma ulatuslike meetmeteta, mis aitaksid nii uusi töötajaid värvata kui ka olemasolevaid ametis hoida, on seatud sihini jõudmine tõenäoliselt raskendatud.
Uuringu kohaselt töötas 2023. aastal lasteaedades vaid 49,2 protsenti kvalifitseeritud lasteaiaõpetajatest. See on esimene kord alates 2004. aastast, kui näitaja langes alla 50 protsendi. Samal ajal on vähenenud ka nende noorte lõpetajate osakaal, kes lähevad kohe pärast õpinguid lasteaeda tööle. Kui varem suundus üle 80 protsendi värskelt lõpetanutest kohe erialasele tööle, siis 2023. aastal oli kuni 23-aastaste seas see näitaja langenud 30,7 protsendini.
Teadlaste hinnangul ei seisne probleem üksnes töökohtade kättesaadavuses, vaid üha enam selles, et noored ei soovi lasteaeda tööle minna. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et osa täiendõppest viib õpetajaid hoopis sektorist välja. Näiteks kooliainetele suunatud edasiõppe läbinutest jääb pärast õpinguid lasteaeda tööle vaid väga väike osa. Seetõttu rõhutavad teadlased ja haridusvaldkonna esindajad, et olukorra parandamiseks tuleb muuta nii õppe- kui ka töötingimusi, et lasteaiaõpetajad sooviksid erialale tulla ja sinna püsima jääda.
NordenBladet – Norra ühiskonnaohutuse ja hädaolukordade amet (DSB) on avanud uuendatud riikliku andmeportaali (Kunnskapsbanken), mis koondab ajakohastatud andmeid loodusohtude, haavatavuse ja ühiskondlike riskide kohta. Tegemist on tööriistaga, mis aitab paremini hinnata võimalikke ohte ning teha targemaid otsuseid nii avalikus sektoris, ettevõtetes kui ka kogukondades.
Uus andmeportaal (kart.dsb.no/kunnskapsbankkart) ühendab erinevatest allikatest pärinevad andmed, sealhulgas kindlustussektori kahjuinfo, ning seda uuendatakse iga kuu. See tähendab, et kasutajatel on võimalik saada senisest täpsem ülevaade sellest, millised riskid eri piirkondi ähvardavad ja kuidas neid ennetada.
Finans Norge kindlustuse ja pensioni valdkonna direktor Stefi Kierulf Prytz rõhutas, et tegemist on olulise ja kauaoodatud sammuga. Tema sõnul vajavad omavalitsused paremini kättesaadavat ja kvaliteetset teavet, et koostada sihipärasemaid riski- ja haavatavusanalüüse.
Miks see on oluline?
Riskide ennetamine muutub järjest tähtsamaks, sest äärmuslikud ilmastikuolud, loodusõnnetused ja muud hädaolukorrad mõjutavad nii inimeste igapäevaelu kui ka ettevõtete tegevust. Mida parem on teadmine ohtudest ja haavatavatest kohtadest, seda lihtsam on kahjusid ennetada või nende mõju vähendada.
Teadmuspank annab tugevama aluse näiteks ruumiplaneerimiseks, taristu arendamiseks, kriisivalmiduse parandamiseks ja kohalike riskianalüüside tegemiseks. See aitab otsustada, kuhu võib ohutult ehitada, milliseid piirkondi tuleb paremini kaitsta ning kus tuleks valmisolekut suurendada.
Mida saab sellest tavainimene?
Kuigi andmeportaal on eelkõige töövahend ametiasutustele ja spetsialistidele, on selle laiem mõju oluline ka tavainimese jaoks. Kui kohalikud omavalitsused ja asutused kasutavad paremaid andmeid, võivad selle tulemused olla väga praktilised:
parem ülevaade üleujutus-, maalihete või teiste loodusohtude riskist, turvalisem elukeskkond, targem planeerimine ning vähem kahjusid tulevikus.
Ka koduomanikele ja elanikele tähendab see kaudselt suuremat kindlustunnet. Kui riske hinnatakse täpsemalt, on võimalik võtta õigel ajal kasutusele ennetusmeetmeid, mis aitavad kaitsta kodusid, vara ja inimeste turvalisust.
Mida võidavad ettevõtted?
Ettevõtete jaoks tähendab parem riskiteave võimalust hinnata oma tegevuskeskkonda täpsemalt ja teha teadlikumaid otsuseid. See võib puudutada nii uute asukohtade valikut, varade kaitset, tarneahelate planeerimist kui ka ärikatkestuste riski vähendamist.
Eriti oluline on see ettevõtetele, kelle tegevus sõltub hoonetest, logistikast või ilmastikutingimustest. Kui riskid on paremini kaardistatud, on võimalik investeerida ennetusse enne, kui probleemid tekivad. See aitab vähendada kulusid ja parandada toimepidevust.
Tõhus ennetus on odavam kui tagajärgede likvideerimine
Teadmuspanga üks suuremaid eeliseid on võimalus liikuda reageerimiselt ennetamisele. Kahjude parandamine pärast õnnetust või loodusjuhtumit on enamasti kallim kui varajane tegutsemine. Täpsemad andmed võimaldavad suunata ressursse sinna, kus neist on kõige rohkem kasu.
Seetõttu võib uus riiklik teadmuspank tuua aja jooksul märkimisväärset kasu kogu ühiskonnale: vähem kahjusid, parem valmisolek, targem planeerimine ja väiksem majanduslik koormus.
Edu sõltub kasutamisest
Selleks et teadmuspank oma eesmärki täidaks, peab see olema hästi tuntud ja aktiivses kasutuses. Oluline on, et omavalitsused, ettevõtted ja teised kasutajad teaksid selle olemasolust ning oskaksid andmeid oma töös rakendada.
Kui uus tööriist leiab laialdast kasutust, võib sellest kujuneda oluline tugi turvalisema ja paremini ette valmistatud ühiskonna kujundamisel.
NordenBladet – 2025. aastal teenisid naised finantssektoris keskmiselt 84,5 protsenti meeste palgast, mis on sama tase kui aasta varem. Samal ajal on naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel küll kasvanud, kuid muutus toimub endiselt aeglaselt. Seda näitavad Finans Norge ja Finansforbundet’i avaldatud võrdõiguslikkuse näitajad.
Viimaste aastate üks selgemaid arenguid on naiste haridustaseme tõus finantssektoris. Kui 2020. aastal oli kõrgkooli- või ülikooliharidus veidi alla 62 protsendil naistest, siis 2025. aastaks oli see näitaja tõusnud üle 70 protsendi. Meeste üldine haridustase on endiselt mõnevõrra kõrgem, kuid vahe on oluliselt vähenenud.
Samas on naised jätkuvalt vähemuses tehnoloogia- ja IT-valdkondades, kuigi nende osakaal on ka seal kasvanud. Just see aitab selgitada, miks palgaerinevused püsivad. Finantsvaldkonna esindajate hinnangul muutuvad tehnoloogia ja tehisintellektiga seotud oskused tulevikus järjest olulisemaks ning seetõttu on murettekitav, et liiga vähesed naised valivad nendega seotud õpiteed.
Pikemas vaates on naiste ja meeste palgaerinevus finantssektoris küll vähenenud. Kui 2020. aastal moodustas naiste palk ligikaudu 82 protsenti meeste palgast, siis nüüdseks on see tõusnud 84,5 protsendini. Viimase kahe-kolme aasta jooksul on areng siiski aeglustunud, mis viitab sellele, et palgavõrdsus ei parane iseenesest, vaid vajab jätkuvat teadlikku ja süsteemset tegutsemist.
Palgalõhe on tihedalt seotud ka ametikohtade ja vastutusvaldkondade jaotusega. Mehed on endiselt üleesindatud nii juhtivatel ametikohtadel kui ka kõrgemalt tasustatud erialadel, eriti tehnoloogia ja IT valdkonnas. Seetõttu peetakse oluliseks suurendada naiste osakaalu nii juhtimises kui ka strateegiliselt olulistes spetsialistiametites.
Naiste osakaal juhtide seas on viimase viie aasta jooksul tasapisi tõusnud. 2025. aastal oli finantssektori juhtidest 35,5 protsenti naised, võrreldes umbes 32–33 protsendiga viis aastat tagasi. Positiivse arenguna tuuakse esile ka seda, et naiste osalise tööajaga töötamine on vähenenud, mis toetab pikemas perspektiivis nii karjäärivõimalusi kui ka palgakasvu.
Finantssektori organisatsioonid rõhutavad, et sooline võrdõiguslikkus ei sõltu ühest meetmest, vaid eeldab terviklikku lähenemist. Olulised on värbamine, oskuste arendamine, karjäärivalikud, juhtide järelkasv ja õiglane palgakujundus. Nende hinnangul on sektoril head eeldused edasiseks arenguks, kuid senisest kiiremate muutuste saavutamiseks tuleb tegutseda sihipärasemalt.
NordenBladet -Põhja-Norras tegutsev kalakasvatusettevõte Vesterålen Havbruk teatas reedel, et kohalike kasvanduskohtade nappus sunnib ettevõtet sulgema Bøs asuva tapamaja ning saatma töötajad sundpuhkusele. Ettevõtte teatel oli viimane tootmispäev 6. märtsil, mille järel tegevus peatatakse, kirjutab Bladet Vesterålen.
Ettevõtte sõnul on peamine probleem uute tootmisalade ja paiknemiskohtade vähene kättesaadavus ning ametkondlike menetluste pikk ja ettearvamatu kulg. Tegevjuht Brynjar Kværnstueni hinnangul muudab olukorra eriti keeruliseks see, et uute paikade selgumine võtab aastaid, mistõttu ei ole võimalik kavandada piisavat tootmismahtu ega tagada stabiilset tegevust.
Vesterålen Havbruk on Myres tegutsev Põhja-Norra mereandide ja vesiviljeluse ettevõte, mis ühendab oma tegevuses loodusest püütud kala vastuvõtu ning oma kalakasvatuse. Ettevõtte enda andmetel on selle üheks oluliseks kasvusuunaks tursa kasvatamine ning rajatised paiknevad põhja pool polaarjoont.
Bø tapamaja on olnud ettevõtte jaoks strateegilise tähtsusega rajatis. Vesterålen Havbruk on varem kirjeldanud seda kui 2022. aasta oktoobris rajatud spetsialiseeritud kasvandustursa tapamaja, mis loodi selleks, et tugevdada ettevõtte väärtusahelat alates kasvatamisest kuni töötlemiseni. Seetõttu tähendab tegevuse seiskumine mitte ainult ajutist tootmiskatkestust, vaid ka tagasilööki ettevõtte laiemale eesmärgile kasvatada Põhja-Norras stabiilset ja aastaringset tursatootmist.
Kärbe näitab ühtlasi, kui tugevasti sõltub vesiviljelussektor lubadest, tootmisaladest ja haldusotsuste ajastusest. Vesterålen Havbruk on oma ametlikes materjalides rõhutanud, et soovib arendada skaleeritavat ja majanduslikult jätkusuutlikku tursakasvatust, kuid praegune otsus viitab sellele, et ilma uute paikade ja suurema regulatiivse selguseta on selle eesmärgi saavutamine märgatavalt raskendatud.
