Teisipäev, september 2, 2025

NORRA UUDISED

Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – Grunnlovsdagen

By
Helena-Reet Aari
-
Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen)

NordenBladet – Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen), mis on üks silmapaistvamaid ja unikaalsemaid rahvuspühasid maailmas.

Erinevalt paljude riikide iseseisvuspäevadest, mis sageli keskenduvad militaarvõidule või revolutsioonile, on Norra 17. mai tähenduslik just seetõttu, et see rõhutab rahumeelset demokraatia sündi. See päev sümboliseerib norralaste rahvuslikku identiteeti, uhkust oma ajaloo üle ja pühendumust vabadusele ning põhiseaduslikule korrale.

Ajalooline taust

Norra põhiseaduse päev tähistab 17. mail 1814 Eidsvollis vastu võetud põhiseadust. Pärast Napoleoni sõdu, mille tagajärjel Taani pidi loovutama Norra Rootsi kuningriigile (Kieli rahulepinguga), otsustasid norralased keelduda passiivsest võimuvahetusest.

Norras kogunes 112-liikmeline rahvuskogu, mis kuulutas Norra 17. mail 1814 iseseisvaks kuningriigiks ja võttis vastu ühe vanima endiselt kehtiva põhiseaduse maailmas, mis oli tugevalt inspireeritud Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide demokraatlikest ideedest. Kuigi Norra ühendati hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna (1814–1905), säilitas riik oma põhiseaduse ja ulatusliku sisepoliitilise autonoomia.

17. mail mail 1814 võttis Norra Eidsvollis vastu oma põhiseaduse. Sellega püüti taastada Norra iseseisvus pärast aastasadu kestnud Taani ja Rootsi ülemvõimu. Kuigi Norra liitus hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna, jäi põhiseadus kehtima ja seda peetakse iseseisvuse sümboliks.

Allikad:
Store norske leksikon (SNL): Grunnloven 1814The Norwegian Parliament (Stortinget): About the Constitution

Tänapäevane tähistamine

Tänapäeval on 17. mai Norra tähtsaim rahvuspüha, mida tähistatakse kogu riigis rõõmsameelsete rongkäikude, rahvarõivaste, muusika ja kogukondlike pidustustega. Eriline rõhk on lasterongkäikudel (barnetog), mis väljendavad Norra rahuarmastavat vaimu ja demokraatlikke väärtusi.

Olulised elemendid:

  • Rahvarõivad (bunad): Kohalikest piirkondadest pärit rahvariided, mida kannavad tuhanded inimesed rongkäikudes.

  • Lippude rohkus: Norra lippe lehvitatakse igas aknas ja tänaval.

  • Kuningapere osalus: Oslos tervitavad kuningas Harald V ja kuninganna Sonja rahvast kuningalossi rõdult.

  • Toit ja traditsioonid: Lapsed söövad jäätist ja viinereid, pered peavad piknikke, tähistamine on väga kodanikukeskne.

Allikas:
The Royal House of Norway: 17 May Celebrations
Visit Norway: 17 May – Constitution Day

Demokraatia ja rahvuslik ühtsus

Eriliseks teeb Norra 17. mai tähistamise selle rahumeelne ja tsiviilne olemus. Päeva keskmes ei ole sõjavägi ega relvastatud jõud, vaid rahva tahe, laste roll tuleviku kujundajatena ja pühendumus põhiseaduslikule riigikorrale.

Norralaste jaoks on see päev rahvusliku ühtsuse ja vabaduse sümbol. See ei ole ainult ajalooline meenutus, vaid ka iga-aastane kinnitus Norra identiteedile: olla demokraatlik, sõltumatu ja ühtehoidev rahvas.

Norra iseseisvuspäev, 17. mai, on rohkem kui lihtsalt rahvuspüha – see on elav ja kaasav demokraatia tähistamine. See peegeldab norralaste rahulikku võitlust oma suveräänsuse eest ning uhkust oma riikliku ja kultuurilise iseseisvuse üle. Grunnlovsdagen on päev, mil kogu rahvas, vanast nooreni, tuleb tänavatele mitte protestima, vaid pidutsema – rahu, vabaduse ja põhiseaduse nimel.

Avafoto: NordenBladet

Norra idufirma lahendab globaalset prügipõlengute kriisi: nutikas sensor tuvastab ohtlikud akud

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Igal tööpäeval süttib Norras mõni jäätmejaam – 80% neist tulekahjudest põhjustavad valesti sorteeritud akud, üha sagedamini ka lustgaasiballoonid*. Need plahvatusohtlikud jäätmed satuvad tavalise prügiga ladestusse, põhjustades miljarditesse ulatuvaid kahjusid ning tõsist ohtu inimestele ja keskkonnale.

Nüüd on Norra naised Synne Sauar (28) ja Ida Marie Pedersen (31) loonud ettevõtte Litech, mille uus sensortehnoloogia suudab automaatselt tuvastada ja eemaldada ohtlikud metallobjektid – nagu akud ja gaasiballoonid – enne, kui need põhjustavad kahju.

Kuidas Litech töötab?

  • Kasutab masinõpet ja elektromagnetismi, et eristada ohtlikke esemeid tavaprügist.

  • Lahendus on oluliselt täpsem ja tõhusam kui senised süsteemid nagu pildituvastus või röntgen.

  • Sensor on juba testimisel Oslo Haraldrudi sortimisjaamas ja teises suures Norra taaskasutusettevõttes.

Kiire kasv ja rahvusvaheline huvi

Ettevõte tegutseb koostöös Oslo linna ja Norra suurimate jäätmekäitlusfirmadega. Litechi vastu on huvi tundnud partnerid USA-st, Jaapanist, Belgiast, Hollandist, Soomest ja Taanist. Ettevõttel on eesmärk jõuda Euroopa ja Põhja-Ameerika võtmeturgudele viie aasta jooksul.

Litech – roheline edulugu

– Litech asutati NMBU ülikoolis (Norges miljø- og biovitenskapelige universitet).

-Meeskonnas on 9 töötajat viiest riigist.

-2024. aastal pääses Synne Sauar Forbesi „30 alla 30“ Euroopa nimekirja.

– 2024. aastal sai Litech 4 miljonit Norra krooni Innovasjon Norge keskkonnatehnoloogia toetusest.

-Ettevõte loodab alustada miljonikäivet juba 2025. aastal.

“Me ei kustuta tuld – me ennetame selle tekkimist, sest see on ohutum, odavam ja palju säästvam,” räägib Sauar väljaandele Dagens Næringsliv.

Litech on inspireeriv näide sellest, kuidas ülikoolist alguse saanud innovatsioon võib lahendada globaalse probleemi ja samal ajal luua väärtust nii keskkonnale kui majandusele.

______________________________________

* Lustgaasiballoon (rahvasuus tuntud ka kui naerugaasiballoon) on survestatud anum, mis sisaldab dinitroksiidi ehk lämmastikoksiid-1 (N₂O) – keemiline aine, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel: kasulik meditsiinis ja toiduainetööstuses, ent ohtlik valesti käsitsemisel, eriti prügimajanduses. Tänapäeval on selle väärkasutus ja väärkäitlus muutunud tõsiseks ohuks jäätmejaamades üle maailma.

Avafoto: NordenBladet

Norra: Tine tõstab suvel piima hinda – hind tõuseb 5%

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Tine tõstab suvel piima hinda, mis tähendab kallimat piima poelettidel, kuid samas ka suuremat tulu Norra piimatootjatele. Kuna hindade kujundamine on nüüd Tine’i enda kontrolli all, võib sarnaseid hinnaliikumisi oodata ka tulevikus.

Norra suurim piimatootja Tine teatas, et alates 1. juulist 2025 kallineb lehmapiim. Hinnatõus on 33 ööri liitri kohta, mis tähendab, et keskmine hulgihind tõuseb 6,60 kroonilt 6,93 Norra kroonini. Tegemist on ligikaudu 5-protsendilise hinnatõusuga.

Miks hind tõuseb?

Pärast seda, kui Norra parlament (Stortinget) otsustas 2024. aastal kaotada riikliku piima sihthinna regulatsiooni, on Tine saanud õiguse määrata piimahinna kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Tine’i otsus mõjutab nii tarbijaid, kes poest piima ostavad, kui ka piimakarjakasvatajaid, kellele makstakse toorpiima eest vastavalt uuele hinnale.

Mis on Tine?

Tine SA on Norra juhtiv piimatööstusettevõte, mis kuulub piimatootjate ühistule. Ettevõte tegeleb piima kogumise, töötlemise ja müügiga ning toodab laias valikus piimatooteid, sealhulgas piima, juustu, jogurtit ja võid.

  • Asutatud: juured ulatuvad 19. sajandi lõppu, praegune organisatsioonikujund loodi 2000. aastal.

  • Töötab kogu Norras ja on oluline osa Norra toidujulgeolekust.

  • Tine müüb tooteid ka väljaspool Norrat ja on tuntud näiteks Brunosti (pruun juust) tootjana.

Tine tegutseb ühistulistel alustel, mis tähendab, et kasum läheb tagasi tootjatele – Norra piimafarmidele, mis on ettevõtte omanikud.

Loe ka:
Norra: Piima müük kasvab

Norra: SASi reisilennuk tegi Værnesis hädamaandumise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Norra Værnesi lennujaamas toimus täna, kolmapäeva õhtul hädamaandumine, kui SASi reisilennuk, pardal ligi 100 reisijat, oli sunnitud katkestama oma lennu Trondheimist Stavangerisse kütuselekkega seotud probleemi tõttu.

Lennuk, mis oli Embraeri tüüpi, sai õhus olles kütuselekkest märku ja andis välja hädasignaali (mayday). Selle peale teavitati koheselt päästeteenistusi ja lennuk pöördus tagasi lähimasse lennujaama.

„Päästemeeskonnad reageerisid kiiresti Værnesi lennujaamas. Meile edastatud info kohaselt oli lennukil kütuseleke. Lennuk on nüüd maandunud turvaliselt,“ teatas politsei operatsioonijuht Bjørn Rune Sellgren politsei logis.

Hädamaandumisest teatati ametlikult kell 17.25 kohaliku aja järgi. Seni pole teatatud vigastustest ning olukord saadi kontrolli alla kiiresti.

Juhtum on antud edasi lennuohutusametile edasiseks uurimiseks.

Naftahinna langus survestas Norra turgu: Oslo börs langes üle 2%

By
Helena-Reet Aari
-
Oslo börs langes

NordenBladet – Oslo börsil oli kolmapäeval (09.aprill 2025) järjekordne tormiline päev – börsiindeks langes 2,76%, jõudes tasemele 1362,8 punkti. Tegemist on ühe suurima langusega viimastel kuudel ning see peegeldab üleilmset rahutust finantsturgudel.

Naftahinna langus survestas Norra turgu

Languse peamisteks põhjusteks olid:

  • Nafta hinna kukkumine alla 60 dollari barreli kohta – esmakordselt alates veebruarist 2021.

  • USA ja Hiina vahelise tollisõja süvenemine, mis suurendab ebakindlust maailmamajanduses.

Norra naftaettevõtted said tugevalt pihta:

  • Equinor: –5,6%

  • Aker BP: –4,5%

  • Vår Energi: –5,6%

Muud suuremad langejad olid:

  • Norsk Hydro: –4,21%

  • Kongsberg Gruppen: –1,9%

  • DNB Bank: –1,8%

Tollisõda hoogustub: Hiina vastulöök Trumpile

Turumeeleolu halvenes märgatavalt pärast seda, kui Hiina teatas kolmapäeval oma vastusammudest USA president Donald Trumpi kehtestatud 104% tollimaksudele. Hiina lisas omalt poolt 50% tollimaksu, mis koos varasema 34%-ga tõstab maksukoormuse 84 protsendini.

Turgude reaktsioon Euroopas ja USAs

Ka teised Euroopa börsid langesid:

  • Londoni FTSE 100: –2,8%

  • Saksamaa DAX ja Prantsusmaa CAC 40: mõlemad –2,5%

USA börsidel oli reaktsioon segane:

  • Dow Jones alustas langusega

  • Nasdaq tõusis samal ajal üle 1,5%

Avafoto: NordenBladet

1234...46Page 3 of 46