Reede, märts 29, 2024

NORRA UUDISED

Norra: Maksepuhkust taotlevate laenuklientide arv kasvab

NordenBladet – Suurpankades on tekkinud intressivaba laenu ehk maksepinkendust taotlevate klientide juurdevool. DNB peaökonomist Kjersti Haugland usub, et intressikulude suurenemine on loomulik.

“Me näeme intressivabade osamaksete taotluste arvu teatavat kasvu,” kinnitas väljaandele NRK ka Sparebank 1 Nord-Norge panga kommunikatsiooni, ühiskonna ja jätkusuutlikkuse asepresident Stein Vidar Loftås. Ta selgitas, et osa laenuvõtjaid, kelle rahaline olukord on üldiselt stabiilne, võib ootamatute väljaminekute ilmnemisel vajada ajutist leevendust, näiteks auto remonti või kodumasinate vahetust.

Üks isik, Runar, otsis avdragsfrihet, et hallata hiljutisest intressimäärade tõstmisest tulenevaid suurenenud laenukulusid. Algselt taotles ta seda võimalust suurema rahalise paindlikkuse saavutamiseks keerulisel perioodil, kuid leidis, et see oli eriti kasulik, kuna intressimäärad tõusid jätkuvalt.

Intressitõusude tõttu on Norras paljude laenuvõtjate jaoks muret tekitanud kõrged laenukulud. Kuigi avdragsfrihet võib pakkuda ajutist rahalist leevendust, on oluline mõista, et see lükkab laenu tagasimaksmist edasi, mitte ei vähenda võlgnetavat kogusummat. Finantsasutused, nagu Nordea, on teatanud avdragsfriheti taotluste olulisest kasvust, mida soodustavad tegurid on puhkusejärgsed krediitkaardiarved ja lahutuste arvu suurenemine.

Vaatamata taotluste arvu suurenemisele on paljud laenuvõtjad majanduse karmimateks aegadeks valmistunud ja loonud rahalised puhvrid. Loftås märkis, et enamik laenuvõtjaid on oma finantslimiidid arvestanud praegustest tingimustest kõrgemaks, mis näitab, et intressimäärade tõus ei pruugi keskmise laenuvõtja jaoks drastilisi tagajärgi tuua. Kui inimesed seisavad silmitsi rahaliste väljakutsetega, teevad inimesed sageli kohandusi, vähendades ebaolulisi kulusid või lükates luksusostud edasi, enne kui kaaluvad oma kodulaenu muutmist.

Augusti alguses avaldas keskpank intressiotsuse. Norges Bank tõstab baasintressimäära 4 protsendini. Esmaspäeval oli DNB esimene suurpank, kes eeskuju järgis, tõstes intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra.

DNB nendib, et kogu intressitõusuperioodi jooksul on pangal olnud intressivabade tagasimaksete taotluste pidev kasv, kuid vaadates üldpilti, on see endiselt madal ja suurt tõusu pole. DNB peaökonomist Kjersti Haugland selgitab, et intressivaba tagasimakse on üks viise, kuidas laenuvõtjad saavad end kõrgemate intressimäärade poolt tekitatud mõjude eest kaitsta.

“Samuti saavad nad oma laene refinantseerida ja saada pikema tähtaja. Leiame lahendusi, mis pehmendavad kõrgematest intressimääradest tulenevat lööki klientide rahakotile, ütleb ta.

Paljud Norra pangad, sealhulgas Sparebank 1 Nord-Norge, DNB ja Nordea, kogevad taotluste kasvu edasilükatud laenumaksete saamiseks, mida tuntakse ka kui “avdragsfrihet”. See taotluste kasv on tingitud murest kasvavate laenukulude pärast, mis on põhjustatud hiljutistest intressimäärade tõstmisest. Edasilükatud laenumaksed võimaldavad laenuvõtjal tasuda ainult laenu omamisega seotud kulud ja lükata põhisumma tagasimaksmist edasi. See on mõeldud ajutiseks lahenduseks, mis aitab laenuvõtjatel rahaliselt rasketel perioodidel navigeerida. Avafoto: DBN pank Stavangeris Norras (NordenBladet)

Norra: Toidukaupade kett Norgesgruppen teenis esimesel poolaastal enne makse 1,6 miljardit Norra krooni

NordenBladet – Norra suurim toidukaupade jaemüüa Norgesgruppen teenis 2023. aasta esimesel poolel enne makse 1,6 miljardit Norra krooni. Norgesgruppenile kuuluvad muu hulgas Kiwi ja Meny ketid. Kontserni äritulu oli esimesel poolaastal 54,3 miljardit Norra krooni. Eelmisel aastal oli see näitaja 49,4 miljardit, teatasid nad pressiteates.

Maksueelne kasum langes 1,61 miljardile Norra kroonile, eelmisel aastal oli see 1,64 miljardit Norra krooni.

“Meie investeeringud hinnakärpidesse on hoidnud meid konkurentsivõimelisena raskel turul ja oleme saavutanud tugeva äritulu kasvu,” ütleb Grupi tegevjuht Runar Hollevik Norgesgruppenis.

“Samas saame oma tegevust efektiivsemaks muuta, et tulla toime suurenenud kuludega, mis on ülioluline ajal, mil kõik maksab rohkem,” lisab ta.

Pikema perioodi jooksul tehtud investeeringud hinnakärpidesse nõrgendasid 2023. aasta esimese poolaasta tegevusmarginaali 0,4 protsendipunkti võrra 3,4 protsendilt 3,0 protsendile, kirjutab ettevõte.

“Konkurents toiduturgudel klientide pärast on karm, kuid tervikuna võidab Norgesgruppen kliente. Suurenenud on kulud olulistele sisendteguritele, nagu kaubad, pakend ja rent. Need mõjutavad samuti esimese poolaasta tulemusi. Seni on 2023. aastal jätkunud ka erakorralised kulutõusud tarnijate poolt.”

Avafoto: Kiwi kauplus Ål´is Norras (NordenBladet)

Vene kodanikud kasutavad Põhja-Norras asuvat Borisoglebsk-Storskogi piiripunkti Schengeni viisaruumi pääsemiseks

NordenBladet – Põhja-Norras paiknev Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on ainus, miskaudu saavad Vene kodanikud sama kergelt Schengenisse nagu enne Venemaa täieulatuslikku sõjalist kallaletungi Ukrainale.

Norra kuningriigil on Vene Föderatsiooniga 198 kilomeetrit pikk piir Põhja-Norras. Kahe riigi vahel on üks piiripunkt, mis Venemaal kannab nime Borisoglebsk ja Norras Storskog. Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on ainus Schengeni viisaruumis, kus riiki sisenemise reeglid pole alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale muutunud, tõi esile Helsingin Sanomat.

Samamoodi nagu enne Venemaa ulatusliku sõjategevuse algust, saavad Vene kodanikud ka praegu minna üle piiri ükskõik millise Schengeni viisaruumi riigi poolt väljastatud viisaga. Borisoglebsk-Storskogi piiripunkt on piiriületajatele avatud iga päev üheksast kella neljani.

Enne koroonaviiruse pandeemiat oli piiripunktis aktiivseim periood nädalavahetusel. Nüüd sõidab kummaski suunas iga päev 200–500 sõidukit. Norra piiripunkti ületavad ka Vene kodanikud, kes püüavad Lõuna-Soome pääseda. Ühe sellise isikuga suutis Helsingin Sanomat ka vestelda, kellel oli Soome turistiviisa, aga kelle varasem eelistatud piiripunkt Venemaa ja Soome vahel suleti eelmisel sügisel. Sama isik toetas ka Venemaa valitsuse algatatud sõda Ukraina vastu.

Põhja-Norras Venemaa piiri lähistel paikneb Kirkkoniemi lennujaam, kus on otselennud Oslosse ja sealtkaudu hea lennuühendus paljude teiste kohtadega maailmas. Samuti on Kirkkoniemil regulaarne bussiühendus Murmanski linnaga. Kõik Helsingin Sanomatega suhelnud Vene kodanikud kinnitasid, et soovivad Euroopas ringi reisida. Samuti ei soovinud inimesed vestelda maailmapoliitikast.

2023. aasta juunis toimus Norra Finnmarki piirkonna politsei andmeil Borisoglebsk-Storskogi piiripunktis 5603 piiriületust, mis on 41 protsenti rohkem kui 2022. aasta juunis. 2023. aasta jaanuarist juunini toimus 38 971 piiriületust, mis on 131 protsenti rohkem kui aasta varem samal perioodil.

Avafoto: Põhja-Norra (NordenBladet)

Norra: 12 DSS-i IT platvormi kasutanud ministeeriumit sattusid ulatusliku küberrünnaku ohvriks

NordenBladet – Norras sattus 12 ministeeriumit küberrünnaku alla, kuna sõltusid samast teenuspakkujast. Nüüdseks on rünnakut võimaldanud turvaauk tuvastatud.

Norra kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu ministeerium teatas, et 12 Norra ministeeriumit sattus ulatusliku küberrünnaku alla, vahendas Norra TV2. Sama ministeeriumi minister Sigbjørn Gjelsvik teeb olukorrast ülevaate Norra parlamendi välis- ja kaitsepoliitika komisjonile.

Norra võimud tuvastasid, et küberrünnakut võimaldas üks seni teadmata turvaauk tarkvaras, mis on Norra valitsusele tarnitud. Seda haavatavust kasutas ära praeguseks tundmatu ründaja. Enam sama kaudu Norra valitsuse IT-süsteeme ei ole võimalik rünnata, kinnitas Norra ministeeriumite turva- ja teenindusorganisatsiooni (DSS) direktor Erik Hope. Küberintsidenti uurib ka Norra politsei.

DSS kehtestas küberrünnaku järel mitmed turvameetmed, mille tõttu ei saa 12 küberrünnaku alla sattunud ministeeriumi töötajad enam ligi DSS-i ühisele mobiiliteenusele ega e-kirja süsteemile. Samas töötavad ministeeriumi töötajate arvutid tavapäraselt. DSS-i IT platvormi kasutavad kõik Norra ministeeriumid välja arvatud Norra kaitseministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium ja peaministri büroo.

Norra: Andmekaitseamet Datatilsynet ähvardab Metat 100 000-dollarilise trahviga päevas

NordenBladet – Norra andmekaitseamet Datatilsynet teatas esmaspäeval, et keelab Facebooki ja Instagrami omanikfirmal Metal kasutajate isikuandmete kasutamise sihitud reklaami eesmärgil ning ähvardas keelust üleastumisel 100 000 dollari suuruse trahviga päevas.

USA suurte tehnoloogiafirmade äritavad on tõusnud Euroopas seoses andmekaitseprobleemidega terava tähelepanu alla ning viimastel aastatel on andmekaitsereeglite rikkumise eest määratud hiigeltrahve.

Datatilsyneti teatel kasutab Meta turunduse eesmärkidel kasutajate asukohta, postitusi ja meeldimisi.

“Norra andmekaitsevalitsus peab Meta tegevust ebaseaduslikuks ja kehtestab seetõttu ajutise keelu käitumuslikule reklaamimisele Facebookis ja Instagramis,” teatas amet avalduses.

Keeld hakkab kehtima 3. augustil ja vältab kolm kuud, et anda Metale aega muudatuste tegemiseks. Keelust üleastumisel trahvitakse kompaniid miljoni Norra krooniga päevas.

Avafoto: Unsplash