Neljapäev, jaanuar 1, 2026

NORRA UUDISED

KUST pärineb Norra miljardäride rikkus?

By
Helena-Reet Aari
-
Norra miljardärid

NordenBladet – Norra miljardäride varandus on väga tugevalt seotud riigi geograafilise asendi ja loodusressurssidega. Kui Rootsi miljardärid on sageli seotud globaalse tööstuse, moe või tehnoloogiaga (H&M, Spotify, Ericsson), siis Norra rikkus on palju “füüsilisem” ja toorainekesksem.

Siin on peamised valdkonnad, millega Norra rikkaimad inimesed tegelevad:

1. Merendus ja laevandus (Ajalooline rikkus)

Norra on mereriik ja see kajastub selgelt ka miljardäride nimekirjas. Tegemist on sageli laevastike omanikega, kes transpordivad naftat, gaasi või puistekaupu.

  • John Fredriksen: Sageli Norra rikkaimaks inimeseks peetav (kuigi ta on maksude optimeerimiseks Küprose kodanik). Tema impeerium on ehitatud naftatankeritele (Frontline) ja avamerepuurimisele, kuid tal on suured osalused ka kalanduses.

  • Kjell Inge Røkke: Alustas kalamehena, nüüd kontrollib tööstuskonglomeraati Aker, mis tegeleb naftateenuste, ehituse ja biotehnoloogiaga merenduses.

2. Kalandus ja lõhekasvatus (“Uus nafta”)

Norra on maailma suurim atlandi lõhe tootja. Kuna nõudlus kala järele maailmas kasvab, on “roosa kulla” kasvatajad tõusnud kiiresti miljardäride edetabelite tippu.

  • Gustav Magnar Witzøe: Üks maailma nooremaid miljardäre. Ta päris (ja talle anti üle maksude optimeerimiseks) suure osaluse firmas SalMar, mis on üks maailma suurimaid lõhekasvatajaid.

  • Samuti on paljudel laevandusmagnaatidel (nagu Fredriksenil firma Mowi kaudu) suured investeeringud kalakasvatusse.

3. Jaekaubandus ja toidukaubad (Kodune turg)

Norra toidukaupade hinnad on ühed maailma kõrgeimad ja turg on jagatud väga väheste suurte kettide vahel. See on teinud nende kettide omanikud erakordselt rikkaks.

  • Odd Reitan: Tema asutas REMA 1000 odavpoeketi (mis tegutseb ka Taanis). Reitan Group tegeleb ka kinnisvara ja kütusemüügiga.

  • Johan Johannson: Tema perekonnale kuulub NorgesGruppen, mis kontrollib ligi 44% Norra toidukaupade turust (ketid nagu Kiwi, Spar, Meny).

  • Stein Erik Hagen: Kontrollib konglomeraati Orkla, mis toodab suurt osa toidukaupadest ja tarbekeemiast.

4. Rahandus ja investeeringud

Siia kuuluvad nii riskifondide juhid kui ka vanad suguvõsad, kes on oma tööstusvarad rahaks teinud ja investeerivad nüüd laiemalt.

  • Ole Andreas Halvorsen: Tuntud kui “Tiger Cub”. Ta on üks maailma edukamaid riskifondide (hedge fund) juhte, kes elab ja tegutseb peamiselt USA-s, juhtides fondi Viking Global Investors.

  • Andreseni perekond (Ferd): Nad said rikkaks tubakatööstuses (Tiedemanns), kuid müüsid selle maha ja juhivad nüüd investeerimisfirmat Ferd. Õed Alexandra ja Katharina Andresen on tuntud kui ühed maailma noorimad miljardärid.

5. Kinnisvara

Nagu igas riigis, on ka Norras miljardäre, kes on rikastunud kinnisvara kokkuostmise ja arendamisega, eriti Oslos ja rahvusvaheliselt.

  • Ivar Tollefsen: Alustas noorelt DJ-teenuse pakkumisega, kuid ehitas üles kinnisvaraimpeeriumi Heimstaden, millel on üle 100 000 korteri üle Euroopa.

Kui palju on “uusi miljardäre”?

Siin on kaks eri mõõtu:

  1. Norra krooni miljardärid (≥ 1 miljard NOK)

  2. USA dollari miljardärid (≥ 1 miljard USD)

1. NOK-miljardärid (“Kapitali klubi”)

  • Ajakiri Kapital ja Norra meedia kirjutavad, et 2025. aasta sügisel oli ligi 480 inimest, kelle vara ületab 1 miljard NOK, mis on umbes 40+ inimest rohkem kui eelmisel aastal – ehk igal aastal lisandub kümneid uusi NOK-miljardäre (osad ettevõtjaid, osad noored pärijad, kes ametlikult “astuvad klubisse”).

See on see, mida norralased ise tihti silmas peavad, kui räägivad “milliardäridest” – krooni-mõõdus.

Nende seas on:

  • uusi ettevõtjaid (nt laevandus, kinnisvara, tehnoloogia, finantsid)

  • uusi pärijaid, kes saavad ametlikult suurema tüki perefirmast (nt Witzøe, Smedvigi järeltulijad, Reitani ja Johannsoni järgmised põlvkonnad).

2. USD-miljardärid (Forbesi mõttes)

  • Forbesi ja muude allikate järgi on Norral tavaliselt u 10–12 dollarimiljardäri, sõltuvalt aastast ja valuutakurssidest.

  • Mõned on selgelt esimese põlvkonna (John Fredriksen, Torstein Hagen, Ole Andreas Halvorsen, Kjell Inge Røkke, Ivar Tollefsen jne), teised selgelt pärijad (Witzøe, Andresenid, Reitani ja Johannsoni järeltulijad).

Arvestades, kui väike riik Norra on, on see üsna suur hulk – Norral on 2–3 USD-miljardäri miljoni elaniku kohta, mis on paljudest suurematest riikidest kõrgem näitaja. Norra tipp-rikaste seas on vähemalt pool, pigem rohkem nö “vana raha” omanikud.

Avafoto: NordenBladet

Lofootide saarestik Norras: 10 geograafilist ja ajaloolist fenomeni, mida on huvitav teada

By
Helena-Reet Aari
-
Lofoten Norra

NordenBladet – Lofootide saarestik (Lofoten*) Nordlandi maakonnas Põhja-Norras on koht, kus gravitatsioon tundub töötavat teistmoodi – mäed tõusevad otse merest taevasse ja loodusjõud valitsevad inimese üle. Kuigi paljud teavad Lofootide ikoonilisi vaateid sotsiaalmeediast, peidab see polaarjoone tagune saarestik endas palju enamat kui lihtsalt ilusaid maastikke.

Lofoten on rohkem kui Instagrami-hitt: Saladused, mida Lofootide kohta tavaliselt ei räägita:

1. Kliima anomaalia: Soojem, kui loogika lubab

Lofootide asukoht on samal laiuskraadil Alaskaga ja Gröönimaaga, kuid siin ei ole sugugi nii külm. Tänu Golfi hoovusele on Lofootide kliima uskumatu anomaalia. See on üks maailma põhjapoolseimaid kohti, kus keskmine temperatuur püsib aastaringselt üle nulli, võimaldades vetel jäävabana püsida. See “soe” talv ongi põhjus, miks elu siin on üldse võimalik.

2. Maailma ilusaim jalgpalliväljak

Henningsværi kalurikülas asub staadion, mida peetakse maailma kõige fotogeenilisemaks jalgpalliväljakuks.

Huvitav fakt: Sellel väljakul pole tribüüne. See on ehitatud väikesele kivisele saarele, ümbritsetuna kuivatusrestidest ja Atlandi ookeanist. Kui pall üle aia lendab, läheb see otse merre.

Henningsværi staadion Norra kalurikülas Lofotenis
Henningsværi kaluriküla Norras
Henningsværi kaluriküla Norras (2x Unsplash)

3. Surfarite salajane paradiis

Kui mõtled surfamisele, meenuvad Hawaii või Austraalia. Ometi on Unstad Arctic Surf Lofootidel maailmatasemel sihtkoht ekstreemsurfaritele. Siin surfatakse aastaringselt – talvel, kui vesi on jääkülm ja taevas tantsivad virmalised, pakub see elamust, mida ei leia kusagilt mujalt.

4. Kuivatatud kala on siin “kuld”

Lofootide ajalugu ja majandus on ehitatud tursale. Igal talvel rändavad miljonid tursad Barentsi merest Lofootidele kudema.

  • Kala kuivatatakse puitrestidel (hjell) vaid tuule ja päikese käes – soola ei lisata.

  • See on traditsioon, mis ulatub viikingite aega.

  • Kas teadsid? Suurim Lofootide kuivatatud kala (tørrfisk) importija on Itaalia, kus seda peetakse delikatessiks.

    Kala kuivatatakse Lofotenis puitrestidel nimega hjell
    Puitrestidel kala kuivatamine Lofotenis (Unsplash)

5. Hirmutav Moskstraumen

Lofootide lõunatipus asub Moskstraumen – üks maailma tugevamaid looduslikke veekeeriseid. See tekib merepõhja kuju tõttu, mitte jõgede suubumise tõttu (nagu tavaliselt). See fenomen oli inspiratsiooniks nii Edgar Allan Poele kui ka Jules Verne’ile nende kuulsates seiklusjuttudes.

6. Miks majad on punased?

Lofootide sümboliks on punased kalurimajakesed ehk rorbuer. Tänapäeval on need populaarsed turistide majutuskohad, kuid värvi valik polnud esteetiline.

  • Ajalooline põhjus: Punane värv oli kõige odavam, sest seda segati kalaõlist ja verest. Jõukamad inimesed värvisid oma majad valgeks või kollaseks, mis oli kallim luksus.

    Lofoten Norra
    Lofoten Norra
    Lofoten, Norra (2 x Unsplash)

7. Viikingite võimukeskus

Borgi külast on leitud maailma suurim viikingite pikkmaja (83 meetrit pikk). See tõestab, et Lofootid ei olnud ääremaa, vaid viikingiajal strateegiliselt ülitähtis võimukeskus. Tänapäeval asub seal Lofotr Viikingimuuseum (Lofotr Vikingmuseum), kus saab ajas 1000 aastat tagasi rännata.

8. Svolværgeita “hüpe”

Lofootide pealinna Svolværi kohal kõrgub kaljumoodustis nimega Svolværgeita (Svolværi kits). Sellel on kaks “sarve”.

Väljakutse HULLjulgetele: Alpinistide seas on populaarne VÄGA OHTLIK traditsioon ronida tippu ja hüpata ühelt sarvelt teisele (KINDLASTI ÄRA JÄRGI TEE!!). Hüpe on 1,5 meetrit, NING selle all on sadu meetreid tühjust.

9. 3,5 miljardit aastat ajalugu

Lofootide mäed on ühed vanimad maailmas. Geoloogiliselt koosnevad need kivimitest, mis on umbes 3,5 miljardit aastat vanad. Enne jääaega olid need mäed veelgi kõrgemad, kuid liustikud on need tänapäevasele “hambulisele” kujule lihvinud.

10. Polaaröö ja “Sinine Tund”

Talvel ei tõuse päike Lofootidel mitu nädalat horisondile. Kuid see ei tähenda kottpimedust. Sel ajal valitseb “Sinine Tund” – aeg, mil maastik on mähitud sügavasse, müstilisse sinisesse valgusesse, mis on fotograafide unistus. See on ka parim aeg virmaliste (Aurora Borealis) vaatlemiseks.

Lofootid on koht, kus loodus on toores ja filtreerimata. See on piirkond, mis pakub midagi hingele – olgu selleks siis tormine ookean, vaikne fjord või sajandeid vana kaluriküla atmosfäär. See ei ole lihtsalt sihtkoht, vaid elamus.

______________________________
* Lofoten on saarestik ja ajalooline piirkond (distrikt) Nordlandi maakonnas.
Halduslikult jaguneb Lofoten mitmeks vallaks: Vågan, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy ja Røst (pluss väike osa Hadseli vallast Austvågøyal)

 Suuremad keskused nagu Svolvær (Vågan) ja Leknes (Vestvågøy) on erinevalt paljudest teistest Põhja-Norra piirkondadest viimase kümnendi jooksul rahvastikku pigem juurde saanud; näiteks Vågani elanike arv on 2014–2024 kasvanud umbes 6% võrra. Väiksemad äärevald (Flakstad, Moskenes) on seevastu kas stagneeruvad või tasapisi kahanevad – traditsiooniline kalandus annab vähem töökohti, noored kolivad hariduse ja töö pärast Bodø-sse või lõuna poole.

Avafoto: Lofoten, Põhja-Norra (Unsplash)

Tühjenavad külad pole ainult Põhja-Norra probleem – ka paljudes Lõuna-Norra piirkondades toimub tsentraliseerumine

By
Helena-Reet Aari
-
Norra sisemaa Innland

NordenBladet – Kuigi meedias räägitakse valdavalt “tühjenevast põhjast”, on Lõuna-Norras (Sør-Norge) terveid piirkondi, mis maadlevad täpselt sama probleemiga – rahvastik väheneb, noored lahkuvad ja elanikkond vananeb kiiresti. Erinevus on lihtsalt geograafias: kui Põhja-Norras tühjenevad terved maakonnad, siis Lõuna-Norras on see pigem “rannik vs. sisemaa” või “linn vs. maakoht” probleem.

Siin on ülevaade Lõuna-Norra piirkondadest, mis “tühjaks jooksevad”:

1. “Varjude org” ehk Sisemaa (Innlandet)

Kõige suurem rahvastikukriis Lõuna-Norras on ajalooliselt olnud Innlandeti maakonnas (endised Hedmark ja Oppland), eriti piirialadel ja sügaval sisemaal. (märkus: Kõik, mis jääb Trøndelagist lõuna poole, loetakse laias laastus Lõuna-Norraks ehk Sør-Norge Mitte segi ajada Sørlandet-iga.)

  • Probleem: See on Norra “vanadekodu”. Paljudes valdades on surmade arv juba ammu ületanud sündide arvu.

  • Piirkonnad: Valdres, Gudbrandsdalen ja Østerdalen (põhjaosad). Näiteks kohad nagu Rendalen, Engerdal või Skjåk. Need on suured metsa- ja mägialad, kus noortele on vähe töökohti ja rahvastik hääbub loomulikul teel.

2. Telemarki ja Agderi sisemaa

Lõuna-Norra rannik (Sørlandet) kasvab ja õitseb, aga sõida tund aega sisemaale, ja pilt muutub drastiliselt.

  • Indre Telemark (Ülem-Telemark): Kohad nagu Tokke, Fyresdal, Nissedal. Need on klassikalised väljarände piirkonnad. Kuigi loodus on imeline, kolivad noored rannikulinnadesse (Skien, Porsgrunn) või Oslosse.

  • Indre Agder: Rannikulinnad (Kristiansand, Arendal, Grimstad) tõmbavad inimesi nagu magnet, jättes sisemaa vallad (nt Åseral, Bygland) tühjemaks.

3. Lääne-Norra fjordide äärealad

Isegi rikkas Vestlandis (Lääne-Norras) on ääremaastumine tõsine mure.

  • Kuigi Bergen ja Stavanger kasvavad, siis paljud väiksemad fjordivallad (eriti need, mis pole sildadega hästi ühendatud) kaotavad elanikke. Näiteks osad piirkonnad Sognis (endine Sogn og Fjordane) on pikka aega olnud väljarände allikaks.

Miks tundub, et probleem on ainult põhjas?

Põhjus on poliitiline ja sümboolne.

  1. Strateegiline tähtsus: Põhja-Norra tühjenemist nähakse julgeolekuriskina (piir Venemaaga), mistõttu räägitakse sellest riiklikul tasandil rohkem ja valjema häälega.

  2. Lõuna-Norra “peidab” probleemi paremini: Lõuna-Norras on vahemaad lühemad. Isegi kui elad hääbuvas maavallas, on sageli 1–2 tunni kaugusel suur linn (Oslo, Bergen, Trondheim). Põhja-Norras võib lähim “suur” linn olla 5–6 tunni kaugusel, mis muudab mahajäetuse tunde teravamaks.

Lõuna-Norra maapiirkondades toimub tsentraliseerumine sama agressiivselt. Väikesed vallad, mis ei asu suurte linnade lähedal (nn pendleravstand), kaotavad elanikke.

Kui vaadata statistikat ilma sisserändeta (välistööjõud ja põgenikud), oleks Lõuna-Norra sisemaa (Innlandet) kohati isegi halvemas seisus kui Põhja-Norra, kuna seal on elanikkond keskmiselt veelgi vanem.

Kuidas Norra on püüdnud kriisi lahendada?

Norras on termin “distriktspolitikk” (regionaalpoliitika), mis on peaaegu nagu omaette religioon – riik kulutab miljardeid kroone aastas, et hoida elu maapiirkondades elus (eriti praeguse valitsuse ajal, kes on väga maapiirkondade-meelne).

Valitsuse maa- ja regionaalpoliitika eesmärk on, et “hea elu oleks võimalik kogu Norras” – see tähendab toetusi töökohtadele, ettevõtlusele ja elamuehitusele piirkondades, kus rahvaarv kahaneb. Kuigi põhienergia ja suurimad rahad on suunatud Põhja-Norra (Finnmark ja Põhja-Troms) püüab valitsus märgata ka teisi kriitilisi piirkondi – Telemarki ja Agderi sisemaa ning Innlandeti hõrenevaid külasid.

Riik rahastab näiteks lairibavõrgu ja teede parandamist, et muuta kaugelt töötamine ja pendelränne linnadesse lihtsamaks, ning toetab kutse- ja kõrgkoolide kohalikke õppekeskusi, et noored ei peaks kohe välja kolima.

Oluline roll on maakondadel ja omavalitsustel. Innlandet juhib RURALPLAN-i, millega otsitakse ruumiplaneerimise võtteid just nendele küladele, kus elanikkond vananeb ja teenused kaovad – näiteks paindlikum ühistransport, mitmeotstarbelised külamajad ja väikeste ettevõtete inkubaatorid.

Riiklik maapiirkondade kompetentsikeskus Distriktssenteret, aitab Telemarki, Agderi ja Innlandeti valdu arenguprojektide kavandamisel, jagab näiteid edukatest külainitsiatiividest ning annab nõu, kuidas tuua sisse uusi elanikke ja arendada kohalikku turismi või toidutootmist.

Mida vallad on ette võtnud, et inimesed suurlinnadest just nende valda koliksid?

Nii Telemarki ja Agderi sisemaal kui Innlandeti maakonnas on mitu valda katsetanud päris konkreetseid “meelitusvõtteid”, et inimesed ainult ei koliks linnast maale, vaid end ka ametlikult sisse kirjutaks.

Hamar-piirkonna vallad Innlandets (Hamar, Stange, Ringsaker, Løten) jagavad uutele elanikele nn innflytterpakke (või tilflytterpakke) – kinkekaartide ja soodustustega “stardikomplekti”. Eesmärk on, et uued elanikud tunneksid end kiiresti kogukonna osana ja seoksid oma elu just nende omavalitsustega. Sisu varieerub, aga tüüpiliselt sisaldab see:

* kinkekaarte kohalike teenuste ja kaupluste juurde (nt kohalik kino, spordikeskus, ujula, söögikoht, mõni pood)
* tasuta või soodsaid aastapääsmeid valla spordi- ja kultuurirajatistesse (ujula, suusakeskus, muuseum, kohalik park vms)
* vahel ka üheaastast tasuta liikmelisust mõnes kohalikus seltsis/klubis ning infomaterjale valla teenustest ja võimalustest

Innlandeti mägistes valdades on huvitav näide Skjåk: vald on ise ehitanud paarismaju ja loonud “Prøvebu Skjåk” süsteemi, kus uued töötajad saavad mõnda aega soodsalt “prooviks” elada, võimalusega hiljem kodu endale osta (rent-osta skeem). See on üsna otsene trikk, et inimesed katsetaksid elamist väikevallas ja lõpuks sinna püsivalt sisse kirjutaksid.

Telemarkis on Tinn ja Drangedal panustanud rohkem eluaseme- ja vastuvõtuprogrammidele. Tinnil oli üks esimesi spetsiaalseid “tilflyttingskonsulente” Norras, kes tegeles otseselt uute elanike värbamise ja isikliku järelhooldusega (kohtumised iga uue tulijaga, abistamine töö, eluaseme ja võrgustiku leidmisel).

Drangedal on viimastel aastatel käivitanud projektid, millega rajatakse Prestestranda keskusesse uusi vanusesõbralikke elamuid ning kasutatakse koos riigiga eluasemetoetusi, et noortel peredel oleks lihtsam turule sisse saada – idee on, et kui sobiv korter või maja on olemas ja rahaliselt jõukohane, on ka suurem tõenäosus end sinna sisse kirjutada.

Agderi sisemaal on Iveland andnud mõnel aastal kuni 300 000 NOK suuruseid toetusi neile, kes ehitavad omavalitsuses uue ühepereelamu – meetod, millega on selgelt tahetud meelitada noori peresid just sinna juurduma.

Setesdalis (Bykle, Valle, Bygland jne) töötab lisaks nn landlivskontakt, kelle roll on vastata potentsiaalsete uute elanike päringutele ja aidata neid väga kättpidi läbi bürokraatia ja maja- või tööotsingu – pigem “pehme” meede, aga mõeldud täpselt samal eesmärgil: muuta sisemaa vald linnast maale kolijatele võimalikult lihtsaks ja sõbralikuks valikuks.

Avafoto: NordenBladet

Loe ka:

Helena-Reet Aari: Iga miljon maaelu edendamiseks on tulevikus miljardivõit ja kohene julgeolekuagrantii

 

15.-18. okt – Ehitusmess Bygg Reis Deg 2025 Lillestrømis Norras

By
Helena-Reet Aari
-
Ehitusmess Bygg Reis Deg 2025 Lillestrømis Norras

NordenBladet – Ehitus- ja kinnisvaratööstuse spetsialistid ja huvilised kogunevad 15.–18. oktoobrini 2025 Norras Lillestrømis toimuvale mainekale ehitusmessile Bygg Reis Deg. See on Norra suurim ehituse, elamumajanduse ja kinnisvaraarenduse mess, mis toimub NOVA Spektrumi messikeskuses ja toob kokku valdkonna juhtivad tegijad, uuendajad ja tarbijad.

Norra on Eesti 9. suurim eksporditurg, kus peamisteks ekspordiartikliteks on ehitus-, sisustus- ja mööblilahendused. Eesti osalemine Norra messil Bygg Reis Deg 2025 peegeldab riigi kasvavat rolli partnerina Põhjamaade ehitustööstuses.

16. oktoobril kell 14.00 toimub stendis C03-27 Trade with Estonia Happy Hour võrgustumisüritus, kus saab leida koostööpartnereid tulevasteks projektideks. Kogemusi puidusektorist jagab Ivo Jaanisoo, Keskkonna ja ringmajanduse asekantsler, ning stendi külastab ka Piia Mathisen, Eesti suursaadik Norras.

2025.aastal on Eesti Bygg Reis Deg messil esindatud mitmekesise ettevõtete grupiga, kes näitavad erinevaid kestliku ehituse tahke:

Arcwood (ristkihtliimpuidust ja liimpuidust konstruktsioonid, suurte ja keerukate puithoonete spetsialist),
Lotus Timber (immutatud ja profiilitud puittooted),
ÖÖD (moodulpeegelmajad),
Aru Grupp (trepid ja eelehitatud majad),
Malmerk Klaasium (rõdu- ja terrassiklaasisüsteemid),
Adrem (metallrõduraamid ja piirded),
R-FIX (arhitektuursed klaasikinnitussüsteemid) ja
Roofit.Solar (hoonesse integreeritud päikesekatused ja -fassaadid keerukatesse oludesse).

Disainivaldkonda esindavad kolm Eesti arhitektuuribürood – Creatomus, ONE Architects ja TEMPT, kes otsivad Norras uusi koostöövõimalusi.

Valdkonna olulisim kohtumispaik

Nelja päeva jooksul on Bygg Reis Deg platvormiks, kus tutvustatakse uusimaid tooteid, nutikaid lahendusi ja tipptasemel uuendusi. Üle 300 eksponendi ja oodatava 40 000 külastajaga on mess ideaalne koht võrgustike loomiseks, teadmiste jagamiseks ning ehitusvaldkonna viimaste suundumuste ja arengutega tutvumiseks. Üheksa kümnest eksponendist kinnitab, et just sellel messil kohtuvad nad oma kõige olulisemate klientidega.

Temaatilised päevad ja mitmekesine programm

Iga messipäev on pühendatud konkreetsele teemale, pakkudes külastajatele sügavamat sissevaadet valdkonna eri aspektidesse:

  • Kolmapäev, 15. oktoober: Lansseerimispäev. Mess avatakse uute toodete ja teenuste esitlustega. Päev kulmineerub “after work” üritusega Bygg Reis Deg Lounge’is.
  • Neljapäev, 16. oktoober: Jätkusuutlikkuse päev. Keskendutakse ehitustööstuse rohelistele lahendustele. Lisaks toimub koostöös Norra Elamutootjate Assotsiatsiooniga pressikonverents, kus avaldatakse uue eluasemeturuga seotud viimased kvartalinäitajad.
  • Reede, 17. oktoober: Innovatsioonipäev. See on pühendatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele. Kaheksa finalisti esitlevad oma lahendusi ning välja kuulutatakse maineka “Ehitustööstuse Innovatsiooniauhinna 2025” võitja.
  • Laupäev, 18. oktoober: Inspiratsioonipäev. Päev on suunatud kõigile, kes otsivad inspiratsiooni renoveerimiseks, sisekujunduseks ja oma kodu keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, pakkudes praktilisi nõuandeid energiatõhususe suurendamiseks ja kinnisvara väärtuse tõstmiseks.

Praktiline info

Mess on avatud kolmapäevast reedeni kell 09.00–18.00 ja laupäeval kell 09.00–16.00. Sissepääs on tasuta.

Bygg Reis Deg on avatud kõigile, alates valdkonna professionaalidest ja õpilastest kuni eratarbijateni, kes soovivad tutvuda uusimate lahendustega alates vundamendist kuni katuseni, nii sise- kui ka välitöödeks. Üritus pakub ainulaadset võimalust saada ülevaade ehitustööstuse tulevikust ning leida lahendusi, mis aitavad ehitada paremat ja jätkusuutlikumat homset.

Messi koduleht: https://byggreisdeg.no/en/home/

Avafoto: Lillestrøm, Norra (Unsplash)

Norra: Mis on tänaseks saanud Anders Behring Breivikust (uue nimega Fjotolf Hansen-ist)?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet  – 2011. aasta 22. juuli terrorirünnaku toimepanija Anders Behring Breivik*, kes tappis kokku 77 inimest, viibib endiselt vanglas range turvarežiimi all. Tänaseks on ta talle määratud 21-aastasest karistusest 13-aastat vangis olnud. Ta kannab karistust Norra Ringerike vanglas, kus tema vangistus toimub erirežiimiga üksuses. Tegemist on nn ennetava vangistusega (preventive detention), mis tähendab, et karistus võib korduvate hindamiste järel pikeneda seni, kuni teda peetakse ühiskonnale ohuks.

46-aastane Breivik on viimastel aastatel korduvalt vaidlustanud nii oma vangistustingimused kui ka isolatsiooni, väites, et need rikuvad tema inimõigusi. Norra kohtud on siiski leidnud, et eritingimused on õigustatud tema jätkuva ohtlikkuse tõttu. Ka 2024. ja 2025. aastal lükkasid kohtud tagasi nii tema katse vabaneda kui ka kaebused vanglarežiimi leevendamiseks.

Vanglas elab Breivik jätkuvalt isolatsioonis teistest kinnipeetavatest, kuid tal on juurdepääs eraldi eluruumidele, treeningvahenditele ja meelelahutusele. Samas on tal keelatud vabam suhtlus teiste vangidega. Norra ühiskonnas peetakse teda jätkuvalt väga suureks turvariskiks ning ükski vabastamispalve pole seni edu toonud.

2017. aastal taotles Breivik endale uueks ametlikuks nimeks Fjotolf Hansen. See nimi on tänaseni tema registrites olemas, kuid avalikkuse ees ja meedias kasutatakse endiselt peamiselt tema sünninime Anders Behring Breivik, kuna just selle nime all on ta tuntud seoses 2011. aasta rünnakutega.

Samal ajal kui Breivik jätkab oma õiguslikke vaidlusi, on Norra riik keskendunud ohvrite ja ühiskonna mälestuse hoidmisele. 2025. aastal valiti välja uus riiklik mälestusmärk 22. juuli Utøya terrorirünnakute ohvritele, mille autor on kunstnik Matias Faldbakken. Mälestusmärk avatakse Oslo lähistel ning see sümboliseerib habrast vastupidavust ja ühiskondlikku ühtsust pärast ränka tragöödiat.

______________________________

* Anders Behring Breiviki 2011. aasta terrorirünnaku motiiviks oli tema enda sõnul “Euroopa kaitsmine islami ja multikultuursuse eest”. Ta pidas Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni ja selle poliitikat süüdlaseks sisserände ning ühiskonna mitmekesistumise soodustamises. Oma manifestis esitas ta äärmusrahvuslikke ja islamofoobseid vaateid, mille ajel ta kavandas rünnaku, et külvata hirmu ja edendada oma ideoloogiat.

123...48Page 2 of 48