NordenBladet – Norras Kvamskogenis asuv Eikedaleni suusakeskus sulges 27.märtsil selleks suusahooajaks uksed.
Peadirektor Fredrik Tønjum kinnitab, et otsus oli vältimatu, kuna ilmastikuolud ei võimaldanud edasist tegevust.
Hoolimata lühikesest hooajast pakub suusakeskus püsiklientidele allahindlusi ja planeerib tulevasi üritusi. “Samuti on plaanis, et kõik hooajapileti omanikud (24/25) saavad järgmiseks talveks soodushinnad. Täpsem info selle kohta tuleb maikuus,” seisab suusakeskuse kodulehel.
NordenBladet – Oslo koolis varises täna (09.aprill 2025) pärastlõunal sisse katus, kirjutab Norra väljaanne Dagbladet.
Ajalehe andmetel arvatakse, et klassiruumis varises sisse lagi.
Politsei on teel sündmuskohale ja üks inimene sai vigastada. Kahju suurus on hetkel teadmata.
NordenBladet — Peaaegu pooled kõigist Norras viibivatest Ukraina põgenikest, 47 protsenti ütlevad, et nad ei pöörduks Ukrainasse tagasi isegi siis, kui sõda peaks lõppema.
Värske uuring näitab ka, et Ukrainast tuleb Norrasse senisest märksa rohkem teismelisi poisse. Imdi tellitud raporti kohaselt soovib vaid 10 protsenti Ukrainasse naasta, edastab NRK.
Oslo piirkonna linna- ja regionaaluuringute instituudi NIBR teaduri Vilde Hernese sõnul näeme ukrainlaste seas kahte tendentsi, vahendab VG.
Üks on see, et need, kes on juba pikemat aega Norras olnud, tahavad suuremal määral jääda. Teine on see, et need, kes on saabunud hiljuti, ütlevad nüüd algusest peale suuremal määral, et tahavad Norrasse jääda.
Teadlane näeb ka uut huvitavat trendi: ukrainlaste arvu märkimisväärne kasv.
16-17 aastased teismelised poisid tulevad nüüd massiliselt Norrasse.
Ukrainast minnakse ära välismaale, kuni see on veel võimalik, enne kui ollakse sunnitud sõjas osalema, ütleb Hernes.
Tänavuse, 2024. aasta jaanuaris avaldatud küsitluses vastas iga kolmas viimase kahe aasta jooksul Norrasse tulnud ukrainlane, et soovib sinna jääda.
Enam kui pooled ei olnud kindlad, kas nad tahavad sõja lõppedes naasta.
Aastal 2023, aasta pärast Venemaa täiemahulist sissetungi, ütles iga viies ukrainlane, et soovib pärast sõja lõppu Norrasse jääda.
NordenBladet — Norra kavatseb taaskehtestada kohustuse ehitada uutesse hoonetesse pommivarjendid, mis peatati 1998. aastal, teatas Norra valitsus.
Otsus sündis siis, kui Moskva täiemahuline sõda Ukraina vastu läheneb oma kolmandale aastapäevale ning Venemaa, millel on polaarjoonel piir Norraga, ei näita mingeid märke oma agressiivsest hoiakust loobumisest, vahendab Politico.
„Meie ümber on rohkem ebakindlust. Peame hoolitsema tsiviilelanikkonna eest, kui juhtub „halvim stsenaarium” sõja või relvastatud rünnakuga,” ütles Norra justiits- ja avaliku julgeoleku minister Emilie Enger Mehl avalik-õiguslikule ringhäälingule NRK.
„Sellisel juhul on varjendid üks kaitsemeetmeid, mida me vajame,” lisas ta.
Kuni 1998. aastani pidi Norras igas suures korterikompleksis olema pommivarjend; kuid pärast seda pole uusi pommivarjendeid ehitatud. Mehl ütles, et nõue hakkab kehtima suuremate kui 1000-ruutmeetriste komplekside puhul.
Valitsus pakub välja kahte tüüpi varjendeid: uued, mis kaitsevad keemia- ja radioaktiivsete relvade eest; ja mõned selleks, et kaitsta tavarelvade eest, milleks saab kasutada metroojaamasid või parkimismaju.
Meede on osa täieliku valmisoleku aruandest, mis sisaldab enam kui sadat erinevat soovitust, mille eesmärk on tugevdada ja ette valmistada Norrat võimalikuks sõjaks, aga ka äärmuslike ilmastikuolude või sündmuste, näiteks pandeemia korral.
„Venemaa valmisolek kasutada sõjalist jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks näitab, et Norra peab tõenäoliselt veel pikka aega tegelema ettearvamatu ja ohtliku naabriga,” seisis raportis.
NordenBladet — Euroopa põletab gaasivarusid läbi kiiremini kui kunagi varem viimase seitsme aasta jooksul, kuna külm ilm suurendab küttevajadust ja temperatuur jääb sel nädalal eeldatavasti madalaks.
Piirkonna tohutud maa-alused ladustamiskohad, mis toimivad puhvrina suuremate vooluhulkade vastu, on vaid veidi üle 70% täidetud, võrreldes umbes 86%ga aasta tagasi. Kuigi kohese puudujäägi ohtu ei ole, võib kiire ammendumine muuta varude kogumise järgmise kütteperioodi eel keerulisemaks ja mõjutada lühiajalisel hinda.
Bloombergi koostatud Gas Infrastructure Europe andmete kohaselt on hoiustamise tase oma tipust langenud kokku 25 protsendipunkti võrra – rohkem kui ükski langus alates 2018. aastast.
„Mida madalamad on märtsi lõppu hoiustamise tasemed, seda raskem on piirkonnal enne järgmist talve neid uuesti täita,” ütles Goldman Sachs Group Inc maagaasiuuringute juht Samantha Dart.
„Täpsemalt praegu prognoositud keskmisest külmema stsenaariumi järgi.”
Ilm on suuremas osas Loode-Euroopast jahedamaks muutunud, mis võib lähipäevadel ärgitada täiendavaid väljatõmbeid, kuna gaasi tarbimine kütteks suureneb.
Mandril on ka turu volatiilsus üha suurem, kuna see toetub ülemaailmsele veeldatud maagaasile, et korvata puudujääk, mis jäi pärast Ukrainat läbivate Venemaa torujuhtmete voogude lõppemist.
Planeerimata katkestused tipptarnijate juures võivad mõjutada piirkonna habrast tasakaalu ja tekitada hinnakõikumisi.
Norras on Hammerfesti tehas kompressori rikke tõttu töö peatanud 9. jaanuarini.
Euroopa etalon Hollandi esimese kuu gaasi hind langes esmaspäeval Amsterdamis 3,1% 48,11 euroni MWh eest.
Siiski on see endiselt kõrge, kui eelmisel nädalal tõusis hind 4%, kuna turg maadleb varude ja tarnete vähenemisega.
See võib olla tehniline korrektsioon pärast hiljutist hinnarallit, ütles Rabobanki Euroopa energiastrateeg Florence Schmit.
Trend on endiselt tõusev, kuid turg kohaneb „uue normaalsusega”, ütles ta.
