NordenBladet – Himalaya Shipping Ltd. on esitanud taotluse oma aktsiate noteerimiseks Euronext Oslo Børsil, soovides seeläbi liikuda Euronext Expandilt kõrgema taseme börsile. See samm tähistab ettevõtte strateegilist sammu oma nähtavuse ja investoribaasi laiendamiseks.
Himalaya Shipping Ltd. on Bermuda jurisdiktsioonis registreeritud sõltumatu kuivlastilaevade operaator, keskendudes 210 000 DWT Newcastlemax tüüpi laevadele. Ettevõttel on 12 sellist laeva, mis on varustatud LNG-kütuse ja heitgaaside puhastussüsteemidega, eesmärgiga vähendada keskkonnamõjusid.
Ettevõte alustas oma avalikku kauplemist Euronext Growth Oslo platvormil ning liikus 2022. aasta aprillis Euronext Expand Oslole, mille turukapitalisatsioon oli toona ligikaudu 1,64 miljardit Norra krooni.
2023. aastal teatas Himalaya Shipping kavatsusest noteerida oma aktsiad ka New Yorgi börsil (NYSE), luues seeläbi võimaluse aktsiate kaubeldavuseks nii USA kui ka Norra turgudel.
Selleks muudeti aktsiate registristruktuuri, võimaldades aktsiate hoidmist ja arveldamist nii USA Depository Trust Company (DTC) kui ka Norra Euronext Securities Oslo (VPS) kaudu.
Mida tähendaks üleminek Euronext Oslo Børsile?
Üleminek Euronext Oslo Børsile viitab ettevõtte küpsusele ja stabiilsusele, pakkudes suuremat usaldusväärsust institutsionaalsetele investoritele. See võib suurendada aktsiate likviidsust ja parandada ettevõtte ligipääsu kapitaliturgudele.
NordenBladet – Alfred Berg Kapitalforvaltning AS on Norra kapitalihaldusettevõte, mis kuulub osaliselt BNP Paribas Asset Management Holdingule. Ettevõte haldab mitmeid investeerimisfonde, sealhulgas aktsia- ja võlakirjafonde, ning pakub teenuseid nii eraisikutele kui ka institutsionaalsetele investoritele.
Hiljuti sattus Alfred Berg vastuollu Norra finantsjärelevalve asutuse Finanstilsynet’iga seoses uue globaalse aktsiafondi loomisega. Ettevõte soovis pakkuda investoritele kahte erinevat osakuklassi: ĂĽhte ilma valuutakaitseta ja teist valuutakaitsega Norra krooni (NOK) suhtes. Finanstilsynet keeldus aga sellist struktuuri heaks kiitmast, väites, et fondi baasvaluuta ja osakuklassi valuuta ei tohi olla samad, kui soovitakse pakkuda valuutakaitset. See otsus on tekitanud Alfred Bergis pettumust, kuna nad näevad selles takistust konkurentsivõimele võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus sellised struktuurid on lubatud.
Alfred Bergi tegevjuht Helge Arnesen on väljendanud muret, et Norra regulatsioonid sunnivad ettevõtteid oma fonde teistesse riikidesse, näiteks Rootsi, üle viima. Ettevõte on juba alustanud mitme fondi üleviimist Rootsi, et saada kasu sealsetest paindlikumatest regulatsioonidest. See samm on osa laiemast trendist, kus Norra fondihaldurid otsivad võimalusi oma tegevuse jätkamiseks soodsamates regulatiivsetes keskkondades.
Norra valitsus on küll lubanud meetmeid fondide väljavoolu peatamiseks, kuid Alfred Bergi juhtum näitab, et praktikas on muudatused olnud ebapiisavad. Finanstilsynet on küll avanud dialoogi võimaluse, kuid ettevõtted tunnevad endiselt, et nad seisavad silmitsi konkurentsihandicapiga võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Kokkuvõttes toob Alfred Bergi juhtum esile vajaduse Norra regulatsioonide ülevaatamiseks, et tagada kohalike fondihaldurite konkurentsivõime ja vältida kapitali ning töökohtade väljavoolu riigist.
Tänapäeval viitab nimi Alfred Berg eelkõige Alfred Berg Kapitalforvaltning AS-ile, mis on Norra kapitalihaldusettevõte. Ettevõte keskendub Põhjamaade aktsia- ja võlakirjaturgudele ning kuulub täielikult BNP Paribas Asset Management gruppi. Ettevõttel on kontorid Oslos ja Stockholmis ning see haldab erinevaid investeerimisfonde.
NordenBladet – Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen), mis on ĂĽks silmapaistvamaid ja unikaalsemaid rahvuspĂĽhasid maailmas.
Erinevalt paljude riikide iseseisvuspäevadest, mis sageli keskenduvad militaarvõidule või revolutsioonile, on Norra 17. mai tähenduslik just seetõttu, et see rõhutab rahumeelset demokraatia sündi. See päev sümboliseerib norralaste rahvuslikku identiteeti, uhkust oma ajaloo üle ja pühendumust vabadusele ning põhiseaduslikule korrale.
Ajalooline taust
Norra põhiseaduse päev tähistab 17. mail 1814 Eidsvollis vastu võetud põhiseadust. Pärast Napoleoni sõdu, mille tagajärjel Taani pidi loovutama Norra Rootsi kuningriigile (Kieli rahulepinguga), otsustasid norralased keelduda passiivsest võimuvahetusest.
Norras kogunes 112-liikmeline rahvuskogu, mis kuulutas Norra 17. mail 1814 iseseisvaks kuningriigiks ja võttis vastu ühe vanima endiselt kehtiva põhiseaduse maailmas, mis oli tugevalt inspireeritud Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide demokraatlikest ideedest. Kuigi Norra ühendati hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna (1814–1905), säilitas riik oma põhiseaduse ja ulatusliku sisepoliitilise autonoomia.
17. mail mail 1814 võttis Norra Eidsvollis vastu oma põhiseaduse. Sellega püüti taastada Norra iseseisvus pärast aastasadu kestnud Taani ja Rootsi ülemvõimu. Kuigi Norra liitus hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna, jäi põhiseadus kehtima ja seda peetakse iseseisvuse sümboliks.
Tänapäeval on 17. mai Norra tähtsaim rahvuspüha, mida tähistatakse kogu riigis rõõmsameelsete rongkäikude, rahvarõivaste, muusika ja kogukondlike pidustustega. Eriline rõhk on lasterongkäikudel (barnetog), mis väljendavad Norra rahuarmastavat vaimu ja demokraatlikke väärtusi.
Olulised elemendid:
Rahvarõivad (bunad): Kohalikest piirkondadest pärit rahvariided, mida kannavad tuhanded inimesed rongkäikudes.
Lippude rohkus: Norra lippe lehvitatakse igas aknas ja tänaval.
Kuningapere osalus: Oslos tervitavad kuningas Harald V ja kuninganna Sonja rahvast kuningalossi rõdult.
Toit ja traditsioonid: Lapsed söövad jäätist ja viinereid, pered peavad piknikke, tähistamine on väga kodanikukeskne.
Eriliseks teeb Norra 17. mai tähistamise selle rahumeelne ja tsiviilne olemus. Päeva keskmes ei ole sõjavägi ega relvastatud jõud, vaid rahva tahe, laste roll tuleviku kujundajatena ja pühendumus põhiseaduslikule riigikorrale.
Norralaste jaoks on see päev rahvusliku ühtsuse ja vabaduse sümbol. See ei ole ainult ajalooline meenutus, vaid ka iga-aastane kinnitus Norra identiteedile: olla demokraatlik, sõltumatu ja ühtehoidev rahvas.
Norra iseseisvuspäev, 17. mai, on rohkem kui lihtsalt rahvuspüha – see on elav ja kaasav demokraatia tähistamine. See peegeldab norralaste rahulikku võitlust oma suveräänsuse eest ning uhkust oma riikliku ja kultuurilise iseseisvuse üle. Grunnlovsdagen on päev, mil kogu rahvas, vanast nooreni, tuleb tänavatele mitte protestima, vaid pidutsema – rahu, vabaduse ja põhiseaduse nimel.
NordenBladet – Igal tööpäeval sĂĽttib Norras mõni jäätmejaam – 80% neist tulekahjudest põhjustavad valesti sorteeritud akud, ĂĽha sagedamini ka lustgaasiballoonid*. Need plahvatusohtlikud jäätmed satuvad tavalise prĂĽgiga ladestusse, põhjustades miljarditesse ulatuvaid kahjusid ning tõsist ohtu inimestele ja keskkonnale.
Nüüd on Norra naised Synne Sauar (28) ja Ida Marie Pedersen (31) loonud ettevõtte Litech, mille uus sensortehnoloogia suudab automaatselt tuvastada ja eemaldada ohtlikud metallobjektid – nagu akud ja gaasiballoonid – enne, kui need põhjustavad kahju.
Kuidas Litech töötab?
Kasutab masinõpet ja elektromagnetismi, et eristada ohtlikke esemeid tavaprügist.
Lahendus on oluliselt täpsem ja tõhusam kui senised süsteemid nagu pildituvastus või röntgen.
Sensor on juba testimisel Oslo Haraldrudi sortimisjaamas ja teises suures Norra taaskasutusettevõttes.
Kiire kasv ja rahvusvaheline huvi
Ettevõte tegutseb koostöös Oslo linna ja Norra suurimate jäätmekäitlusfirmadega. Litechi vastu on huvi tundnud partnerid USA-st, Jaapanist, Belgiast, Hollandist, Soomest ja Taanist. Ettevõttel on eesmärk jõuda Euroopa ja Põhja-Ameerika võtmeturgudele viie aasta jooksul.
Litech – roheline edulugu
– Litech asutati NMBU ĂĽlikoolis (Norges miljø- og biovitenskapelige universitet).
-Meeskonnas on 9 töötajat viiest riigist.
-2024. aastal pääses Synne Sauar Forbesi „30 alla 30“ Euroopa nimekirja.
– 2024. aastal sai Litech 4 miljonit Norra krooni Innovasjon Norge keskkonnatehnoloogia toetusest.
-Ettevõte loodab alustada miljonikäivet juba 2025. aastal.
“Me ei kustuta tuld – me ennetame selle tekkimist, sest see on ohutum, odavam ja palju säästvam,” räägib Sauar väljaandele Dagens Næringsliv.
Litech on inspireeriv näide sellest, kuidas ülikoolist alguse saanud innovatsioon võib lahendada globaalse probleemi ja samal ajal luua väärtust nii keskkonnale kui majandusele.
______________________________________
* Lustgaasiballoon (rahvasuus tuntud ka kui naerugaasiballoon) on survestatud anum, mis sisaldab dinitroksiidi ehk lämmastikoksiid-1 (N₂O) – keemiline aine, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel: kasulik meditsiinis ja toiduainetööstuses, ent ohtlik valesti käsitsemisel, eriti prügimajanduses. Tänapäeval on selle väärkasutus ja väärkäitlus muutunud tõsiseks ohuks jäätmejaamades üle maailma.
NordenBladet – Tine tõstab suvel piima hinda, mis tähendab kallimat piima poelettidel, kuid samas ka suuremat tulu Norra piimatootjatele. Kuna hindade kujundamine on nĂĽĂĽd Tine’i enda kontrolli all, võib sarnaseid hinnaliikumisi oodata ka tulevikus.
Norra suurim piimatootja Tine teatas, et alates 1. juulist 2025 kallineb lehmapiim. Hinnatõus on 33 ööri liitri kohta, mis tähendab, et keskmine hulgihind tõuseb 6,60 kroonilt 6,93 Norra kroonini. Tegemist on ligikaudu 5-protsendilise hinnatõusuga.
Miks hind tõuseb?
Pärast seda, kui Norra parlament (Stortinget) otsustas 2024. aastal kaotada riikliku piima sihthinna regulatsiooni, on Tine saanud õiguse määrata piimahinna kaks korda aastas – kevadel ja sĂĽgisel. Tine’i otsus mõjutab nii tarbijaid, kes poest piima ostavad, kui ka piimakarjakasvatajaid, kellele makstakse toorpiima eest vastavalt uuele hinnale.
Mis on Tine?
Tine SA on Norra juhtiv piimatööstusettevõte, mis kuulub piimatootjate ühistule. Ettevõte tegeleb piima kogumise, töötlemise ja müügiga ning toodab laias valikus piimatooteid, sealhulgas piima, juustu, jogurtit ja võid.
Asutatud: juured ulatuvad 19. sajandi lõppu, praegune organisatsioonikujund loodi 2000. aastal.
Töötab kogu Norras ja on oluline osa Norra toidujulgeolekust.
Tine müüb tooteid ka väljaspool Norrat ja on tuntud näiteks Brunosti (pruun juust) tootjana.
Tine tegutseb ühistulistel alustel, mis tähendab, et kasum läheb tagasi tootjatele – Norra piimafarmidele, mis on ettevõtte omanikud.
