NordenBladet – Kolm meest mõisteti narkokuriteos süüdistatuna neljaks nädalaks vangi.See selgub Nordmøre og Romsdali ringkonnakohtu kinnipidamisdokumendist.
Politsei peatas esmaspäeval (30.märtsil) Raumas läbiotsimiseks auto.
Kinnipidamisdokumendis on kirjas, et politsei leidis autost pulbrit ja arvab, et see võib olla 1,2 kilogrammi kokaiini. Kolme süüdistatava advokaadid ütlevad, et nad ei tunnista kriminaalset süüd.
Kohus usub, et on oht, et kolm meest võivad vabastamise korral tõendeid mõjutada ja oma ütlustes kokku leppida. Seetõttu nõustusid nad politsei nõudmisega kolm meest vangistada.
NordenBladet – Oslo politsei pidas reedel, 6. märtsil St. Hanshaugeni sünagoogi juures kinni kaks 40. eluaastates meest, keda kahtlustatakse Norra karistusseadustiku § 191 rikkumises. Tegemist on sättega, mis käsitleb tulirelvade, relvaosade, laskemoona, lõhkeainete või lõhkeainete lähteainete rasket ebaseaduslikku käitlemist. Aftenposteni andmetel on mõlemad mehed nüüd eelvangistuses, kuid võimud ei ole seni avaldanud, milles nende väidetav tegu täpsemalt seisnes.
Juhtum pälvis kohe suurt tähelepanu, kuna kinnipidamine toimus Oslo sünagoogi vahetus läheduses. Samas rõhutas Oslo politsei juba 6. märtsil, et nende esialgsel hinnangul ei olnud juhtum seotud sünagoogi, selle asukoha ega koguduse liikmetega. Politsei sõnul sai olukord alguse neile varem tuntud isiku kontrollimisest ning aeg ja koht näivad esialgse info põhjal olevat pigem juhuslikud. Samuti teatas politsei, et avalikkusele otsest ohtu ei tuvastatud.
Seda juhtumit jälgitakse siiski eriti tähelepanelikult laiemas julgeolekukontekstis. Norra valitsuse antisemitismivastase tegevuskava järgi on antisemitism riigis kasvanud pärast Hamasi 7. oktoobri 2023 rünnakut Iisraelile ja sellele järgnenud sõda Lähis-Idas ning ähvardused juudi institutsioonide vastu on sagenenud. Värske lisataustana teatas PST 8. märtsil 2026, et kuigi Norra üldine terrorioht püsib mõõdukal tasemel, on Ameerika, juudi ja Iisraeli sihtmärkide vastu suunatud oht endiselt kõrgendatud. Seetõttu on iga juudi pühakoja või kogukonnaga seotud turvaintsident praegu avalikkuse, politsei ja julgeolekuasutuste teravdatud tähelepanu all.
NordenBladet – Lofoteni vesinikupraamide projekti on esitletud kui Norra rohepöörde üht olulisemat sümbolit, kuid nüüd on selle tehnilise töökindluse kohta kerkinud tõsised küsimused – kavandatud vesinikutehnoloogia ei pruugi toimida nii, nagu on lubatud, ilmneb NRK ja SVT uurimusest. See seab tähelepanu alla nii projekti elluviija Torghatteni kui ka tehnoloogiatarnija PowerCelli rolli. Juhtum tõstatab laiema küsimuse, kui kindlale alusele saab rajada avaliku raha toel ellu viidavaid rohetehnoloogilisi suurprojekte.
NRK ja SVT uurimus keskendub Lofoteni ja Bodø vahel kavandatavale vesinikupraamide projektile, mida on esitletud kui Norra rohepöörde ja tulevikumerenduse üht olulisemat ettevõtmist. Projekt hõlmab Norra pikimat ja ilmastikule kõige enam avatud riiklikku parvlaevaühendust Bodø–Røst–Værøy–Moskenes ning lepingu kogumaksumus ulatub ligi 4,98 miljardi Norra kroonini. Kava järgi peaks liinile tulema kaks uut vesinikul töötavat parvlaeva, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt heitkoguseid.
Uurimus seab aga küsimärgi alla, kas projekti jaoks valitud vesinikutehnoloogia suudab täita sellele seatud ootusi ka pikaajaliselt. Loos viidatakse tehnilistele testidele ja PowerCelli sisemistele dokumentidele, mille järgi ei pruugi süsteem olla projekti vajaduste jaoks piisavalt küps ning selle töökindlus võib osutuda loodetust nõrgemaks. Samuti väidetakse, et sellist teavet ei olnud varem edastatud ei laevaoperaatorile Torghattenile ega Norra ametiasutustele.
Kahtlusi süvendavad viited PowerCelli teistele projektidele Austraalias, Rootsis ja Walesis, kus sama tehnoloogia kasutamisel on samuti ilmnenud probleeme. Nii tõstatab lugu laiema küsimuse, kas avaliku raha toel ellu viidav prestiižne rohetehnoloogiline suurprojekt toetub piisavalt töökindlale ja küpsele lahendusele.
PowerCell lükkab kriitika tagasi ja kinnitab, et ettevõtte tehnoloogia töötab nõuetekohaselt, vastab kokkulepitud tehnilistele nõuetele ning täidab klientide ootusi. Ettevõtte sõnul ei kajasta ajakirjanike käsutuses olnud sisemised andmed nende tänaseid tooteid ega anna õiget pilti süsteemi tegelikust võimekusest. Samuti märgitakse, et ühe olulise komponendi valmistamisse on kaasatud uus tööstuspartner.
Ettevõtete taust
Torghatten on üks Norra suuremaid meretranspordikontserne. Ettevõte opereerib 47 parvlaeva- ja kiirreisilaevaliini, annab tööd enam kui 1600 inimesele ning selle aastakäive on ligikaudu 4 miljardit Norra krooni. Torghatteni emaettevõtte all tegutsevad kolm piirkondlikku üksust, nende seas Torghatten Nord, mis vastutab Põhja-Norra ja osa lääneranniku ühenduste eest. Ettevõtte omanikud on EQT Infrastructure ja Nysnø Klimainvesteringer.
Lofoteni vesinikupraamide projektis on just Torghatten Nord operaator, kes sai Norra teedeametilt lepingu selle liini teenindamiseks. Ametlike kirjelduste järgi on projekt mõeldud olema suure mõjuga kliima- ja innovatsioonialgatus ning vesinik peaks katma vähemalt 85% kahe põhilaeva energiatarbest.
PowerCell Sweden AB on Rootsi vesinikkütuseelementide tootja, mis asutati 2008. aastal Volvo Groupi tööstusliku kõrvalharuna. Ettevõtte peakontor asub Göteborgis, tal on tegevus neljas riigis ning 2024. aasta aruande järgi 147 töötajat. PowerCell arendab ja toodab kütuseelemendi mooduleid ning süsteeme merenduse, lennunduse, energiatootmise ja maismaarakenduste jaoks. Alates 2023. aastast on ettevõtte aktsia noteeritud Nasdaq Stockholmil.
PowerCelli roll Lofoteni projektis seisneb kütuseelemendisüsteemide tarnimises. Ettevõtte enda teatel hõlmas 2023. aastal sõlmitud leping kahe laeva jaoks vesinikulahendusi, mille väärtus oli 19,2 miljonit eurot, ning seda esitleti kui üht maailma suurimat merenduse vesinikkütuseelemendi projekti.
NordenBladet – Natixise 2025. aasta ülemaailmse pensioniindeksi järgi on pensionäride vaates maailma tugevaim riik taas Norra, mis kogus 83 punkti sajast. Iirimaa järgneb 82 ja Šveits 81 punktiga.
Esikümnesse mahtus koguni üheksa Euroopa riiki, mistõttu võib edetabeli põhjal järeldada, et pensionikindluse vaates on Euroopa jätkuvalt kõige tugevamas seisus. Eriti silmatorkavalt kinnitab seda Skandinaavia, mille heaolumudel hoiab Norra ja Taani jätkuvalt maailma tipus.
Natixis ja CoreData hindasid tänavu 44 riiki 18 näitaja põhjal. Lõppjärjestus kujunes nelja suure valdkonna koondtulemusest: pensionipõlve rahaline kindlus, materiaalne heaolu, tervis ning elukvaliteet. Arvesse lähevad muu hulgas sissetulek, tööpuudus, inflatsioon, maksukoormus, tervishoiu kvaliteet ja kättesaadavus, oodatav eluiga ning keskkonnategurid.
Parimad riigid, kus pensionile minna:
Koht
Riik
Skoor
1
Norra
83%
2
Iirimaa
82%
3
Šveits
81%
4
Island
79%
5
Taani
79%
6
Holland
79%
7
Austraalia
77%
8
Saksamaa
76%
9
Luksemburg
75%
10
Sloveenia
75%
11
Tšehhi
74%
12
Uus-Meremaa
73%
13
Singapur
73%
14
Ühendkuningriik
72%
15
Austria
72%
16
Iisrael
72%
17
Belgia
71%
18
Rootsi
71%
19
Malta
70%
20
Kanada
70%
21
USA
70%
22
Lõuna-Korea
69%
23
Soome
66%
24
Slovakkia
66%
25
Küpros
66%
Norra edu ei põhine ainult jõukusel, vaid tugeval ja tasakaalustatud üldpildil. Riik oli tänavuses tabelis esimene materiaalse heaolu arvestuses, teine elukvaliteedi alamindeksis ja neljas tervise valdkonnas. See tähendab, et esikoha tõi Norrale mitte üksik tugev näitaja, vaid laiapõhjaline võime pakkuda pensionieas inimestele kindlat sissetulekut, head tervisekeskkonda ja kõrget elukvaliteeti.
Norra pensionisüsteem ise toetub kolmele põhiosale: riiklikule vanaduspensionile, tööandja pakutavale pensionile ja inimese enda pensionisäästudele. Norra valitsuse selgituse järgi on erasektoris töötajatel õigus kohustuslikule tööandjapensionile, avalikus sektoris kehtib eraldi ametipensioni kord. Süsteem arvestab pensioniõiguste kujunemisel ka tasustamata hooldustööd ning teatud juhtudel töövõimetusega seotud perioode. Lisaks on Norra mudelis tagatud minimaalne kaitse neile, kelle tööelu on olnud katkendlikum: täies mahus garantiipensioni aluseks on 40-aastane kindlustusstaaž.
Norra riiklikku pensioni makstakse üldreeglina alates 67. eluaastast, kuid piisavate kogunenud pensioniõiguste korral saab pensioni välja võtma hakata juba 62-aastaselt. Sellisel juhul on igakuine väljamakse väiksem, sest pension jaotub pikema perioodi peale. Samal ajal võimaldab süsteem jätkata töötamist ilma, et riiklik pension selle tõttu väheneks, ning soovi korral saab välja võtta ka osalist pensioni.
Norra pensionikeskkonna tugevust toetab ka riigi laiem finantsraamistik. Valitsuse pensionifondi eesmärk on aidata rahastada riikliku kindlustussüsteemi tulevasi pensionikulusid ning jaotada naftatulud pika aja peale viisil, mis toetab nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade heaolu. See annab Norrale lisakindluse, mida paljudel teistel riikidel samal määral ei ole.
Norra tänavune esikoht ei mõju seetõttu üllatusena, vaid pigem kinnitab pikemat trendi. Natixise andmetel on riik püsinud edetabeli esikolmikus alates 2012. aastast ning naasis nüüd taas esimeseks. Pensioni vaates näitab see, et tugev sotsiaalkaitse, kõrge materiaalne heaolu ja usaldusväärne riiklik raamistik võivad koos anda tulemuse, millele on keeruline vastast leida.
NordenBladet – Laupäeva ööl vastu pühapäeva toimus Oslos Ameerika saatkonna juures plahvatus. Juhtumist anti politseile teada ööl vastu pühapäeva umbes kell 1.34. Sündmuskohale saadeti suured politseijõud. Politsei on kontaktis saatkonnaga ning seni ei ole teateid vigastatutest.
Norra justiits- ja kriisivalmidusminister Astri Aas-Hansen nimetas juhtunut vastuvõetamatuks ning rõhutas, et juhtumit käsitletakse äärmise tõsidusega. Tema sõnul uurib politsei asja ulatuslike ressurssidega ning praegu ei viita miski sellele, et olukord oleks ohtlik kõrvalistele isikutele.
Välisminister Espen Barth Eide kinnitas, et nii tema kui ka justiitsminister on olnud ühenduses USA saatkonna asjuri Eric Meyeriga. Eide sõnul on tegu vastuvõetamatu teoga, mida võetakse kõige kõrgemal tasemel tõsiselt. Ta lisas, et diplomaatiliste esinduste turvalisus on Norra jaoks väga oluline ning juhtumit uurivad praegu politsei ja julgeolekuteenistus PST.
Politsei väitel on neil hüpotees, et pühapäeva õhtul saatkonnas toimunud plahvatus võib olla seotud praeguse julgeolekuolukorraga maailmas. Samal ajal töötavad nad mitme hüpoteesi kallal selle kohta, mis plahvatuse taga võis olla.
Nad usuvad, et tegemist oli sihipärase rünnakuga.
Politsei teatel pole neil saatkonna plahvatusega seoses praegu kahtlusaluseid, kuid nad otsivad ühte või mitut toimepanijat.
Plahvatuse tõttu hoiab spordiklubi SK Njård pühapäeval (08.märts) suletuna saatkonna lähedal asuvat Njårdhalleni spordihalli. Klubi juhtkonna sõnul rakendati ettevaatusabinõuna ajutine sulgemine, kuni olukord muutub selgemaks. Tänaseks kavandatud käsipallimängud on tühistatud ja lükatakse edasi.
