Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

By
Helena-Reet Aari
-
Paganliku põhjala mütoloogia armastatuim jumal Baldr hukkus Hödr-i puuvõõrikust valmistatud oda läbi. Teda aitas Thökk (maskeerunud Loki)

NordenBladet – Baldr (ka Balder või Baldur) on aasidest (Æsir) üks armastatumaid ja samas traagilisemaid figuure Põhjamaade paganlikus mütoloogias*. Teda kirjeldatakse sageli kui kõige ilusamat, targemat ja lahkemat jumalat.

Päritolu ja omadused

  • Perekond: Baldr on peajumal Odini (Óðinn) ja jumalanna Friggi poeg. Tema vend on pime jumal Hödr (Hod, Höder, Hodr, Höðr, Hodur).

  • Välimus: Teda kirjeldatakse nii puhta ja säravana, et temast kiirgab valgust. Ühtegi taime ega lille ei peeta nii valgeks kui tema ripsmeid.

  • Iseloom: Ta on õigluse, tarkuse ja rahu kehastus. Tema kohalolek toob rõõmu ja tema otsused on alati õiglased, kuigi traagilisel kombel ei suuda ta neid alati täide viia.

  • Elupaik: Ta elab Asgardis palees nimega Breidablik (“Lai sära”), kus, nagu öeldakse, ei tohi olla midagi ebapuhast ega kurja.

Huvitav fakt: Baldri nimi võib etümoloogiliselt tähendada “isandat” või “julget”, kuid mütoloogias seostatakse teda eelkõige valguse ja päikesega.

Baldri surm: Mütoloogia pöördepunkt

Baldri roll mütoloogias ei seisne niivõrd tema tegudes elu ajal, vaid tema surmas. Tema surm on Ragnaröki (maailma lõpu) otsene eelkuulutaja ja käivitaja. See on üks kuulsamaid lugusid nii “Vanemas Eddas” (poeetiline) kui ka Snorri Sturlusoni “Nooremas Eddas” (proosa).

1. Ennustus ja Friggi vanne

Baldr hakkas nägema painajalikke unenägusid oma surmast. Mures ema Frigg rändas läbi terve maailma ja pani kõiki (tuli, vesi, raud, kivid, puud, haigused, loomad ja maod) vanduma, et need Baldrile liiga ei teeks.

Kuna Baldr muutus haavamatuks, tegid jumalad sellest meelelahutuse: nad loopisid Baldrit kivide ja odadega, mis põrkasid temalt lihtsalt tagasi.

2. Loki kavalus

Trikster-jumal** Loki, kes kadestas Baldri populaarsust, moondas end naiseks ja küsis Friggilt, kas tõesti kõik asjad andsid vande. Frigg tunnistas, et üks väike taim nimega puuvõõrik*** (mistilteinn, mistletoe) jäi vandest välja, kuna see tundus liiga noor ja süütu.

3. Saatuslik viskamine

Loki meisterdas puuvõõrikust noole (või oda). Ta läks Baldri pimeda venna Hödri juurde ja pakkus, et juhib tema kätt, et ka Hödr saaks mängus osaleda ja venda austada. Hödr viskas puuvõõriku, see läbistas Baldri ja tappis ta silmapilkselt. Asgard mattus leina.

4. Hermodi retk allilma

Odin saatis oma teise poja Hermodi (Hermóðr) allilma Helheimi, et paluda surmajumalannalt Helilt Baldri vabastamist. Hel nõustus tingimusel:

“Kui kõik asjad maailmas, elavad ja elutud, nutavad Baldri pärast, siis saab ta tagasi tulla.”

Kõik nutsid – inimesed, jumalad, kivid ja puud. Kuid üks hiiglasekasvu naine nimega Thökk (Þökk), kes oli arvatavasti maskeerunud Loki, keeldus nutmast, öeldes: “Hoidku Hel, mis tal on.” Seega jäi Baldr surnute riiki.

Baldri roll pärast maailma lõppu

Baldri lugu ei lõppe surmaga. Tema surm sümboliseerib vana maailma korra lagunemist ja paratamatut liikumist kaose poole. Kuid tema tagasitulek sümboliseerib lootust.

Pärast Ragnaröki lahingut, kui vana maailm on hävinud ja enamik põhjala muinasmütoloogia jumalaid (sh Odin ja Thor) hukkunud, tõuseb merest uus, roheline ja viljakas maa.

  • Tagasitulek: Baldr ja tema vend Hödr (kes samuti suri) naasevad allilmast leppinuna.

  • Uus valitsemine: Nad asuvad elama vanade jumalate asemele ja valitsevad uut, rahumeelset maailma koos teiste ellujäänud noorte jumalatega.

Kokkuvõte ja sümboolika

Baldr on muinaspõhja mütoloogias äärmiselt oluline sümbol mitmel tasandil:

  1. Headuse haprus: Tema lugu näitab, et isegi kõige puhtam headus ja valgus on haavatav kavaluse ja kurjuse ees.

  2. Paratamatus: Isegi jumalad ei saa saatust petta. Püüdlus kaitsta Baldrit kõigi vahenditega viis ikkagi täpselt ettekuulutatud tulemuseni.

  3. Tsüklilisus: Baldr on klassikaline “sureva ja ülestõusva jumala” arhetüüp (sarnaneb veidi Egiptuse Osirisele). Tema surm toob talve ja pimeduse (Ragnarök), tema naasmine toob uue kevade ja elu.

Baldr on muinaspõhja mütoloogias midagi enamat kui lihtsalt hukkunud jumal – ta on sureva ja ülestõusva valguse arhetüüp. Tema lugu on meeldetuletus, et kuigi pimedus (Ragnarök) võib ajutiselt võita, on see võit alati üürike.

See kosmiline optimism on sügavalt juurdunud algallikates. “Vanem Edda”, täpsemalt poeem “Völuspá“ (Nägemuslaul), kinnitab ideed, et elu ja valgus leiavad alati tee tagasi. Ennustuse kohaselt ei suuda kaos valgust lõplikult hävitada – isegi hetkel, mil hiidhunt Fenrir neelab alla päikese (jumalanna Sóli), on järjepidevus juba tagatud:

“Eina dóttur ber Alfröðull, áðr hana Fenrir fari…” (Ühe tütre kannab Alfröðull [Päike], enne kui Fenrir ta võtab…)

Müüt räägib, et see tütar on sama särav kui tema ema ja jätkab pärast maailmalõppu taevas teekonda. See ongi hetk, kus mütoloogia otsad kokku jooksevad: nii nagu uus päike tõuseb taevasse, naaseb Baldr allilmast, et valitseda uut ja rohelist maailma. Seega pole Baldri lugu tragöödia, vaid lubadus uuest algusest.

_____________________

* Paganlik mütoloogia hõlmab vanu uskumuste ja pärimuste süsteeme, mis on seotud erinevate rahvaste loodusrahvaste ja esivanemate jumalate, vaimude ning maailmavaadetega, nagu islandlaste poolt kirja pandud ning laialt Põhjamaade müütilist tausta kajastavad Edda lood, Kreeka müüdid, keldi lood või nagu Eesti maausk ja taarausk, pakkudes selgitusi maailma loomise, inimeste ja looduse kohta.
** Trikster-jumal on mütoloogiline suli ja piiride ületaja, kes kasutab kavalust ning pettust, et rikkuda kehtestatud reegleid ja tekitada segadust. Ta on ettearvamatu jõud, kelle teod – olgu need pahatahtlikud või lihtsalt vallatud – lükkavad sündmusi edasi ja toovad maailma vajalikke, kuigi sageli valulisi muutusi.
*** Mistilteinn ehk Puuvõõrik (vanas norra keeles “Mistletoe”) on muinaspõhja mütoloogias ja põhjala saagades tuntud legendaarne võlurelv. Kõige kuulsam on see Hrómundr Gripssoni saagas (Hrómundar saga Gripssonar, The Saga of Hromund Gripsson), kus Mistilteinn pole mitte taim, vaid nõiutud mõõk, mis ei lähe mitte kunagi nüriks. Kangelane Hrómundr sai selle mõõga endale, võites seda algselt kandnud ebasurnud kuningat Þráinni. Mõõga nimi on otsene viide kuulsale müüdile jumal Baldri surmast (keda tabas puuvõõrikust nool), sümboliseerides seeläbi maagia võimsat ja kohati ohtlikku olemust.

Avafoto: Thökk-iks maskeerunud Loki aitab pimedal Hödr-il puuvõõrikust odaga Baldr-it tappa (NordenBladet)

 

Puuvõõrik – Põhjala mütoloogias ja rahvakultuuris suurt rolli mänginud maagiline taim ja jõulusümbol on saanud Norra aiapidajate peavaluallikaks

By
Helena-Reet Aari
-
Puuvõõrik - Põhjala mütoloogias ja rahvakultuuris suurt rolli mänginud maagiline taim ja jõulusümbol on saanud Norra aiapidajate peavaluallikaks

NordenBladet – Enamik meist tunneb puuvõõrikut romantiliste jõulufilmide ja pühadekaartide kaudu, teades kommet selle all suudelda. See igihaljas taim on sajandeid sümboliseerinud armastust ja rahu, kuid Norra näitel on näha, kuidas botaaniline reaalsus võib iidse traditsiooniga vastuollu sattuda. Kui varem oli tegemist haruldase ja kaitsealuse liigiga, siis kliimamuutuste tuules on sellest saanud paljudele aiaomanikele tõeline peavalu.

Salapärane poolparasiit meie puudel

Botaaniliselt on harilik puuvõõrik (Viscum) äärmiselt huvitav taim. Tegemist on Norra ainsa poolparasiidiga. See tähendab, et kuigi taim suudab ise fotosünteesida ja energiat toota, sõltub ta vee ja toitainete osas täielikult oma “peremehest” – puust, millel ta kasvab.

Puuvõõrik on igihaljas, nahkjate lehtede ja kleepuvate valgete marjadega põõsas, mis kuulub sandlipuuliste sugukonda. Eelkõige eelistab ta kasvada järgmistel puuliikidel:

  • Pärn

  • Vaher

  • Pihlakas

  • Papli-liigid

  • Õunapuu ja pirnipuu

Kuigi marjad on inimestele mürgised, on need talvisel ajal lindudele väärtuslikuks toidulauaks. Just linnud ongi peamised levitajad, kandes seemneid edasi uutele puudele. Taim hakkab õitsema umbes viie kuni kuue aasta vanusena ning võib elada 10–20 aastat, mõnikord isegi kauem.

Müüdid, maagia ja suudlused

Puuvõõrikul on kultuuriloos, muinaspõhja mütoloogias ja folklooris kanda suur roll. Vanades uskumustes peeti seda pühaks ja maagiliseks taimeks, kuna see kasvas “taeva ja maa vahel”, kõrgel puuvõrades.

  • Rahvameditsiin ja sümbolism: Keldid ja druiidid kasutasid taime rituaalides ning Euroopa rahvameditsiinis on sellel pikk ajalugu. Vanasti riputati puuvõõrik ukse kohale kui rahu, leppimise ja kaitse sümbol. Jõulude ajal puuvõõriku all suudlemini toovat pärimuste järgi ka raha, viljakust ja õnne.

  • Norra mütoloogia: Põhjamaades on taimel (norra keeles misteltein) saatuslik roll jumal Baldri* surmas. Müüdi kohaselt olid kõik puud andnud lubaduse Balderit mitte vigastada, kuid väike puuvõõrik unustati. Seda kasutas ära kaval Loke, kes lasi pimedal Hödril Balderit puuvõõrikust tehtud noolega tabada.

  • Moodne romantika: Tänapäeval on levinuim traditsioon, mis pärineb Briti ja Euroopa uskumustest, et puuvõõriku all seisev naine ei tohi suudlusest keelduda. See komme on tugevalt kanda kinnitanud popkultuuris ja romantilistes filmides.

Kliimamuutused soosivad levikut

Veel 1950. aastatel oli puuvõõrik Norras haruldane taim, mida leidus vaid vähestes paikades. Seetõttu võeti liik 1956. aastal riikliku kaitse alla. Koos taimega on kaitse all ka puu, millel see kasvab.

Tänaseks on olukord drastiliselt muutunud. Kliima soojenemine, lühemad talved ja pikemad kasvuperioodid on loonud puuvõõrikule ideaalsed tingimused. Taim on levinud jõudsalt Oslo ümbrusest lõunarannikule ja isegi Lääne-Norrasse. See, mida varem peeti haruldaseks kurioosumiks, on muutunud tavaliseks vaatepildiks, eriti talviti, kui lehtedeta puudel on näha suuri rohelisi kerasid.

Juriidiline paradoks ja aiaomanike mure

Puuvõõriku praegune staatus on tekitanud vastuolulise olukorra. Teadlaste hinnangul on liik elujõuline ja kiiresti leviv, mistõttu ei ole see enam ohustatud. Samas kehtib vana kaitsestaatus endiselt, mis teeb olukorra keeruliseks just kodu- ja aiaomanikele.

Probleem seisneb selles, et puuvõõrik nõrgestab vastuvõtjat:

  1. Taim võtab puult ära vett ja toitaineid.

  2. Viljapuude saagikus ja kasv vähenevad.

  3. Aja jooksul võib parasiit peremeespuu täielikult kurnata või isegi tappa.

Kuna Norras seadus** kaitseb nii puuvõõrikut kui ka selle kandjat, on aiaomanikel keelatud nakatunud puid maha võtta või isegi oksi lõigata, et taime levikut piirata. See on viinud olukorrani, kus paljud aiad on tugevalt “okupeeritud”. Teadlased on avaldanud arvamust, et muutunud oludes tuleks kaitsestaatus ümber vaadata, kuna soojenev kliima soosib invasiivsemate liikide levikut, mis võib hakata ohustama kohalikku looduslikku tasakaalu.

_________________________

* Baldr (ka Balder, Baldur) oli Põhjala mütoloogias üks kõige armastatumaid jumalaid. Ta oli valguse, puhtuse, ilu ja rõõmu jumal, keda kirjeldati nii säravana, et temast kiirgas valgust. Teda armastasid kõik – nii jumalad kui ka inimesed –, mistõttu oli tema surm mütoloogias suurim võimalik tragöödia, mis kuulutas ette maailmalõppu (Ragnarök).

Hoolimata kurvast rollist Balderi tapmises, ei hakatud puuvõõrikut rahvakultuuris vihkama. Vastupidi, taime peeti endiselt pühaks ja maagiliseks, kuna see püsis rohelisena ka sügavaimal talvel. Usuti, et taime sees on peidus puu elujõud.

Legend muutus ajapikku hoopis lepituse sümboliks. Levinud versiooni kohaselt muutusid Balderi ema Friggi pisarad puuvõõriku valgeteks marjadeks. Ema otsustas taimele andestada ja määras, et edaspidi ei tohi see enam kunagi kurja teha, vaid peab sümboliseerima rahu ja armastust. Just seetõttu ongi tekkinud traditsioon selle all suudelda – märgina, et vaen on unustatud ja valitseb sõprus.

** Norra õigusaktile, mis reguleerib puuvõõriku (misteltein) kaitset: Määrus puuvõõriku kaitse kohta (Forskrift om fredning av misteltein):   https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1976-10-29-3763

Määrus võeti vastu 29. oktoobril 1976 ja see kinnitab puuvõõriku (Viscum album) riikliku kaitse. Määruse kohaselt on keelatud taime korjata, vigastada või hävitada. Kuna puuvõõrik on poolparasiit, mis on peremeespuuga füüsiliselt ühendatud, laieneb kaitse kaudselt ka puule – nakatunud puud ei tohi maha võtta ega oksi lõigata viisil, mis kahjustaks kaitsealust taime.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:

Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

 

 

KUST pärineb Norra miljardäride rikkus?

By
Helena-Reet Aari
-
Norra miljardärid

NordenBladet – Norra miljardäride varandus on väga tugevalt seotud riigi geograafilise asendi ja loodusressurssidega. Kui Rootsi miljardärid on sageli seotud globaalse tööstuse, moe või tehnoloogiaga (H&M, Spotify, Ericsson), siis Norra rikkus on palju “füüsilisem” ja toorainekesksem.

Siin on peamised valdkonnad, millega Norra rikkaimad inimesed tegelevad:

1. Merendus ja laevandus (Ajalooline rikkus)

Norra on mereriik ja see kajastub selgelt ka miljardäride nimekirjas. Tegemist on sageli laevastike omanikega, kes transpordivad naftat, gaasi või puistekaupu.

  • John Fredriksen: Sageli Norra rikkaimaks inimeseks peetav (kuigi ta on maksude optimeerimiseks Küprose kodanik). Tema impeerium on ehitatud naftatankeritele (Frontline) ja avamerepuurimisele, kuid tal on suured osalused ka kalanduses.

  • Kjell Inge Røkke: Alustas kalamehena, nüüd kontrollib tööstuskonglomeraati Aker, mis tegeleb naftateenuste, ehituse ja biotehnoloogiaga merenduses.

2. Kalandus ja lõhekasvatus (“Uus nafta”)

Norra on maailma suurim atlandi lõhe tootja. Kuna nõudlus kala järele maailmas kasvab, on “roosa kulla” kasvatajad tõusnud kiiresti miljardäride edetabelite tippu.

  • Gustav Magnar Witzøe: Üks maailma nooremaid miljardäre. Ta päris (ja talle anti üle maksude optimeerimiseks) suure osaluse firmas SalMar, mis on üks maailma suurimaid lõhekasvatajaid.

  • Samuti on paljudel laevandusmagnaatidel (nagu Fredriksenil firma Mowi kaudu) suured investeeringud kalakasvatusse.

3. Jaekaubandus ja toidukaubad (Kodune turg)

Norra toidukaupade hinnad on ühed maailma kõrgeimad ja turg on jagatud väga väheste suurte kettide vahel. See on teinud nende kettide omanikud erakordselt rikkaks.

  • Odd Reitan: Tema asutas REMA 1000 odavpoeketi (mis tegutseb ka Taanis). Reitan Group tegeleb ka kinnisvara ja kütusemüügiga.

  • Johan Johannson: Tema perekonnale kuulub NorgesGruppen, mis kontrollib ligi 44% Norra toidukaupade turust (ketid nagu Kiwi, Spar, Meny).

  • Stein Erik Hagen: Kontrollib konglomeraati Orkla, mis toodab suurt osa toidukaupadest ja tarbekeemiast.

4. Rahandus ja investeeringud

Siia kuuluvad nii riskifondide juhid kui ka vanad suguvõsad, kes on oma tööstusvarad rahaks teinud ja investeerivad nüüd laiemalt.

  • Ole Andreas Halvorsen: Tuntud kui “Tiger Cub”. Ta on üks maailma edukamaid riskifondide (hedge fund) juhte, kes elab ja tegutseb peamiselt USA-s, juhtides fondi Viking Global Investors.

  • Andreseni perekond (Ferd): Nad said rikkaks tubakatööstuses (Tiedemanns), kuid müüsid selle maha ja juhivad nüüd investeerimisfirmat Ferd. Õed Alexandra ja Katharina Andresen on tuntud kui ühed maailma noorimad miljardärid.

5. Kinnisvara

Nagu igas riigis, on ka Norras miljardäre, kes on rikastunud kinnisvara kokkuostmise ja arendamisega, eriti Oslos ja rahvusvaheliselt.

  • Ivar Tollefsen: Alustas noorelt DJ-teenuse pakkumisega, kuid ehitas üles kinnisvaraimpeeriumi Heimstaden, millel on üle 100 000 korteri üle Euroopa.

Kui palju on “uusi miljardäre”?

Siin on kaks eri mõõtu:

  1. Norra krooni miljardärid (≥ 1 miljard NOK)

  2. USA dollari miljardärid (≥ 1 miljard USD)

1. NOK-miljardärid (“Kapitali klubi”)

  • Ajakiri Kapital ja Norra meedia kirjutavad, et 2025. aasta sügisel oli ligi 480 inimest, kelle vara ületab 1 miljard NOK, mis on umbes 40+ inimest rohkem kui eelmisel aastal – ehk igal aastal lisandub kümneid uusi NOK-miljardäre (osad ettevõtjaid, osad noored pärijad, kes ametlikult “astuvad klubisse”).

See on see, mida norralased ise tihti silmas peavad, kui räägivad “milliardäridest” – krooni-mõõdus.

Nende seas on:

  • uusi ettevõtjaid (nt laevandus, kinnisvara, tehnoloogia, finantsid)

  • uusi pärijaid, kes saavad ametlikult suurema tüki perefirmast (nt Witzøe, Smedvigi järeltulijad, Reitani ja Johannsoni järgmised põlvkonnad).

2. USD-miljardärid (Forbesi mõttes)

  • Forbesi ja muude allikate järgi on Norral tavaliselt u 10–12 dollarimiljardäri, sõltuvalt aastast ja valuutakurssidest.

  • Mõned on selgelt esimese põlvkonna (John Fredriksen, Torstein Hagen, Ole Andreas Halvorsen, Kjell Inge Røkke, Ivar Tollefsen jne), teised selgelt pärijad (Witzøe, Andresenid, Reitani ja Johannsoni järeltulijad).

Arvestades, kui väike riik Norra on, on see üsna suur hulk – Norral on 2–3 USD-miljardäri miljoni elaniku kohta, mis on paljudest suurematest riikidest kõrgem näitaja. Norra tipp-rikaste seas on vähemalt pool, pigem rohkem nö “vana raha” omanikud.

Avafoto: NordenBladet

Lofootide saarestik Norras: 10 geograafilist ja ajaloolist fenomeni, mida on huvitav teada

By
Helena-Reet Aari
-
Lofoten Norra

NordenBladet – Lofootide saarestik (Lofoten*) Nordlandi maakonnas Põhja-Norras on koht, kus gravitatsioon tundub töötavat teistmoodi – mäed tõusevad otse merest taevasse ja loodusjõud valitsevad inimese üle. Kuigi paljud teavad Lofootide ikoonilisi vaateid sotsiaalmeediast, peidab see polaarjoone tagune saarestik endas palju enamat kui lihtsalt ilusaid maastikke.

Lofoten on rohkem kui Instagrami-hitt: Saladused, mida Lofootide kohta tavaliselt ei räägita:

1. Kliima anomaalia: Soojem, kui loogika lubab

Lofootide asukoht on samal laiuskraadil Alaskaga ja Gröönimaaga, kuid siin ei ole sugugi nii külm. Tänu Golfi hoovusele on Lofootide kliima uskumatu anomaalia. See on üks maailma põhjapoolseimaid kohti, kus keskmine temperatuur püsib aastaringselt üle nulli, võimaldades vetel jäävabana püsida. See “soe” talv ongi põhjus, miks elu siin on üldse võimalik.

2. Maailma ilusaim jalgpalliväljak

Henningsværi kalurikülas asub staadion, mida peetakse maailma kõige fotogeenilisemaks jalgpalliväljakuks.

Huvitav fakt: Sellel väljakul pole tribüüne. See on ehitatud väikesele kivisele saarele, ümbritsetuna kuivatusrestidest ja Atlandi ookeanist. Kui pall üle aia lendab, läheb see otse merre.

Henningsværi staadion Norra kalurikülas Lofotenis
Henningsværi kaluriküla Norras
Henningsværi kaluriküla Norras (2x Unsplash)

3. Surfarite salajane paradiis

Kui mõtled surfamisele, meenuvad Hawaii või Austraalia. Ometi on Unstad Arctic Surf Lofootidel maailmatasemel sihtkoht ekstreemsurfaritele. Siin surfatakse aastaringselt – talvel, kui vesi on jääkülm ja taevas tantsivad virmalised, pakub see elamust, mida ei leia kusagilt mujalt.

4. Kuivatatud kala on siin “kuld”

Lofootide ajalugu ja majandus on ehitatud tursale. Igal talvel rändavad miljonid tursad Barentsi merest Lofootidele kudema.

  • Kala kuivatatakse puitrestidel (hjell) vaid tuule ja päikese käes – soola ei lisata.

  • See on traditsioon, mis ulatub viikingite aega.

  • Kas teadsid? Suurim Lofootide kuivatatud kala (tørrfisk) importija on Itaalia, kus seda peetakse delikatessiks.

    Kala kuivatatakse Lofotenis puitrestidel nimega hjell
    Puitrestidel kala kuivatamine Lofotenis (Unsplash)

5. Hirmutav Moskstraumen

Lofootide lõunatipus asub Moskstraumen – üks maailma tugevamaid looduslikke veekeeriseid. See tekib merepõhja kuju tõttu, mitte jõgede suubumise tõttu (nagu tavaliselt). See fenomen oli inspiratsiooniks nii Edgar Allan Poele kui ka Jules Verne’ile nende kuulsates seiklusjuttudes.

6. Miks majad on punased?

Lofootide sümboliks on punased kalurimajakesed ehk rorbuer. Tänapäeval on need populaarsed turistide majutuskohad, kuid värvi valik polnud esteetiline.

  • Ajalooline põhjus: Punane värv oli kõige odavam, sest seda segati kalaõlist ja verest. Jõukamad inimesed värvisid oma majad valgeks või kollaseks, mis oli kallim luksus.

    Lofoten Norra
    Lofoten Norra
    Lofoten, Norra (2 x Unsplash)

7. Viikingite võimukeskus

Borgi külast on leitud maailma suurim viikingite pikkmaja (83 meetrit pikk). See tõestab, et Lofootid ei olnud ääremaa, vaid viikingiajal strateegiliselt ülitähtis võimukeskus. Tänapäeval asub seal Lofotr Viikingimuuseum (Lofotr Vikingmuseum), kus saab ajas 1000 aastat tagasi rännata.

8. Svolværgeita “hüpe”

Lofootide pealinna Svolværi kohal kõrgub kaljumoodustis nimega Svolværgeita (Svolværi kits). Sellel on kaks “sarve”.

Väljakutse HULLjulgetele: Alpinistide seas on populaarne VÄGA OHTLIK traditsioon ronida tippu ja hüpata ühelt sarvelt teisele (KINDLASTI ÄRA JÄRGI TEE!!). Hüpe on 1,5 meetrit, NING selle all on sadu meetreid tühjust.

9. 3,5 miljardit aastat ajalugu

Lofootide mäed on ühed vanimad maailmas. Geoloogiliselt koosnevad need kivimitest, mis on umbes 3,5 miljardit aastat vanad. Enne jääaega olid need mäed veelgi kõrgemad, kuid liustikud on need tänapäevasele “hambulisele” kujule lihvinud.

10. Polaaröö ja “Sinine Tund”

Talvel ei tõuse päike Lofootidel mitu nädalat horisondile. Kuid see ei tähenda kottpimedust. Sel ajal valitseb “Sinine Tund” – aeg, mil maastik on mähitud sügavasse, müstilisse sinisesse valgusesse, mis on fotograafide unistus. See on ka parim aeg virmaliste (Aurora Borealis) vaatlemiseks.

Lofootid on koht, kus loodus on toores ja filtreerimata. See on piirkond, mis pakub midagi hingele – olgu selleks siis tormine ookean, vaikne fjord või sajandeid vana kaluriküla atmosfäär. See ei ole lihtsalt sihtkoht, vaid elamus.

______________________________
* Lofoten on saarestik ja ajalooline piirkond (distrikt) Nordlandi maakonnas.
Halduslikult jaguneb Lofoten mitmeks vallaks: Vågan, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy ja Røst (pluss väike osa Hadseli vallast Austvågøyal)

 Suuremad keskused nagu Svolvær (Vågan) ja Leknes (Vestvågøy) on erinevalt paljudest teistest Põhja-Norra piirkondadest viimase kümnendi jooksul rahvastikku pigem juurde saanud; näiteks Vågani elanike arv on 2014–2024 kasvanud umbes 6% võrra. Väiksemad äärevald (Flakstad, Moskenes) on seevastu kas stagneeruvad või tasapisi kahanevad – traditsiooniline kalandus annab vähem töökohti, noored kolivad hariduse ja töö pärast Bodø-sse või lõuna poole.

Avafoto: Lofoten, Põhja-Norra (Unsplash)

Tühjenavad külad pole ainult Põhja-Norra probleem – ka paljudes Lõuna-Norra piirkondades toimub tsentraliseerumine

By
Helena-Reet Aari
-
Norra sisemaa Innland

NordenBladet – Kuigi meedias räägitakse valdavalt “tühjenevast põhjast”, on Lõuna-Norras (Sør-Norge) terveid piirkondi, mis maadlevad täpselt sama probleemiga – rahvastik väheneb, noored lahkuvad ja elanikkond vananeb kiiresti. Erinevus on lihtsalt geograafias: kui Põhja-Norras tühjenevad terved maakonnad, siis Lõuna-Norras on see pigem “rannik vs. sisemaa” või “linn vs. maakoht” probleem.

Siin on ülevaade Lõuna-Norra piirkondadest, mis “tühjaks jooksevad”:

1. “Varjude org” ehk Sisemaa (Innlandet)

Kõige suurem rahvastikukriis Lõuna-Norras on ajalooliselt olnud Innlandeti maakonnas (endised Hedmark ja Oppland), eriti piirialadel ja sügaval sisemaal. (märkus: Kõik, mis jääb Trøndelagist lõuna poole, loetakse laias laastus Lõuna-Norraks ehk Sør-Norge. Mitte segi ajada Sørlandet-iga.)

  • Probleem: See on Norra “vanadekodu”. Paljudes valdades on surmade arv juba ammu ületanud sündide arvu.

  • Piirkonnad: Valdres, Gudbrandsdalen ja Østerdalen (põhjaosad). Näiteks kohad nagu Rendalen, Engerdal või Skjåk. Need on suured metsa- ja mägialad, kus noortele on vähe töökohti ja rahvastik hääbub loomulikul teel.

2. Telemarki ja Agderi sisemaa

Lõuna-Norra rannik (Sørlandet) kasvab ja õitseb, aga sõida tund aega sisemaale, ja pilt muutub drastiliselt.

  • Indre Telemark (Ülem-Telemark): Kohad nagu Tokke, Fyresdal, Nissedal. Need on klassikalised väljarände piirkonnad. Kuigi loodus on imeline, kolivad noored rannikulinnadesse (Skien, Porsgrunn) või Oslosse.

  • Indre Agder: Rannikulinnad (Kristiansand, Arendal, Grimstad) tõmbavad inimesi nagu magnet, jättes sisemaa vallad (nt Åseral, Bygland) tühjemaks.

3. Lääne-Norra fjordide äärealad

Isegi rikkas Vestlandis (Lääne-Norras) on ääremaastumine tõsine mure.

  • Kuigi Bergen ja Stavanger kasvavad, siis paljud väiksemad fjordivallad (eriti need, mis pole sildadega hästi ühendatud) kaotavad elanikke. Näiteks osad piirkonnad Sognis (endine Sogn og Fjordane) on pikka aega olnud väljarände allikaks.

Miks tundub, et probleem on ainult põhjas?

Põhjus on poliitiline ja sümboolne.

  1. Strateegiline tähtsus: Põhja-Norra tühjenemist nähakse julgeolekuriskina (piir Venemaaga), mistõttu räägitakse sellest riiklikul tasandil rohkem ja valjema häälega.

  2. Lõuna-Norra “peidab” probleemi paremini: Lõuna-Norras on vahemaad lühemad. Isegi kui elad hääbuvas maavallas, on sageli 1–2 tunni kaugusel suur linn (Oslo, Bergen, Trondheim). Põhja-Norras võib lähim “suur” linn olla 5–6 tunni kaugusel, mis muudab mahajäetuse tunde teravamaks.

Lõuna-Norra maapiirkondades toimub tsentraliseerumine sama agressiivselt. Väikesed vallad, mis ei asu suurte linnade lähedal (nn pendleravstand), kaotavad elanikke.

Kui vaadata statistikat ilma sisserändeta (välistööjõud ja põgenikud), oleks Lõuna-Norra sisemaa (Innlandet) kohati isegi halvemas seisus kui Põhja-Norra, kuna seal on elanikkond keskmiselt veelgi vanem.

Kuidas Norra on püüdnud kriisi lahendada?

Norras on termin “distriktspolitikk” (regionaalpoliitika), mis on peaaegu nagu omaette religioon – riik kulutab miljardeid kroone aastas, et hoida elu maapiirkondades elus (eriti praeguse valitsuse ajal, kes on väga maapiirkondade-meelne).

Valitsuse maa- ja regionaalpoliitika eesmärk on, et “hea elu oleks võimalik kogu Norras” – see tähendab toetusi töökohtadele, ettevõtlusele ja elamuehitusele piirkondades, kus rahvaarv kahaneb. Kuigi põhienergia ja suurimad rahad on suunatud Põhja-Norra (Finnmark ja Põhja-Troms) püüab valitsus märgata ka teisi kriitilisi piirkondi – Telemarki ja Agderi sisemaa ning Innlandeti hõrenevaid külasid.

Riik rahastab näiteks lairibavõrgu ja teede parandamist, et muuta kaugelt töötamine ja pendelränne linnadesse lihtsamaks, ning toetab kutse- ja kõrgkoolide kohalikke õppekeskusi, et noored ei peaks kohe välja kolima.

Oluline roll on maakondadel ja omavalitsustel. Innlandet juhib RURALPLAN-i, millega otsitakse ruumiplaneerimise võtteid just nendele küladele, kus elanikkond vananeb ja teenused kaovad – näiteks paindlikum ühistransport, mitmeotstarbelised külamajad ja väikeste ettevõtete inkubaatorid.

Riiklik maapiirkondade kompetentsikeskus Distriktssenteret, aitab Telemarki, Agderi ja Innlandeti valdu arenguprojektide kavandamisel, jagab näiteid edukatest külainitsiatiividest ning annab nõu, kuidas tuua sisse uusi elanikke ja arendada kohalikku turismi või toidutootmist.

Mida vallad on ette võtnud, et inimesed suurlinnadest just nende valda koliksid?

Nii Telemarki ja Agderi sisemaal kui Innlandeti maakonnas on mitu valda katsetanud päris konkreetseid “meelitusvõtteid”, et inimesed ainult ei koliks linnast maale, vaid end ka ametlikult sisse kirjutaks.

Hamar-piirkonna vallad Innlandets (Hamar, Stange, Ringsaker, Løten) jagavad uutele elanikele nn innflytterpakke (või tilflytterpakke) – kinkekaartide ja soodustustega “stardikomplekti”. Eesmärk on, et uued elanikud tunneksid end kiiresti kogukonna osana ja seoksid oma elu just nende omavalitsustega. Sisu varieerub, aga tüüpiliselt sisaldab see:

* kinkekaarte kohalike teenuste ja kaupluste juurde (nt kohalik kino, spordikeskus, ujula, söögikoht, mõni pood)
* tasuta või soodsaid aastapääsmeid valla spordi- ja kultuurirajatistesse (ujula, suusakeskus, muuseum, kohalik park vms)
* vahel ka üheaastast tasuta liikmelisust mõnes kohalikus seltsis/klubis ning infomaterjale valla teenustest ja võimalustest

Innlandeti mägistes valdades on huvitav näide Skjåk: vald on ise ehitanud paarismaju ja loonud “Prøvebu Skjåk” süsteemi, kus uued töötajad saavad mõnda aega soodsalt “prooviks” elada, võimalusega hiljem kodu endale osta (rent-osta skeem). See on üsna otsene trikk, et inimesed katsetaksid elamist väikevallas ja lõpuks sinna püsivalt sisse kirjutaksid.

Telemarkis on Tinn ja Drangedal panustanud rohkem eluaseme- ja vastuvõtuprogrammidele. Tinnil oli üks esimesi spetsiaalseid “tilflyttingskonsulente” Norras, kes tegeles otseselt uute elanike värbamise ja isikliku järelhooldusega (kohtumised iga uue tulijaga, abistamine töö, eluaseme ja võrgustiku leidmisel).

Drangedal on viimastel aastatel käivitanud projektid, millega rajatakse Prestestranda keskusesse uusi vanusesõbralikke elamuid ning kasutatakse koos riigiga eluasemetoetusi, et noortel peredel oleks lihtsam turule sisse saada – idee on, et kui sobiv korter või maja on olemas ja rahaliselt jõukohane, on ka suurem tõenäosus end sinna sisse kirjutada.

Agderi sisemaal on Iveland andnud mõnel aastal kuni 300 000 NOK suuruseid toetusi neile, kes ehitavad omavalitsuses uue ühepereelamu – meetod, millega on selgelt tahetud meelitada noori peresid just sinna juurduma.

Setesdalis (Bykle, Valle, Bygland jne) töötab lisaks nn landlivskontakt, kelle roll on vastata potentsiaalsete uute elanike päringutele ja aidata neid väga kättpidi läbi bürokraatia ja maja- või tööotsingu – pigem “pehme” meede, aga mõeldud täpselt samal eesmärgil: muuta sisemaa vald linnast maale kolijatele võimalikult lihtsaks ja sõbralikuks valikuks.

Avafoto: NordenBladet

Loe ka:

Helena-Reet Aari: Iga miljon maaelu edendamiseks on tulevikus miljardivõit ja kohene julgeolekuagrantii

 

123...48Page 2 of 48