Laupäev, november 23, 2024

LEEDU

NATO peasekretär Jens Stoltenberg lubab Balti riikide kaitse olulist tugevdamist

NordenBladet – NATO tugevdab oluliselt Balti riikide kaitset, hoidmaks ära igasugust võimalust, et Venemaa sooviks Eestit, Lätit või Leedut vallutada, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. NATO tegevjuhi kommentaar järgnes peaminister Kaja Kallase artiklile, milles Eesti valitsusjuht tõdes, et alliansi praeguste kaitseplaanide kohaselt ei suudetaks ära hoida Eesti vallutamist Vene vägede poolt.

“Ma nõustun, et [Kallas] soovib rohkem NATO kohalolekut ja võin talle lubada. . . rohkem kohalolekut,” ütles Stoltenberg ajalehele The Financial Times (FT). “Meie peamine kohustus on hoida ära igasugune rünnak Eesti või mõne muu liitlase vastu,” lisas ta.

Teisipäeval algab Madridis NATO tippkohtumine, millel võetakse vastu uus strateegiline kontseptsioon, mis peaks ka ette nägema Balti riikide kaitse tugevdamise.

Ka Stoltenberg rõhutas FT-le, et tippkohtumisel võetakse vastu “suuri ja olulisi otsuseid, et veelgi suurendada oma kollektiivkaitset. . . kaitsta iga tolli NATO territooriumi, nagu oleme teinud 72 aastat”.

NATO liidrid peavad kokku leppima oma lahinguplaanide ümberkorraldamises, et pakkuda paremat kaitset alliansi idatiivale, loobudes senisest mudelist, mille kohaselt oleks Venemaa suutnud Balti riigid vallutada, kuna Vene rünnaku tõrjumiseks pole kohapeal piisavalt vägesid. Alles pärast sissetungi oleks käivitunud NATO tegevus, mille siht oleks Balti riikide territoorium tagasi vallutada.

Kaja Kallas kritiseeris kolmapäeval FT-s ilmunud intervjuus NATO praeguseid plaane Balti riikide kaitsmiseks ning märkis, et alliansi senise Baltikumi kaitseplaani kohaselt võiksid Balti riigid jääda Venemaa okupatsiooni alla 180 päevaks, mis tähendaks, et Eesti riik häviks Venemaa rünnaku korral täielikult.

Avafoto: NATO peasekretär Jens Stoltenberg (NordenBladet)

Leedu keelustas Vene kaupade transiidi, Kaliningradis ostupaanika

NordenBladet – Leedu on tõkestanud sanktsioonidealuste Vene kaupade transiidi Venemaa emamaa ning Leedu, Valgevene ja Poola vahel asuva Kaliningradi oblasti vahel, teatab oblasti kuberner Anton Alihanov. Kuberneri sõnul puudutab keeld umbes pooli kaupu, mida Kaliningradi kaudu kas Venemaale tuuakse või sealt välja viiakse.

Alihanovi sõnul sai ta keelust teada Leedu Raudtee saadetud kirjast. Leedu valitsus pole keeldu ametlikult kinnitanud, küll on seda teinud Leedu Raudtee.

Leedu asevälisministri Mantas Adomenase sõnul ootab Leedu keeluks ametlikku kinnitust Euroopa Komisjonilt. Vilnius on varem teatanud, et ei saa Vene kaupade transiiti ära keelata, sest selle kohta on Euroopa Liidu ja Moskva vahel eraldi leping.

Alihanov kutsus Kaliningradi oblasti elanikke transiidikeelust mitte ostupaanikasse sattuma.

Inimesed käitusid Alihanovi üleskutsele siiski täpselt vastupidi. Kaliningradi oblasti poodides on käimas tõsine ostupaanika, mille kohta on sotsiaalmeediasse riputatud ka juba mitmeid amatöörvideosalvestisi.

Transiidikeeld teeb oblasti olukorra eriti raskeks, sest kaubaveod Kaliningradi ja muu Venemaa vahel on nüüd võimalikud ainult meritsi ja õhutsi. Viimane aga on väga kulukas, sest Balti riikide õhuruum on vastuseks Venemaa agressioonile Vene lennukitele suletud, mistõttu peavad need lendama väga suure ringiga.

Ehitusmaterjale ning tsementi aga lennukitega ei veeta, mistõttu tuleb oodata nende saabumist laevaga. Kaubalaevade aeglase liikumise tõttu muutuvad ehituskaubad Kaliningradi oblastis ilmselt defitsiitseks ning seda teavad ka oblasti elanikud. Seetõttu puhkes kõige hullem tunglemine just ehituspoodides. Praeguseks on tunglemine juba raugenud, sest kaup sai lihtsalt otsa.

Adomenase sõnul on paanikas süüdi ainult Kaliningradi oblastivõimud ise, kes keeldu propagandistlikel eesmärkidel ära kasutavad. Adomenase sõnul on Kaliningradi oblastivõimudel vaja õhutada läänevastaseid meeleolusid, milleks sobib transiidikeeld suurepäraselt.

Adomenase sõnul on praegune paanika ainult osa üldisest hüsteerilise meeleolu kütmisest, mis Kaliningradi oblasti käib. Näiteks usub suur osa oblasti elanikest, et NATO riigid ründavad Kaliningradi kõige lähemal ajal. Sellise usuni on elanikud Adomenase hinnangul viidud järjekindla mõjutustööga oblasti ajakirjanduses.

Leedu kaitseväe juht: ühest NATO brigaadist ei piisa riigi kaitsmiseks

NordenBladet — Leedu peab suurendama vastuvõtva riigi võimekust, kuna ühest NATO brigaadist ei piisa riigi kaitsmiseks Vene rünnaku vastu, ütles Leedu kaitseväe juht, kindralleitnant Valdemaras Rupšys.

„Fakt on see, et kui me ei taha loobuda ühestki tollist [NATO territooriumist], on meil vaja rohkem kui brigaadi. Seetõttu peame riigina arendama oma vastuvõtva riigi võimekust,” ütles kindralleitnant reedel ajakirjanikele.

Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles selle nädala alguses, et NATO on leppinud kokku brigaadisuuruse liitlasüksuse väljatöötamise Leedu jaoks, kuid lisas, et lõplik otsus selgub Madriidi tippkohtumisel, vahendab lrt.lt.
Ministri sõnul paigutatakse osa Berliini juhitavast brigaadist Leetu ja osa jääb Saksamaale. Ta ütles, et Vilnius püüab siiski saada brigaad lõpuks täielikult Leetu.

Rupšyse sõnul muudab logistika keeruliseks kogu brigaadi korraga Leedusse paigutamise.
„Vaatame praegu erinevaid võimalusi. Saan ministrit toetada vaid sellega, et lähiajal ei saa brigaadi [Leedu pinnal] tõenäoliselt täielikult kasutusele võtta erinevatel põhjustel, kusjuures üks neist on logistika ja teine ​​taristu,” ütles kaitseväe juht.

Leedu soovib, et 2017. aastal lähetatud liitlaspataljon muudetaks brigaadi suuruseks, viidates Venemaa kasvavale ohule. See tähendab NATO üksuse suurendamist 5 korda. Selleks aga pole Leedus piisavalt majutust ja muid tingimusi.

 

Leedu kuulutas Venemaa terroristlikuks riigiks

NordenBladet — Leedu parlament tunnistas täna teisipäeval, 10. mail ühehäälselt Venemaa sõja Ukraina vastu genotsiidiks. Ühtlasi kuulutas Leedu parlament Venemaa terroristlikuks riigiks, vahendab lrt.lt.

Parlamendi resolutsioon võeti vastu 128 poolt- ja mitte ühegi vastu- ega erapooletu häälega. „Venemaa relvajõud ja palgasõdurid on toime pannud massilisi sõjakuritegusid Ukraina territooriumil, eelkõige Butšas, Irpinis, Mariupolis, Borodjankas ja Hostomelis,” seisab otsuses.

Parlamendis kinnitatud dokumendi kohaselt on „eesmärk täielikult või osaliselt hävitada Ukraina rahvas ja murda selle vaim, tappes terveid perekondi, sealhulgas lapsi, röövides ja vägistades inimesi ning mõnitades neid ja mõrvatute surnukehi.”

„Leedu Seim tunnistab Vene Föderatsiooni relvajõudude ja selle poliitilise ja sõjalise juhtkonna […] täiemahulist relvastatud agressiooni – sõda – Ukraina vastu kui genotsiidi Ukraina rahva vastu,” on kirjas dokumendis.

Samuti rõhutatakse, et kõik kurjategijad tuleb vastutusele võtta ja et rahvusvaheline üldsus peab looma Venemaa kuritegude uurimiseks ja hindamiseks rahvusvahelise erikohtu.

„Venemaa Föderatsioon, mille relvajõud teadlikult ja süstemaatiliselt tsiviilsihtmärke sihivad, on riik, mis toetab ja paneb toime terrorismi,” seisab dokumendis.

 

 

 

Leedu: Relvajõudude juhataja kindralleitnant Valdemaras Rupšys: Vene ohu saaks kõrvaldada vaid režiimimuutus

NordenBladet – Venemaal kulub Ukraina sõjast taastumiseks 5-10 aastat, pärast seda muutub ta praeguse režiimi jätkudes oma naaberriikidele aga veel ohtlikumaks, ütles Leedu relvajõudude juhataja, kindralleitnant Valdemaras Rupšys Leedu rahvusringhäälingule LRT.

Kindralleitnant Rupšyse sõnul võiks Vene ohu kõrvaldada ainult režiimimuutus Venemaal. Seda aga praegu kusagilt paistmas ei ole.

Rupšyse sõnul on pannud Vene-Ukraina sõda ka Balti riike Vene ohtu veelgi tõsisemalt võtma. “Tõenäoliselt ei saanud kõik enne seda sõda Leedus võrdselt aru, et Venemaalt tulev oht on reaalne,” ütles Rupšys LRT-le. Kindralleitnandi sõnul on sõda Ukrainas näidanud, et NATO toimib ja suudab Venemaa sõjalist agressiooni heidutada ning kõiki oma liikmesriike, sealhulgas Leedut, kaitsta. “NATO peasekretäri avaldus, et ühtki sentimeetrit NATO territooriumit ei tohi kaotada, on väga selge,” ütles Rupšys LRT-le.

Rupšyse sõnul kaotab Venemaa Ukraina sõjaga kindlasti oma konventsionaalse jõu, sest Venemaa vaevleb juba praegu tõsiste majandusprobleemide küüsis. Sõjaväe taastamise tehnoloogia on aga ressursimahukas, mistõttu taastumine ei ole Rupšyse hinnangul kindlasti kiire.

Rupšyse sõnul peab NATO heidutustase küündima sinnamaale, et Venemaal ei tekkiks isegi kavatust organisatsiooni liikmesriike rünnata. Ka peaks Rupšyse sõnul Vene ohuga rohkem arvestama tsiviilühiskond. Näiteks peab kindralleitnant oluliseks, et Leedus edaspidi ehitatavatesse elumajadesse plaanitaks kindlapeale ka varjend.

Avafoto: Valdemaras Rupšys (NordenBladet)