NordenBladet — Leedu president Gitanas Nausėda ütles oma pöördumises ÜRO Peaassambleele, et Venemaa on toonud Euroopasse tagasi „vana stiilis koloniaalsõja”, hoiatades, et Moskva valmistub minema kaugemale. „Ukraina koloniaalsõda” on ülemaailmne probleem, mis ohustab toiduga kindlustatust ja tuumaohutust, ütles Nausėda, vahendab lrt.lt.

„Venemaa hoiab praegu maailma pantvangis, blokeerib Ukraina teravilja eksporti, rüüstab okupeeritud Ukraina alasid ja laastab kohalikku põllumajanduse infrastruktuuri,” ütles Nausėda.

Venemaa hiljutine otsus paigutada Valgevenesse tuumarelvad ja osalemise peatamine Washingtoni ja Moskva vahelises tuumarelvade vähendamise lepingus New START „tähendab, et Venemaa valmistub suuremaks sõjaks – mitte leppima rahuga”, märkis Nausėda.

NordenBladet — Leedu piirivalve ja kaitsevägi kavatsevad 27. augustil korraldada ühised õppused, et valmistuda võimalikeks ohtudeks Valgevene piiril. „Kavatseme [27. augustil] korraldada õppuse koos relvajõududega, et katsetada mitmeid stsenaariume,” ütles siseminister Agnė Bilotaitė neljapäeval ajakirjanikele.

Bilotaitė sõnul puudutab esimene stsenaarium migratsiooni „mõnede ebaharilike olukordade korral” ja teine ​​hõlmab reageerimist „hübriidsõjalisele ohule” piiril.

Leedu võimud kaaluvad ka piirivalvurite ja teiste ametnike kutsumist õppustele Eestist, Lätist ja Poolast.

Juuli alguses kiitsid Leedu võimud heaks niinimetatud piirikatteplaani.

„Uuendasime just hiljuti piirikatte [kaitse] plaani ehk riigi piirivalveteenistuse (VSAT) ja sõjaväelaste koostööd erinevatel ohutasemetel,” ütles Bilotaitė.

Siseministeeriumi teatel tagavad uuendatud plaanid kõrge ohutaseme korral vägede kiire tugevdamise Leedu piiril, ilma et oleks vaja täiendavat asustuste vahelist koordineerimist.

Plaanid uuendati vastuseks Wagneri palgasõduritele, kes saabusid Valgevenesse pärast nende lühiajalist mässu Venemaal. Baltikumi ja Poola juhtide väitel on Valgevenes umbes 4000 Wagneri sõdurit.

NordenBladet — See on ainult aja küsimus, millal Leedu oma piiri Valgevenega sulgeb, ütles Leedu parlamendi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (NSGK) juht Laurynas Kasčiūnas. „Mõne kontrollpunkti sulgemine on vaid aja küsimus. Seda tehakse kindlasti,” ütles võimuliidu esipartei konservatiivse Kodumaaliidu (TS-LKD) saadik LRT raadiole.

„Ma ei hakka praegu detailidesse laskuma, milline neist, aga kui näeme, et olukord halveneb, siis otsustatakse piir täielikult sulgeda,” lisas ta.

Leedu president Gitanas Nausėda ütles neljapäeval Poola visiidil, et Vilnius, Varssavi ja Riia peavad olema valmis ühiselt sulgema oma piirid Valgevenega, kui julgeolekuolukord Venemaa Wagneri palgasõdurite tõttu halveneb.

Varem ütlesid Poola ametnikud, et võimud kaaluvad Valgevene piiri täielikku sulgemist.
„Oleme natuke teistsugused kui poolakad, kes demonstreerivad piiril oma jõudu veidi avalikumalt,” ütles Kasčiūnas. „Me teeme seda vähem avalikult, aga kogu plaan […] on paigas. Mingil etapil oleksid kaasatud ka meie relvajõud.”

Neljapäeval ütlesid Nausėda ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et Valgevenes on umbes 4000 Wagneri palgasõdurit, kuid nende arv võib kasvada.

Poola ja Leedu ametnike sõnul kujutab Valgevenes ohtu Wagner, kes saadeti Venemaalt välja pärast nende lühiajalist mässu juunis. Leedu presidendi sõnul loetakse Wagneri vägede igasugune vaenulik tegevus Venemaa tegevuseks.

NordenBladet — Leedu kuulutas reedel üle tuhande riigis elava Venemaa ja Valgevene kodaniku riiklikule julgeolekule ohuks ja teatas, et võtab neilt alalise elamisloa.

Otsus tehti pärast seda, kui valitsus palus venelastel ja valgevenelastel vastata küsimustikule, mis sisaldas küsimusi nende seisukohtade kohta Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse ja Krimmi staatuse kohta, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris, vahendab ABC News.

Rohkem kui 30 aastat tagasi Nõukogude Liidust iseseisvuse välja kuulutanud Baltikumi riik Leedu on NATO-sse ja Euroopa Liitu kuuluv demokraatlik riik. See on olnud Ukraina tugev toetaja ja viimastel aastatel ka pelgupaik paljudele, kes on põgenenud autoritaarse režiimi eest naaberriigis Valgevenes ja suurenenud repressioonide eest Venemaal.

Leedu migratsiooniamet teatas reedel, et tegi kindlaks, et 1164 Leedus elavat Valgevene ja Venemaa kodanikku kujutavad endast ohtu riigi julgeolekule, mis põhineb avaliku ja mitteavaliku teabe hindamisel. Nendest 910 on Valgevene ja 254 Venemaa kodanikud.

Elukoha andmise või keeldumise otsustamisel võeti arvesse seda, kuidas inimesed küsimustikule vastasid, teatas uuringu läbi viinud migratsiooniamet.

Neid, keda peetakse riigi julgeolekule ohuks, on vaid murdosa Leedus elavatest valgevenelastest ja venelastest. Migratsiooniameti andmetel elab praegu Leedus üle 58 000 Valgevene ja 16 000 Venemaa kodaniku. Nad peavad oma elamislubasid uuendama igal aastal kuni kolme aastani, olenevalt taotluse staatusest.

Need, kellelt elamisluba võetakse, saavad otsuse kohtusse edasi kaevata. Teistel on migratsiooniameti andmetel aega riigist lahkumiseks kuni üks kuu.

Venemaa ega Valgevene valitsused kohe ei reageerinud. Mitu aastat tagasi Venemaalt Leetu kolinud, leedu keele selgeks õppinud ja kodakondsuse saanud ärimees Viktor Vorontsov ütles, et on lahkumisega nõus.

„Ma tean paljusid venelasi, kes teenisid Nõukogude ja hiljem Putini armees. Nad on abielus leedulannadega, elavad siin, hoiavad tihedaid sidemeid võitluskaaslastega Venemaal ja levitavad pidevalt Kremli propagandat,” ütles Vorontsov.

„Leedu on demokraatlik riik ja talub erinevaid seisukohti. Isegi nende propaganda oli kuni sõja alguseni OK, kuid asjad on muutunud ja nad peavad minema,” sõnas ta.

Leedus on ka etniline vene vähemus, mis moodustab umbes 5% elanikkonnast. Nad on Leedu kodanikud ja neilt ei nõutud küsimustikule vastamist.