NordenBladet – Leedus tõuseb järgmisest aastast tulumaksuvaba miinimum ligi 16 protsenti 540 eurolt 625 eurole, hinnanguliselt kaotab riigieelarve selle tulemusel aastas 164,3 miljonit eurot.
Üksikisiku tulumaksu seaduse muutmise poolt hääletas teisipäeval 126 seimi saadikut, üks jäi erapooletuks.
Seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees, konservatiiv Mykolas Majauskas rõhutas, et töösuhete maksustamine on järjekindel – maksuvaba miinimumtulu on suurenenud juba mitu aastat.
Maksuvaba miinimumtulu arvutamise valemi muutmise järel suureneb kättesaadav sissetulek vaid neil, kes teenivad kuni keskmist palka. 625 eurot rakendub juhul, kui üksikisiku sissetulek ei ületa järgmise aasta ennustatavat keskmist palka 1926 eurot. Praegu küündib see 1704 euroni.
NordenBladet – Balti riigid ja Poola kehtestavad Schengeni turismiviisaga Vene turistidele sissesõidupiirangu alates 19. septembrist, ütlesid Eesti valitsuse liikmed neljapäeval pressikonverentsil. Vene kodanike sisenemise piiramisel jäävad kehtima juba varem paika pandud erandid, mis hõlmavad sugulaste külastamist ning muid humaanseid põhjuseid.
Kallas tõi sisenemispiirangu kehtestamise ühe põhjusena esile turvalisuse teema, kuna Eesti ei suuda kõiki saabujaid kontrollida, arvestades, et koos Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas käib ka hübriidsõda. Eesti peab rakendama tohutuid ressursse, et hoida piir turvalisena, tõdes peaminister.
Kallas märkis ka, et kuna lennuliiklus on Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu peatatud, siis on Venemaa piiririikidele langenud väga suur koormus. Ta rõhutas, et pärast välisministrite eelmise nädala kohtumist tunnistas ka Euroopa Komisjon piiririikide õigust otsustada riiklikul tasandil sisenemise piiramist.
Lisaks tasub silmas pidada ka seda, et uuringute kohaselt toetab üle 70 protsendi venemaalastest Vene agressioonisõda Ukrainas, märkis ta. Ning reisimine Euroopas Liitu ei ole inimeste õigus, vaid privileeg, lisas ta.
Välisminister Urmas Reinsalu teatas piirangule viidates, et kutsub Venemaa kodanikke juba praegu Eestisse mitte tulema. “Te ei ole siin teretulnud!” ütles ta ning lisas, et õiguslik keeld rakendub 19. septembrist.
Siseminister Lauri Läänemets selgitas pressikonverentsil, et alates 19. septembrist ei saa Eestisse siseneda need Schengeni viisa omanikud, kelle reisi eesmärk on turism, sport, kultuur ning kehtima jäävad samad erandid, mida Eesti rakendas juba suvel.
“Sellega sulgeme Venemaa kodanikele olulise tee Euroopa Liitu,” rääkis Läänemets ning tõi välja, et kui Eesti antud viisade puhul vähenes saabunud inimeste arv 600 Vene kodanikult ööpäevas 100-150 kanti, siis nüüd prognoosib siseministeerium 400-500 saabuja vähenemist umbes sajale. “Ehk toimub päris suur vähenemine,” tõdes ta.
Euroopa Komisjoni teatel on Schengeni viisa väljastatud miljonile venelasele, mitte 10 miljonile, nagu on varem öelnud Eesti valitsus.
NordenBladet —Eesti, Läti, Leedu ja Soome parlamentide väliskomisjonide delegatsioonid viibivad tänasest kuni pühapäevani ühisel visiidil Ukrainas, et avaldada toetust Ukrainale ja saada kohapeal ülevaade sõja hetkeolukorrast.
„Avaldame visiidiga toetust Ukraina rahvale, kes on oma vabaduse ja riigi territoriaalse terviklikkuse ja demokraatia säilimise nimel on toonud ja toob jätkuvalt väga suuri ohvreid. Meie eesmärk on Ukrainat sõja võitmisel ja selle tagajärgedega toimetulekul kõigil võimalikel viisidel aidata,“ kinnitavad nelja riigi väliskomisjonide juhid.
Komisjonide esimehed mõistavad hukka Venemaa relvajõudude Ukrainas toime pandud rahvusvahelise õiguse pideva rikkumise ja sõjakuriteod. Veebruarist saadik on Venemaa provotseerimata sõjalise rünnaku tagajärjel olnud sunnitud oma kodudest lahkuma 12 miljonit ukrainlast ja üle viie miljoni on pidanud põgenema oma kodumaalt. „Inimõiguste grupid ja rahvusvahelised vaatlusmissioonid on tuvastanud Venemaa relvajõudude korda saadetud sõjakoledusi Ukraina tsiviilisikute vastu, neid on piinatud, vägistatud, mõrvatud ja neid on massiliselt kinni hoitud niinimetatud filtreerimiskeskustes ja ka küüditatud. See on andestamatu,“ sõnavad delegatsioonide juhid.
Nelja riigi väliskomisjonide esimehed toonitavad, et agressiooni hind Venemaale tuleb tõsta nii kõrgele kui võimalik. „Euroopa Liit on Venemaa survestamiseks vastu võtnud seitse sanktsioonipaketti. Viimase, 21. juulil kehtima hakanud sanktsioonipaketiga keelati teise Venemaa tähtsaima ekspordiartikli, Vene kulla import ning keelati ka Venemaa ühe suurima panga Sberbanki tehingute tegemine väljapool Venemaad, kuid sellest ei piisa. Jätkame ettepanekute tegemist järgmistesse sanktsioonipakettidesse karmide ja tõhusate sanktsioonide kehtestamiseks,“ sõnasid esimehed.
Eesti, Läti, Leedu ja Soome delegatsioonid kohtuvad visiidil Ukraina ametikaaslastega ning tutvuvad Venemaa relvajõudude korda saadetud purustustega Irpinis, Borodjankas ja Tšernihivis ning Buchas käiakse ka sõjas hukkunute ühishaual.
Nelja riigi delegatsioone juhivad visiidil Eesti väliskomisjoni juht Marko Mihkelson, Leedu väliskomisjoni esimees Laima LiucijaAndrikienė, Läti väliskomisjoni esimees Rihards Kols ja Soome parlamendi väliskomisjoni esimees Jussi Halla-aho.
NordenBladet — Käesoleva aasta esimese 6 kuuga on Leedus taotlenud elamisluba enam kui 10 000 Valgevene kodanikku. Tegemist pole ainult põgenemisega repressioonide eest, vaid ka vastumeelsus minna sõtta Ukraina vastu, vahendab lrt.lt.
Leedus anti esimese 6 kuu jooksul elamisluba 10 116 Valgevene ja 1687 Vene kodanikule. Ainult kolmele taotlejale, kahele Valgevene ja ühele Vene kodanikule on Leedus selle aja jooksul elamisloa andmisest keeldutud.
Tänavuse aasta 14. juuli seisuga olid Leedus menetluses 4400 Valgevene ja 1100 Vene kodaniku elamisloa taotlused.
Tänavu veebruaris anti Leedus elamisluba 1343 Valgevene kodanikule, juunis oli see number 2160. Veebruaris anti elamisluba 216 ja juunis 416 Vene kodanikule.
Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tsihhanovskaja, kes elab ise samuti Leedus ütles, et valgevenelased on sunnitud oma kodudest ja lähedaste juurest lahkuma riigis käimasolevate repressioonide tõttu, mis algasid pärast 2020. aasta võltsitud presidendivalimisi, kui Aleksandr Lukašenka kuulutas end võitjaks.
„Repressioonid ja Putini toetus on aidanud tal võimul püsida. Kümned tuhanded valgevenelased on represseeritud, enam kui 5000 on poliitilistel põhjustel pikaks ajaks vangi pandud ja 1260 inimest on juba kuulutatud poliitvangideks,” ütles Tsihhanovskaja lrt.lt-le.
„Meie riik elab läbi sügavat poliitilist kriisi, millega kaasnevad humanitaar-, majandus- ja demograafilised kriisid. Sajad tuhanded valgevenelased 9,5-miljonilisest elanikkonnast on Valgevenest lahkunud,” lisas ta.
Opositsiooniliider märkis, et riigist lahkuvate valgevenelaste arv on kasvanud pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, kasutades selleks ka osa Valgevene territooriumist. Lukašenka režiim kiusab nüüd taga tsiviilelanikke, kes on sõja vastu, ütles ta.
„Massilised kinnivõtmised toimuvad iga päev ja määratud karistused on äärmiselt karmid. Näiteks 20-aastane tudeng Danuta Perednia mõisteti hiljuti üheainsa sõjavastase internetikommentaari eest 6,5 aastaks vangi,” rääkis Tsihhanovskaja.
„Ajakirjanik Katarõna Andrejevale mõisteti protesti kajastamise ehk töö tegemise eest lisaks varasemale kaheaastasele karistusele veel kaheksa aastat. Talle esitati süüdistus riigireetmises,” lisas ta.
Tsihhanovskaja ütles, et „raudteegeriljasid” ehk relvastamata noormehi, kes olid demonteerinud raudteekilpe, et peatada Vene vägede ja relvade tarnimine lahinguväljadele Kiievi, Butšaa ja Irpini suunal ootab nüüd hukkamine.
Tsihhanovskaja sõnul ei taha valgevenelased Ukrainas Venemaa poolel sõdida, ukrainlasi tappa ega diktaatorite huvide eest surra. Seetõttu otsustavad noored mehed Valgevenest lahkuda, et vältida rindele saatmist.
„Samuti lahkuvad ettevõtted riigist, et vältida režiimi rahalist toetamist. Sel viisil vähendavad nad režiimi ressursse, nii et see muutub nõrgemaks ja me saame selle võita,” lisas ta.
Ida-Euroopa uuringute keskuse analüütiku Maksimas Milta sõnul ei tohiks valgevenelastele Leedus väljastatud elamislubade arvu kasvu pidada üksnes Ukraina sõjaga seonduvaks. Lubade väljastamise menetlused kestavad mitu kuud, mis tähendab, et osa tänavu väljastatud lubade taotlusi esitati eelmisel aastal režiimi repressioonide tulemusena, rõhutas ta.
„Alates jaanuarist on kiirenenud Valgevene IT-ettevõtete kolimine Leetu, kuna nende tegevust Valgevenes on piiratud. Ettevõtete poliitika oli kiirendada oma töötajate kolimist Leetu,” ütles Milta lrt.lt-le.
Milta sõnul saabus osa valgevenelasi Leetu pärast vabaühenduste sulgemist. Möödunud aasta juuli keskpaigast tänavu juuli keskpaigani suleti Valgevenes 857 vabaühendust. Selle tulemusena oli hulk inimesi sunnitud riigist lahkuma ja nad tulid Leetu humanitaarviisaga.
Lõpuks peab režiim hakkama tundma valgevenelaste riigist lahkumise suurenemise tagajärgi, ütles Milta.
„Lühiajaliselt võib ta [Lukašenka] tunda kergendust, sest inimesed, kes Valgevenest lahkuvad, usuvad väiksema tõenäosusega Valgevene propaganda levitatud dogmasid,” ütles ta.
„Teisest küljest ei saa režiim sellest kasu. Paljud lahkunutest on IT-sektori esindajad. […] Nad maksavad siin oma makse, ostavad siit eluaseme, panevad oma lapsed siia kooli, mitte Valgevenesse. See on Lukašenka režiimi jaoks märkimisväärne kaotus,” lisas Milta.
NordenBladet – Elektriautode laadijaid paigaldav ja neile tarkvaralahendusi pakkuv Leedu juurtega idufirma Inbalance laienes Eestisse ning alustas koostööd autopesulate ketiga Jazz.
Jazzi Mustakivi pesula juurde Tallinnas on esimesed Inbalance’i laadijad juba paigaldatud, teatas ettevõte. Laadijate paigaldamist rahastas täielikult Inbalance, mille tegevjuhi Simonas Stankause sõnul on ettevõte valmis jätkama investeerimist Eesti elektrilaadijate taristusse ja laadijate võrgustiku arendamisse. Näiteks Riias läks nelja laadimiskoha paigaldamine maksma 12 000 eurot.
“Meie jaoks on tegemist esimese olulise strateegilise sammuga,” ütles Stankaus, kes lisas, et ettevõte soovib luua Baltikumi uue jätkusuutliku laadimisvõrgustiku.
Eestis Inbalance laadijaid paigaldava ettevõte Globesec OÜ tegevjuit Erkki Vagensteini sõnul ei ole praegu turul olevad elektrilaadija lahendused eriti tulevikukindlad, sest kui tulevikus on elektriautosid linnapildis palju rohkem, tuleb uute jaamade jaoks hakata uusi kaableid vedama. Inbalance laadijaid saab tema sõnul aga ühe toitejuhtme külge ühendada sõltuvalt asukohast neli kuni kuus.
Laadija on 44-kilovatine, 22 kilovatti ühe laadimispesa kohta ning igal laadijal kaks pesa, seega on need mõeldud kortermajade, kaubanduskeskuste või ettevõtete kontorite ette, kus inimese auto veedab päevas pikema aja.
Inbalance asutati 2019. aastal. Praeguseks on firma kaasanud 2,5 miljonit eurot investeeringuid ja paigaldanud üle 150 laadimisjaama. Ettevõttes töötab 25 inimest.
