Pühapäev, mai 18, 2025

LEEDU

Eesti: Prantsusmaa õhuväelased asusid Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi

NordenBladet — Täna toimus Ämari lennubaasis Balti õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus esmakordselt Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Poola õhuväelased andsid valvekorra üle Prantsusmaa õhuväelastele.

Õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk tänas Poola õhuväelasi suurepärase koostöö eest ning tervitas Prantsuse õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis. „Erinevad sündmused on mõjutanud õhuturbe missiooni, kuid muudatused, mida oleme pidanud viiruse leviku tõttu tegema, ei ole mõjutanud meie sooritusvõimet. Poola õhuturbe üksus on teinud väga head tööd, üle 100 treeninglennu ja palju tuvastuslende. Mul on kahju, et viiruse tõttu ei saanud me piisavalt sotsialiseeruda, kuid loodan, et tulete siia tagasi ja saame tehe seda mõni teine kord,“ ütles kolonel Sirk.

„Praegune pandeemiakriis muudab sõjaliste operatsioonide läbiviimise ja igasuguse rahvusvahelise koostöö märkimisväärselt keerulisemaks. Peame arvestama, et nii nagu meie on ka liitlased praegu toetamas tsiviilühiskonda ja seda tänuväärsem on prantslaste ja kõigi Eestis teenivate liitlasriikide sõdurite panus meie piirkonna julgeolekusse,“ ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul võib käimasolev kriis lähiajal mõjutada kogu julgeolekupilti, mistõttu peab Eesti hetkel eriti hoolikalt liitlassuhteid hoidma, et praegune tervise- ja majanduskriis ei muutuks tulevikus julgeolekukriisiks.

„Me valmistusime siia tulekuks ning olime eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellega garanteerime, et oleme terved ning saame ohutult läbi viia üksuste vahetuse ning osaleda missioonil,“ ütles Prantsuse kontingendi ülem kolonelleitnant Mathieu Courtaban.

Poola kontingendi ülem kolonelleitnant Krzysztof Duda sõnas, et koostöö eestlastega oli väga hea. „Ma olin üllatunud, et Eesti õhuväelased meid nii hästi vastu võtsid ning tagasid meile kõik vajaliku. Mind valdavad kahetised emotsioonid: ühelt poolt olen rõõmus, et saan minna tagasi Poola, kuid samas olen kurb, et pean Eestist lahkuma.“

Eestis õhuturbemissiooni alustanud Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal, õhuturvet hakkavad nad tagama lahinglennukitega Mirage 2000-5. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Prantslased osalesid Ämaris õhuturbemissioonil ka 2018. aastal.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus täna võtsid Belgia lennusalgalt valvekorra üle Hispaania ja Suurbritannia õhuväelased.

Balti riikide terviseministrid: teeme tihedat koostööd koroonaviiruse tõkestamisel

NordenBladet – Balti riikide terviseministrid Tanel Kiik, Ilze Viņķele ja Aurelijus Veryga võtsid koroonaviiruse tõkestamise teemal vastu ühisavalduse, milles rõhutavad riikide solidaarsuse ja üksteise toetamise olulisust. Ministrid kinnitavad kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui võimaliku haiguspuhanguga toimetulekuks.

„Piiriülese terviseohuga toimetulekuks on äärmiselt oluline kiire infovahetus, iseäranis oluline on koordineerida tegevusi meie lähinaabritega. Oleme olnud viimastel nädalatel pidevas kontaktis nii Euroopa Liidu tervisevoliniku, WHO regionaaldirektori kui liikmesriikide terviseministritega,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Terviseministritena hindame kõrgelt Euroopa Komisjoni, WHO ja ECDC pingutusi Euroopa kodanike kaitsmisel ja liikmesriikide toetamisel. Praeguses olukorras peame olema solidaarsed ja tegema igakülgset koostööd viiruse leviku tõkestamiseks.“

Ministrid leppisid kokku ühistes tegevustes COVID-19 leviku tõkestamiseks:

  • jagada asjakohast ja tõest teavet riskipiirkonnast naasvatele ja sinna suunduvatele reisijatele;
  • vahetada infot epidemioloogilise olukorra ja viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmete kohta;
  • vahetada infot tervishoiu- ja teistele spetsialistidele ning avalikkusele jagatavate soovituste ja juhiste kohta;
  • tagada sujuv rahvusvaheline liiklus koos vajalike ettevaatusabinõudega;
  • tagada, et riigipiiril võetavad meetmed põhineksid rahvatervise ohtude hindamisel ja oleksid naaberriikidega koordineeritud;
  • vahetada regulaarselt infot nii ekspertide kui ka ministrite tasandil.

Ministrid kinnitavad ühisavalduses solidaarsust Balti riikide vahel ja kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui ka võimalike haiguspuhangutega toimetulekuks.

Viimase kuu jooksul on EL terviseministrid kogunenud juba kahel korral, viimati 6. märtsil. 13. veebruaril võtsid terviseministrid vastu nõukogu järeldused, millega kutsuti liikmesriike tagama, et reisijatel oleks kõigis piiripunktides vajalik info, kuhu arstiabi saamiseks pöörduda; et tervishoiusektoril peavad olema selged plaanid ja vajalikud ressursid nakkuskahtlusega ja haigestunud patsientidele kiire abi andmiseks ning elanikkonnal õigeaegne tõenduspõhine info ja vajalikud käitumisjuhised enda kaitsmiseks nakatumise eest.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal, kui rakendatakse piisavaid ennetusmeetmeid.

Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Lisainfo: www.koroonaviirus.ee

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Käimas on Leedu Teadusnõukogu korraldatav teine taotlusvoor EMP finantsmehhanismi 2014-2021 Balti teaduskoostöö programmis

NordenBladet — Taotlusi saavad elektroonilises taotlussüsteemis JUNKIS esitada Leedu ülikoolid ja teadusorganisatsioonid, kes on kantud Leedu riiklikku ülikoolide ja teadusasutuste inforegistrisse AIKOS (www.aikos.smm.lt). Kohustus on kaasata vähemalt ühte projektipartnerit Eestist ja Lätist ning vähemalt ühte partnerit Norrast, Islandilt ja/või Liechtensteinist. Partneritel on nõue vastata teadusorganisatsiooni mõistele  EL TAI riigiabi definitsiooni tähenduses.

Kavandatavad teadusprojektid peavad käsitlema vähemalt ühte teemat, mis on esitatud viie prioriteetse valdkonna all.

Projektide pikkus: 36 kuud

Projekti maksimaalne eelarve: 1 mln eurot

2. taotlusvooru toetuste kogumaht: 10 mln eurot

Taotluste esitamise tähtaeg: 3. aprill kl 16 (EET).

Lähemalt saab tutvuda avatud taotlusvooru kõigi juhendmaterjalidega Leedu Teadusnõukogu kodulehel.