Kolmapäev, aprill 2, 2025

LEEDU

Algas kandideerimine programmi „Naised teaduses“ – Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Algas kandideerimine mainekasse L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust auhinnatasu. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).

L’Oréal Baltic „Naised teaduses“ programmi saab kandideerida 1. veebruarist 21. märtsini 2021 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.

Eestis antakse konkursipõhiselt välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodus – ja keskkonnateadustes, matemaatikas, füüsika-, materjali-, arvuti-, info- või tehnikateadustes. Lisaks antakse välja üks auhinnatasu kuni 40-aastasele naisdoktorandile oma uurimistöö lõpetamiseks neis valdkondades.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul oleme veel kaugel sellest, et avada kõigi ühiskonna liikmete akadeemiline potentsiaal. „Inimkonna ees seisab hulk ülesandeid, millest jagu saamiseks peame tagama, et andekad noored naisteadlased ei pudeneks teadussüsteemist, vaid kasvaksid võimelisteks neid lahendama.“

Eestis hakati „Naised teaduses“ auhinnatasusid välja andma viis aastat tagasi. Selle aja jooksul on tunnustuse saanud kuus säravat naisteadlast: dr Els Heinsalu, dr Karin Kogermann, dr Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, dr Maarja Grossberg ja doktorant Lisandra Marina Da Rocha Meneses.

Möödunud aastal pälvisid seitse Baltikumi naisteadlast 6000 euro suuruse auhinnatasu. Eestist said tunnustuse  Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlane prof. Maarja Grossberg ning Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi biokütuste labori nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses.

Grossbergi sõnul sai ta tänu programmile veelgi rohkem kinnitust, et tema erialane teadustegevus on oluline ja läheb inimestele korda. „Saadud auhinnatasu võimaldas mul oma teadustööd, selle eesmärki ja sellega seotud väljakutseid laiemale publikule tutvustada. Tunnustus pani mind ka rohkem mõtlema naiste rollile teaduses, eelkõige pere- ja tööelu tasakaalule,“ lisas Grossberg.

Menesesel õnnestus auhinnaraha abil suurendada inimeste teadlikkust ühiskonda mõjutavatest keskkonnaprobleemidest, arendada oma uurimistöö järgmist etappi ja aidata kaasa jätkusuutlike ühiskondade arengule.

Programmi kutsus Lätis ellu programmi patroon, Läti Vabariigi endine president Vaira Vike-Freiberga. Täna toimib see koostöös Läti, Leedu ja Eesti Teaduste Akadeemiate ning UNESCO rahvuslike komisjonidega. Tegu on ainsa programmiga Baltikumis, mis toetab spetsiaalselt naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.

Ülemaailmne „Naised teaduses“ programm loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal panustanud ühiselt selle programmi kaudu teadustegevusse, samuti püüdesse naisteadlaste arvu suurendada ning soolist võrdõiguslikkust ka teadusmaailmas edendada. Selle kaudu mitte ainult ei tunnustata naisteadlasi, vaid ka aidatakse neil oma eesmärkideni jõuda ning oma saavutusi võimalikult laialt tutvustada.

Ettevõttest L’Oréal Poland & Baltic Hub

L’Oréal on juba enam kui sajandi pühendunud ühele ärile ja missioonile pakkuda naistele ja meestele üle maailma innovatsiooni iluvaldkonnas, kus esikohal on kvaliteet, tõhusus ja turvalisus. Seda eesmärki silmas pidades on L´Oreal olnud esindatud Lätis alates 2000. aastast ning Leedus ja Eestis alates 2003. aastast.

2017. aasta märtsis loodi L’Oréal Poland & Baltic Hub, eesmärgiga pakkuda tarbijatele parimat teenust ning teha efektiivsemalt koostööd klientidega regiooni kosmeetikaturu arendamiseks ja ümberkujundamiseks. Hub peakontor asub Varssavis ning selle harud asuvad Riias, Tallinnas ja Vilniuses, kus töötab kokku 107 inimest.

L’Oréal Poland & Baltic Hub on regiooni juhtiv ettevõte tervise- ja ilukategooriates. Firma tooteportfellis on 22 üksteist täiendavat samas erinevat kaubamärki, et vastata erinevatele tarbijaootusele. Tänu ulatuslikule koostööle oma äripartneritega, on Hub täielikult kohandunud kohalike turutingimustega. Kaubamärke juhivad osakonnad, kellel on oskused ja teadmised vastava turustuskanaliga töötamiseks, olgu selleks massturg, kaubamajad, apteegid, juuksurisalongid, margitoote jaemüük või e-kaubandus.

Lisainfo
Kontakt kandideerimisprotsessi puudutavate küsimuste korral:
fwis@attach.lv

Kontakt meediapäringute korral:
Karin Laar

Korporatiivkommunikatsiooni ja meediajuht Baltikumis
L’Oreal Poland & Baltic HUB
Karin.LAAR@loreal.com

Projekti koduleht: www.forwomeninscience.com
UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni veebileht: http://www.unesco.ee/
Eesti Teaduste Akadeemia veebileht: www.akadeemia.ee

 

 

11 Balti teadusprojekti Eesti teadlaste osalusel saavad üle 10 miljoni euro toetust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu läbi viidud Balti teaduskoostöö programmi teise taotlusvooru tulemused, mille järgi eraldatakse toetust 11 projektile kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastatud projektid kestavad kolm aastat ja kõigis neis osalevad ka Eesti teadlased.

Rahastuse saanud kõrgetasemelistes ja programmi strateegilistele eesmärkidele vastavates projektides käsitletakse elulisi ning piirkonna riikide jaoks olulisi teemasid. Nii näiteks hõlmavad projektid kõhunäärmevähi uuringuid ja uute ravimeetodite väljatöötamist,  kliimamuutustele kohandatud nisuleibade tootmist ja küberturvalisuse pädevuste parandamist. Plaanis on uurida Põhja- ja Baltimaade majandusliku lõimumise võimalusi tööjõu liikumise, tehnosiirde, otseste välisinvesteeringute ja kapitali liikumise ning rahvusvahelise kaubanduse abil. Samuti analüüsitakse, kuidas kutseõpe võiks parandada noorte riskirühmade sotsiaalset kaasatust ja  kuidas lahendada koolist väljalangevuse probleeme.

Programmi juhtkomisjon otsustas rahastada igast prioriteetsest teemavaldkonnast vähemalt ühte projekti:   tehnoloogiate ja innovatsiooni arendamine (Technologies and Innovation Devlopment) – 4 projekti; ennetav ja personaalne meditsiin (Preventive and Personalised Medicine) – 2 projekti; kultuur, ränne ja kaasav ühiskond (Culture, Migration and Inclusive Society) – 2 projekti; majanduslikud, sotsiaalsed väljakutsed ja innovaatiline ühiskond (Economic, Social Challenges and Innovative Society) – 2 projekti; ja küberturvalisus (Cyber Security) – 1 projekt.

Konkursi tingimused nägid ette, et projektidesse tuleb kaasata partnerid nii kolmest Balti riigist kui Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.

Projekte juhivad Leedu Terviseteaduste Ülikooli, Vilniuse Ülikooli, Vytautas Magnuse Ülikooli, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli, Kaunase Tehnikaülikooli ning Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskuse teadlased. Suurim arv ühisprojekte viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Läti Ülikooli, Riia Tehnikaülikooli ja Oslo Ülikooliga.

Eesti teadusrühmade osalus jaguneb rahastatud projektides järgmiselt: Tartu Ülikool (TÜ) on kaasatud partnerina 6 projektis, Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) 4 projektis ning Tallinna Ülikool, BioCC ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ühes projektis.  Seejuures edendavad kaks projekti ka Eesti teadlaste omavahelist koostööd – vastavalt TÜ ja TTÜ vahel ning TÜ ja ETKI vahel.

Leedu voorus laekus 79 rahastustaotlust, millest hindamisele läks 76. Keskmine taotletav summa oli 0,94 miljonit eurot. Taotlusi hindasid rahvusvahelised eksperdid, kelle hindamisraportite põhjal tegi lõpliku rahastusvaliku programmi juhtkomisjon.

Esimene Balti teaduskoostöö programmi taotlusvoor toimus Eesti Teadusagentuuri juhtimisel ja selle tulemused selgusid eelmisel aastal.

Programmi kolmanda ja ühtlasi viimase vooru korraldab Läti. Tähtajaks, 19. oktoobriks laekus 81 taotlust 5 prioriteetsest valdkonnast. Läti vooru hindamistulemused peaksid selguma järgmise aasta veebruari lõpuks. Toetuste maht on 7,5 miljonit eurot.

Eesti, Läti, Leedu, Norra, Islandi ja Liechtensteini teadlaste koostöö tihendamiseks loodud Balti teaduskoostöö programmi rahastus koosneb Euroopa Majanduspiirkonna 2014–2021 finantsmehhanismi toetusest ja Balti riikide kaasrahastusest. Kokku on kavas toetada teadlasi  ligikaudu 24 miljoni euroga, millest Eesti panus on 6 miljonit eurot.

Lisainfo:

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Piller
Välisteaduskoostöö osakonna koordinaator
tel 731 7382
katrin.piller@etag.ee

 

Algas Balti riikide merevägede tuukrite ühisharjutus 3B Divex

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sel nädalal toimub Narva lahes Balti riikide merevägede tuukrite miinitõrjealane ühisharjutus 3B Divex 2020, mille raames teisaldatakse ja hävitatakse ajaloolisi lõhkekehi ning harjutatakse rahvusvahelist koostöövõimet ja tegevusprintsiipe.

„3B Divex on kolme Balti riigi tuukrite roteeruv üritus, mis on sel aastal meie korraldada Narva lahes. Tuukrite laager hakkab paiknema Toila sadamas ning nädala eesmärk on eelkõige koostööna Teise maailmasõja aegsete miinide teisaldamine ohutusse kohta ning võimalusel ka neid lõhata,“ ütles mereväe tuukrigrupi ülema ülesannetes olev vanemleitnant Priit Kaasikmäe.

Nädala jooksul sukeldutakse kuni 30-le varasemalt Eesti mereväe poolt identifitseeritud lõhkekehale kuni 40 meetri sügavusele. Osa lõhkekehi, mida ei ole võimalik koha peal lõhata, planeeritakse teisaldada ohututesse lõhkamiskohtadesse enne nende kahjutuks tegemist. Lõhkekehade teisaldamine vrakkide vahetust lähedusest võimaldab luua ohutuma keskkonna hilisemaks naftalekke- ning merereostustõrjeks.

Õppusel osaleb kokku ligi 30 mereväe tuukrit Eestist, Lätist ja Leedust. Tegevust viiakse läbi kasutades miinituukrite erivarustust ning käsisonareid. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline ja madalakustiline ning võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Olenevalt sügavusest on varustusega võimalik vee all püsida kuni 4 tundi.

Kuna tegevus toimub Narva lahes lekkeohtlike vrakkide vahetus läheduses, on koostöösse kaasatud ka Politsei- ja piirivalveameti reostustõrjevõimekusega laev Raju, mis tagab kohaloleku Narva lahes ning on valmis reageerima koheselt võimalikule naftalekkele vrakist. Hetkel teadaolevalt on üks Teise maailmasõja aegsetest vrakkidest juba lekkimas ning Politsei- ja piirivalveamet on oma vahenditega reostust veepinnal kohapeal piiramas.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1400 lõhkekeha, milleks on osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning muud veepõhja sattunud lõhkekehad.

Järgmisel aastal on ühisharjutus 3B DIVEX Läti mereväe korraldada.

 

 

Põhjamaade Ministrite Nõukogu annab 227 000 eurot vähemuskeelse meedia toetuseks Balti riikides

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis teatab 227 000 euro eraldamisest vähemuskeelse meedia arengule Balti riikides. Sel aastal kiideti kokku heaks 29 professionaalse sisuloome projekti taotlust.

„Programmi eesmärk on toetada rahvusvähemuste integreerimist kohalikku ühiskonda ja võimaldada kõigil kodanikel aktiivselt osaleda poliitilistes ning avalikes aruteludes,“ ütles Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor.

Programmi said taotlusavaldusi esitada Balti riikide vähemuskeeltele suunatud meediaväljaanded ning sõltumatud ajakirjanikud. Eestist said toetust kaheksa projekti kogusummas 63 688 eurot.

„Rahvusvähemuste meedial on oluline roll demokraatia ja integratsiooni toetamisel ning samal ajal desinformatsiooni leviku tõkestamisel,“ lisas Haglund.

Programmi laekus 83 rahastamistaotlust (33 Leedust, 35 Lätist, 15 Eestist). Toetuse pälvis 29 projekti (10 Leedust, 11 Lätist, 8 Eestist).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetus Balti riikide meediale on seni toimunud kolmel viisil. Need on ajakirjanike koolitamine, noorte meediapädevuse tõstmine ja sõltumatu meediatootmise rahastamine. Lisaks nimetatuile on Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetanud venekeelse telekanali ETV+ programmi tootmist Eestis alates selle käivitamisest 2015. aastal.

2020 a toetuse saanud projektid Eestist on:

  • Nadežda Giritši dokumentaalfilm David Samoylovi 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Samoylov on Venemaa luuletajate üks silmapaistvamaid esindajaid.
  • Novaja Gazeta – Baltimaad lühikeste videote seeria eelkõige noortele lugejatele erinevatel päevakajalistel ning olulistel teemadel.
  • MTÜ Kultuuritahvli projekt toetab ajalehe Vestnik jätkuvat väljaandmist ja parendamist Tartus.
  • Ajaleht MK Estonia projekt, mille käigus tutvustatakse veebilugudes inimesi, kes on hiljuti Eestisse elama asunud ning kellel võib esineda probleeme integratsiooni või oma õiguste kaitsmisega.
  • IDA raadio projekt, mis hõlmab Eesti venekeelse kogukonna kaasamise IDA raadiosse. Regulaarsete raadiosaadete sari vene keelt kõnelevate muusika- ja kultuuriringkondade esindajatega.
  • Põhjaranniku Kirjastuse artiklite sari, mis tõstab esile Ida-Virumaa ja Narva linna silmapaistvaid inimesi, kes aitavad tulevikku paremaks vormida.
  • Prospekt–Media projekt “Tulevikukool”. Artikliseeria Eesti tänapäevase hariduse kõige pakilisemate väljakutsete kohta.
  • MTÜ Eesti Instituut loob 40 lugu Eesti kultuurist ja kultuurisündmustest. Eesmärk on integreerida vene keelt kõnelevaid inimesi ühiskonda läbi kultuuri.

Lisateave: www.nordicmediagrants.org

Kõik Baltimaades toetust saanud projektid (inglise keeles)

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Prantsusmaa õhuväelased asusid Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna toimus Ämari lennubaasis Balti õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus esmakordselt Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Poola õhuväelased andsid valvekorra üle Prantsusmaa õhuväelastele.

Õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk tänas Poola õhuväelasi suurepärase koostöö eest ning tervitas Prantsuse õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis. „Erinevad sündmused on mõjutanud õhuturbe missiooni, kuid muudatused, mida oleme pidanud viiruse leviku tõttu tegema, ei ole mõjutanud meie sooritusvõimet. Poola õhuturbe üksus on teinud väga head tööd, üle 100 treeninglennu ja palju tuvastuslende. Mul on kahju, et viiruse tõttu ei saanud me piisavalt sotsialiseeruda, kuid loodan, et tulete siia tagasi ja saame tehe seda mõni teine kord,“ ütles kolonel Sirk.

„Praegune pandeemiakriis muudab sõjaliste operatsioonide läbiviimise ja igasuguse rahvusvahelise koostöö märkimisväärselt keerulisemaks. Peame arvestama, et nii nagu meie on ka liitlased praegu toetamas tsiviilühiskonda ja seda tänuväärsem on prantslaste ja kõigi Eestis teenivate liitlasriikide sõdurite panus meie piirkonna julgeolekusse,“ ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul võib käimasolev kriis lähiajal mõjutada kogu julgeolekupilti, mistõttu peab Eesti hetkel eriti hoolikalt liitlassuhteid hoidma, et praegune tervise- ja majanduskriis ei muutuks tulevikus julgeolekukriisiks.

„Me valmistusime siia tulekuks ning olime eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellega garanteerime, et oleme terved ning saame ohutult läbi viia üksuste vahetuse ning osaleda missioonil,“ ütles Prantsuse kontingendi ülem kolonelleitnant Mathieu Courtaban.

Poola kontingendi ülem kolonelleitnant Krzysztof Duda sõnas, et koostöö eestlastega oli väga hea. „Ma olin üllatunud, et Eesti õhuväelased meid nii hästi vastu võtsid ning tagasid meile kõik vajaliku. Mind valdavad kahetised emotsioonid: ühelt poolt olen rõõmus, et saan minna tagasi Poola, kuid samas olen kurb, et pean Eestist lahkuma.“

Eestis õhuturbemissiooni alustanud Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal, õhuturvet hakkavad nad tagama lahinglennukitega Mirage 2000-5. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Prantslased osalesid Ämaris õhuturbemissioonil ka 2018. aastal.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus täna võtsid Belgia lennusalgalt valvekorra üle Hispaania ja Suurbritannia õhuväelased.

1...131415Page 14 of 15