Laupäev, november 16, 2024

LÄTI

KÜSITLUS näitab, et venelased tajuvad Balti riike ohuna

NordenBladet – Eesti Välisministeeriumi tellis hiljuti Moskvas asuvalt Levada keskuselt uuringu, mille küsitlusest selgus, et Venemaa elanikud peavad oma suhteid Eesti, Läti ja Leeduga pingeliseks ning näevad Balti riike vaenulikena ja ohuna Venemaale.

Küsitlus, milles küsitleti 1600 inimest ja hõlmas fookusgrupiintervjuusid viies linnas, näitas, et skaalal 1-16, kus 1 oli kõige positiivsem ja 16 kõige negatiivsem, andsid vastajad Baltikumile 4-8. ohu tasemest, mida nad Venemaale kujutavad.

Küsitlusest (siin: levada.ru) selgus samuti, et üldine suhtumine Eestisse pole palju muutunud, kuid Venemaa elanikud on muutunud Eesti valitsuse suhtes kriitilisemaks. Fookusgrupi intervjuudes olid vastajad kriitilised Balti riikide NATOga liitumise suhtes, andes mõista, et nad on sellega oma iseseisvuse loovutanud ning eestlased vihkavad Venemaad ning kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja eemaldavad mälestusmärke.

Seoses suhetega teiste läänenaabritega olid vastajad kõige positiivsemad Valgevene suhtes, andes skaalal 1-2, Soome ja Norra hinded olid aga 7-8. Suhted Ukrainaga said enamiku vastajate maksimaalse negatiivse hinde 16.

Lisaks selgus küsitlusest, et toetus Ukraina sõjale on veidi langenud – 81% vastanutest toetas Venemaa sissetungi märtsis, toetus langes juunis 75%ni ja detsembris 71%.

Uuringutulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval Eesti välisministeerium.

Esiletõstetud pilt: Venemaa, Moskva (Pexels)

UURING: Lätlased tarvitavad üle 12 liitri puhast alkoholi aastas

NordenBladet — Briti meediat tabas üllatus, kui selgus, et britid polegi Euroopa suurimad alkoholi tarvitajad, vaid hoopis lätlased, kes tarvitavad üle 12 liitri puhast alkoholi aastas. Lätile järgnevad alkoholi tarvitamise osas Tšehhi vabariik ja Leedu. Kõige vähem tarvitatakse alkoholi Türgis.

Lisaks selgus, et lätlased on rasvunud, suitsetavad palju ja surevad noorelt, vahendab Daily Mail.

Lätlased on Euroopas rasvumiselt 5. kohal. Kõige vähem on rasvunuid prantslaste ja itaallaste hulgas, kuigi need rahvad on tuntud oma toitude poolest.

Suitsetamise poolest on lätlased Euroopas 9. kohal 34 riigi hulgas. Kõige vähem on suitsetajaid Islandil ja Norras.

Lätis on Euroopas üks madalaim eluiga – 73,4 aastat, mis on Euroopas tagant poolt kolmas. Kõige kõrgem on eluiga Hispaanias – 83,3 aastat.

Avafoto: Pexels

 

 

Läti: Haridus- ja teadusministeerium tahab lõpetada koolides vene keele õppe

NordenBladet – Läti haridus- ja teadusministeerium on seadnud eesmärgiks, et alates 2026/2027. õppeaastast peavad Läti haridusasutused pakkuma võõrkeeltena ainult Euroopa Liidus kasutusel olevaid keeli või nende välisriikide keeli, kellega on sõlmitud eraldi valitsusetevaheline kokkulepe, vahendab LSM.

Ministeeriumi teatel aitavad muudatused kaasa riigi noorte integreerimisele Euroopa haridusalasse ning Euroopa Liidu ametlike keelte õppimisele, mis “annab neile ulatuslikke töövõimalusi Euroopa Liidu sees ja väljaspool seda”.

Lätis alustatakse esimese võõrkeele õpet juba esimeses klassis. See peab olema üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest ning harilikult valitakse selleks inglise keel. Teist võõrkeel tuleb juurde neljandas klassis ning praegu pole täpsustatud ega ette antud, millist keelt peab kool õpetama.

2021. aastal koostatud ülevaate andmetel puudub pooltes Läti koolides õpilastel teise võõrkeele osas sisuline valik – rohkem kui 300 koolis saab valida teiseks võõrkeeleks ainult vene keelt. Teiseks võõrkeeleks on Euroopa Liidu ametlikke keeli palunud mitmed Läti lapsevanemad, kes on pöördunud riigi haridus- ja teadusministeeriumi ning haridussisu keskuse (VISC) poole.

 

 

Läti: Muudatused AS Ekspress Grupp tütarettevõtte A/S Delfi juhatuses

NordenBladet — A/S Delfi nõukogu otsustas valida alates 20. oktoobrist 2022 uuteks juhatuse liikmeteks Maira Meija ja Filips Lastovskise. Ingus Bērziņši ja Anatolijs Golubovsi ametiaega ei pikendatud.

20. oktoobrist 2022 on A/S Delfi juhatuse koosseis järgmine: Konstantins Kuzikovs (juhatuse esimees), Filips Lastovskis ja Maira Meija.

A/S Delfi on ASi Ekspress Grupp 100-protsendiline tütarettevõte.

Mari-Liis Rüütsalu
AS Ekspress Grupp
juhatuse esimees
+372 512 2591
mariliis.ryytsalu@egrupp.ee


 

 

Läti saab USA-lt 200 miljonit dollarit erakorralist kaitsealast abi

NordenBladet — USA valitsus eraldab Lätile 2022. aastal hinnanguliselt 200 miljonit dollarit (204 miljonit eurot) erakorralist kaitsealast abi, selgub USA Läti saatkonna 7. oktoobri teatest.

Suurem osa summast koosneb enam kui 145 miljoni dollari suurusest sõjalisest rahastamisest (FMF), mille eesmärk on tugevdada Läti julgeolekut ja sõjalist koostalitlusvõimet, vahendab lsm.lv.

„President Biden teatas, et viimane FMF-i pakett, mis sai septembri lõpus USA Kongressi lõpliku heakskiidu, toetab Ukrainat ja 17 riiki, kes on Ukrainale märkimisväärset abi osutanud. FMF-i kaudu saab Läti tugevdada oma kaitse- ja heidutusvõimet,” teatas USA saatkond.

„Läti märkimisväärne sõjaline toetus Ukraina kaitsele on olnud otsustava tähtsusega Ukraina rahva püüdlustes võidelda jätkuvale Venemaa agressiooniga. See rahastamine aitab Lätil tugevdada oma olulst kaitsevõimet, et tugevdada julgeolekut oma territooriumil ja NATO idaosas. Foreign Military Financing on programm, mis annab välisriikidele sõjalist toetust või otselaenu USA kaitsevarustuse, väljaõppe ja teenuste ostmiseks. 145,1 miljonit dollarit, mille Läti saab 2022. aastal, on toetus,“ lisati.

FMF võimaldab abikõlbulikel partnerriikidel nagu Läti osta USA kaitsevahendeid, -teenuseid ja väljaõpet. Lisateavet programmi kohta on aadressil: https://www.dsca.mil/foreign-military-financing-fmf.