NordenBladet — Pühapäeval, 10. septembril üritas Läti-Valgevene piiri ebaseaduslikult ületada 256 inimest, mis on 24-tunnise perioodi jooksul läbi aegade suurim avastatud piiririkkujate arv, selgub piirivalve andmetest.
Varem registreeriti läbi aegade suurim piiririkkujate arv möödunud neljapäeval, 7. septembril, kui Aleksandr Lukašenka riiklikult toetatud rahvusvahelise inimsmugeldamisoperatsiooni abil üritas Valgevenest illegaalselt Lätti siseneda 173 inimest, vahendab lsm.lv.
Reedel, 8. septembril üritas ebaseaduslikult Lätti siseneda 115 inimest ning laupäeval, 9. septembril proovis õnne 101 inimest.
Läti piirivalve juht Guntis Pujāts tunnistas varem, et seoses Valgevenest saadetud piiririkkujatega on praegu sihtriigiks seatud Läti ja riigi piiridel on olukord kõige keerulisem.
Leedu on pakkunud ligi 20 piiriametniku saatmist Lätile appi.
Minski kuritegelikul režiimil on pikk ajalugu Poola, Leedu ja Läti vahelise küünilise ja südametu inimkaubanduse sihtmärgiks muutmisel.
Kokku on sel aastal takistatud Läti riigipiiri ebaseaduslik ületamine 7856 inimesel, selgub piirivalve andmetest. Humanitaarkaalutlustel on tänavu Lätisse vastu võetud kokku 318 inimest.
Eraldi teatas piirivalve 11. septembril, et Ukraina kodanike inimkaubanduse riskide vähendamiseks tugevdavad piirivalvurid migratsioonikontrolli meetmeid potentsiaalselt mõjutatud isikute tuvastamiseks. Nädalavahetusel kontrolliti 618 inimest ja 269 sõidukit. Täiustatud kontroll on kehtinud juba mõnda aega.
NordenBladet — Läti riiklik julgeolekuteenistus (VDD) teatas 18. augustil, et pidas kinni inimese, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks spioneerimises. Uurides „Balti antifašistide” („Baltijas Antifašisti”) organisatsiooni tegevust sotsiaalmeedia kanalis Telegram, teatas VDD, et sai teada „Läti kodanikust, kes süstemaatiliselt ja sihikindlalt kogus ja edastas organisatsiooni liikmetele teavet, mida saab kasutada Läti riikliku julgeoleku huvide vastaselt riigis toimuva kohta, vahendab lsm.lv.
Seetõttu pidas VDD 15. augustil isiku kinni kahtlustatuna Venemaa kasuks spioneerimises.
„Uurimise käigus selgitas VDD välja, et konkreetne Läti kodanik suhtles regulaarselt kuritegeliku ühenduse „Balti Antifašistid” liikmetega. Isik saatis info liitlasriikide relvajõudude isikkoosseisu ja varustuse, Riia sadama ja lennujaama taristu, naftaterminalide, droonipolügoonide, samuti muude Läti territooriumil asuvate strateegiliselt oluliste objektide kohta, samuti andis isik „Balti antifašistidele” teavet isikute ja ettevõtete kohta Lätis, kes toetavad Ukrainat ja on vastu Venemaa agressioonile,” seisis VDD avalduses.
Kuigi isiku nime ei märgitud, anti lisateabena vihje, et teabe hankimist „soosis töö taksojuhina, mis võimaldas suhteliselt segamatult viibida lennujaama, sadama ja muude strateegiliselt oluliste objektide läheduses”.
Kahtlustatavale esitab VDD süüdistuse teise isiku kaudu välisriigi luureteenistusele teabe ebaseaduslikus kogumises ja edastamises. Süüdimõistmise korral võidakse teda karistada kuni kümneaastase vangistusega.
VDD hinnangul kogus isik andmeid sihipäraselt ja seejärel levitas neid organisatsiooni „Balti antifašistid” kaudu Venemaale.
„Koos kinnipidamisega viis VDD 15. augustil isiku elukohas läbi kriminaalmenetluse toimingud, mille käigus leiti mitmeid andmekandjaid, samuti isiku Kremli-meelseid ideoloogilisi tõekspidamisi kinnitavaid sümboleid nagu Venemaa ja NSVLi lipud,” teatas VDD.
Kohtu otsusega võeti isik 17. augustil VDD ettepanekul kahtlustatavana vahi alla.
VDD hoiatas, et igasugune seotus niinimetatud „Balti antifašistidega” – näiliselt probleemideta töötamine avalikult fašistliku Venemaa nimel – on kriminaalkuritegu. See ei ole esimene kord, kui rühmitus on julgeolekuteenistuste huviorbiidis ning sellega seotud kriminaalmenetluse algatas VDD veel 28. novembril 2022. aastal.
Kriminaalmenetluse raames on praegu kahtlustatavad seitse isikut. Neist kolm on vahi all. Uurimine jätkub.
Lisaks VDD-le on Läti televisioon süvenenud ka „Balti antifašistide” hämarasse Kremli-meelsesse maailma. Riigi julgeolekuteenistuse juht Normunds Mežviets on varem öelnud, et Balti antifašistide loodud Telegrami gruppide eesmärk on erinevate Kremli-meelsete sõnumite levitamisega tekitada Lätis rahvustevahelisi pingeid, pöördudes Läti riigi vastu ning seades kahtluse alla arvukad kuriteod, mida Venemaa on Ukraina vastu toime pannud.
VDD on üks kolmest Läti riiklikust julgeolekuteenistusest. Teised on põhiseaduse kaitse büroo (SAB) ning kaitseluure ja julgeolekuteenistus (MIDD). 70-leheküljeline aastaaruanne VDD tegevusest 2022. aastal on allalaadimiseks saadaval siit.
NordenBladet — Läti peaminister Krišjānis Kariņš teatas täna esmaspäeval, 14. augustil enne koalitsiooninõukogu istungit oma otsusest tagasi astuda ja kutsus oma erakonda Uus Ühtsus üles esitama „järgmist” peaministrikandidaati. Karinš ütles, et neljapäeval, 17. augustil teavitab ta presidenti ametlikult oma tagasiastumisest – kuigi ootamatu esmaspäevane teade tekitab paratamatult spekulatsioone, vahendab lsm.lv.
Ta kinnitas, et on palunud Uuel Ühtsusel valida peaministrikohale uus kandidaat ning järgmise valitsuse juhti temast ei saa, andes märku kavatsusest rambivalgusest lahkuda.
Veel reedel oli Kariņš teatanud, et kavatseb moodustada uue valitsuse ja jääda selle etteotsa, kuid nädalavahetus andis talle selgelt aega järelemõtlemiseks ja oma lähenemist kardinaalselt muuta.
Kariņš ütles meediale antud briifingul, et riigi areng vajab tugevat ja dünaamilist valitsust, mis suudab teha ka raskeid otsuseid. „Kuid praegu, pärast pikki läbirääkimisi, oli mulle selge, et [praegused koalitsioonipartnerid] Rahvuslik Liit ja Ühinenud Nimekiri teevad kõik, et dünaamikat pidurdada,” ütles Kariņš.
„Kui seda dünaamilisust selles valitsuses ei leidu, on vaja uut, teist valitsust,” ütles Kariņš.
Kariņš avaldas kindlustunnet, et järgmine peaministrikandidaat suudab moodustada uue valitsuse, mis suudab tagada riigi arengu.
Ta lubas omakorda toetada järgmist peaministrikandidaati ning teha kõik endast oleneva tugeva valitsuse ja koalitsiooni moodustamiseks.
Küsimusele, miks ta pole enam valmis valitsust juhtima, vastas Karins, et peaministriks saamise esimesest päevast peale oli tema eesmärk tagada stabiilsus ja areng valitsuse poolel ning iga riik on hädas, kui ametnik hakkab oma positsioonist ja toolist kinni hoidma: „Ma pole kunagi võtnud seda vastutust mõttega, et võim on minu eesmärk”.
„Ja see on minu võimalus aidata tagada sujuv võimuvahetus,” ütles Kariņš. Ta tänas kõiki valitsuse ministreid senise töö eest ja valijaid usalduse eest ning ütles, et senised ministrid jätkavad tööd kuni järgmise valitsuse kinnitamiseni parlamendis.
Kariņši ametiaeg peaministri kohal on Läti ajaloo pikim. Ta asus peaministri ametikohale 23. jaanuaril 2019 – 1664 päeva tagasi.
Riia võimukoridorides on viimaste kuude jooksul räägitud, et Kariņš soovib naasta Brüsselisse, kus ta oli Euroopa Parlamendi liige, kuigi ta pole seda soovi avalikult kinnitanud. Teine kuulujutt räägib, et ta võiks jätkata välisministrina, portfelliga, mida ta praegu peaministrikohustuste kõrvalt täidab.
Nüüd pööratakse tähelepanu sellele, kes on tema tõenäoline asendaja ja kas valituks osutunud inimene suudab – või isegi tahab – järgida Kariņši väljendatud soovi loobuda praegustest koalitsioonipartneritest Rahvuslikust Liidust ja Ühinenud Nimekirjast opositsiooniliste Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) ning Progressiivsete kasuks.
Tõenäoline kandidaat on rahandusminister Arvils Ašeradens, kuigi Uue Ühtsuse praegustest ministritest võivad jätkata ka Evika Siliņa (sotsiaal) ja Inese Lībiņa-Egnere. Kui aga Kariņš täidab oma lubaduse neljapäeval tagasi astuda, on president Rinkēvičsi – tema endise lähedase parteikaaslase – ülesandeks nimetada keegi, kes tema arvates võiks moodustada elujõulise valitsuse, ja see ei pea tingimata kuuluma Uuele Ühtsusele, kuigi see on parlamendi suurim partei.
NordenBladet – Läti riigile kuuluv lennufirma Air Baltic lõpetas esimese poolasta 14,6 miljoni euro suuruse netokasumiga, mis näitab kasumi paranemist 105,7 miljoni euro võrra võrreldes sama perioodiga 2022. aastal.
“Air Baltic on jõudnud kõikide aegade suurima esimese poolaasta müügituluni, mis ulatus 291 miljoni euroni. See tähistab muljet avaldavat 52 protsendi suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga ning olulist 33 protsendi suurust parenemist võrreldes 2019. aastaga,” teatas ettevõte kolmapäeval.
“Esimese poole erakordsed tulemused on ületanud meie ootusi. Oleme tugevad oma äris ja rahavood on meie tegevusajaloo kõrgeimal tasemel,” ütles juhatuse esimees Martin Gauss.
“Siiski, lennukimootorite varuosade defitsiit, mis on viinud keskmiselt 11 lennuki töö peatumiseni, on oluliselt mõjutanud meie näitajaid teises kvartalis. See pidurdas veelgi paremate tulemuste saavutamist. Et korvata seda suutlikkuse kadu, olime sunnitud ajutiselt rentima asenduslennukeid. Vaatamata sellistele probleemidele on Air Balticu äriline tegevus olnud tugev,” lisas Gauss.
2023. aasta esimese kuue kuu jooksul on lennufirma lennutanud ligi kaks miljonit reisijat ehk 52 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Juulikuus lennutas Air Baltic esmakordselt alates 2019. aastast ja viiendat korda ettevõtte ajaloos rohkem kui 500 000 reisijat ühe kuu jooksul.
2023. aasta esimesel poolaastal koosnes Air Balticu lennuvõrgustik kokku 108 liinist. 75 otselendu tehti Riiast, 15 Tallinnast, 11 Vilniusest ja seitse lendu Tamperest. Praegu kasutab lennufirma 42 Airbus A220-300 lennukit. Augustikuu jooksul lisandub lennukiparki veel kaks lennukit. 2024. aasta lõpuks on ettevõttel BNS-i teatel kavas suurendada lennukiparki 50 lennukini.
Läti lennufirma käive ulatus 2022. aastal 500,2 miljoni euroni, mis oli 2,5 korda suurem kui 2021. aastal. Samal ajal vähenes ettevõtte kahjum 2,5 korda 54,2 miljonile eurole.
97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest kuulub Läti riigile, 2,03 protsenti aga Taani ärimehe Lars Thueseni firmale Aircraft Leasing 1.
NordenBladet — Lätis elavad venelased saavad septembris kirja, milles nõutakse riigist lahkumist. Läti parlamendi kodakondsuse, rände ja sotsiaalse ühtekuuluvuse komisjoni juhi Ingmārs Līdaka sõnul saab vastava kirja esialgu umbes 6000 Venemaa kodanikku.
Russians in Latvia will receive a letter in September demanding them to leave the country
According to Ingmārs Līdaka, head of the Saeima Commission on Citizenship, Migration and Social Cohesion, about 6,000 Russian citizens will receive letters. pic.twitter.com/t9wCM0NAZa
— NEXTA (@nexta_tv) August 4, 2023
