NordenBladet — Läti tuletõrje- ja päästeamet (VUGD) kutsub avalikkust üles olema meres ujumisel ettevaatlik, kuna laupäeval, 1. juulil toodi lainetest välja neli uppunut. Üks juhtum oli Liepājas ja kolm Carnikavas. Ajavahemikus 28. juunist 29. juunini tõmmati veest välja veel neli surnukeha, sealhulgas Ventspilsis ja Dauagava jõel.
Läänemeres ja Liivi lahes on praegu tugev veealune hoovus, mis võib ujuja märkamatult kiiresti sügavasse vette tõmmata, hoiatas VUGD.
VUGD tuletas inimestele meelde, et õnnetusi juhtub suvel ujudes ja ka erinevaid veesõidukeid – SUP-lauad, katamaraanid, jetid ja paadid – kasutades.
Sagedasemad õnnetuste põhjused on alkoholijoove, olukorra valesti hindamine, jõu ülehindamine, aga ka elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Vanemad ja eestkostjad peaksid veekogude läheduses pidevalt jälgima laste turvalisust.
Lätis on sealset rahvaarvu arvestades igal aastal tõsine probleem tohutu hulga uppumiste ja muude veetragöödiatega. Läti on uppunute arvulr elaniku kohta Euroopa edetabeli tipus, Lätis uppub kümneid inimesi nii suvel kui ka talvel, kui hoolimatud kalurid regulaarselt läbi jää kukuvad.
Seni on VUGD 2023. aastal Lätis veest välja toonud 69 uppunut, neist 26 alates suvise ujumishooaja algusest mai keskel.
NordenBladet — Läti lõpetas alates esmaspäevast, 26. juunist seoses Venemaa sündmuste ettearvamatu arenguga diplomaatilistes ja konsulaaresindustes igat liiki viisataotluste vastuvõtu Venemaa kodanikelt. Asjast teatas Läti välisministeerium, vahendab lsm.lv.
Enne 25. juunit (kaasa arvatud) vastu võetud ja menetletud viisataotlused vaadatakse läbi.
Täiendavate küsimuste korral soovitab ministeerium pöörduda vastava Läti välisesinduse poole.
Välisminister Edgars Rinkēvičs teatas nädalavahetusel, et Venemaa kodanikele ei tohiks anda humanitaar- ega muid viisasid.
Läti peatas viisade väljastamise Venemaa kodanikele juba 24. veebruaril 2022, kui Venemaa alustas ulatuslikku sissetungi Ukrainasse, kuid seni kehtis erand humanitaarviisade puhul.
NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed märkisid täna tehtud ühisavalduses, et Wagneri palgasõdurite rühmituse hiljutine „õigluse marss“ Moskva suunas on veel üks märk Venemaa ettearvamatusest, mistõttu peame ka edaspidi olema valvel ning jätkama kollektiivse kaitse, heidutuse ja NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist.
„Nii igaüks eraldi kui ka koos oma NATO liitlastega peame jätkama kollektiivse kaitse ja heidutuse ning Venemaa ja Valgevenega piirneva NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist. Ootame eelseisvalt NATO tippkohtumiselt Vilniuses konkreetseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütlesid spiikrid ühisavalduses.
Nende sõnul tuleb jätkuvalt keskenduda Ukraina abistamisele. „Jätkame koos oma liitlaste ja partneritega Ukrainale kogu vajaliku toetuse andmist nii kaua, kui see on vajalik, kuni Ukraina võiduni. Kutsume kogu rahvusvahelist üldsust üles suurendama toetust Ukrainale tema käimasolevas võitluses vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse eest,“ märkisid spiikrid ning kutsusid looma Venemaa Föderatsiooni juhtkonna toime pandud agressioonikuriteo üle kohtumõistmiseks ÜRO Peaassamblee egiidi all tegutsevat rahvusvahelist eritribunali.
Balti riikide spiikrid avaldasid veendumust, et tõeliselt saab Ukraina julgeolekut pikas perspektiivis kõige paremini tagada NATO kollektiivse kaitsega, ning kutsusid NATO juhte üles alustama Vilniuse tippkohtumisel sisulist protsessi, et kutsuda Ukraina NATOga ühinema.
Spiikrid märkisid, et Balti riikide parlamendid on juba ammu tunnistanud Wagneri palgasõdurite rühmituse terroristlikuks organisatsiooniks hirmutegude tõttu, mida selle liikmed on Ukraina territooriumil ja Ukraina elanikkonna vastu toime pannud. „Kordame oma üleskutset Euroopa Liidule lisada Wagneri palgasõdurite rühmitus terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu kas või juba vägivalla ja ebastabiilsuse tõttu, mida rühmitus levitab Aafrika mandril ja mujal,“ ütlesid nad.
Spiikrite sõnul võib Wagneri palgasõdurite rühmituse esilekerkimine Valgevenes muuta julgeolekuolukorra NATO ja ELi idapiiril veelgi ebakindlamaks. „Kordame taas, et mõistame hukka Valgevene Lukašenka režiimi, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu. Terroristlikule organisatsioonile Wagneri rühmitusele varjupaiga võimaldamine Valgevene poolt on vastuvõetamatu ja me nõuame Valgevene vastu suunatud sanktsioonide edasist tugevdamist,“ lisasid spiikrid.
Ühisavaldusele kirjutasid alla Lauri Hussar Eesti, Edvards Smiltēns Läti ja Viktorija Čmilytė-Nielsen Leedu parlamendist.
NordenBladet – Aastal 2060 võib Läti elanikkond kahaneda Eestist väiksemaks. Läti populatsioon võib langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni. Aastaks 2100 väheneb kõigi kolme Balti riigi populatsioon, prognoosis Eurostat.
Läti demograafiline trend väheneb samas kiiremini allapoole ning juba 2045. aastaks võib lätlasi olla vaid 1,5 miljonit ja aastaks 2100 1,16 miljonit, teatas Läti LSM.
Leedu hoiab suurima rahvastikuga Balti riigi staatust ka sajandi teisel poolel. Aastaks 2100 langeb inimeste arv Leedus 2,8 miljoni pealt 1,7 miljonini, mis on väiksem kui praegune Läti populatsioon.
Läti elanikkonna kahanemine perioodil 2011 kuni 2021 oli Euroopa Liidu üks suurimaid. Tol perioodil vähenes inimeste arv kiiremini vaid Bulgaarias (-11 protsent) ja Horvaatias (-10 protsenti). Lätis kahanes populatsioon üheksa ja Leedus kaheksa protsenti tol perioodil.
Ukraina sõjapõgenikega koos on Euroopa Liidu elanikkond 2023. aasta jaanuaris 451 miljonit inimest. Euroopa Liidu populatsiooni tipp peaks saabuma 2026. aastal, mil majandusblokis elab 453 miljonit inimest. Aastaks 2100 elab prognoosi kohaselt Euroopa Liidus 420 miljonit inimest.
NordenBladet — Täna teisipäeval, 7. veebruaril sattusid küberkurjategijate rünnaku alla Läti energia- ja transpordiettevõtted, kinnitas riiklik küberkaitseagentuur CERT.lv.
CERT.lv teatas, et rünnak tuli suure tõenäosusega Venemaa valitsuse rahastatud grupeeringutelt. Rünnakut peetakse aga ebaõnnestunuks, kuna mitme ettevõtte veebilehed said mõjutatud vaid mõneks minutiks, vahendab lsm.lv.
„Nii nagu aasta tagasi, organiseerisid Vene agressiooni toetavad aktivistid ja grupeeringud, mida suure tõenäosusega rahastab Venemaa valitsus, küberrünnaku eesmärgiga süsteemi üle koormata ja avalikku vastukaja tekitada. Täna [toimus] üks selline rünnak mitte ainult Läti energia-, vaid ka transpordiettevõtete vastu. Läti ettevõtted on piisavalt hästi ette valmistatud ja olulisi häireid sellele järgnenud ei ole,“ ütles CERT.lv juhataja asetäitja Varis Teivāns.
Ründajate eesmärk oli energia- ja transpordifirmade veebisaidid üle koormata, et need lõpetaksid töö. Kui selline rünnak õnnestub, kasutaksid ründajad seda sõnumina, et Läti ei suuda end kaitsta. Rünnak aga ei õnnestunud, nii et ilmselgelt saab.
