Laupäev, aprill 19, 2025

LÄTI

Balti spiikrid ühisavalduses: peame jätkama NATO idatiiva tugevdamist ja Ukraina toetamist

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed märkisid täna tehtud ühisavalduses, et Wagneri palgasõdurite rühmituse hiljutine „õigluse marss“ Moskva suunas on veel üks märk Venemaa ettearvamatusest, mistõttu peame ka edaspidi olema valvel ning jätkama kollektiivse kaitse, heidutuse ja NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist.

„Nii igaüks eraldi kui ka koos oma NATO liitlastega peame jätkama kollektiivse kaitse ja heidutuse ning Venemaa ja Valgevenega piirneva NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist. Ootame eelseisvalt NATO tippkohtumiselt Vilniuses konkreetseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütlesid spiikrid ühisavalduses.

Nende sõnul tuleb jätkuvalt keskenduda Ukraina abistamisele. „Jätkame koos oma liitlaste ja partneritega Ukrainale kogu vajaliku toetuse andmist nii kaua, kui see on vajalik, kuni Ukraina võiduni. Kutsume kogu rahvusvahelist üldsust üles suurendama toetust Ukrainale tema käimasolevas võitluses vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse eest,“ märkisid spiikrid ning kutsusid looma Venemaa Föderatsiooni juhtkonna toime pandud agressioonikuriteo üle kohtumõistmiseks ÜRO Peaassamblee egiidi all tegutsevat rahvusvahelist eritribunali.

Balti riikide spiikrid avaldasid veendumust, et tõeliselt saab Ukraina julgeolekut pikas perspektiivis kõige paremini tagada NATO kollektiivse kaitsega, ning kutsusid NATO juhte üles alustama Vilniuse tippkohtumisel sisulist protsessi, et kutsuda Ukraina NATOga ühinema.

Spiikrid märkisid, et Balti riikide parlamendid on juba ammu tunnistanud Wagneri palgasõdurite rühmituse terroristlikuks organisatsiooniks hirmutegude tõttu, mida selle liikmed on Ukraina territooriumil ja Ukraina elanikkonna vastu toime pannud. „Kordame oma üleskutset Euroopa Liidule lisada Wagneri palgasõdurite rühmitus terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu kas või juba vägivalla ja ebastabiilsuse tõttu, mida rühmitus levitab Aafrika mandril ja mujal,“ ütlesid nad.

Spiikrite sõnul võib Wagneri palgasõdurite rühmituse esilekerkimine Valgevenes muuta julgeolekuolukorra NATO ja ELi idapiiril veelgi ebakindlamaks. „Kordame taas, et mõistame hukka Valgevene Lukašenka režiimi, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu. Terroristlikule organisatsioonile Wagneri rühmitusele varjupaiga võimaldamine Valgevene poolt on vastuvõetamatu ja me nõuame Valgevene vastu suunatud sanktsioonide edasist tugevdamist,“ lisasid spiikrid.

Ühisavaldusele kirjutasid alla Lauri Hussar Eesti, Edvards Smiltēns Läti ja Viktorija Čmilytė-Nielsen Leedu parlamendist.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

 

 

Läti: Sajandi keskpaigaks võib Läti rahvastik langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni

NordenBladet – Aastal 2060 võib Läti elanikkond kahaneda Eestist väiksemaks. Läti populatsioon võib langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni. Aastaks 2100 väheneb kõigi kolme Balti riigi populatsioon, prognoosis Eurostat.

Läti demograafiline trend väheneb samas kiiremini allapoole ning juba 2045. aastaks võib lätlasi olla vaid 1,5 miljonit ja aastaks 2100 1,16 miljonit, teatas Läti LSM.

Leedu hoiab suurima rahvastikuga Balti riigi staatust ka sajandi teisel poolel. Aastaks 2100 langeb inimeste arv Leedus 2,8 miljoni pealt 1,7 miljonini, mis on väiksem kui praegune Läti populatsioon.

Läti elanikkonna kahanemine perioodil 2011 kuni 2021 oli Euroopa Liidu üks suurimaid. Tol perioodil vähenes inimeste arv kiiremini vaid Bulgaarias (-11 protsent) ja Horvaatias (-10 protsenti). Lätis kahanes populatsioon üheksa ja Leedus kaheksa protsenti tol perioodil.

Ukraina sõjapõgenikega koos on Euroopa Liidu elanikkond 2023. aasta jaanuaris 451 miljonit inimest. Euroopa Liidu populatsiooni tipp peaks saabuma 2026. aastal, mil majandusblokis elab 453 miljonit inimest. Aastaks 2100 elab prognoosi kohaselt Euroopa Liidus 420 miljonit inimest.

Avafoto: Unsplash

Lätis oli ulatuslik küberrünnak energia- ja transpordifirmade vastu

NordenBladet — Täna teisipäeval, 7. veebruaril sattusid küberkurjategijate rünnaku alla Läti energia- ja transpordiettevõtted, kinnitas riiklik küberkaitseagentuur CERT.lv.

CERT.lv teatas, et rünnak tuli suure tõenäosusega Venemaa valitsuse rahastatud grupeeringutelt. Rünnakut peetakse aga ebaõnnestunuks, kuna mitme ettevõtte veebilehed said mõjutatud vaid mõneks minutiks, vahendab lsm.lv.

„Nii nagu aasta tagasi, organiseerisid Vene agressiooni toetavad aktivistid ja grupeeringud, mida suure tõenäosusega rahastab Venemaa valitsus, küberrünnaku eesmärgiga süsteemi üle koormata ja avalikku vastukaja tekitada. Täna [toimus] üks selline rünnak mitte ainult Läti energia-, vaid ka transpordiettevõtete vastu. Läti ettevõtted on piisavalt hästi ette valmistatud ja olulisi häireid sellele järgnenud ei ole,“ ütles CERT.lv juhataja asetäitja Varis Teivāns.

Ründajate eesmärk oli energia- ja transpordifirmade veebisaidid üle koormata, et need lõpetaksid töö. Kui selline rünnak õnnestub, kasutaksid ründajad seda sõnumina, et Läti ei suuda end kaitsta. Rünnak aga ei õnnestunud, nii et ilmselgelt saab.

 

KÜSITLUS näitab, et venelased tajuvad Balti riike ohuna

NordenBladet – Eesti Välisministeeriumi tellis hiljuti Moskvas asuvalt Levada keskuselt uuringu, mille küsitlusest selgus, et Venemaa elanikud peavad oma suhteid Eesti, Läti ja Leeduga pingeliseks ning näevad Balti riike vaenulikena ja ohuna Venemaale.

Küsitlus, milles küsitleti 1600 inimest ja hõlmas fookusgrupiintervjuusid viies linnas, näitas, et skaalal 1-16, kus 1 oli kõige positiivsem ja 16 kõige negatiivsem, andsid vastajad Baltikumile 4-8. ohu tasemest, mida nad Venemaale kujutavad.

Küsitlusest (siin: levada.ru) selgus samuti, et üldine suhtumine Eestisse pole palju muutunud, kuid Venemaa elanikud on muutunud Eesti valitsuse suhtes kriitilisemaks. Fookusgrupi intervjuudes olid vastajad kriitilised Balti riikide NATOga liitumise suhtes, andes mõista, et nad on sellega oma iseseisvuse loovutanud ning eestlased vihkavad Venemaad ning kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja eemaldavad mälestusmärke.

Seoses suhetega teiste läänenaabritega olid vastajad kõige positiivsemad Valgevene suhtes, andes skaalal 1-2, Soome ja Norra hinded olid aga 7-8. Suhted Ukrainaga said enamiku vastajate maksimaalse negatiivse hinde 16.

Lisaks selgus küsitlusest, et toetus Ukraina sõjale on veidi langenud – 81% vastanutest toetas Venemaa sissetungi märtsis, toetus langes juunis 75%ni ja detsembris 71%.

Uuringutulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval Eesti välisministeerium.

Esiletõstetud pilt: Venemaa, Moskva (Pexels)

UURING: Lätlased tarvitavad üle 12 liitri puhast alkoholi aastas

NordenBladet — Briti meediat tabas üllatus, kui selgus, et britid polegi Euroopa suurimad alkoholi tarvitajad, vaid hoopis lätlased, kes tarvitavad üle 12 liitri puhast alkoholi aastas. Lätile järgnevad alkoholi tarvitamise osas Tšehhi vabariik ja Leedu. Kõige vähem tarvitatakse alkoholi Türgis.

Lisaks selgus, et lätlased on rasvunud, suitsetavad palju ja surevad noorelt, vahendab Daily Mail.

Lätlased on Euroopas rasvumiselt 5. kohal. Kõige vähem on rasvunuid prantslaste ja itaallaste hulgas, kuigi need rahvad on tuntud oma toitude poolest.

Suitsetamise poolest on lätlased Euroopas 9. kohal 34 riigi hulgas. Kõige vähem on suitsetajaid Islandil ja Norras.

Lätis on Euroopas üks madalaim eluiga – 73,4 aastat, mis on Euroopas tagant poolt kolmas. Kõige kõrgem on eluiga Hispaanias – 83,3 aastat.

Avafoto: Pexels