Esmaspäev, juuli 7, 2025

LÄTI

Baltimaad liituvad Mandri-Euroopa elektrivõrguga 2025. aasta alguses

NordenBladet – Eesti, Läti ja Leedu kliima- ja energiaministrid arutasid teisipäeval Riias Balti riikide varasema sünkroniseerimise poliitilise kokkuleppe detaile ning et Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimine toimub 2025. aasta veebruaris. Kava kohaselt teavitaksid Balti riigid osapooli Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkumisest ametlikult 2024. aasta augustis, teatas kliimaministeerium.

Järgmisena lepivad kolme riigi süsteemihaldurid kokku tehnilistes detailides, mille järel teevad riikide peaministrid lõpliku poliitilise otsuse.

Eesti kliimaminister Kristen Michal ütles pärast kohtumist, et alates Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu on kasvanud riskid ka Balti riikide energiajulgeoleku tagamisel. “Ministrite tänane kohtumine on märk Balti riikide tugevast ühtsest energiajulgeoleku poliitikast,” rõhutas ta.

“Kuigi Balti riigid ei osta Venemaalt ega müü Venemaale elektrit ning ei maksa Venemaale ka ühises sagedusalas olemise eest, oleme me ajalooliselt siiski agressorriigi elektrisüsteemiga füüsiliselt ühendatud ja vastavalt praegusele geopoliitilisele olukorrale on Balti riigid ühiselt valmis pingutama selle nimel, et liikuda Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumisega edasi kiiremini kui algselt plaanitud,” lisas kliimaminister Michal.

Avafoto: Unsplash

Läti: Hinnakasv on aeglustunud, toiduainete hinnad jätkavad langust

NordenBladet – Hinnakasv on alates jaanuarist Lätis iga kuu aeglustunud. Läti juuni inflatsioon oli 7,9 protsenti. Toiduained ja mittealkohoolsed joogid läksid aastases võrdluses kallimaks aga 14,4 protsendi võrra. Võrreldes maiga langes toidu hind 0,1 protsendi võrra.

Läti eksperdid ütlesid, et kuigi toiduainete hinnad jätkavad langemist, ei naase need sõjaeelsele tasemele.

“Hinnad peaksid praegu langema. Aga mõelda, et see kukkumine jätkub kogu aeg, seda ei juhtu. See lihtsalt pole võimalik,” ütles põllumajandusvaldkonna ekspert Inguna Gulbe.

Toidukauplejate liidu juht Noris Kruzitis ütles, et toidukaupade inflatsioon langeb lähikuude jooksul kolm kuni neli protsenti.

Põllumajandusorganisatsioonide koostöönõukogu juht Guntis Gutmanis ütles, et Läti toiduhindadele avaldavad suurt mõju Ukraina sõda, ilm ja maailmaturgudel toimuv. Ta tõi välja, et prognoosid ei pruugi alati paika pidada.

“Kui me meenutame seda, mis mis juhtus pandeemiaga, kui me lihtsalt sulgesime piirid ja ei saanud midagi sisse tuua, kui vaatame Ukraina sõda, siis ma arvan, et majandusanalüütikutel ei pruugi varsti enam tööd olla, sest nende prognoosid võivad kas tõeks osutuda või mitte,” ütles Gutmanis.

Lätituletõrje- ja päästeamet (VUGD): Laupäeval uppus meres neli inimest – hoiatatakse hoovuste eest

NordenBladet — Läti tuletõrje- ja päästeamet (VUGD) kutsub avalikkust üles olema meres ujumisel ettevaatlik, kuna laupäeval, 1. juulil toodi lainetest välja neli uppunut. Üks juhtum oli Liepājas ja kolm Carnikavas. Ajavahemikus 28. juunist 29. juunini tõmmati veest välja veel neli surnukeha, sealhulgas Ventspilsis ja Dauagava jõel.

Läänemeres ja Liivi lahes on praegu tugev veealune hoovus, mis võib ujuja märkamatult kiiresti sügavasse vette tõmmata, hoiatas VUGD.

VUGD tuletas inimestele meelde, et õnnetusi juhtub suvel ujudes ja ka erinevaid veesõidukeid – SUP-lauad, katamaraanid, jetid ja paadid – kasutades.

Sagedasemad õnnetuste põhjused on alkoholijoove, olukorra valesti hindamine, jõu ülehindamine, aga ka elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Vanemad ja eestkostjad peaksid veekogude läheduses pidevalt jälgima laste turvalisust.

Lätis on sealset rahvaarvu arvestades igal aastal tõsine probleem tohutu hulga uppumiste ja muude veetragöödiatega. Läti on uppunute arvulr elaniku kohta Euroopa edetabeli tipus, Lätis uppub kümneid inimesi nii suvel kui ka talvel, kui hoolimatud kalurid regulaarselt läbi jää kukuvad.

Seni on VUGD 2023. aastal Lätis veest välja toonud 69 uppunut, neist 26 alates suvise ujumishooaja algusest mai keskel.

 

 

Läti lõpetas täielikult Vene viisade taotluste vastuvõtmise seoses sündmuste ettearvamatu arenguga

NordenBladet — Läti lõpetas alates esmaspäevast, 26. juunist seoses Venemaa sündmuste ettearvamatu arenguga  diplomaatilistes ja konsulaaresindustes igat liiki viisataotluste vastuvõtu Venemaa kodanikelt. Asjast teatas Läti välisministeerium, vahendab lsm.lv.

Enne 25. juunit (kaasa arvatud) vastu võetud ja menetletud viisataotlused vaadatakse läbi.
Täiendavate küsimuste korral soovitab ministeerium pöörduda vastava Läti välisesinduse poole.

Välisminister Edgars Rinkēvičs teatas nädalavahetusel, et Venemaa kodanikele ei tohiks anda humanitaar- ega muid viisasid.

Läti peatas viisade väljastamise Venemaa kodanikele juba 24. veebruaril 2022, kui Venemaa alustas ulatuslikku sissetungi Ukrainasse, kuid seni kehtis erand humanitaarviisade puhul.

Avafoto: Läti (Unsplash)

 

 

Balti spiikrid ühisavalduses: peame jätkama NATO idatiiva tugevdamist ja Ukraina toetamist

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed märkisid täna tehtud ühisavalduses, et Wagneri palgasõdurite rühmituse hiljutine „õigluse marss“ Moskva suunas on veel üks märk Venemaa ettearvamatusest, mistõttu peame ka edaspidi olema valvel ning jätkama kollektiivse kaitse, heidutuse ja NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist.

„Nii igaüks eraldi kui ka koos oma NATO liitlastega peame jätkama kollektiivse kaitse ja heidutuse ning Venemaa ja Valgevenega piirneva NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist. Ootame eelseisvalt NATO tippkohtumiselt Vilniuses konkreetseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütlesid spiikrid ühisavalduses.

Nende sõnul tuleb jätkuvalt keskenduda Ukraina abistamisele. „Jätkame koos oma liitlaste ja partneritega Ukrainale kogu vajaliku toetuse andmist nii kaua, kui see on vajalik, kuni Ukraina võiduni. Kutsume kogu rahvusvahelist üldsust üles suurendama toetust Ukrainale tema käimasolevas võitluses vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse eest,“ märkisid spiikrid ning kutsusid looma Venemaa Föderatsiooni juhtkonna toime pandud agressioonikuriteo üle kohtumõistmiseks ÜRO Peaassamblee egiidi all tegutsevat rahvusvahelist eritribunali.

Balti riikide spiikrid avaldasid veendumust, et tõeliselt saab Ukraina julgeolekut pikas perspektiivis kõige paremini tagada NATO kollektiivse kaitsega, ning kutsusid NATO juhte üles alustama Vilniuse tippkohtumisel sisulist protsessi, et kutsuda Ukraina NATOga ühinema.

Spiikrid märkisid, et Balti riikide parlamendid on juba ammu tunnistanud Wagneri palgasõdurite rühmituse terroristlikuks organisatsiooniks hirmutegude tõttu, mida selle liikmed on Ukraina territooriumil ja Ukraina elanikkonna vastu toime pannud. „Kordame oma üleskutset Euroopa Liidule lisada Wagneri palgasõdurite rühmitus terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu kas või juba vägivalla ja ebastabiilsuse tõttu, mida rühmitus levitab Aafrika mandril ja mujal,“ ütlesid nad.

Spiikrite sõnul võib Wagneri palgasõdurite rühmituse esilekerkimine Valgevenes muuta julgeolekuolukorra NATO ja ELi idapiiril veelgi ebakindlamaks. „Kordame taas, et mõistame hukka Valgevene Lukašenka režiimi, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu. Terroristlikule organisatsioonile Wagneri rühmitusele varjupaiga võimaldamine Valgevene poolt on vastuvõetamatu ja me nõuame Valgevene vastu suunatud sanktsioonide edasist tugevdamist,“ lisasid spiikrid.

Ühisavaldusele kirjutasid alla Lauri Hussar Eesti, Edvards Smiltēns Läti ja Viktorija Čmilytė-Nielsen Leedu parlamendist.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles