NordenBladet — Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet (PMLP) saatis välja 3255 elamisloa kehtivuse lõppemise infokirja neile Venemaa kodanikele, kes ei ole esitanud Euroopa Liidu (EL) pikaajalise elaniku staatust taotlevaid dokumente, rääkis PMLP juht Maira Roze täna 5. oktoobril Läti Televisioonile.
PMLP teatas varem, et 3541 isikut ei ole esitanud EL-i pikaajalise elaniku staatust taotlevaid dokumente ega taotlenud oma riigikeeleoskuse korduseksamit. Vastavalt immigratsiooniseaduse üleminekusätete lõikele 58 lõppesid nende alalised elamisload käesoleva, 2023. aasta 2. septembril.
Sellest tulenevalt peavad need isikud lahkuma Läti Vabariigi territooriumilt 2023. aasta 30. novembriks.
Roze ütles, et neist, kes pole elamisloa saamiseks midagi ette võtnud, pole umbes 200 inimest üldse deklareerinud elukoha aadressi, mistõttu PMLP ei saa nendega ühendust võtta ning veel mõnel inimesel pole palutud riigist lahkuda, sest nad on teadaolevalt juba väljaspool Lätit.
Detsembris kontrollib PMLP, kas need isikud ületasid piiri ja lahkusid Lätist. Kui seda ei ole tehtud, saadab amet piirivalvele teabe, milles palub kontrollida, kas need isikud on riigis või mitte, ning kui isikud on Lätis, järgneb korraldus riigist lahkumiseks.
NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub täna oma esimesel välisvisiidil oleva Läti parlamendi esimehe Daiga Mieriņaga.
Esimehed kohtuvad täna kell 10.15 Riigikogus, millele järgneb ühine ametlik lõuna. Samuti osaleb kohtumisel Riigikogu Eesti–Läti parlamendirühma esimees Peeter Tali.
„Eesti ja Läti koostöö on naabritele omaselt tihe, koostöövaldkondi palju, meid ühendavad strateegiliselt olulised regionaalsed projektid nagu Rail Baltic, kuid samuti on määravalt oluline jätkata koos Ukraina igakülgset toetamist,“ märkis Hussar kohtumise eel.
Kohtumisel on plaanis arutada regionaalset koostööd energeetika vallas ja Rail Balticu ehitamisel, Ukraina toetamist liitumisel ELi ja NATO-ga ning Ukraina ülesehitamisel, Venemaa-vastaseid sanktsioone ja Venemaa vastutusele võtmist agressiooni eest Ukrainas, Balti piirkonna julgeolekut ning samuti koostööd Balti riikide parlamentide vahel.
Daiga Mieriņa sai parlamendi esimeheks Läti valitsuskoalitsiooni erakonna Talurahva ja Roheliste Liit kandidaadina 20. septembril. Seni oli ta Läti Seimi riigihalduse ja omavalitsuste komisjoni juhataja. Varem oli Mieriņa Carnikava ja Ādaži omavalitsusjuht.
Lisaks kohtub Mieriņa Eesti visiidi käigus Eesti peaministri ja presidendiga ning külastab NATO Küberkaitse Kompetentsikeskust.
NordenBladet — Pärast Silene piiripunkti sulgemist on Pāternieki piiripunkt ainus, kus saab ületada Läti ja Valgevene piiri. Seetõttu on veoautode järjekorrad oluliselt kasvanud, teatas Läti televisioon 22. septembril.
Lätti ei pääse enam Venemaal registreeritud autod, küll aga Valgevenes registreeritud autod. Ja Pāternieki piiripunktis on neid palju, vahendab lsm.lv.
Piiripunktis ütlesid Valgevenes registreeritud autode juhid, et nad on valgevenelased, kuid selliste autode vastu tunnevad huvi ka venelased.
Vitali: „Olen mõnest uudisteportaalist lugenud, et võib-olla üritavad venelased Valgevenes piiriületusteks autosid rentida.”
Valgevenelaste sõnul on neil soodsam sõita läbi Pāternieki punkti kui näiteks läbi Leedu piiripunktide.
Andrei: „Piiri ületamiseks kuluv aeg on seal suur, 12 või 15 tundi. Siin on kiirem. Siia sõitsime Minskist, see on meie jaoks suur ümbersõit, palju kilomeetreid.”
Piiripunkti taga oli ka paar autot Venemaal registreeritud autonumbritega.
Vaclav: „Ma olen Euroopa Liidu kodanik, kuid mind ei lubata enam oma autoga Euroopa Liitu – see on jama!”
Ajakirjanik: „Aga on fakt, et Venemaa tungis Ukrainasse?”
Vaclav: „Mis see minusse puutub? Mind ei huvita poliitika!”
Vaclav ütles, et ei tule enam Euroopasse tagasi.
Läti piirivalve Daugavpilsi administratsiooni piirikontrolli ja immigratsioonikontrolli talituse juht Vadims Grickovs ütles, et praegu läbivad Pāternieki piiripunkti vaid murdosa nendest, kes varem sõitsid Silene piiripunkti kaudu.
„Veokite voog ei muutunud. Ööpäevas tehti [ennegi] ülevaatus umbes 80-100 autole ja sama on ka praegu. Järjekord muidugi veidi kasvas. Järjekorras on 450 sõidukit,” rääkis Grickovs.
Nagu Läti televisioon reede pärastlõunal täheldas, algab Lätis veokite järjekord umbes 12 kilomeetri kaugusel piiripunktist.
NordenBladet — Eile reedel, 15. septembril kinnitas Läti parlament Seim uue valitsuse, mida juhib Evika Siliņa. Selle käigus saab Siliņast pärast Laimdota Straujumat (oli valitsusjuht aastatel 2014-2016) riigis teine peaministriks saanud naine.
Sündmused said hoo sisse hommikul kell 9, kui allkirjastati koostööleping Läti Seimis esindatud kolme uue valitsust moodustava erakonna vahel: Uus Ühtsus, Roheliste ja Põllumeeste Liit (ZZS) ning Progressiivsed, vahendab lsm.lv.
Kell 10 hommikul algas parlamendi erakorraline istung, kus toimus Siliņa moodustatud valitsuskabineti usaldushääletus, ja see kestis vaheaegadega kuni veidi pärast kella 17, mil lõpuks toimus otsustav hääletus.
Nagu oodatud, toetas valitsust 53 saadikut. Valitsuse kinnitamise vastu hääletas 29 saadikut.
Uus koalitsioon kontrollib otseselt 52 parlamendi 100 mandaadist ja lisaks veel üks hääl sõltumatult saadikult Oļegs Burovsilt. Enne hääletust toimus ulatuslik ja kohati vürtsikas arutelu.
Eelkõige oli see võimalus kahele valitsusest lahkuvale parteile – Rahvuslikule Alliansile ja Ühinenud Nimekirjale – väljendada oma frustratsiooni ja kritiseerida valitsuse vahetust. Teised opositsioonierakonnad nagu Läti Kõigepealt ja Stabiilsuse eest! esitas teistsugust kriitikat, väites, et uus koalitsioon ei ole tõhusam kui vana, ning nõudis parlamendi laialisaatmist ja uusi valimisi.
Esimesena astus kõnepulti Siliņa ise, kes väitis, et Läti Euro-Atlandi kursis ja välispoliitikas muutusi ei toimu ning Ukrainale jätkub samuti maksimaalne toetus. Ta lubas töötada „Läti nimel, kus kõik saavad oma potentsiaali realiseerida ja oma unistused ellu viia” ning ütles, et „ministrid, kes istuvad valitsuses, peavad kõrvale jätma oma erakonna prioriteedid ja töötama Läti hüvanguks”.
Rahvusliku Alliansi esindaja Raivis Džintars ütles vastuseks, et uude koalitsiooni kuuluvad erakonnad ja eriti Uus Ühtsus on võimuhaaramisel oma väärtused hüljanud.
„Need austatud kolleegid on moodustanud põhimõteteta koalitsiooni,” ütles Dzintars, kirjeldades Uue Ühtsuse võitu kui pyrrhose võidukäiku, mis on võõrandanud paljusid nende toetajaid ja tekitanud isegi kahtlusi mõnes nende parlamendisaadikus.
Rahvuslik Allianss ja Ühendatud Nimekiri olid tema sõnul oma põhimõtetele kindlaks jäänud. Teema, mille võttis kohe üle ka Ühendatud Nimekirja liige Edgars Tavars, kes viitas teravalt „Aivars Lembergsi ZZS-ile”. Ühendatud Nimekiri säilitas oma väärtused, samas kui Uus Ühtsus oli neist loobunud, märkis ta.
Stabiilsuse eest!-i liige Aleksejs Rosļikovs pilkas ametisseastuvat valitsust öeldes, et Uus Ühtsus on oma endised partnerid oma võimu suurendamiseks üle mänginud, ning lükkas ümber nende moraalse üleoleku väited. „See on teie hind selgroo puudumise eest,” ütles ta ja lisas, et „räägib tõtt, mida võib tänavatel kuulda”.
Teine opositsioonisaadik Ainars Šlesers erakonnast Läti Kõigepealt kasutas oma kõnet peamiselt Istanbuli konventsiooni ründamiseks ja kaebuste edastamiseks koolides toimuva seksuaalkasvatuse üle.
Selle aasta 14. augustil teatas Krišjānis Kariņš peaministri kohalt lahkumisest ning seetõttu loetakse tema juhitud valitsus tagasiastunuks.
Tema tagasiastumiseni viinud kriisi alged ulatuvad aga kaugemasse aega tagasi kevadisesse kampaaniasse tollase Uue Ühtsuse välisministri Edgars Rinkēvičsi valimiseks presidendiks. Uue Ühtsuse, Rahvusliku Alliansi ja Ühendatud Nimekirja koalitsioon ei suutnud kokku leppida presidendikandidaadis ning Rinkēvičs valiti lõpuks Uue Ühtsuse ning kahe opositsioonipartei, ZZS-i ja Progressiivsete häältega võimuparteide vaheliste suhete halvenedes.
Peaminister Kariņš alustas seejärel katseid koalitsiooni „laiendada” ja suurendada selle võimu parlamendis, tuues valitsusse ZZS-i ja Progressiivsed, kuid tema olemasolevad partnerid lükkasid selle sammu tagasi ja lõpptulemusena on uuel koalitsioonil tegelikult väiksem parlamendi toetus kui see, mida see asendab.
Uus Ühtsus on paremtsentristlik poliitiline jõud, Progressiivsed on euroopalikud sotsiaaldemokraadid ning Roheliste ja Põllumeeste Liit on konservatiivne põllumajanduspartei, kuhu vaatamata nimele ei kuulu enam Läti roheliste partei, mis praegu on osa Ühendatud Nimekirjast. ZZS on pikka aega pälvinud kriitikat oma sidemete pärast Ventspilsi endise linnapea Aivars Lembergsiga, kes on USA sanktsioonide all ja kannab praegu viieaastast vanglakaristust suuremahulise riisumise eest.
Pärast valitsusremonti Lätis on nüüd kõigi kolme Balti riigi peaministrid naised.
NordenBladet — Reedel, 15. septembril pidasid piirivalvurid Aglonas kinni järjekordse ebaseaduslikult Lätti sisenenud 21 isikust koosneva grupi.
Seoses kuriteo organiseerimise ja selles osalemisega peeti kinni veel neli isikut, teatas piirivalve.
Reede hommikul nähti Aglonas kaht kahtlast autot. Pärast tagaajamist, mille käigus piirivalvurid tulistasid relvadega sõidukite rehve, peeti Aglona raudteejaama lähedal kinni väikebuss Ford Transit, vahendab lsm.lv.
Autojuht, India kodanik, peeti kinni alles pärast seda, kui õhku tulistati hoiatuslask. Sündmuskohal peeti kinni grupp illegaalseid immigrante – 14 India, 6 Süüria ja 2 Bangladeshi kodanikku.
Seoses isikute ebaseadusliku piiriületuse korraldamise ja ebaseaduslikule Lätis viibimisele kaasaaitamisega peeti kinni ka korraldajad ja kaasosalised – üks India, üks Hispaania ja üks Pakistani kodanik. Preiļi-Līvāni teel peeti koostöös politseiga kinni sõiduauto Mercedes-Benz, millega seaduserikkujad liikusid.
Läbiotsimisel avastati India kodaniku ja Hispaania kodaniku valdusest narkootilisi aineid – hašišit ja marihuaanat.
Vahistatud piiririkkujad, 21 isikut saadeti tagasi lähteriiki, kahtlustatavad inimsmugeldamise korraldajad ja sellele kaasa aitajad vahistati.