NordenBladet — Viimastel nädalatel on Latgale teedel üha enam nähtud veoautosid, mis veavad erineva kujuga betoon- ja metallkonstruktsioone. Need on liikumisvastased takistused, mida riigi relvajõud (NBS) kavatsevad kasutada Läti ja Euroopa välispiiride kaitseks. Ehitatakse Balti kaitseliini, vahendab Läti Televisioon 5. augustil.

Baltimaade kaitseministrite ühise kaitseliini ehitamise plaanist on möödunud mitu kuud. Viimastel nädalatel on Latgales, sealhulgas maanteede ääres kasutusele võetud metallhekke, betoonplokke ja „draakonihambaid”. Nii nimetab armee struktuure näiteks tankide kolonnis liikuva vaenlase tõkestamiseks. Igal struktuuritüübil on oma funktsioon. Betoonklotside ehk legoklotside taha on lihtsam peitu pugeda, kuid draakonihambaid on vaenlasel raskem liigutada.

„Seda materjali kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Neid on siin-seal Euroopas siiani näha, metsa või samblasse kasvanud. Näis, et need jäävad ajalooks, aga paraku tõestab tõeline sõda Ukrainas, et see on ikka veel tõhus tööriist,” ütles Läti relvajõudude insenerivägede inspektor Kaspars Lazdiņš.
Esialgu paigutab sõjavägi takistusi kobaratena omavalitsustele või riigiasutustele kuuluvatele objektidele Venemaa ja Valgevene piiri lähedal. Hiljem veetakse need laiali. Mitte pidevas reas, nagu tara, vaid kohtades, kus sõdurid seda vajalikuks peavad. Peame aegsasti valmistuma, sest sõja puhkedes pole aega ja see on ka Ukraina kogemuse õppetund, ütles kolonel.

„Me toome need materjalid kohale mitte ainult selleks, et potentsiaalselt peatada liikumist sõja ajal, vaid ka selleks, et neid sellistest mõtetest heidutada,” selgitas Lazdiņš.

Hangetele on kandideerinud ja võitnud palju erinevaid ettevõtteid, sealhulgas kohalikke.

„Meie puhul toodab kõiki elemente Daugavpilsis asuv Daugavpils dzelzsbetons Ltd. Tooraine, mis on inertsed materjalid, hangitakse Elernest, mis on samuti otse piiril. Tarneteks on palgatud kohalikud transpordifirmad. Seega ma ütleksin, et see meede on piirkonna ettevõtetele töökohtade loomisele kaasa aidanud,” ütleb Daugavpilsi dzelzsbetons Ltd juhatuse esimees Ojārs Jaksts.
„Meil on hea meel, kui oleks selge plaan järgmisteks ostudeks ning mahud ja asjad järgmiseks aastaks. Nii saaksime jääda siia Daugavpilsi ja planeerida pikemaks ajaks, mis annaks võimaluse kohalikule majandusele,” ütleb PREfabrica Ltd juhatuse esimees Osvalds Trofimovs.

Kaitseliin vajab lisaks laskemoona: lõhkeaineid ja miine. Neid ei paigutata põldudele, metsadesse ega teede alla, vaid need paigutatakse inseneriressursside parkidesse. Ka need on veel ehitamata.

NordenBladet — Täna esmaspäeval, 5. augustil anti Läti relvajõududele (NBS) ametlikult üle esimene Lätis toodetud soomustransportöör Patria 6×6, teatab Läti raadio. Läti esimene Patria näitab ühiskonnale, et kaitse on riigi prioriteet, ütlesid ametnikud üleandmise tseremoonial.

Läti kaitsepartnerluse juhatuse esimees Uģis Romanovs ütles, et „see sündmus on tõestus sellest, et Läti tööstus suudab”.

„Selle soomuki kere ja keredetailid toodetakse Ķekavas ja Riias. Luugikaaned, uksed, muud osad, ujuvseadmed – need on valmistatud Saldus. Auto raam on valmistatud Jelgavas. Patria on saanud projektis osalejatelt umbes 700 tellimust ja oleme tarninud üle 200 masina. Kaasatud on Läti, Rootsi, Soome ja Saksamaa. Lätis toodetud Patria detaile kasutatakse partnerriikide soomustransportöörides,” ütles Romanovs.

Ta tõi välja, et tootmine edeneb praegu väga hästi ning eesmärk toota 30 Patria soomukit aastas praegu raskusi ei valmista.

Valmiera tehas suudab aastas toota 160 Patria 6×6 soomustransportööri. Tehase võimsus on 80 soomustransportööri aastas, kuid praegu täidab see vaid Läti relvajõudude tellimust 30 soomustransportööri aastas.

Läti kodukaitse ülema kohusetäitja ja 3. Latgale brigaadi ülema kolonel Gunārs Vizulise sõnul on soomuki Patria kaks peamist kasulikku tegurit mobiilsus ja enesekaitse.

„Tegemist on jalaväe lahingumasinaga, mis aitab meie jalaväeüksustel liikuda, kiireid ülesandeid täita, loomulikult on see varustatud vajaliku varustuse ja relvastusega – kõige suurem tugi meie enesekaitsele, sest oleme kergejalaväeüksused ja liigume soomustamata sõidukitega ja neid on erinevaid, ulatudes 4×4 kergsõidukitest kuni raskeveokiteni. Patria on esimene meie võimekust tagav soomuk, mis tagab personali liikumise, kogu vajaliku varustuse ja toetab ka relvade transporti konkreetsete ülesannete täitmiseks,” ütles Vizulis.

Sõidukeid testitakse Ādaži sõjaväepolügoonil.

NordenBladet — Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Läti asus paigaldama püramiidi kujulisi betoontõkkeid ehk nn draakonihambaid piirile Venemaaga. Video on üles võetud Läti lõunaosas Zilupe ligidal.

Sama on plaanis teha Eestis ja Leedus. Balti riikides kardetakse Venemaa peatset rünnakut.

Siin on video asja kohta:

Latvia has begun installing anti-tank barriers (the so-called “dragon’s teeth”) on the border with Russia. pic.twitter.com/NH74uNRDLL
— Buadhach (@Siiktor) July 23, 2024

NordenBladet — Alates tänasest teisipäevast, 16. juulist on Valgevene registreeritud sõidukitel Lätisse sissesõidukeeld, teatas riigi maksuamet (VID). Keeld sisaldub Euroopa Liidu (EL) 8. Valgevene-vastaste sanktsioonide paketis.

EL on suures osas viinud Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid kooskõlla Venemaale kehtestatud sanktsioonidega, et vähendada sanktsioonidest kõrvalehoidmise riske, vahendab lsm.lv.

EL-i sanktsioonide täitmise tagamiseks on alates 16. juulist 2024 Valgevenes registreeritud sõidukitel Lätisse sissesõidukeeld.

See sisenemiskeeld ei kehti sõidukite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, sealhulgas delegatsioonide, saatkondade ja esinduste poolt reisi ajal.

Teised Valgevenes registreeritud sõidukiga reisivad isikud ei saa Läti piiril selle sõidukiga EL-i siseneda. Valgevenes registreeritud sõidukiga isik peab piiripunktist tagasi pöörduma riiki, kust ta soovis Lätti siseneda, teatas VID.
Kui isik keeldub täitmast tolli korraldusi, sealhulgas naasmast Valgevenesse või Venemaale, on võimalik sõiduk tolliseadustiku kohaselt konfiskeerida.

Euroopa Komisjoni teatel laiendab viimane sanktsioonipakett ka piiranguid Valgevenes registreeritud haagiste või poolhaagiste kasutamisele. Lisaks kehtib praegu kehtiv keeld kaupade autoveoks EL-is, sealhulgas transiidil, seda ka EL-i ettevõtetele, mis kuuluvad 25 protsendi või enama osas Valgevene isikutele.
Läti justiitsministeerium andis teada, et koostab ja esitab parlamendi rahvamajanduse, agraar-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjonile seaduseelnõu, mis takistab Valgevenes registreeritud sõidukitel Lätis viibimist, sealhulgas riigipiir ületamist läbisõidul. Need autod, mis on juba Lätis, tuleb ümber registreerida.

Justiitsministeeriumi väljatöötatud sarnane määrus kehtib juba Lätis Venemaal registreeritud sõidukite kohta.

Täna 16. juulil kritiseeris uute meetmete kasutuselevõttu silmapaistev Valgevene opositsiooniaktivist Franak Viačorka sotsiaalmeedia postituses, mida jagas ka Sviatlana Tsihanouskaya, kes viibis ise veidi üle nädala tagasi Lätis.

„Läti otsus keelustada Valgevene erasõidukid kahjustab valgevenelaste Euroopa-meelsust ja aitab seadustada Lukašenka režiimi. Palun ärge pange Valgevenet Venemaaga ühte patta ja ärge võrdsustage valgevenelasi Lukašenkaga. See on see, mida diktaatorid tahavad,” kirjutas Viačorka.
Tsihanouskaya ametlik veebisait avaldab tema mõtteid selles küsimuses, kus ta ütleb:

„Valgevenes registreeritud sõidukite sissesõidupiirangud on rutakas ja kahjulik otsus. See teeb haiget eelkõige inimestele, mitte Lukašenka režiimile. Seetõttu püüame veenda oma partnereid seda otsust tagasi võtma või seda muutma. Oleme ühenduses Poola, Leedu ja Lätiga, rõhutades vajadust teha erandeid valgevenelastele, kes sisenevad ELi oma autodega.

Kuid nagu on varem teatatud, on senine järjepidevuse puudumine Venemaa ja Valgevene suhtes kohaldatud sanktsioonirežiimides kaasa toonud mitmeid kõrvalekaldeid, sealhulgas pikk luksusautode rivi piiril, mis tähendab transiiti Venemaale Valgevene kaudu.

Latvia’s decision to ban Belarusian private vehicles hits the pro-European moods of Belarusians and helps to legitimize Lukashenka’s regime. Please don’t lump Belarus together with Russia, and don’t equate Belarusians with Lukashenka. This is what dictators want. @Braze_Baiba
— Franak Viačorka (@franakviacorka) July 16, 2024

NordenBladet — Läti hakkas piiril Venemaa ja Valgevenega tanktitõrjekraave kaevama. Kavas on rajada terve kaitserajatiste kett, mille maksumus on 303 miljonit eurot, vahendab lsm.lv.

Üks esimesi lõike, kus tööd toimuvad on Läti piiril vastu Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni. Lisaks rajatakse piiri äärde moonalaod.

Latvia began digging anti-tank ditches on the border with Russia and Belarus.
The military will create a chain of strongholds – defensive fortifications, various barriers, and ammunition depots. The state will spend €303 million on this over 5 years. pic.twitter.com/ZdBLGHvdcI
— Devana (@DevanaUkraine) May 3, 2024