NordenBladet – Ämari lennubaasi lennurada läheb remonti ja sel ajal toimub õhuturbemissioon Läti Lielvarde lennubaasist. Valitsus kaalus Ämarisse ka lisaraja ehitamist, kuid ei pidanud seda kõige tähtsamaks investeeringuks.
Praegu on Ämaris kaheksa hävituslennukit. Ämari lennuraja ehitus algab, kui kevadilmad võimaldavad töid teha, ja hilissügiseks peaks tööd lõppema.
Õhuturberotatsioon toimub ehituse ajal Lätist. Ämaris saavad ehitustööde ajal maanduda ja sealt startida kopterid. Tehnika ja personali kohaletoomiseks kasutatakse vajadusel kas Läti õhuväe lennuvälja, tsiviillennuvälju, meretransporti või raudteed.
NordenBladet — Läti keskpank Latvijas Banka (LB) soovitab inimestel end kurssi viia sellega, mida oodata, kui riiki tabab suur kriis, ning on välja andnud nõuandeid sisaldava brošüüri. „Venemaa algatatud sõja tulemusena on need teemad omandanud uue tähtsuse ja tõusnud ka avalikkuse huviorbiiti,” teatas pank.
Latvijas Banka on teinud ettevalmistusi tagamaks, et Lätis osutatakse kõiki kriitilisi finantsteenuseid, kui tekib oht riigi julgeolekule või „suurte välismõjudega olukord”, teatas LB. See hõlmab internetipanga või mobiilirakenduse kaudu maksete tegemise jätkumise tagamist, maksekaartidega maksmist, sh veebimakseid, ja sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, vahendab lsm.lv.
„Kriis tekib tavaliselt ootamatult, kuid viimased aastad on näidanud, kui oluline on valmistuda erinevateks elusituatsioonideks. Teeme seda nii riigina kui ka finantssektoris ning julgustame kõiki enda ja oma lähedaste eest hoolt kandma. Väga oluline on olla hästi informeeritud, kuna ebakindlus on suurim paanika allikas kriisiolukorras, mis võib vallandada jada ebamõistlikke otsuseid, mis põhjustavad rahalist kahju. Julgustame kõiki tutvuma Latvijas Banka koostatud teabega ja järgima selle nõuandeid ja juhiseid,” ütles Latvijas Banka nõukogu liige Ilze Posuma.
On kindlaks tehtud, et umbes 900 Lätis tegutsevast sularahaautomaadist 99 on määratud „kriitilisteks sularahaautomaatideks”, mis ohu korral esmalt sularahaga varustatakse.
„Julgustame inimesi suhtuma edastatavasse infosse eriti kriitilise pilguga ja tuginema ainult usaldusväärsetele teabeallikatele, mitte alluma provokatsioonidele ja valeinformatsioonile, samuti mitte langema pettuse ohvriks mitte ainult kriisiajal, vaid ka siis, kui vastutavad asutused teavitavad kriitilistest finantsteenustest,” märkis keskpank.
Enamus brošüüris sisalduvatest nõuannetest on üsna elementaarsed, koosnedes erinevatest kontaktnumbritest ja QR-koodidest, mis viivad teistele teabeallikatele ning näiteks ametliku teabe kuulamisest ja suurema kriisi korral sularaha väljavõtmisega mitte kiirustamisest – nõuanded, mis võivad või ei pruugi ajaloolisi pretsedente arvesse võtta. Samuti üritatakse rahustada, kuulutades, et pangatöötajad on hästi koolitatud ja kuni 100 000 euro suurused hoiused on täielikult kaitstud. Samuti tuletatakse inimestele meelde, et kriisiolukorras tuleb siiski täita oma rahalisi kohustusi, näiteks tasuda laenu tagasimakseid.
Üks nõuanne on see, et elektri- ja internetikatkestuste korral on Läti raadio kuulamine hea valik.
Brošüür on sisuliselt vaste 2020. aasta tsiviilkaitse brošüürile „Mida teha kriisi korral” (uuendatud 2022. aastal), mille eesmärk on aidata avalikkusel valmistuda võimalikeks kriisiolukordadeks ning anda kasulikku teavet selle kohta, kust abi otsida ja uusim info.
„Oleme kaitseministeeriumis rahul, et Läti pangandussektor on teadlik oma rollist ja olulisusest tervikliku riigikaitse süsteemi arendamisel ja tugevdamisel, et inimestel oleks kriisi ajal juurdepääs finantsteenustele ja nende raha oleks turvatud. Selle brošüüri koostamine on olnud kavandatud tegevuse tulemus, mis toob enamasti kasu elanikkonnale, kes saavad kasulikku teavet selle kasutamiseks,” ütles kaitseministeeriumi asekantsler Jānis Garisons.
NordenBladet — Pühapäeval, 10. septembril üritas Läti-Valgevene piiri ebaseaduslikult ületada 256 inimest, mis on 24-tunnise perioodi jooksul läbi aegade suurim avastatud piiririkkujate arv, selgub piirivalve andmetest.
Varem registreeriti läbi aegade suurim piiririkkujate arv möödunud neljapäeval, 7. septembril, kui Aleksandr Lukašenka riiklikult toetatud rahvusvahelise inimsmugeldamisoperatsiooni abil üritas Valgevenest illegaalselt Lätti siseneda 173 inimest, vahendab lsm.lv.
Reedel, 8. septembril üritas ebaseaduslikult Lätti siseneda 115 inimest ning laupäeval, 9. septembril proovis õnne 101 inimest.
Läti piirivalve juht Guntis Pujāts tunnistas varem, et seoses Valgevenest saadetud piiririkkujatega on praegu sihtriigiks seatud Läti ja riigi piiridel on olukord kõige keerulisem.
Leedu on pakkunud ligi 20 piiriametniku saatmist Lätile appi.
Minski kuritegelikul režiimil on pikk ajalugu Poola, Leedu ja Läti vahelise küünilise ja südametu inimkaubanduse sihtmärgiks muutmisel.
Kokku on sel aastal takistatud Läti riigipiiri ebaseaduslik ületamine 7856 inimesel, selgub piirivalve andmetest. Humanitaarkaalutlustel on tänavu Lätisse vastu võetud kokku 318 inimest.
Eraldi teatas piirivalve 11. septembril, et Ukraina kodanike inimkaubanduse riskide vähendamiseks tugevdavad piirivalvurid migratsioonikontrolli meetmeid potentsiaalselt mõjutatud isikute tuvastamiseks. Nädalavahetusel kontrolliti 618 inimest ja 269 sõidukit. Täiustatud kontroll on kehtinud juba mõnda aega.
NordenBladet — Läti riiklik julgeolekuteenistus (VDD) teatas 18. augustil, et pidas kinni inimese, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks spioneerimises. Uurides „Balti antifašistide” („Baltijas Antifašisti”) organisatsiooni tegevust sotsiaalmeedia kanalis Telegram, teatas VDD, et sai teada „Läti kodanikust, kes süstemaatiliselt ja sihikindlalt kogus ja edastas organisatsiooni liikmetele teavet, mida saab kasutada Läti riikliku julgeoleku huvide vastaselt riigis toimuva kohta, vahendab lsm.lv.
Seetõttu pidas VDD 15. augustil isiku kinni kahtlustatuna Venemaa kasuks spioneerimises.
„Uurimise käigus selgitas VDD välja, et konkreetne Läti kodanik suhtles regulaarselt kuritegeliku ühenduse „Balti Antifašistid” liikmetega. Isik saatis info liitlasriikide relvajõudude isikkoosseisu ja varustuse, Riia sadama ja lennujaama taristu, naftaterminalide, droonipolügoonide, samuti muude Läti territooriumil asuvate strateegiliselt oluliste objektide kohta, samuti andis isik „Balti antifašistidele” teavet isikute ja ettevõtete kohta Lätis, kes toetavad Ukrainat ja on vastu Venemaa agressioonile,” seisis VDD avalduses.
Kuigi isiku nime ei märgitud, anti lisateabena vihje, et teabe hankimist „soosis töö taksojuhina, mis võimaldas suhteliselt segamatult viibida lennujaama, sadama ja muude strateegiliselt oluliste objektide läheduses”.
Kahtlustatavale esitab VDD süüdistuse teise isiku kaudu välisriigi luureteenistusele teabe ebaseaduslikus kogumises ja edastamises. Süüdimõistmise korral võidakse teda karistada kuni kümneaastase vangistusega.
VDD hinnangul kogus isik andmeid sihipäraselt ja seejärel levitas neid organisatsiooni „Balti antifašistid” kaudu Venemaale.
„Koos kinnipidamisega viis VDD 15. augustil isiku elukohas läbi kriminaalmenetluse toimingud, mille käigus leiti mitmeid andmekandjaid, samuti isiku Kremli-meelseid ideoloogilisi tõekspidamisi kinnitavaid sümboleid nagu Venemaa ja NSVLi lipud,” teatas VDD.
Kohtu otsusega võeti isik 17. augustil VDD ettepanekul kahtlustatavana vahi alla.
VDD hoiatas, et igasugune seotus niinimetatud „Balti antifašistidega” – näiliselt probleemideta töötamine avalikult fašistliku Venemaa nimel – on kriminaalkuritegu. See ei ole esimene kord, kui rühmitus on julgeolekuteenistuste huviorbiidis ning sellega seotud kriminaalmenetluse algatas VDD veel 28. novembril 2022. aastal.
Kriminaalmenetluse raames on praegu kahtlustatavad seitse isikut. Neist kolm on vahi all. Uurimine jätkub.
Lisaks VDD-le on Läti televisioon süvenenud ka „Balti antifašistide” hämarasse Kremli-meelsesse maailma. Riigi julgeolekuteenistuse juht Normunds Mežviets on varem öelnud, et Balti antifašistide loodud Telegrami gruppide eesmärk on erinevate Kremli-meelsete sõnumite levitamisega tekitada Lätis rahvustevahelisi pingeid, pöördudes Läti riigi vastu ning seades kahtluse alla arvukad kuriteod, mida Venemaa on Ukraina vastu toime pannud.
VDD on üks kolmest Läti riiklikust julgeolekuteenistusest. Teised on põhiseaduse kaitse büroo (SAB) ning kaitseluure ja julgeolekuteenistus (MIDD). 70-leheküljeline aastaaruanne VDD tegevusest 2022. aastal on allalaadimiseks saadaval siit.
NordenBladet — Läti peaminister Krišjānis Kariņš teatas täna esmaspäeval, 14. augustil enne koalitsiooninõukogu istungit oma otsusest tagasi astuda ja kutsus oma erakonda Uus Ühtsus üles esitama „järgmist” peaministrikandidaati. Karinš ütles, et neljapäeval, 17. augustil teavitab ta presidenti ametlikult oma tagasiastumisest – kuigi ootamatu esmaspäevane teade tekitab paratamatult spekulatsioone, vahendab lsm.lv.
Ta kinnitas, et on palunud Uuel Ühtsusel valida peaministrikohale uus kandidaat ning järgmise valitsuse juhti temast ei saa, andes märku kavatsusest rambivalgusest lahkuda.
Veel reedel oli Kariņš teatanud, et kavatseb moodustada uue valitsuse ja jääda selle etteotsa, kuid nädalavahetus andis talle selgelt aega järelemõtlemiseks ja oma lähenemist kardinaalselt muuta.
Kariņš ütles meediale antud briifingul, et riigi areng vajab tugevat ja dünaamilist valitsust, mis suudab teha ka raskeid otsuseid. „Kuid praegu, pärast pikki läbirääkimisi, oli mulle selge, et [praegused koalitsioonipartnerid] Rahvuslik Liit ja Ühinenud Nimekiri teevad kõik, et dünaamikat pidurdada,” ütles Kariņš.
„Kui seda dünaamilisust selles valitsuses ei leidu, on vaja uut, teist valitsust,” ütles Kariņš.
Kariņš avaldas kindlustunnet, et järgmine peaministrikandidaat suudab moodustada uue valitsuse, mis suudab tagada riigi arengu.
Ta lubas omakorda toetada järgmist peaministrikandidaati ning teha kõik endast oleneva tugeva valitsuse ja koalitsiooni moodustamiseks.
Küsimusele, miks ta pole enam valmis valitsust juhtima, vastas Karins, et peaministriks saamise esimesest päevast peale oli tema eesmärk tagada stabiilsus ja areng valitsuse poolel ning iga riik on hädas, kui ametnik hakkab oma positsioonist ja toolist kinni hoidma: „Ma pole kunagi võtnud seda vastutust mõttega, et võim on minu eesmärk”.
„Ja see on minu võimalus aidata tagada sujuv võimuvahetus,” ütles Kariņš. Ta tänas kõiki valitsuse ministreid senise töö eest ja valijaid usalduse eest ning ütles, et senised ministrid jätkavad tööd kuni järgmise valitsuse kinnitamiseni parlamendis.
Kariņši ametiaeg peaministri kohal on Läti ajaloo pikim. Ta asus peaministri ametikohale 23. jaanuaril 2019 – 1664 päeva tagasi.
Riia võimukoridorides on viimaste kuude jooksul räägitud, et Kariņš soovib naasta Brüsselisse, kus ta oli Euroopa Parlamendi liige, kuigi ta pole seda soovi avalikult kinnitanud. Teine kuulujutt räägib, et ta võiks jätkata välisministrina, portfelliga, mida ta praegu peaministrikohustuste kõrvalt täidab.
Nüüd pööratakse tähelepanu sellele, kes on tema tõenäoline asendaja ja kas valituks osutunud inimene suudab – või isegi tahab – järgida Kariņši väljendatud soovi loobuda praegustest koalitsioonipartneritest Rahvuslikust Liidust ja Ühinenud Nimekirjast opositsiooniliste Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) ning Progressiivsete kasuks.
Tõenäoline kandidaat on rahandusminister Arvils Ašeradens, kuigi Uue Ühtsuse praegustest ministritest võivad jätkata ka Evika Siliņa (sotsiaal) ja Inese Lībiņa-Egnere. Kui aga Kariņš täidab oma lubaduse neljapäeval tagasi astuda, on president Rinkēvičsi – tema endise lähedase parteikaaslase – ülesandeks nimetada keegi, kes tema arvates võiks moodustada elujõulise valitsuse, ja see ei pea tingimata kuuluma Uuele Ühtsusele, kuigi see on parlamendi suurim partei.
