Teisipäev, november 18, 2025

LÄTI

Esimene Lätis valmistatud soomuk Patria anti üle sealsetele relvajõududele

NordenBladet — Täna esmaspäeval, 5. augustil anti Läti relvajõududele (NBS) ametlikult üle esimene Lätis toodetud soomustransportöör Patria 6×6, teatab Läti raadio. Läti esimene Patria näitab ühiskonnale, et kaitse on riigi prioriteet, ütlesid ametnikud üleandmise tseremoonial.

Läti kaitsepartnerluse juhatuse esimees Uģis Romanovs ütles, et „see sündmus on tõestus sellest, et Läti tööstus suudab”.

„Selle soomuki kere ja keredetailid toodetakse Ķekavas ja Riias. Luugikaaned, uksed, muud osad, ujuvseadmed – need on valmistatud Saldus. Auto raam on valmistatud Jelgavas. Patria on saanud projektis osalejatelt umbes 700 tellimust ja oleme tarninud üle 200 masina. Kaasatud on Läti, Rootsi, Soome ja Saksamaa. Lätis toodetud Patria detaile kasutatakse partnerriikide soomustransportöörides,” ütles Romanovs.

Ta tõi välja, et tootmine edeneb praegu väga hästi ning eesmärk toota 30 Patria soomukit aastas praegu raskusi ei valmista.

Valmiera tehas suudab aastas toota 160 Patria 6×6 soomustransportööri. Tehase võimsus on 80 soomustransportööri aastas, kuid praegu täidab see vaid Läti relvajõudude tellimust 30 soomustransportööri aastas.

Läti kodukaitse ülema kohusetäitja ja 3. Latgale brigaadi ülema kolonel Gunārs Vizulise sõnul on soomuki Patria kaks peamist kasulikku tegurit mobiilsus ja enesekaitse.

„Tegemist on jalaväe lahingumasinaga, mis aitab meie jalaväeüksustel liikuda, kiireid ülesandeid täita, loomulikult on see varustatud vajaliku varustuse ja relvastusega – kõige suurem tugi meie enesekaitsele, sest oleme kergejalaväeüksused ja liigume soomustamata sõidukitega ja neid on erinevaid, ulatudes 4×4 kergsõidukitest kuni raskeveokiteni. Patria on esimene meie võimekust tagav soomuk, mis tagab personali liikumise, kogu vajaliku varustuse ja toetab ka relvade transporti konkreetsete ülesannete täitmiseks,” ütles Vizulis.

Sõidukeid testitakse Ādaži sõjaväepolügoonil.

 

VIDEO: Läti asus paigaldama draakonihambaid piirile Venemaaga

NordenBladet — Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Läti asus paigaldama püramiidi kujulisi betoontõkkeid ehk nn draakonihambaid piirile Venemaaga. Video on üles võetud Läti lõunaosas Zilupe ligidal.

Sama on plaanis teha Eestis ja Leedus. Balti riikides kardetakse Venemaa peatset rünnakut.

Siin on video asja kohta:

Latvia has begun installing anti-tank barriers (the so-called “dragon’s teeth”) on the border with Russia. pic.twitter.com/NH74uNRDLL
— Buadhach (@Siiktor) July 23, 2024

 

 

Läti keelas Valgevene numbritega autode sissesõidu – Valgevene opositsiooni hinnangul toetab see Lukašenka režiimi

NordenBladet — Alates tänasest teisipäevast, 16. juulist on Valgevene registreeritud sõidukitel Lätisse sissesõidukeeld, teatas riigi maksuamet (VID). Keeld sisaldub Euroopa Liidu (EL) 8. Valgevene-vastaste sanktsioonide paketis.

EL on suures osas viinud Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid kooskõlla Venemaale kehtestatud sanktsioonidega, et vähendada sanktsioonidest kõrvalehoidmise riske, vahendab lsm.lv.

EL-i sanktsioonide täitmise tagamiseks on alates 16. juulist 2024 Valgevenes registreeritud sõidukitel Lätisse sissesõidukeeld.

See sisenemiskeeld ei kehti sõidukite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, sealhulgas delegatsioonide, saatkondade ja esinduste poolt reisi ajal.

Teised Valgevenes registreeritud sõidukiga reisivad isikud ei saa Läti piiril selle sõidukiga EL-i siseneda. Valgevenes registreeritud sõidukiga isik peab piiripunktist tagasi pöörduma riiki, kust ta soovis Lätti siseneda, teatas VID.
Kui isik keeldub täitmast tolli korraldusi, sealhulgas naasmast Valgevenesse või Venemaale, on võimalik sõiduk tolliseadustiku kohaselt konfiskeerida.

Euroopa Komisjoni teatel laiendab viimane sanktsioonipakett ka piiranguid Valgevenes registreeritud haagiste või poolhaagiste kasutamisele. Lisaks kehtib praegu kehtiv keeld kaupade autoveoks EL-is, sealhulgas transiidil, seda ka EL-i ettevõtetele, mis kuuluvad 25 protsendi või enama osas Valgevene isikutele.
Läti justiitsministeerium andis teada, et koostab ja esitab parlamendi rahvamajanduse, agraar-, keskkonna- ja regionaalpoliitika komisjonile seaduseelnõu, mis takistab Valgevenes registreeritud sõidukitel Lätis viibimist, sealhulgas riigipiir ületamist läbisõidul. Need autod, mis on juba Lätis, tuleb ümber registreerida.

Justiitsministeeriumi väljatöötatud sarnane määrus kehtib juba Lätis Venemaal registreeritud sõidukite kohta.

Täna 16. juulil kritiseeris uute meetmete kasutuselevõttu silmapaistev Valgevene opositsiooniaktivist Franak Viačorka sotsiaalmeedia postituses, mida jagas ka Sviatlana Tsihanouskaya, kes viibis ise veidi üle nädala tagasi Lätis.

„Läti otsus keelustada Valgevene erasõidukid kahjustab valgevenelaste Euroopa-meelsust ja aitab seadustada Lukašenka režiimi. Palun ärge pange Valgevenet Venemaaga ühte patta ja ärge võrdsustage valgevenelasi Lukašenkaga. See on see, mida diktaatorid tahavad,” kirjutas Viačorka.
Tsihanouskaya ametlik veebisait avaldab tema mõtteid selles küsimuses, kus ta ütleb:

„Valgevenes registreeritud sõidukite sissesõidupiirangud on rutakas ja kahjulik otsus. See teeb haiget eelkõige inimestele, mitte Lukašenka režiimile. Seetõttu püüame veenda oma partnereid seda otsust tagasi võtma või seda muutma. Oleme ühenduses Poola, Leedu ja Lätiga, rõhutades vajadust teha erandeid valgevenelastele, kes sisenevad ELi oma autodega.

Kuid nagu on varem teatatud, on senine järjepidevuse puudumine Venemaa ja Valgevene suhtes kohaldatud sanktsioonirežiimides kaasa toonud mitmeid kõrvalekaldeid, sealhulgas pikk luksusautode rivi piiril, mis tähendab transiiti Venemaale Valgevene kaudu.

Latvia’s decision to ban Belarusian private vehicles hits the pro-European moods of Belarusians and helps to legitimize Lukashenka’s regime. Please don’t lump Belarus together with Russia, and don’t equate Belarusians with Lukashenka. This is what dictators want. @Braze_Baiba
— Franak Viačorka (@franakviacorka) July 16, 2024

 

Läti ehitab Venemaa ja Valgevene piiri äärde tankitõrjekraavid

NordenBladet — Läti hakkas piiril Venemaa ja Valgevenega tanktitõrjekraave kaevama. Kavas on rajada terve kaitserajatiste kett, mille maksumus on 303 miljonit eurot, vahendab lsm.lv.

Üks esimesi lõike, kus tööd toimuvad on Läti piiril vastu Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni. Lisaks rajatakse piiri äärde moonalaod.

Latvia began digging anti-tank ditches on the border with Russia and Belarus.
The military will create a chain of strongholds – defensive fortifications, various barriers, and ammunition depots. The state will spend €303 million on this over 5 years. pic.twitter.com/ZdBLGHvdcI
— Devana (@DevanaUkraine) May 3, 2024

 

Läti: Parlament kavatseb keelata alkoholimüügi alla 20-aastastele noortele

NordenBladet – Läti seimi ehk parlamendi sotsiaal- ja tööasjade komisjon toetas teisipäeval muudatusettepanekuid alkoholimüüki reguleerivale seadusele. Kavandatud muudatuse vastuvõtmise järel keelatakse alla 20-aastastel lätlastel alkoholi osta, praegu on vastavaks vanusepiiranguks 18 eluaastat.

Oluliselt suuremat vastukaja tekitas alkoholimüügi kellaajaliste piirangute arutamine, mida varem arutas ka seimi rahvatervise komisjon, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM. Teisipäevase istungi jooksul jõudis komisjon otsusele, et alkoholi ei tohiks müüa argipäevadel ja laupäeviti pärast kella 20.00 ja enne kella 10.00.

Hetkel kehtiva seaduse järgi tohib alkoholi müük alata kell 8.00 ja see peab lõppema kell 22.00.

Arutelud pühapäevaste kellaajaliste müügipiirangute üle jätkuvad, osad saadikud toetavad täielikku müügikeeldu pühapäeviti. Samas Läti majandus-, põllumajandus- ja rahandusministeerium ei toeta niivõrd karmi sammu, pakkudes ainult müügiaja täiendavat piiramist ühe tunni võrra hommikul ja ühe tunni võrra õhtul.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvate seimi saadikute sõnul on meetmed vajalikud alkoholi kuritarvitamise piiramiseks, isegi kui see avaldaks majandusele või kaubandusele mõju.

Samas LSM-i tellitud ja Norstati läbiviidud arvamusküsitlusest selgub, et Läti avalikkus jaguneb sisuliselt pooleks uute piirangute kehtestamise suhtes. Kui 44 protsenti vastanutest pigem või täielikult toetab uusi piiranguid, siis 49 protsenti ei toeta, näitab küsitlus.

Avafoto: Unsplash