NordenBladet — Lätis Jēkabpilsis hukkus tänase kolmapäeva, 17. jaanuari hommikul kaubanduskeskuse „Atpūta” juures küttekatla plahvatuse tagajärjel mees, edastab LETA. Hommikul kell 07.09 saadi väljakutse Jēkabpilsi Viestura tänavale, kus kahekorruselises ühiskondlikus hoones oli suitsu, ütles riigi tuletõrje- ja päästeameti (VUGD) esindaja Ilze Dāme-Birziņa LETA-le.

Sündmuskohale saabudes tuvastasid tuletõrjujad, et hoone keldris 15 ruutmeetri ulatuses põlevad esemed, vahendab lsm.lv.

Hoone läbiotsimisel leiti hukkunu, samuti leiti hoone konstruktsioonide kahjustusi. Päästjate töö sündmuskohal lõppes kell 12.56. Politsei teatas LETA-le, et tulekahjus kaotas elu kaubanduskeskuse töötaja – 1969. aastal sündinud mees.

VUGD Jēkabpilsi üksuse ülem Dzintars Cvilikovskis kinnitas LETA-le, et kaubanduskeskuses võis plahvatada küttekatel ning hukkunu oli hoone kütja.
Plahvatuse tagajärjel varisesid keldris sisse tugiseinad ja nihkusid 1. korruse põranda paneelid, hoone kasutamine peatati.

Cvilikovskise sõnul uurib plahvatuse põhjuseid veel politsei, samuti vaatavad hoone üle ehitusameti eksperdid, et selgitada välja kahju ulatus ja võimalik oht.
Siin on video asja kohta:

🇱🇻 Šorīt Jēkabpilī tirdzniecības centrā sprāga apkures katls. Bojā gāja kurinātājs. Sprādziena rezultātā pagrabā ir sagruvušas nenesošās sienas, un 1. stāvā grīdā 20 centimetrus nobīdījušies paneļi. Ēkas ekspluatācija apturēta.#Jēkabpils #Latvija pic.twitter.com/x65SvJVUHX
— BreakingLV (@breakinglv) January 17, 2024

NordenBladet — Läti statistikaameti (CSB) 13. novembril avaldatud esialgsed andmed näitavad, et käesoleva, 2023. aasta üheksa kuu sünnide arv – 10 822 – on 1741 lapse võrra ehk 13,9 protsenti väiksem kui 2022. aasta samal perioodil.
„2023. aasta igal kuul sündis lapsi vähem kui 2022. aasta vastaval kuul, kuid lisaks sellele, et numbrid olid madalamad kui aastatagused näitajad, olid need ka viimase 100 aasta väikseimad,” teatas CSB.

Positiivsemad uudised olid, et tänavu esimese üheksa kuuga registreeriti 20 312 surma, mis on 2502 surma ehk 11,0 protsenti vähem kui aasta tagasi ja 437 surma ehk 2,1 protsenti vähem kui enne pandeemiat (st 2019. aasta vastav periood), vahendab lsm.lv.
Kõige rohkem suri üheksa kuu jooksul inimesi jaanuaris – 3001 surmajuhtumit (56 surma ehk 1,9% rohkem kui aasta tagasi jaanuaris). Ülejäänud kaheksa kuu näitaja oli väiksem kui aasta varem igal vastaval kuul.

Tänavuse, 2023. aasta üheksa kuuga põhjustas negatiivne loomulik rahvastikumuutus rahvastiku vähenemise 9500 inimese võrra.

Tänavuse aasta üheksa kuuga registreeriti 9095 abielu. Aastataguse vastava perioodiga võrreldes on abielude arv langenud 755 võrra ehk 7,7 protsenti, samas kui võrreldes 2020. aastaga, mil pandeemiaga seotud piirangute tõttu sõlmiti vähem abielusid, on see kasvanud 401 võrra ehk 4,6 protsenti.

Tänavuse aasta 1. oktoobril oli Lätis esialgsetel andmetel 1 876 400 elanikku, mida on 14 600 võrra vähem kui 1. jaanuaril 2023.

NordenBladet — Möödunud nädalal sadadele Läti koolidele, lasteaedadele ja teistele asutustele ähvardussõnumite saatmise korraldas suure tõenäosusega Venemaa, ütles eile 17. oktooberl Läti raadio saates „Krustpunktā” (Ristteel) parlamendi riikliku julgeoleku komisjoni juht Ainars Latkovskis.

Kuna sarnaseid ähvardavaid sõnumeid on saanud ka Eesti, Leedu ja Poola, on Läti politsei pakkunud välja nende riikidega ühise koostöögrupi loomise, kes tegeleks juhtumite ühise ja koordineeritud uurimisega, avaldas Latkovskis.

„Nähes, et Lääne demokraatlikke riike rünnatakse, võin 99-protsendilise kindlusega väita, et suure tõenäosusega korraldab seda Venemaa,” ütles Latkovskis.

Riias asuva NATO Stratcom COE keskuse teadur, küberjulgeoleku ja tehisintellekti tehnoloogiateadlane Gundars Bergmanis-Korāts selgitas saates, et süüdlase tabamiseks tuleb hinnata, millist tüüpi kübertaristut ähvarduskirjade saatmiseks kasutati.

„Väga sageli võidakse inimesi tabada nende vigade põhjal, mis erinevates avalikes allikates ilmnevad,” ütles Bergmanis-Korāts, lisades, et jälgede peitmiseks on tehnoloogilised võimalused erinevate võrkude abil ning kasutades varjatud IP-aadresse.

NordenBladet — Ööl vastu eilset esmaspäeva, 16. oktoobrit said ähvarduskirju üle Läti mitusada kooli ja eelkooli ning õppekeskust. Politsei on neid hinnanud ja riske peetakse madalateks, selgub politsei esmaspäeva hommikusest sotsiaalmeedia sissekandest.

Siseminister Rihards Kozlovskis ütles intervjuus Läti Raadiole, et ähvarduskirjad sisaldasid veidi teistsugust teksti kui eelmisel nädalal saabunud, kuid nende sisu on vägivaldne.

„Esimesed signaalid olid öösel kell 14.40, võimud võtsid politseiga ühendust, kuid olen saanud [politseiprefekt Armands] Ruksilt kinnituse, et tegemist on samaväärse madala riskiga ohuga. See jätkub ka Eestis ja Leedus, mingil määral prognoosime ka Poolas. Nende riikide teenistused teevad tihedat koostööd,” ütles Kozlovskis.

Läti politseiülem Armands Ruks ütles esmaspäeva hommikul Läti televisioonile antud intervjuus, et ähvarduskirjad saadeti välja enam kui 300 aadressile, kuid hommikul kella kuue paiku tuli teine ​​laine teisest e-kirjast, kuid sama tekstiga. Sarnaseid ähvarduskirju sai nädalavahetusel ka Eesti – neid saadeti haridusasutustele, lennujaamadele ja kohtutele.

„Praegu seisame silmitsi sarnase küberrünnakuga kogu Baltikumis. Eelkõige tuleb säilitada rahu,” märkis politseijuht.

Kuigi ohutase on endiselt madal, ei tähenda see, et neile e-kirjadele ei peaks tähelepanu pöörama.

„Keegi häirib tahtlikult meie tavaelu,” ütles Kozlovskis. „Me elame tõelises hübriidsõja olukorras – me peame sellest teadlikud olema.”

Nende ähvarduskirjade eesmärk on destabiliseerida olukorda Lätis, tekitada uus ärevuslaine, kuid minister kutsus avalikkust hirmule mitte alluma.

Varem said umbes 300 kooli üle Läti teisipäeval, 10. oktoobril e-kirju võimalike turvariskide kohta ning umbes 400 lasteaeda said sarnaseid ähvardusi ööl vastu 11. oktoobrit.

Sarnased ähvadused eelnesid Ukrainas sissetungile eelmise, 2022. aasta veebruaris. Ukraina võimud eitasid ohtu kuni viimase hetkeni, et mitte paanikat tekitada.