NordenBladet — Esmaspäeval, 6. jaanuaril alustab tööd uus Eesti, Läti ja Leedu raudteevedajate opereeritav reisirongiühendus Balti riikide pealinnade vahel.
Reis kestab kokku umbes 10,5 tundi ja igale etapile tuleb piletid osta igalt vedajalt eraldi: Vilnius-Riia LTG Linkilt, Riia-Valga Vivist ja Valga-Tallinn Elronilt. Kõigi kolme vedaja – Vivi, Elroni ja LTG Linki – juhtkond sõidab esmaspäeval rongiga, et hinnata liini eeliseid, vahendab lsm.lv.
Tuleb arvestada, et tegemist pole ühe rongiga, see on pigem kolm rongireisi, üks iga riigi piires, mille sõiduplaanid on kohandatud nii, et saab sõita kõigi kolme rongiga järjest.
Praeguseks teostatakse ühendus kõigi kolme vedaja veeremiga ning toimub kaks ümberistumist – üks Riias ja teine Valgas, ümberistumise ajaga 12-19 minutit.
Vastavalt kinnitatud sõiduplaanile on LTG Linki igapäevane diiselrongiliiklus Vilniusest Tallinna, Vilnius (07:05) – Riia (11:04) kohandatud Vivi diiselrongiliinile Riia (11:16) – Valga (13:51), mis on kooskõlastatud Elroni diiselrongiliiniga Valga (14:10) – Tallinn (17:34).
Tallinn-Vilnius liinil on Elroni igapäevane diiselrong Tallinn (10:25) – Valga (13:54) kohandatud Vivi diiselrongile Valga (14:11) – Riia (16:37), mis on kooskõlastatud LTG Linki diiselrongiga Riia (16:55) – Vilnius (21:03).
Kogu reisiaeg Tallinnast Vilniusesse on hetkel umbes 10,5 tundi. Pärast raudteeinfrastruktuuri remonditööde lõpetamist Eestis aga oodatakse sõiduaja lühenemist umbes ühe tunni võrra.
Vilniuse-Riia-Tallinna rongiliinil on järgmised peatused:
Leedus Vilnius, Kaišiadorys, Jonava, Kėdainiai, Radvilškis, Šiauliai, Joniškis; Lätis Jelgava, Riia, Zemitāni, Jugla, Inčukalns, Sigulda, Līgatne, Ieriķi, Cēsis, Lode, Valmiera, Strenči, Lugaži; Eestis Valga, Elva, Tartu, Jõgeva, Tamsalu, Tapa, Ülemiste, Kitseküla, Tallinn.
Esialgu peab ostma rongipileti igalt vedajalt eraldi.
NordenBladet — Krediidiasutused ja nende filiaalid Lätis peavad järgmise 3 aasta jooksul tasuma solidaarsuspanuse – 60 protsenti ülekasumist – tulenevalt Euribori määra järsust tõusust, selgub parlamendis tänasel 4. detsembri teisel lugemisel heaks kiidetud seadusest.
Seaduse poolt hääletas selle teisel lugemisel 80 saadikut, vastu oli 9, vahendab lsm.lv.
Solidaarsusmaks ehk ülemäärase kasumi maks hakkab kehtima krediidiasutustele, kelle intressitulu ja intressikulu vahe ületab enam kui 50% nende tulude 5 majandusaasta keskmist 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022.
Rahandusministeerium selgitas varem, et sellised solidaarsed panused eelarvesse tagavad lähiaastatel rahastuse kasvavate riigi julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.
Osamakse määr on 60% makseperioodi neto intressitulust.
Pakutakse välja tagasimakse mudel, mis on seotud krediidiasutuste laenukasvu määraga. Kui krediidiasutuse laenuandmine oluliselt kasvab, võib tagasimakse ulatuda kuni 100% sissemaksest.
Solidaarsuspanuse 100% tagasimakse makstakse juhul, kui krediidiasutuse laenukasvu määr makseperioodil vastab või ületab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvumäära, mis on korrutatud 2,5-ga.
Allahindlus on 75%, kui laenukasvu tempo saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2,25-ga; 50%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2-ga; 25%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 1,75-ga.
Solidaarsuspanuse kehtestamisega loodetakse 2025. aastal koguda eelarvetulu 93 miljonit eurot, järgmisel kahel aastal aga üle 85 miljoni euro aastas.
NordenBladet – Läti iseseisvuspäev, mida tähistatakse 18. novembril, on tähtis rahvuspüha, millega austatakse Läti Vabariigi sünnipäeva ja rahva püüdlusi iseseisvuse saavutamisel. Just sel päeval aastal 1918 kuulutati välja Läti Vabariik.
18. november on Lätis töövaba päev. Seda päeva tähistatakse kui Läti iseseisvuspäeva ehk Läti Vabariigi sünnipäeva, millega austatakse Läti iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal. Kuna tegemist on rahvuspühaga, siis on see päev ametlikult riigipüha, mil enamik töökohti ja koolid on suletud, et lätlastel oleks võimalus osa võtta pidustustest, tseremooniatest ja muudest iseseisvuspäeva tähistavatest üritustest.
Läti iseseisvuspäeva ajalugu on kirev, olles mõjutatud mitmest rahvusvahelisest ja poliitilisest sündmusest. 20. sajandi alguses oli Läti kahe suurriigi, Venemaa ja Saksamaa, surve all, kuid rahvusvahelised sündmused ja Esimese maailmasõja lõpp lõid võimaluse lätlastel oma riik kuulutada. 1918. aastal astus Läti sammud, mis viisid iseseisvuse saavutamiseni.
Läti iseseisvuspäeva ajaloolist tähtsust mäletatakse ka ajalootundides. Koolides õpetatakse selle päeva ajalugu ja tähendust, et uus põlvkond mõistaks vabaduse väärtust. Läti iseseisvuse aastapäev tuletab igal aastal meelde, kui oluline on iseseisvus ja rahu. Läti rahvuspüha annab võimaluse süüvida ajaloosse ja hinnata vabadust, mis saavutati suurte ohvrite hinnaga.
Läti Vabariigi kujunemine ja tekkelugu
Läti Vabariigi sünnilugu on seotud keeruliste poliitiliste ja sõjaliste sündmuste jadaga, mis viisid lõpuks iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamiseni 18. novembril 1918. Läti iseseisvuse teekond algas Esimese maailmasõja taustal, kui Baltimaad, sealhulgas Läti, sattusid Venemaa ja Saksamaa huvisfääride keskmesse. Järgnevalt teeme ülevaate peamistest sündmustest, isikutest ja dokumentidest, mis viisid Läti Vabariigi iseseisvuseni.
Taust: Baltimaad Esimese maailmasõja ajal
Esimese maailmasõja ajal oli Läti Venemaa Keisririigi osa, kuid sõda tõi kaasa suuri muutusi ja ebakindlust kogu regioonis. Saksa ja Vene vägede kokkupõrked ning sakslaste sõjalised edusammud tõid kaasa Balti territooriumide hõivamise Saksa vägede poolt. Selle aja jooksul tugevnesid Läti rahvuslikud liikumised ja soov iseseisvuse poole, kuid kuni Esimese maailmasõja lõpuni jäi iseseisvuse idee veel teostamata.
Iseseisvusdeklaratsioon ja Läti Rahvusnõukogu
1917. aastal toimus Venemaal Oktoobrirevolutsioon, mis lõi Vene Keisririigi võimustruktuurid ja destabiliseeris olukorda kogu impeeriumis. Revolutsiooni tulemusena lagunes Keisririik ning Baltimaadel tekkis võimalus astuda samme iseseisvuse suunas. Lätis moodustati 1917. aasta novembris Läti Rahvusnõukogu (Latvijas Tautas padome), mis oli Läti iseseisvust toetav poliitiline organ. Rahvusnõukogu eesmärgiks sai riikliku iseseisvuse saavutamine ning omariikluse loomine.
1918. aasta lõpul lõppes Esimene maailmasõda ja Saksamaa alustas Balti aladelt tagasitõmbumist. See lõi soodsa pinnase iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamiseks. Läti Rahvusnõukogu kasutas seda võimalust ning tegi 18. novembril 1918 olulise sammu iseseisvuse suunas.
Iseseisvuse väljakuulutamine ja deklaratsioon
18. novembril 1918 kogunes Läti Rahvusnõukogu Riias asuvas Nõukogude Teatris, et kuulutada välja Läti iseseisvus. Seal kuulutas Läti Rahvusnõukogu esimees Jānis Čakste ametlikult välja Läti Vabariigi iseseisvuse. Tseremoonia ajal kinnitas Läti Rahvusnõukogu deklaratsiooniga, et Läti on sõltumatu ja iseseisev riik. Seda hetke peetakse Läti Vabariigi sünnipäevaks.
Iseseisvusdeklaratsioonis rõhutati Läti rahva õigust määrata oma saatus ning loodeti, et uus riik suudab tagada rahu, õiguse ja võrdsuse. Läti iseseisvuse deklaratsioon loeti ette kõigi kohalviibinute ees ning see kinnitati allkirjadega, mis muutsid dokumendi ametlikuks ja kehtivaks.
Võitlus iseseisvuse eest ja rahvusvaheline tunnustus
Kuigi iseseisvus kuulutati välja, ei olnud Läti iseseisvus kindlustatud. Kohe pärast deklaratsiooni algas Läti Vabadussõda (1918–1920), mille käigus pidi Läti võitlema Nõukogude Venemaa ja kohalike Saksa vägede vastu, kes püüdsid riiki tagasi vallutada. Läti Vabadussõjas osalesid lisaks Läti vägedele ka vabatahtlikud ja liitlased, kes aitasid Lätil oma iseseisvust kaitsta.
Pärast pikka ja keerulist sõjategevust ning mitmeid diplomaatilisi jõupingutusi allkirjastati 1920. aasta augustis Läti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa tunnustas ametlikult Läti iseseisvust. See andis Läti Vabariigile rahvusvahelise õiguse ja legitiimsuse olla iseseisev riik.
Lõplik rahvusvaheline tunnustus saabus 1921. aastal, kui Läti Vabariik võeti vastu Rahvasteliitu, mis oli suurim tollane rahvusvaheline organisatsioon. Rahvasteliidu liikmeks saamine kinnitas Läti iseseisvust ja riiklikku positsiooni maailmas.
Läti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine 18. novembril 1918 oli paljude aastate pikkuse rahvusliku püüdluse tulemus. Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamine Läti Rahvusnõukogu poolt oli esimene samm iseseisvuse poole. Vabadussõja ja diplomaatiliste saavutustega kindlustati Läti iseseisvus ja rahvusvaheline tunnustus. Täna tähistatakse 18. novembrit Lätis kui rahvuspüha ja Läti Vabariigi sünnipäeva, austades iseseisvuse saavutamise keerulist, ent edukat teekonda.
Läti iseseisvuspäeva tähistamine ja traditsioonid
Läti iseseisvuspäeva tähistamine on sügavalt juurdunud rahvuslikus identiteedis. Igal aastal tulevad lätlased kokku, et austada oma riigi ajalugu ja neid, kes võitlesid vabaduse eest. Riia Vabadussamba juures toimub ametlik tseremoonia, kus Läti president ja kõrged ametnikud asetavad pärjad, meenutades vabadusvõitluse ohvreid. Paljud lätlased süütavad küünlaid oma kodudes ja mälestuspaikades, et austada vabaduse eest langenute mälestust.
18. novembri õhtul on Läti pealinn Riia peomeeleolus ja erilistes tuledes. Terves linnas toimuvad kontserdid, rahvamuusika etendused ja tuleshowd. Rahvuspüha tähistatakse ka ilutulestikuga, mis valgustab Riia taevast, pakkudes unustamatut vaatemängu.
Läti iseseisvuspäeva traditsioonide seas on oluline koht rahvariietes ja Läti rahvuslippude kandmisel. Rahvussümbolid – nagu punase ja valge värvikombinatsioon – sümboliseerivad Lätile iseloomulikke rahvuslikke väärtusi ja ühtsust.
Lipuheiskamise tseremoonia
Läti iseseisvuspäevale, mida tähistatakse 18. novembril, on omane ka ametlik lipuheiskamise tseremoonia, mis on riigi rahvuspüha oluline osa. Selle päeva puhul heisatakse Läti rahvuslipp kõikjal üle riigi ning see sümboliseerib iseseisvust ja rahvuslikku uhkust. Riia Vabadussamba juures, mis on üks Läti rahvussümbolitest ja vabaduse sümbol, toimub ametlik tseremoonia, kus osalevad Läti president, valitsuse liikmed, kõrgemad ametnikud ning kaitseväelased. Tseremoonia raames asetatakse Vabadussamba jalamile pärgi, millega mälestatakse Lätit vabaduse eest võidelnud inimesi.
Vabadussamba juures toimuv lipuheiskamine on auväärne ja pidulik sündmus, mis juhatab sisse päeva, mil kogu riigis toimuvad erinevad kontserdid, ilutulestikud ja pidustused. Lisaks Riia tseremooniale heiskavad paljud lätlased oma rahvuslipud ka kodudes ja hoonetes.
18.november on Lätis rahvuspüha, ametlik riigipüha ja ametlik lipupäev, mille puhul on ametiasutused ja kodanikud kohustatud heiskama lipu, rõhutades ühtsuse ja austuse tunnet rahvuspüha puhul.
NordenBladet — Neljapäeval, 10. oktoobril Läti parlamendis lõplikul lugemisel vastu võetud ajateenistuse seaduse muudatuste kohaselt saavad mobilisatsiooni korral Läti armees teenida ka teiste riikide kodanikud.
Muudatused näevad ette, et üldise ja osalise mobilisatsiooni korral võivad Euroopa Liidu (EL), Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja NATO liikmesriikide, Austraalia, Brasiilia, Uus-Meremaa või Ukraina kodanikud vabatahtlikult astuda teenistusse Läti kaitseväe koosseisus, vahendab lsm.lv.
Seni ei saanud välismaalasi kriisiolukordades teenistusse võtta. Ukraina kogemus näitab aga, et ka teiste riikide kodanikud suudavad tõhusalt relvajõududes võidelda, on välja toonud kaitseministeerium.
Välismaalase teenistusse vastuvõtmiseks on teatud nõuded. Välismaalane ei tohi olla välisriigi julgeolekuteenistuse, luure- või vastuluureteenistuse töötaja ega muul viisil sellega seotud. Välismaalase vastuvõtmine Läti sõjaväkke peab olema riigi julgeoleku huvides. Samuti ei tohi välismaalane olla teeninud NSV Liidu relvajõududes või julgeolekuteenistuses. Välismaalane peab valdama riigikeelt või vähemalt üht NATO ametlikku keelt – inglise või prantsuse keelt – ning lisaks on veel mitmeid tingimusi.
Seadusemuudatuste eesmärk on parandada ka tulevaste Läti sõdurite tingimusi, sealhulgas kaotada minimaalne viieaastane lepinguperiood ja delegeerida vastutus nende perioodide määramise eest kaitseministrile.
Seni sõlmiti sõduriga enne sõjaväelises õppeasutuses või kaitseväe üksuses väljaõppele asumist leping, mis näeb ette, et pärast väljaõppekursuse läbimist on kohustuslik lepinguline miinimumperiood vähemalt viis aastat. Muudatused on vajalikud, et tagada suurem paindlikkus sõjaväelise teenistuse lepingute sõlmimisel ja julgustada sõdureid teenima kuni esimese lepingu lõpuni, ütlesid Läti armee esindajad varem parlamendisaadikutele.
Samuti nõuavad seadusemuudatused, et vaneminstruktorid oskaksid sobival tasemel rääkida vähemalt ühte NATO ametlikest keeltest. Praegu kehtib see nõue vaid ohvitseri auastet taotlevatele sõduritele.
NordenBladet — Läti politsei koostöös piirivalvega viis teisipäeva, 8. oktoobri hommikul läbi mastaapse operatsiooni migrantide smugeldamise peatamiseks.
Kinni peeti 46 illegaalset migranti. Grupp oli püüdnud liikuda politseikaubiku sarnaseks värvitud sõidukiga, vahendab lsm.lv.
Läti politsei Zemgale piirkonna Ida-Zemgale jaoskonna juht Evita Galviņa juhtis tähelepanu, et tegemist on uudsusega, mille puhul seaduserikkujad võltsivad politseivärve ja -autosid (võltsitud olid ehtsa politseiauto numbrimärgid).
Politsei ei täpsustanud, kuidas seaduserikkujad politsei kleebised ja tuled said.
Võimud peatasid kaubiku pärast jälitamist alates Valgevene piirist.
Liiklus oli ajutiselt blokeeritud Aizkraukle piirkonna Staburagi vallas, Aizkraukle-Jēkabpilsi (P76) maantee 17. kilomeetril.
Politsei ja piirivalve otsivad endiselt üht inimest, autojuhti. Ta on umbes 180 cm pikkune, heleda naha, heledate juuste ja tumedate riietega mees.
„Autojuht korraldustele ei allunud. Ta seadis ohtu jalakäijate, enda ja teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti autos viibinud inimeste tervise. Rikkus liikluseeskirju, ületades kiirust. Politseinikud otsustasid kasutada tulirelva inimeste peatamiseks,” ütles Läti piirivalve juht Guntis Pujāts Läti raadio saates „Pärastlõuna”.
Kahtlastest isikutest palutakse elanikel teada anda telefonil 112.
