NordenBladet – Läti võimuliit jõudis majapidamiste küttekulude hinnatõusu osalise hüvitamise suhtes kokkuleppele ja valitsus kulutab selleks umbes 430 miljonit eurot.

Läti majandusministeeriumi toetusmehhanismid näevad ette, et hüvitist saavad ka need inimesed, kes kütavad oma eluruume puude, briketi või puidugraanulitega. Hüvitist makstakse samuti inimestele, kes kütavad oma ruume elektri, maagaasi või keskküttega, vahendas LSM.

“Seetõttu tuleb abi summat suurendada esialgselt kavandatud 350 miljonilt eurolt 430 miljoni. Hüvitise kogusumma võib veel muutuda,” ütles sotsiaalminister Gatis Eglitis.

Hüvitist on võimalik saada puidugraanulite, küttepuude või briketi eest, mille tonni hind maksab üle 300 euro. Toetust saab siis, kui ost tehti juba selle aasta mais. Toetuse saamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ostu tõendav dokument.

Hüvitiste maksmine skeem on tehtud lihtsamaks keskkütte ja gaasiküttega majapidamistele. Siiski ei saa kõik majapidamised hüvitist. Esialgne majandusministeerium ettepanek nägi ette, et kõik maagaasi kasutavad majapidamised saavad iga tarbitud kilovattunni eest kolm senti hüvitist. Sellist hüvitist saavad nüüd aga inimesed, kelle igakuine gaasitarbimine on üle 21 kuupmeetri. Hüvitist hakatakse maksma automaatselt, see toimub ajavahemikus 1. juulist 30. aprillini.

“See tähendab, et kõik juulis suured gaasiarved saanud maagaasi kasutajad saavad augustis hüvitist,” selgitas majandusminister Ilze Indrikson.

Sarnane skeem kehtib ka keskkütte kasutajate jaoks. Soodustust saab 50 protsenti, kui megavatt-tunni hind on üle 68 euro. Keskkütte hüvitis hakkab kehtima 1. oktoobrist 30. aprillini.

NordenBladet — Läti parlamendi Seimi väliskomisjon kuulutas Venemaa seoses Ukrainasse tungimisega terrorismi toetavaks riigiks. Läti parlamendi saadikud kutsuvad Euroopa riike üles lõpetama Vene ja Valgevene kodanikele turismi- ja sissesõiduviisade andmine, vahendab lsm.lv.

Parlamendi väliskomisjon märkis avalduses, et alates Venemaa provotseerimata sõjalisest rünnakust Ukrainale 24. veebruaril on 12 miljonit ukrainlast olnud sunnitud kodudest lahkuma ja üle viie miljoni sunnitud riigist lahkuma. Sel perioodil on inimõiguste kaitse rühmituste ja rahvusvaheliste vaatlusmissioonide aruannetes teatatud Venemaa relvajõudude poolt Ukraina tsiviilisikute vastu toime pandud julmustest, sealhulgas piinamisest, vägistamistest, tapmistest ja tsiviilisikute massilistest kinnipidamistest niinimetatud filtreerimiskeskustes, samuti massilistest küüditamisest, väidetakse avalduses.

Vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Ukraina ja Venemaa allkirjastasid lepingu Ukrainas blokeeritud teravilja ekspordi jätkamise kohta läbi Türgi ja ÜRO üle Musta mere, korraldasid Vene väed 23. juulil raketirünnaku Odessa sadamale, demonstreerides  hooletust võetud kohustuste, rahvusvahelise korra ja institutsioonide eest ning jätkates teadlikult ülemaailmse toidukriisi süvendamist, tekitades kogu maailmas nälga ja kannatusi, märkis komisjon.

Seimi väliskomisjon teatas avalduses, et Venemaa kasutab Ukraina rahva ja relvajõudude demoraliseerimise katsetes kannatusi ja hirmutamist instrumendina, halvates sellega riigi suutlikkust Ukraina okupeerimise käigus.

Parlamendiliikmed peavad Venemaa poliitilistel eesmärkidel teostatavat vägivalda tsiviilisikute vastu terrorismiks ja Venemaad terrorismi toetavaks riigiks ning kutsuvad teisi sarnaselt mõtlevaid riike üles seda arvamust avaldama.
Väljendades solidaarsust Ukraina rahvaga nõustus Seimi väliskomisjon suunama vastava avalduse arutamiseks eelseisvale Seimi istungile.

NordenBladet – Läti liiklusohutusamet plaanib sel aastal hakata kiiruskaamerate kõrval paigaldama teedele ka süsteeme, mis teeksid kindlaks autode keskmise kiiruse läbitud lõigul.

Läti riigiteede amet (LVC) on määratlenud 16 prioriteetset etappi, millele paigaldatakse keskmise kiiruse kontrollsüsteem, vahendas Läti rahvusringhäälingu uudistepoortaal LSM.lv Läti televisiooni teadet esmaspäeval.

“Käimas on läbirääkimised pakkujatega ja dokumentide kooskõlastamine. Eeldame hanke lõpuleviimist lähiajal ning saame planeerida, et esimesed etapid saavad valmis selle aasta lõpus: novembris ja detsembris. Järgmise aasta aprilli lõpuks saaksime kõik 16 esmatähtsat etappi keskmise kiiruse mõõtmise süsteemiga varustada,” ütles Läti riigiteede ameti esindaja Anna Kononova.

Lätis on juba mõnda aega käinud arutelud, et liiklusohutuse parandamiseks paigaldada teedele keskmise kiiruse kontrollisüsteemid. Projekt kavatseti ellu viia 2021. aastal, seejärel lükati see 2022. aasta suvesse, kuid nüüd paistab, et see suudetakse käivitada aasta lõpus, vahendas LSM.lv.

Läti liiklusohutusameti (CSDD) andmetöötlusosakonna juht Juris Kreicbergs ütles, et kuni 8. juunini oli Läti liiklussurmade arv rekordiliselt madal, kuid suvega muutus olukord järsult. “Siis oli ligi kaks nädalat, kus keskmiselt oli üks liiklussurm päevas, mis on samasugune tase nagu aastatel 2007-2008. Siis oli väike paus, kuid õnnetused algasid uuesti juulis,” rääkis Kreicbergs.

“Kõige rohkem hukkub inimesi liikluses väljaspool asulaid, asfaltteedel, kuiva ilmaga, päevasel ajal, hea nähtavusega, kui on kõik võimalused kiiresti sõita, ” ütles Kreicbergs.

Kreicbergsi ja teiste ekspertide hinnangul aitaks keskmise kiiruse mõõtmise süsteemi kaamerate kasutuselevõtt oluliselt kaasa liiklusohutuse parandamisele. Üks selline radar asus pilootprojektina Tinuži maanteel ja tulemused olid paljulubavad, kuid projekt jäi siis soiku, kirjutas LSM.lv

Keskmise kiiruse mõõtmise süsteem erinevad üksikutest kiiruskaameratest selle poolest, et kaamerad on teelõigul kahes kohas. Autosid jälgitakse mõlemas punktis ja nende punktide vaheline keskmine kiirus arvutatakse kahest kaamerast saadud andmete tulemusel, nii et sõidukid ei saaks kaamerast möödudes lihtsalt kiirust aeglustada ja seejärel kiirendada tagasi üle lubatud kiiruse.

NordenBladet – Lätis toimuvad 1. oktoobril parlamendivalimised ning alates 13. juulist hakkab keskvalimiskomisjon vastu võtma erakondade nimekirju. Nimekirjade esitamine kestab 13. juulist 2. augustini. Mõned parteid on juba oma nimekirjade üksikasjad avaldanud, vahendas LSM.

Valimiskomisjoni juhi Kristine Berzina sõnul esitati neli aastat tagasi 16 nimekirja, tõenäoliselt sel aastal esitatakse 10 nimekirja.

Hääletamise kord on sarnane nagu viimastel kohalikel valimistel. Esimest korda saab parlamendivalimistel kasutada passi asemel isikutunnistust (ID kaart). Samuti ei pea esitama enam spetsiaalset valijakaarti. Internetis hääletamist ei toimu, kuid toimub eelhääletamine.

Järgmiste parlamendivalimiste raames valitakse 14. Läti parlamendi koosseis. Parlamenti valitakse 100 saadikut. Lätis on viis valimisringkonda.

Kandidaatide nimekirja võivad esitada kõik registreeritud erakonnad, mis on asutatud vähemalt üks aasta enne valimisi ja millel on vähemalt 500 liiget.

Lätis on alates aprillist kasvanud kindla eelistuseta valijate ja valimistel mitte hääletamist kavatsejate osakaal.