NordenBladet — USA presidendiks naasev Donald Trump rääkis teisipäeval, 7. jaanuaril oma Floridas asuvas Mar-a-Lago residentsis rääkinud ajakirjanduse esindajatega.
Trump teatas, et ei välista sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa ja Panama USA kontrolli alla saamiseks, vahendab Yle.
Ma ei kavatse seda teha. Aga peab võibolla tegutsema. Panama kanal on meie riigi jaoks eluliselt tähtis. Gröönimaad on riikliku julgeoleku eesmärkidel vaja, ütles Trump.
Trump ütles, et kaalub ka majandussanktsioonide kehtestamist Taani vastu, kui ta on Gröönimaa üleandmise vastu. Gröönimaa on Taanile kuuluv territoorium.
Tulevase presidendi kommentaarid on tekitanud segadust. Muuhulgas on sotsiaalmeedias asjas seisukoha võtnud Rootsi endine peaminister Carl Bildt.
Bildti sõnul kahjustavad Trumpi hiljutised kommentaarid ja tema poja visiit Gröönimaale USA ja Taani suhteid.
Trump juuniori neljatunnine eravisiit Nuuki koos isa üsna enesekindlate kommentaaridega USA soovide kohta Gröönimaa suhtes oli mingil määral poliitiline tuumapommi heitmine partneri Taani vastu, kirjutab Bildt.
Varem on Trump kaalunud ka Kanada liitmist USA-ga. Trump teatas aga pressikonverentsil, et ei kasuta Kanada vastu sõjalist jõudu.
Me usaldame majanduse jõudu, ütles ta.
Ta kordas ka oma kavatsust kehtestada nii Mehhikole kui ka Kanadale tohutud impordimaksud.
NATO riigid peaksid kulutama viis protsenti oma rahvuslikust kogutoodangust sõjalisteks kulutusteks, nõudis ta. Praegu on NATO eesmärk kaks protsenti.
Trump kommenteeris oma kõnes muu hulgas Valge Maja esmaspäevast teadet, mille kohaselt kavatseb ametist lahkuv president Joe Biden keelata uued avamere nafta- ja gaasipuurimised enamikul USA rannikualadest.
Trumpi sõnul ei jää puurimiskeeld tema presidendiks olemise ajal kehtima.
„Ma tühistan selle kohe. Oma esimesel päeval tühistan laialdased nafta- ja gaasipuurimiskeelud avamerel,” ütles Trump.
Trump kinnitas, et tema ajal tuuleenergiat energiatootmises ei suurendata. Selle asemel ütles ta, et avab Alaskal asuva tohutu Arctic National Wildlife Refuge’i kaubanduslikuks kasutamiseks.
Trump teatas ka, et kavatseb presidendina muuta Mehhiko lahe nime Ameerika laheks.
Pressikonverents oli Trumpile teine pärast 5. novembril toimunud presidendivalimiste võitu.
The Trump Jr four hour privat visit to Nuuk , accompanied by rather assertive comments by his father on ambitions for , was something of a political nuclear detonation in the relation to the ally. pic.twitter.com/PZyx2KvORp — Carl Bildt (@carlbildt) January 7, 2025
Avafoto: USA president Donald Trump (Wikipedia/White House/Daniel Torok)
NordenBladet — On suur oht, et Atlandi ookeanis toimiv kliimat reguleeriv tsirkulatsioonisüsteem (nimetatud AMOC-iks) võib järgmiste aastakümnete jooksul kokku kukkuda. See süsteem aitab hoida mõõdukaid temperatuure Euroopas ja toob troopilist soojust põhja poole. Kui see tsirkulatsioon nõrgeneb või peatub, võivad temperatuurid Euroopas järsult langeda ja kliima muutuda väga külmaks.
Kogu maailma kliimat mõjutav süsteem on värske uuringu järgi kokkuvarisemisohus juba 2030. aastate lõpus. Uuringut ei ole veel eelretsenseeritud.
Tegemist on nn Atlandi termohaliintsirkulatsiooniga, mida tuntakse lühendiga Amoc. Tsirkulatsiooni nõrgenemise eest on hoiatatud juba mitu aastat.
Tänu tsirkulatsioonile transporditakse näiteks sooja merevett põhjapoolsematelt troopilistelt laiuskraadidelt. Lühiajaliselt võimaldab tsirkulatsioon põhjas elamiskõlblikke tingimusi, lõunas aga mõõdukalt kõrgeid temperatuure.
Tsükkel on aeglustunud muuhulgas merevee temperatuuri tõusu ja soolsuse muutuste tõttu.
Hiljutise uuringu põhjal võib kokkuvarisemine toimuda aastatel 2037–2064, tõenäoliselt umbes 2050. aastaks. Kui see juhtub, võib see põhjustada tõsiseid muutusi kliimas ja ilmastikus üle kogu maailma, tuues Euroopasse palju külmema kliima ja laienedes liustikena lõuna poole.
Teadlane Stefan Rahmstorf kommenteeris uuringut CNN-ile. Tema sõnul on kokkuvarisemise ajastuse hindamine uus samm tsükli uurimisel.
Paar aastat tagasi arutasime, kas see üldse juhtub. Nüüd tundub palju tõenäolisem, et see juhtub, rääkis ta.
Rahmstorf ei osalenud viimases uuringus.
Kui see siiski juhtub, võib kokkuvarisemine põhjustada katastroofilisi muutusi kogu Maa kliimas ja ilmastikutingimustes.
Kokkuvarisemise korral langeb temperatuur Euroopas järsult.
Pärast kokkuvarisemist hakkab põhjapolaarjää lõuna suunas laienema ja umbes saja aasta pärast ulatub liustik Inglismaa lõunarannikule.
Iltalehti intervjueeris eelmise, 2023. aasta veebruaris Soome ilmateenistuse teadurit Mika Rantaneni Amoci kokkuvarisemise tagajärgede kohta. Rantanen kommenteeris toona ajakirjas Science avaldatud uurimust.
Uuringus toodud kaarti tõlgendades langevad Soome keskmised temperatuurid 10–20 kraadi võrra, ütles Rantanen.
Viimaste uuringute kohta tuleb märkida, et mudelid ei võta arvesse näiteks Gröönimaa liustiku sulamise mõju Amoci kokkuvarisemisele.
Varem on palju räägitud kliima soojenemisest. Kuidas saame korraga rääkida kliima soojenemisest ja AMOC-ist, mis kliima väga külmaks võib muuta?
Kliima soojenemise tõttu ongi oodata, et temperatuurid tõusevad globaalselt ja paljudes piirkondades muutub elamine raskemaks, näiteks Lõuna-Euroopas (Hispaanias). Samas käib AMOC-i (Atlandi ookeani tsirkulatsioonisüsteemi) kokkuvarisemise oht ja kliima soojenemine omavahel käsikäes ning tekitab keerulise, lausa vastandliku olukorra.
Kuidas need kaks asja on seotud?
Kliima soojenemine: Globaalne kliima soojeneb kasvuhoonegaaside tõttu, mis põhjustab jää sulamist, sealhulgas Gröönimaa liustikel. See sulamisvesi mõjutab AMOC-i soolsust ja tihedust, mis on oluline osa süsteemi toimimises.
AMOC-i võimalik kokkuvarisemine: Kui tsirkulatsioon nõrgeneb või peatub, siis sooja vee voog põhja poole väheneb. See võib kaasa tuua piirkondliku jahenemise, eriti Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, isegi kui globaalne temperatuur tervikuna tõuseb.
Tagajärjed erinevates piirkondades:
Euroopa põhjaosa võib kogeda järsku jahenemist ja isegi talvisemaid tingimusi, kui AMOC kokku kukub.
Lõuna-Euroopa ja teised piirkonnad tunnevad siiski kliima soojenemise mõjusid, mis võivad muuta osad piirkonnad kuumemaks ja elamiskõlblikuks.
Seega võib korraga toimuda nii globaalne kliima soojenemine kui ka piirkondlik jahtumine mõnes Põhja-Euroopa piirkonnas, kui tsirkulatsioonisüsteem kokku variseb. See on keeruline ja vastuoluline nähtus, aga teadlased on hakanud arvama, et need mõjud võivad esineda samaaegselt.
NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar, mis asub Põhja- Ameerika ja Euroopa vahel. Geograafiliselt kuulub see saar Põhja-Ameerikasse, aga poliitiliselt ja ajalooliselt pigem Euroopasse. Ülejäänud põhjapoolkera maadest erineb Gröönimaa selle poolest, et on siiani kaetud peaaegu täielikult mandrijääga. Seal on endiselt jääaeg, mis mujal põhjalas lõppes juba ligi 10 000 aastat tagasi.
Geograafia
Gröönimaa (Taanile kuuluv autonoomne territoorium) pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale.
Gröönimaa kõige lõunapoolsem punkt, Nunap Isua (Kap Farvel), asub laiuskraadil 59° 47´ , mis asub peaaegu samal laiusel kui Tallinn. Vaid 730 kilomeetrit Põhjapoolusest asuv Kap Morris Jesup (83° 39´ ) on saare kõige põhjapoolsem punkt. Muudest Gröönimaa strateegilistest mõõtudest tuleks ära mainida, et suurim pikkus põhja-lõunasuunas on 2670 km ja suurim laius ida-lääne suunal on 1200 km. Saare kõrgeimad mäed asuvad idarannikul Gunnbj¸rns Fjeld (3693 m) ja Mont Forel (3360 m).
Ilmastik
Gröönimaa ilmastiku muudab arktiliseks sisemaa mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Põhja-Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on sademete hulk üsna vähene. Lõuna-Gröönimaal on valitsevaks madalrõhkkond, mis põhjustab sademete suure hulga aastaringselt. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC.
Idaranniku tingimusi mõjutab oluliselt Ida-Gröönimaa merehoovus, mis toob jahedat vett ja suuri jäämägesid pooluse aladelt mööda rannikut lõunasse. See põhjustab ka suuri takistusi mereliiklusele. Samad probleemid on ka Lõuna-Gröönimaal, aga läänerannikul on tänu soojema veega Lääne Gröönimaa hoovusele meri avatud ja laevatatav peaegu aastaringselt. Disko lahest põhjapoole meri on jäävaba vaid suvekuudel, mid enam põhjapoole, seda lühemaks jäävaba aeg jääb.
Loomastik
Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike.
Taimestik
Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne.
Rahvastik
Gröönimaal elab umbes 56 000 inimest. Asustustihedus on 0.026 elanikku ruutkilomeetrile, 0.14 kui sisemaa mandrijääd ei arvestata. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist.
45 000 inimest elab linnades. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulad on veel : Qaqortoq, Maniitsoq, Sisimiut, Aasiaat ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel.
Vaata ülevaadet Nuukist – Gröönimaa suurimast linnast:
Ajalugu
Esimesed asukad tulid Gröönimaale läänest üle jäätunud Davise väina umbes 4500 aastat tagasi. Saabusid ja lahkusid. Sama kordus veel neljal korral järgmise kolme tuhande aasta jooksul ja nii olid Idependence-, Saqqaq- ja Dorset- kultuurid jätnud oma jäljed praeguseaja arheoloogidele kaevamiseks.
Lõpuks, umbes aastal 1000 saabus läänest Thule-rahvas, kes seekord purjetas üle avamere. Nad asustasid suure osa Gröönimaast ja jõudsid isegi idarannikule. Suurt osa Gröönimaa praegusest rahvastikust peetakse Thule-rahva järeltulijaiks.
Samaaegselt jõudis Gröönimaale veel teinegi seltskond maadeavastajaid. Nimelt viiking Erik Punane, kes oli maalt välja saadetud, purjetas koos oma kaaskonnaga 985 aastal Skandinaaviast läbi Islandi Gröönimaale. Erik Punane on mees, kellelt Gröönimaa sai oma nime.
Esimesed Gröönimaa ületused
Kohalikud eskimod ei üritanudki sisemaad uurida, nende arvates elasid seal pahad hinged. Eurooplased olid need, kes lootsid sisemaal leida seninägemata rikkusi.
Aastal 1728 saadeti Taanist Claus Paarss Gröönimaad ületama “maksku mis maksab” ja samas oli tema ülesanne ka otsida võimalikke rikkusi. Esimene retk lõppes juba paari tunni pärast, kui ta oma hobustega hiiglasliku jääprao äärele saabus. Järgmine aasta ta üritas uuesti, kuid kuna 3 päeva jooksul ei näinud ta muud kui ainult tühjust, siis pööras ta tagasi.
Nädalase retke sisemaale tegi ka kohalik kaupmees Lars Dalager aastal 1751, kuid kehva varustuse ja halva ilma tõttu pööras ta samuti tagasi.
Kuna rikkusi ei leitud ei tundnud liustiku ületamise vastu järgmised 100 aastat keegi huvi. Pärast seda üritasid uuesti nii taanlased, rootslased kui norralased ja ka koos eskimodega ning ka ameeriklane R.E. Peary (hilisem põhjapooluse esmavallutaja), kuid keegi ei jõudnud kaugemale kui paarsada kilomeetrit rannikust. Lõpuks 1888 aasta suve lõpul õnnestus norralasel Fridtjof Nansenil koos oma 5 liikmelise rühmaga jääliustik ületada.
Vaata ka:
Avafoto: Gröönimaa, NordenBladet Rohkem infot Gröönimaa kohta leiate SIIT
