NordenBladet – Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen teatas teisipäeval Kopenhaagenis toimunud pressikonverentsil, et saar soovib jätkata Taani Kuningriigi koosseisus, lükates sellega selgesõnaliselt tagasi võimaluse liituda Ameerika Ühendriikidega.
Ametlik avaldus tehti vastusena USA presidendi Donald Trumpi hiljutistele ähvardustele ja spekulatsioonidele Taani autonoomse piirkonna võimaliku ülevõtmise osas. Ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga rõhutas Nielsen olukorra tõsidust ja vajadust selgeks seisukohavõtuks.
“Oleme silmitsi geopoliitilise kriisiga ja kui peame siin ja praegu valima Ühendriikide ja Taani vahel, valime Taani,” deklareeris peaminister Nielsen.
Ees seisavad kõrgetasemelised kõnelused Washingtonis
Pingelise olukorra lahendamiseks on alustatud diplomaatilisi samme. Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen teatas teisipäeval, et sõidab koos oma Gröönimaa ametivennaga Washingtoni, et kohtuda kolmapäeval Valges Majas Ameerika Ühendriikide tippjuhtidega.
Kavas on kohtumine USA asepresidendi JD Vance’i ja välisministri Marco Rubioga. Rasmusseni sõnul on visiidi eesmärk viia avalik retoorika konkreetsete läbirääkimiste laua taha.
“Taotlesime kohtumist, et viia kogu arutelu nõupidamisruumi, kus on võimalik teineteisele silma vaadata ja need küsimused läbi rääkida,” selgitas Rasmussen kohtumise tagamaid.
Avafoto: Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen (NordenBladet)
NordenBladet — Mitmete uuringute kohaselt võib suur ookeanihoovuste süsteem kokku kukkuda. See võib kaasa tuua dramaatilised tagajärjed ja ka Soomes võib temperatuur kümnete kraadide võrra langeda.
Soome ilmateenistuse grupijuht ja eriteadlane Joonas Merikanto ütleb, et muutust pole kohe oodata, vahendab Ilta-Sanomat.
Merehoovustes on märgatav trend, et need nõrgenevad. Kuid neil pole praegu kliimale dramaatilist mõju. Kui kollaps juhtub, on sellel suur mõju, ütleb Merikanto.
Ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus hoiatavad teadlased, et Atlandi ookeani hoovuse süsteemi (AMOC) kadumisel võivad olla katastroofilised tagajärjed.
Kui see juhtub, oleksid Soomes hoopis teised tingimused, ütleb Merikanto.
Hoovused mõjutavad kogu maailma kliimat. Näiteks Golfi hoovus, mis soojendab ka Soomet, on osa hoovustest.
Mered mõjutavad kliimatingimusi ning koos merehoovustega tuuakse soojust atmosfääri ja sealt koos tuultega Soome.
Hoovused kannavad ookeanides suurel hulgal energiat ekvaatorilt põhja poole. Merikanto sõnul toimivad hoovused kahel viisil, need justkui reageerivad temperatuuride erinevustele ja vee soolsuse erinevustele.
Vooluhulkade vähenemise tagajärjel võib temperatuur mõnel pool Euroopas langeda sajandi jooksul kuni 30 kraadi võrra, selgub uuringust. Lõunapoolkeral tõuseks temperatuur järsult.
Ükski kohanemisvahend ei suuda nii kiirele temperatuurimuutusele vastu pidada, kirjutavad teadlased CNN-i teatel.
Ka viimased uuringud on andnud murettekitavaid märke, et hoovused on muutuste suhtes tundlikumad kui seni arvatud.
Atlandi ookeani hoovus on kliimasüsteemi võimalik pöördepunkt, mis võib muutuda globaalse soojenemise ja Gröönimaa sulamise tagajärjel, ütleb Merikanto.
Lahtiseks jääb tema sõnul küsimus, kas hirmutav muutus tuleb selle sajandi jooksul.
Teadlased on hoovuste nõrgenemise eest hoiatanud juba pikka aega. Kliimamuutus soojendab ookeani ja sulatab jääd, mis häirib sooja ja soola tasakaalu meres. Tasakaal määrab hoovuste tugevuse.
Näiteks Gröönimaa sulades lisandub palju magedat vett, mis vähendab vee soolsust, mis pidurdab tulevast merevoolu, ütleb Merikanto Soome meteoroloogiainstituudist.
Temperatuurid on kogu maailmas juba tõusnud. Soome meteoroloogiainstituudi avaldatud pressiteate kohaselt on Soomes täheldatud rekordiliselt soojadel kuudel globaalset soojenemist. Näiteks 2023. aasta september oli Helsingi mõõtmisajaloos kõige oojem.
Meil oli eelmine aasta tõesti murettekitav. Aasta oli kogu maailmas rekordiliselt soe, ütleb Merikanto.
Rekordisoe aasta tuli tema sõnul veidi ootamatult ning algselt pidi rekordsoe olema vaid 2024. aasta.
„On väga üllatav, kui tänavu ühtegi rekordit ei purustata,” ütleb Merikanto.
Ajakirjas Atmospheric Science Letters avaldatud uurimuse kohaselt muutsid inimtegevusest tingitud kliimamuutused rekordiliselt sooja kuu umbes 1,4 kraadi võrra soojemaks ja kümme korda tõenäolisemaks võrreldes kliimamuutusteta olukorraga.
Eeslmise, 2023. aasta september oli kogu maailmas rekordiliselt soe. Uuringu kohaselt on kliimamuutuste mõju näha ka teistel kuudel.
Kaisaniemi ilmajaamas oli kuu keskmine temperatuur 15,8 kraadi, mis ületas 1934. aastast pärit senise rekordi ligi kraadi võrra.
Merikanto sõnul ei ole kliimamuutuste mõju Soomes elanikkonnale nii kahjulik kui mitmel pool mujal.
Üleujutuste ja kuumalainete tõttu sureb praegu märkimisväärsel hulgal inimesi. Süsteem läheb sassi ja see on lahutamatu osana seotud looduse kadumisega, ütleb Merikanto.
Paljud teadlased usuvad, et AMOC aeglustub kliimamuutuste tõttu ja võib isegi peatuda.
Hoovused kannavad sooja vett troopikast kauge Põhja-Atlandi poole, kus vesi jahtub ja muutub soolasemaks. Pärast seda vajub see sügavale merre ja suundub lõunasse.
See [uuring] kinnitab, et AMOC-il on murdepunkt, mille järel see laguneb, kui Põhja-Atlandi ookeani lahjendatakse mageveega, ütleb Stefan Rahmstorf, kes CNN-i andmetel uuringus ei osalenud.
Siiski jääb ebaselgeks, millal ja kui kiiresti võib ookeanihoovuste kadumine toimuda. Atlandi ookeani hoovusi on tähelepanelikult jälgitud alles alates 2004. aastast. Küll aga on teada, et vool on varemgi nõrgenenud, näiteks jääaegadel.
Aegridade jooksul on täheldatud selget ookeanihoovuste nõrgenemist, kuid kuna aegrida on lühike, on raske öelda, mis on loomulik variatsioon ja mis kadumine, leiab Soome meteoroloogiainstituudi asjatundja Merikanto.
Siiski on uuringute järgi juba märke voolusüsteemi hääbumisest.
Merikanto sõnul on üheks selliseks näitajaks see, et loomulik varieeruvus erinevate aastate vahel on suurenenud ja see võib ennustada suuremat muutust tulevikus.
Aastal 2021. aastal avaldatud varasema uuringu kohaselt on voolusüsteem nõrgem kui kunagi varem tuhande aasta jooksul.
Eelmise, 2023. aasta juulis avaldatud uuringu kohaselt võib AMOC kokku kukkuda sajandi keskel või juba 2025. aastal Samas on uuring pälvinud ka kriitikat.
NordenBladet — Prantsusmaa on arutanud Taaniga vägede saatmist Gröönimaale vastuseks USA presidendi Donald Trumpi korduvatele ähvardustele Taani territoorium annekteerida, ütles Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot.
Barrot ütles intervjuus Prantsusmaa raadiole Sud, et Prantsusmaa „hakkas Taaniga [vägede paigutamist] arutama, kuid Taani ei soovinud selle ideega edasi minna, vahendab Politico.
Barrot’ kommentaarid tulid ajal, mil Taani peaminister Mette Frederiksen tuuritab Euroopa pealinnades, et koguda liitlaste toetust Trumpiga suhtlemisel.
Äsja ametisse astunud USA president on hakanud üha enam keskenduma Arktika tohutu saare hõivamisele ega ole välistanud sõjalise jõu või majandusliku sunni kasutamist, et see hiljem Taanilt ära võtta.
Frederiksen viibis teisipäeva hommikul Berliinis ja Pariisis, et vestelda vastavalt Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ning kohtub Brüsselis NATO peasekretäri Mark Rutte’ga.
„Kui Taani kutsub abi, on Prantsusmaa kohal,” ütles Barrot. „Euroopa piirid on suveräänsed, olgu see siis põhi, lõuna, ida ja lääs… keegi ei saa lubada endale meie piiridega jamada.”
Barrot ütles ka, et esmaspäeval Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel avaldasid tema kolleegid Kopenhaagenile väga tugevat toetust ja „olid valmis kaaluma [vägede saatmist]”, kui vaja.
Prantsusmaa välisminister aga ütles, et ta ei usu, et USA ründab Gröönimaad. „Seda ei juhtu, inimesed ei tungi EL-i territooriumile,” ütles ta.
Avafoto: Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot (NordenBladet)
NordenBladet — Taani tugevdab oma sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas, ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen avalik-õigusliku ringhäälingu DR teatel pressikonverentsil. Taani peamised parteid on selles küsimuses kokkuleppele jõudnud.
Taani investeerib Arktika piirkonna ehk Gröönimaa, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani põhjaosa kaitsesse 14,6 miljardit krooni ehk umbes kaks miljardit eurot.
Raha saavad muu hulgas kolm uut Arktika sõjaväelaeva ja kaks kaugmaadrooni. Taani suurendab ka satelliitseiret ja maapealseid andureid. Gröönimaalastele pakutakse veelgi rohkem kriisikoolitust, et kindlustada saare enesemääramisõigus.
Esimesed laevad võivad valmis saada viie-kuue aasta pärast, hindas Taani Rahvapartei kaitseesindaja Alex Ahrendsten pressikonverentsil, teatas DR. Need asendavad praegu kasutusel olevaid vanu laevu.
Kaitseminister Lund Poulseni sõnul on praegu väljakuulutatud investeeringud alles algus ning osapooled peavad suveks läbi rääkima lisarahastusest.
Taani on sattunud välispoliitilisse kriisi, kui president Donald Trump on nõudnud Taanile kuuluva Gröönimaa USA osaks saamist. Nõudmist on põhjendatud USA julgeoleku ja riiklike huvidega. Venemaa ja Hiina on samuti väga huvitatud Arktika piirkonnast ja selle loodusvaradest.
Kaitseminister Lund Poulsen ei vastanud pressikonverentsil otseselt küsimusele, kas Taani uutest investeeringutest piisab Trumpi rahustamiseks.
„Oluline on öelda, et peame tegema koostööd oma teiste Arktika liitlastega, Kanada, Norra ja Ameerika Ühendriikidega,” ütles Lund Poulsen.
Avafoto: Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen (NordenBladet)
NordenBladet – Taani valitsus kutsus hiljuti kokku erakorralise kriisikoosoleku, et arutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusi Gröönimaa kohta.
Trump on väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, ning ei ole välistanud sõjaliste või majanduslike meetmete kasutamist selle saavutamiseks.
Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen rõhutas, et kuigi Gröönimaal on õigus iseseisvuda, ei tähenda see, et sellest saaks USA osa.
Taani peaminister Mette Frederiksen lisas, et Taani ei soovi eskaleerida sõnasõda Trumpiga ning on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktikas.
Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on ulatuslik isevalitsus. Viimastel aastatel on saarel kasvanud iseseisvuspüüdlused, mida juhib peaminister Mute Egede valitsus. Peaminister Egede on kinnitanud, et Gröönimaa kuulub gröönlastele ning iseseisvuspüüdlused on jätkuvalt päevakorras.
Gröönimaa peaminister on rõhutanud, et saar ei ole müügiks ning soovib jätkata koostööd USA-ga senistel alustel.
Taani on tunnistanud, et on pikka aega eiranud Gröönimaa kaitsevajadusi, ning on nüüd otsustanud investeerida saare kaitsevõimekuse tugevdamisse, et tagada piirkonna julgeolek.
Taani valitsus rõhutas Gröönimaa õigust ise oma tuleviku üle otsustada, kuid on samas selgelt väljendanud, et saare liitumine USA-ga ei ole võimalik. Taani ja Gröönimaa juhid on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktika piirkonnas, kuid rõhutavad, et Gröönimaa ei ole müügiks ning soovivad säilitada senised partnerlussuhted.
