NordenBladet — On suur oht, et Atlandi ookeanis toimiv kliimat reguleeriv tsirkulatsioonisüsteem (nimetatud AMOC-iks) võib järgmiste aastakümnete jooksul kokku kukkuda. See süsteem aitab hoida mõõdukaid temperatuure Euroopas ja toob troopilist soojust põhja poole. Kui see tsirkulatsioon nõrgeneb või peatub, võivad temperatuurid Euroopas järsult langeda ja kliima muutuda väga külmaks.

Kogu maailma kliimat mõjutav süsteem on värske uuringu järgi kokkuvarisemisohus juba 2030. aastate lõpus. Uuringut ei ole veel eelretsenseeritud.

Tegemist on nn Atlandi termohaliintsirkulatsiooniga, mida tuntakse lühendiga Amoc. Tsirkulatsiooni nõrgenemise eest on hoiatatud juba mitu aastat.

Tänu tsirkulatsioonile transporditakse näiteks sooja merevett põhjapoolsematelt troopilistelt laiuskraadidelt. Lühiajaliselt võimaldab tsirkulatsioon põhjas elamiskõlblikke tingimusi, lõunas aga mõõdukalt kõrgeid temperatuure.

Tsükkel on aeglustunud muuhulgas merevee temperatuuri tõusu ja soolsuse muutuste tõttu.

Hiljutise uuringu põhjal võib kokkuvarisemine toimuda aastatel 2037–2064, tõenäoliselt umbes 2050. aastaks. Kui see juhtub, võib see põhjustada tõsiseid muutusi kliimas ja ilmastikus üle kogu maailma, tuues Euroopasse palju külmema kliima ja laienedes liustikena lõuna poole.

Teadlane Stefan Rahmstorf kommenteeris uuringut CNN-ile. Tema sõnul on kokkuvarisemise ajastuse hindamine uus samm tsükli uurimisel.

Paar aastat tagasi arutasime, kas see üldse juhtub. Nüüd tundub palju tõenäolisem, et see juhtub, rääkis ta.

Rahmstorf ei osalenud viimases uuringus.

Kui see siiski juhtub, võib kokkuvarisemine põhjustada katastroofilisi muutusi kogu Maa kliimas ja ilmastikutingimustes.

Kokkuvarisemise korral langeb temperatuur Euroopas järsult.

Pärast kokkuvarisemist hakkab põhjapolaarjää lõuna suunas laienema ja umbes saja aasta pärast ulatub liustik Inglismaa lõunarannikule.

Iltalehti intervjueeris eelmise, 2023. aasta veebruaris Soome ilmateenistuse teadurit Mika Rantaneni Amoci kokkuvarisemise tagajärgede kohta. Rantanen kommenteeris toona ajakirjas Science avaldatud uurimust.

Uuringus toodud kaarti tõlgendades langevad Soome keskmised temperatuurid 10–20 kraadi võrra, ütles Rantanen.
Viimaste uuringute kohta tuleb märkida, et mudelid ei võta arvesse näiteks Gröönimaa liustiku sulamise mõju Amoci kokkuvarisemisele.

Varem on palju räägitud kliima soojenemisest. Kuidas saame korraga rääkida kliima soojenemisest ja AMOC-ist, mis kliima väga külmaks võib muuta?

Kliima soojenemise tõttu ongi oodata, et temperatuurid tõusevad globaalselt ja paljudes piirkondades muutub elamine raskemaks, näiteks Lõuna-Euroopas (Hispaanias). Samas käib AMOC-i (Atlandi ookeani tsirkulatsioonisüsteemi) kokkuvarisemise oht ja kliima soojenemine omavahel käsikäes ning tekitab keerulise, lausa vastandliku olukorra.

Kuidas need kaks asja on seotud?

  • Kliima soojenemine: Globaalne kliima soojeneb kasvuhoonegaaside tõttu, mis põhjustab jää sulamist, sealhulgas Gröönimaa liustikel. See sulamisvesi mõjutab AMOC-i soolsust ja tihedust, mis on oluline osa süsteemi toimimises.
  • AMOC-i võimalik kokkuvarisemine: Kui tsirkulatsioon nõrgeneb või peatub, siis sooja vee voog põhja poole väheneb. See võib kaasa tuua piirkondliku jahenemise, eriti Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, isegi kui globaalne temperatuur tervikuna tõuseb.

Tagajärjed erinevates piirkondades:

  • Euroopa põhjaosa võib kogeda järsku jahenemist ja isegi talvisemaid tingimusi, kui AMOC kokku kukub.
  • Lõuna-Euroopa ja teised piirkonnad tunnevad siiski kliima soojenemise mõjusid, mis võivad muuta osad piirkonnad kuumemaks ja elamiskõlblikuks.

Seega võib korraga toimuda nii globaalne kliima soojenemine kui ka piirkondlik jahtumine mõnes Põhja-Euroopa piirkonnas, kui tsirkulatsioonisüsteem kokku variseb. See on keeruline ja vastuoluline nähtus, aga teadlased on hakanud arvama, et need mõjud võivad esineda samaaegselt.

Avafoto: NordenBladeti digiarhiiv