NordenBladet – Gröönimaa on planeedi suurim saar, mis toimib sillana Vana ja Uue Maailma vahel. See on Arktika süda, mis on pindalalt hiiglaslik, kuid rahvastikult üks maailma väiksemaid riike (ca 56 836 elanikku). See on maa, kus geograafia dikteerib elutingimusi karmimalt kui kusagil mujal põhjapoolkeral.

Põhjala valge hiiglane: Faktid Gröönimaa, maailma suurima saare kohta

Maadeavastusloos ja geograafias tekitab Gröönimaa tihti aukartust ja segadust. Kaartidel näib ta sageli sama suur kui Aafrika, kuigi tegelikkuses on see “vaid” moonutus. Siiski on tegemist planeedi vaieldamatu rekordimehega.

Alljärgnevalt vaatleme faktidele tuginedes, miks Gröönimaa kannab maailma suurima saare tiitlit ja kuhu ta tegelikult kuulub.

1. Suurus: Saarte kuningas, mitte manner

Paljud küsivad, miks Austraalia (pindala ca 7,7 miljonit km²) ei ole maailma suurim saar. Vastus peitub geoloogilises klassifikatsioonis: Austraaliat loetakse omaenda kontinendiks (mandriks) tänu tema suurusele ja eraldiseisvale tektoonilisele plaadile. Gröönimaa on aga suurim maismaatükk, mis klassifitseerub saareks.

Saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Põhjapoolseim punkt on maailma põhjapoolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest (sellest põhja pool on väikesi saari (nt Kaffeklubben) ja vahel ka “ajutisi” kruusasaarekesi, mis võivad ulatuda veel põhjapoolsemale.). Lõunapoolseim punkt on Nunap Isua neem (varasema nimega Farveli neem), mis paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil.

Statistiline ülevaade:

• Pindala: 2 166 086 km²

• Võrdlus Eestiga: Gröönimaa on Eestist (45 339 km²) ligikaudu 48 korda suurem.

• Võrdlus lähima konkurendiga: Maailma suuruselt teine saar on Uus-Guinea (Indoneesia/Paapua Uus-Guinea). Gröönimaa on Uus-Guineast peaaegu kolm korda suurem.

2. Jää domineerimine: Maa, mida pole näha

Gröönimaa suurus on petlik, sest suurem osa sellest on elamiskõlbmatu.

• Jääkilp: Ligikaudu 81% saarest on kaetud jääga. See tähendab, et “jäävaba” ala on vaid umbes 410 000 km² (umbes Rootsi suurune ala).

• Jää maht: Gröönimaa jääkilp sisaldab umbes 10% kogu maailma mageveevarudest. Kui see kõik sulaks, tõuseks maailmamere tase hinnanguliselt 7 meetrit.

• Geoloogiline surve: Jää mass on nii tohutu, et see on surunud saare keskosa maapinna allapoole merepinda, moodustades hiiglasliku kausi.

3. Kas Gröönimaa on Skandinaavia, Põhjala või Arktika?

Gröönimaa asukoht ja poliitiline staatus tekitavad tihti terminoloogilist segadust. Teeme mõisted selgeks:

Kas Gröönimaa on Skandinaavia?

EI. Geograafiliselt ega kultuuriliselt ei ole Gröönimaa osa Skandinaaviast. Skandinaavia moodustavad vaid Rootsi, Norra ja Taani.

Kas Gröönimaa on Põhjamaa (Põhjala)?

JAH. Põhjamaad (Nordic countries) on laiem mõiste, mis hõlmab Skandinaaviat pluss Soomet, Islandit ja nende autonoomseid alasid (sealhulgas Gröönimaad ja Fääri saari). United Nations (un.org) nimetas Põhjamaade hulka ka Eesti, Läti ja Leedu. Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomne territoorium, mistõttu on ta poliitiliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud Põhjalaga.

Kas Gröönimaa on Antarktika?

EI. See on levinud eksitus nimede sarnasuse tõttu.

• Arktika (kus asub Gröönimaa) on põhjapolaarala. See on ookean, mida ümbritseb maismaa.

• Antarktika on lõunapolaarala. See on manner, mida ümbritseb ookean. Gröönimaa on Arktika pärl ja inimasustusega piirkond, samas kui Antarktika on asustamata manner lõunapoolusel.

Pealinn: Nuuk
Manner: Põhja-Ameerika
Ametlik keel: Grööni keel
Elanikkond: 56 836 (2024, Maailmapank)
Valuuta: Taani kroon
Pindala: 2,166 miljonit km²

Avafoto: Kulusuk, Gröönimaa (Unsplash)