NordenBladet – Kultuuriminister Piret Hartman allkirjastas käskkirja, millega jagati neljale erameedia ettevõttele miljon eurot toetust venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks.
Postimees Grupp ja Delfi Meedia saavad kumbki 300 000 eurot, Äripäev 217 000 eurot ja Põhjarannik 183 000 eurot, seisab kultuuriministri käskkirjas.
NordenBladet – Eesti suurärimees Urmas Sõurumaale kuuluv ettevõte Forus International ostis 2013. aastal Tauri Kärsoni, Simo Sulevi ja Robert Sarve asutatud autojagamisplatvormi Autolevi. Ostuhinda pole avalikustatud ning tehing vajab konkurentsiameti luba.
Autolevi mullune müügitulu oli 109 300 € ning eelmisel kvartalil töötas seal kaks inimest. Viimase tehinguhinna põhjal oli ettevõtte väärtus 290 000 €. Funderbeami investoritele makstakse tehingu heakskiitmise korral 0,56 eurot osaku kohta. Autolevi asutaja ja tegevjuht Tauri Kärsoni sõnul oli Autolevi instrumendi viimane hind Funderbeamis 0,46 eurot, mis tähendab 21% tootlust võrreldes eelmise turuhinnaga.
Autolevil on veebilehe andmetel Eestis, Lätis ja Soomes 45 000 kasutajat ning valikus üle 2200 sõiduki. 2022. aastal rentisid kasutajad platvormi kaudu oma autosid enam kui poole miljoni euro väärtuses ning see arv kasvab pidevalt. Autolevi abiga on autoomanikel võimalik oma sõidukeid rentides teenida rohkem kui 1000 eurot kuus lisatulu, kuna tavaliselt seisavad autod 90% ajast jõude, samas kui liisingu ja kindlustuse eest tuleb igal aastal tasuda täies ulatuses.
Eesti autorenditurg on alateenindatud, vaatamata üle 600 000 eraauto ja 630 000 juhiloa omanikule. Vähendades eraautode arvu tänavatel, aitavad ühiskasutatavad autoteenused, nagu Autolevi, leevendada selliseid probleeme nagu saaste, liiklusummikud ja parkimisprobleemid. Autolevi soovib teha oma teenuse Forus Internationali abiga lisaks praegusele veebipõhisele platvormile kättesaadavaks ka äpi kaudu.
Autolevi kuulus 2017. aastal Eesti 20 parima startup ettevõtte hulka ning selle arengut on toetanud ingelinvestorid ja üle 200 Funderbeami toetaja.
Avafoto: Urmas Sõõrumaa (NordenBladet)
NordenBladet – Eesti börsiettevõte Coop Pank (CPA1T.TL) vaidlustas tarbijakaitse otsuse ja andis selle maakohtusse, selle asemel et maksta kliendile 17 eurot intressi. Eelmisel aastal kaebas Coop Panga klient tarbijavaidluste komisjonile, et on sõlminud pangaga laste kogumiskonto lepingu. Pärast lepingu lõpetamist ja panga intressimäära muutmist kliendile ebasoodsamaks kandis pank aga kliendile ainult põhisumma, kuid mitte kogunenud intresse 17,21 euro väärtuses.
Pank väitis tarbijavaidluste komisjonile, et tema tüüptingimuste kohaselt ei kuulu laste kogumiskontole kogunenud preemiaintress ja lepingu kehtivuse ajal igapäevaselt arvestatavad intressid tasumisele, kui klient lõpetab lepingu ennetähtaegselt. Pank aga ei andnud komisjonile mingit selgitust, miks ta intressimäära muutis. See osutus hoiustajale kahjulikuks, kuna samale hoiusesummale arvestatud igakuine intress oli varasemast väiksem.
Tarbijavaidluste komisjon otsustas, et lepingu täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, arvestades tavasid ja norme. Komisjon ei aktsepteerinud lepingu oluliste tingimuste, eelkõige intressi ühepoolset muutmist. Komisjoni hinnangul on lapse (kelle nimel kogumiskonto avati) õiguste rikkumine võrreldes teiste hoiustajatega vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu.
Samuti tõi komisjon välja, et hoiustatud raha kuulus hoiustajale (lapsele), mistõttu hoiukonto debiteerimine panga kasuks summas 17,21 € tehti ilma seadusliku aluseta ja hoiustaja õigusi kahjustades. Sellest tulenevalt otsustas komisjon, et kliendi nõue tuleb rahuldada.
Tarbijakaitseseaduse kohaselt on pooltel õigus pöörduda kohtusse, kui nad ei nõustu otsusega. Coop Pank on seda õigust kasutanud ja otsustanud tarbijavaidluste komisjoni otsuse edasi kaevata. Panga kommunikatsioonijuht Katre Tatrik teatas, et Coop pank ei nõustu komisjoni järeldustega ning soovib, et vaidlusaluse tähtaja kehtivuse üle otsustaks kohus. Tatrik kinnitas, et pank on otsuse kohtusse edasi kaevanud. Kuna pank otsustas vaidluse lahedada kohtus, pole ta kliendile intressi siiani välja maksnud, sest tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole enne kohtuotsust veel juriidiliselt jõustunud.
Foto: Väjavõte Coop Panga reklaamvideost
NordenBladet – Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2023. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,139. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9% ja keskmine pension tõuseb 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul.
„On selge, et pensionitõus peab käima koos palkade ja elukalliduse tõusuga, mistõttu on selle aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim. Lisaks aprillist jõustuvale indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused ning 20 eurone erakorraline pensionitõus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 84,67 eurot kõrgem ehk 700,02 eurot. Tõsi, prognoosis olime arvestanud tõusuga 704 euroni, kuid vanaduspensione saame tõsta siiski laekunud sotsiaalmaksu järgi, mis jäi kahjuks mõne võrra väiksemaks, kui algselt prognoositi. Vaatamata sellele on tegu 15 aasta suurima pensionitõusuga.”
Endiselt jääb tulumaksuvabaks keskmine pension. Ei muutu ka 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuvabastuse summa, mis on endiselt 704 eurot. Esmalt rakendab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu I samba pensionile ja jäägi korral Pensionikeskus II samba pensionile. Kui I ja II samba väljamaksed on väiksemad maksuvabast tulust, saab maksuvaba tulu jääki kasutada ka näiteks palga puhul.
Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 317,9 eurot ja aastahinne 8,684 eurot. 2023. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.
Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 245,8 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 323 000 pensionäril.
Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 15 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.
Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest 612 1360.
Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 18,60 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 558 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 318,06 eurot. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.
Avafoto: Unsplash
Allikas: Pensionikeskus.ee
NordenBladet – Eestlased on sügavalt kiindunud oma sinimustvalgesse lippu, mis esindab meie väikse rahva iseseisvust, vabadust ja püsivust. Peetakse väga oluliseks, et lippu koheldataks alati austusega. Heade tavade ja väärikate kommete järgimine on eestlastele südameasi, et säilitada lipu väärikus ja tugevdada selle sümboolsust.
Lipu kasutamisel on välja kujunenud kindlad juhised ja kombed, mis aitavad tagada õige ja lugupidava kasutuse. Siin on olulisemad reeglid ja soovitused, kuidas kasutada Eesti lippu.
Eesti lipp heisatakse ja langetatakse vastavalt protokollile. Tavaliselt heisatakse lipp päikesetõusul või hiljemalt kell 8 hommikul. Lipu langetamine toimub päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22. Need reeglid kehtivad aasta ringi, välja arvatud Jaaniööl, mil riigilippu ei langetata.
Eestis on mitmeid riiklikke lipupäevi, mil lippu heisatakse kogu riigis.
Tähtsaimad lipupäevad on:
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
1. juuni – lastekaitsepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev
Vaata kõiki Eesti lipupäevi siit: Riiklikud pühad, lipupäevad ja koolivaheajad
Lipupäevadel on lippu oodatud heiskama kõik, kes soovivad avaldada austust Eesti riigile ja rahvale.
Eesti lipul on kindlad etiketireeglid, mida järgitakse riiklikel ja ametlikel üritustel:
Lippu ei tohi kunagi kasutada dekoratsioonina, kattena või muul viisil, mis võib selle sümbolit kahjustada.
Eesti lippu ei tohi kasutada reklaamides, toodetel või muudel kaubanduslikel eesmärkidel ilma loata.
Lippu ei tohi asetada maha ega lasta sellel puudutada maapinda.
Eesti lipu kasutamine järgib kindlaid juhiseid, mis tagavad, et lippu kasutataks korrektselt. Kasutades Eesti lippu õigesti, peegeldame oma suhtumist rahvuse ja riigi sümbolitesse, austades Eesti iseseisvust ja meie ühiseid väärtusi.
Avafoto: NordenBladet digiarhiiv
