Esmaspäev, detsember 22, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Muinasjutuline Põhjala päev Narvas

NordenBladet — Sel aastal tähistas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Põhjala päeva põnevate Islandi muinasjuttudest ja legendidest pajatava lastekontserdiga Narvas.

23. märtsil Põhjala päeva raames toimunud lasteetendusele, mis pakkus Põhjala muinasjutte, muusikat ja liivakunsti, said kutse enam kui 400 Narva lasteaialast. Noorte vaatajate ees ärkasid ellu Islandi legendid ja muinasjutud – selle kauge saare esimesed avastajad, selle maa loodus ja vulkaanid ning isegi muinasjutulised hiiglased. Muinasjutulise õhkkonna lõid muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkasova ning liivakunstnik Tatjana Gavrilenko.

“Mul on siiralt hea meel, et Narva lasteaiad meie kutsele reageerisid ja saal oli rõõmsaid pisipõnne täis. Tore oli näha, kui lummatult meie väikesed vaatajad kuulasid tõeliselt põnevaid jutustusi ja haruldaste pillide kõla ning jälgisid tähelepanelikult maagiliste ja võluvate liivamaalide loomist,” rääkis Jevgeni Timoštšuk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva esinduse projektikoordinaator.

Jutuvestja Polina Tšerkassova on armastatud eesti jutuvestja ja multiinstrumentalist, kes esineb nii Eestis kui ka rahvusvahelistel jutuvestmise festivalidel. Polina jutuvestmise stiil on kaasahaarav ja sügav, hingepuudutav ja loov. Ta saadab oma lugusid kaunikõlalise muusikaga, mida esitab haruldastel instrumentidel. Polina esineb tihti nii Eestis kui ka välismaa jutuvestmise festivalidel (Tšehhi, šotimaa, Maroko, Belgia, Türgi jne). Polina teeb koostööd ERR Lasteekraaniga, kus saab tema muinasjutte kuulata ja näha. Ta on andnud välja neli heliraamatut muinasjuttude ja autorimuusikaga ning nomineeriti Eesti kirjanduspreemiale.

Kunstnik Tatiana Gavrilenko on Ukrainast pärit, aga Lätis elav ja loov professionaalne liivakunstnik. Tema liivakunsti kontsertidele kogunesid täissaalid nii Lätis, Inglismaal kui ka Ukrainas. Oma liivakunstiga on Tatiana osalenud ka paljudes teleprojektides (Ukraina TV sari “Tantsud tähtedega”), loonud liivakunsti etenduse käsipalli MM-il Kataris, ning olnud aukülaline rahvusvahelisel näitusel ja festivalil “From Waste To Art” Bakuus. Tatiana liivakunst on peen ning ülimalt detailne ning tema esinemised meenutavad graatsilist tantsu.

„Kaks andekat kunstnikku ühendasid oma loovuse ja lõid tõeliselt ainulaadse projekti, mis suutis oma ilu ja sügavusega vallutada ka kõige külmema südame. Täname meie väikseid vaatajaid ja ootame neid liituma ka meie tulevaste üritustega,“ lisas Jevgeni Timoštšuk.

 

Riigikogu esimees: küüditamisohvrite mälestuste hoidmine on meie moraalne kohus

NordenBladet — Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles märtsiküüditamise mälestustseremoonial, et küüditamisohvrite mälestuste hoidmine ja tulevastele põlvedele edasikandmine on meie moraalne kohus.

Ratase sõnul meenutatakse tänasel märtsiküüditamise 74. aastapäeval Eesti ajaloo üht kõige tumedamat perioodi, mis tekitab siiani hinges ängi ja valu. „Sel 25. märtsi varahommikul alustasid Nõukogude repressiivorganid tegevust, mis tähendas tuhandetele Eesti perekondadele valusa ja pika teekonna algust, kui Eestimaa kodudest viidi väevõimuga külmale maale üle 20 000 süütu inimese,“ ütles ta Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalis toimunud tseremoonial.

Ratase sõnul avaldame tänasel mälestuspäeval austust kõigile neile, keda on puudutanud Nõukogude okupatsiooni terror. „Me mäletame lapsi, kes lahutati oma vanematest, ja me mäletame vanemaid, kes lahutati oma lastest. Me mäletame neid, kes varisesid ebainimlike olude tõttu surma rüppe ja maeti Siberi võõrasse mulda, aga ka neid, kel oli õnn tagasi pöörduda. Meie moraalne kohus on küüditamisohvrite mälestuste hoidmine ja edasikandmine tulevastele põlvedele,“ kinnitas ta.

Samas märkis ta, et võitlus vabaduse ja õigluse eest ei ole kunagi tõeliselt lõppenud ning sarnaselt Eestiga on okupatsiooniterrori jõhkrust tundnud mitmed teised rahvad. „Eriti valus on mõelda, et sellised kohutavad sündmused leiavad aset veel 21. sajandil, kui Ukraina sõja valguses oleme tunnistajateks, kuidas agressorriik viib sunniviisiliselt Venemaa territooriumile rahulikke Ukraina elanikke, kelle hulgas on järjekordselt palju süütuid lapsi,“ ütles Ratas.

Riigikogu esimees asetas tseremoonial Maarjamäe memoriaalile ühispärja Eesti rahvalt.

 

Riigikohus: pank võib tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu lõpetada vaid erandjuhul

NordenBladet — Kolleegium viitas otsuses sellele, et tänapäeval kuuluvad pangateenused sisuliselt põhivajaduste hulka. Ilma pangakontota on inimesel raske – kui mitte võimatu – teha paljusid eluks vajalikke toiminguid: saada kätte töötasu või riiklikke toetusi, tasuda kommunaalmakseid, osta erinevaid kaupu ja teenuseid jne. Seetõttu on krediidiasutustele Euroopa Liidu direktiiviga (2014/92/EL) ja võlaõigusseadusega pandud kohustus pakkuda tarbijatele põhimakseteenuseid. 

Kohtus oli arutusel hagi, mille tarbijast klient esitas Swedbanki vastu arvelduskonto ja maksekaardi lepingu lõpetamise tõttu. Pank põhjendas lepingu ülesütlemist sellega, et tarbija oli seotud äriühingutega, mille rahapesurisk oli panga hinnangul kõrge.

Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et põhimakseteenuse lepingu korraline ülesütlemine ei olnud lubatud, mistõttu kliendi hagi tuli rahuldada. Võimalik on ainult lepingu erakorraline ülesütlemine, mida krediidiasutusel tuleb sisuliselt põhjendada ja millele tarbijal on võimalik ka vastuväiteid esitada.

Kuna Eesti võlaõigusseadus erinevalt EL-i direktiivist ei täpsusta, millisel juhul on võimalik tarbijaga põhimakseteenuse lepingut lõpetada, tõlgendas kolleegium seadust kooskõlas direktiiviga. Selle järgi on krediidiasutusel õigus leping ühepoolselt üles öelda üksnes erandlikel juhtudel – näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamist või kuritegude uurimist ja ennetamist puudutavate õigusaktide rikkumise korral.

Direktiiv rõhutab sedagi, et viited võimalikele õigusaktide rikkumistele ei tohiks olla pankadele ettekäändeks äriliselt vähematraktiivsete tarbijate tagasilükkamiseks. Seetõttu võib põhimaksekonto lepingu tarbijaga lõpetada üksnes juhul, kui tarbija seadusevastane käitumine on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, mitte põhjusel, et kontrollimine on liiga tülikas või kulukas.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

 

Eesti: CupOfTherapy tasuta näitus Narvas muudab vaimse tervise teemad nähtavamaks

NordenBladet — Narva kunstiresidentuuris on 26. märtsini avatud Soome brändi CupOfTherapy loojate Antti Ervasti ning Matti Pikkujämsä vaimse tervise teemadele pühendatud ühisnäitus.

Näitus on jätkuks Narvas toimunud CupOfTherapy loojate ja emotsionaalse turvalisuse ekspertide Antti Ervasti ja Matti Pikkujämsä loengule, mis andis ülevaate CupOfTherapy põhimõtetest, inimeste elujõu parandamisest ja sellest, kuidas suurendada emotsionaalset ja psühholoogilist turvalisust.

„Vaimse tervise teema puudutab meid kõiki ja me peame sellest rääkima, kuid see ei ole alati lihtne. CupOfTherapy lähenemine on universaalne ja arusaadav paljudele. Nad visualiseerivad vaimse tervise teemasid ja teevad neid nähtavamaks. Mustvalged illustratsioonid ja loomadest tegelaskujud vabastavad meid harjumuspärastest rollidest ning avaldavad positiivset ja teraapilist mõju. Meil on hea meel, et maailmakuulsad emotsionaalse ja psühholoogilise turvalisuse eksperdid meie kutse vastu võtsid ning oma teadmisi narvakatega jagasid,“ ütles Jevgeni Timoštšuk, ürituse korraldaja ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva esinduse projektikoordinaator.

Põnevast loengust ja näituse avamisest võttis osa ligi 60 inimest ning osalejate vanus jäi 16 ja 80 eluaasta vahele. Antti Ervasti ja Matti Pikkujämsä olid omakorda üllatunud niivõrd sooja vastuvõtu üle ning lubasid Narva tagasi tulla. „Seniks soovitame enne märtsi lõppu CupOfTheraphy näituselt läbi astuda. Usume, et igaüks leiab sealt endale midagi, millega suhestuda,“ kommenteerisid nad.

CupOfTherapy vaimsele tervisele pühendatud näitus on avatud Narva Kunstiresidentuuris 26. märtsini ja selle külastamine on tasuta.

Narva Kunstiresidentuur on avatud:
N-R 15:00-19:00
L 13:00-21:00
P 13:00-19:00

 

Eestisse saabus visiidile Ameerika Ühendriikide sõjalaev

NordenBladet — Esmaspäeva hommikul saabus Tallinna Vanasadamasse planeeritud visiidile Ameerika Ühendriikide Arleigh Burke’i klassi hävitaja USS Porter (DDG-78).

„Tervitan meie häid liitlasi Ameerika Ühendriikidest! Alanud aastal teeme nendega aina enam koostööd ning sellised sadamakülastused nagu täna on asendamatu osa sellest,“ ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Sadama visiidi ajal täiendatakse laeva varusid ning valmistutakse järgnevateks ülesanneteks. Samuti on laevameeskonnal plaanis osa võtta heaolu ja vabatahtliku töö projektidest koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga.

“Oleme tänulikud võimaluse eest näha Eestit ja tugevdada suhteid NATO võtmeliitlasega,” ütles USS Porteri komandör kaptenleitnant Joe Hamilton. “See on meie meeskonnale suurepärane võimalus kogeda Eesti kultuuri ja kohtuda Tallinna inimestega.”

Sadamas olles turvavad laeva merelt Eesti mereväelased ning väekaitsekaatrid EML Risto ja EML Roland. Läviohvitseridena toetavad kogu visiidi vältel Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni liikmed ja reservväelased.

USS Porteri visiit on tänavu Eestis teine Ameerika Ühendriikide laeva sadamakülastus. Viimane Ameerika Ühendriikide laev, mis Eestit külastas oli samuti Arleigh Burke’i klassi hävitaja USS Roosevelt tänavu jaanuaris.