NordenBladet – Nordicat ja Xfly-d koondava Nordic Aviation Groupi (NAG) juhatuse esimehe Jan Palmeri sõnul rendivad nad lennukeid praegu skandinaavia lennufirmale SAS, Portugali lennufirmale TAP, sakslaste Marabu Airlinesile ja Kürpose Cyprus Airlwaysile, vahendab ERR.
NAG-i kommunikatsioonijuht Toomas UIbo ütles, et Nordica ja Xfly ärimudel baseerub peamiselt pikajalisele koostööle suuremate lennufirmadega, kelle lende opereeritakse oma meeskondade ja lennukitega klientide kaubamärkide all. Lisaks pakub Xfly lühiajalist abi ka airBalticule.
NordenBladet – Eesti loodab seitsme aasta jooksul Euroopa sotsiaalfondist saada 4,5 miljonit eurot, et vene koolide 2800 puuduliku keeleoskusega õpetaja eesti keele oskust parandada. Kui kooliraha tulek on kindel, siis õpetajate õpetajaid alles hakatakse ette valmistama.
Kuna 2024. aastal algab üleminek eestikeelsele haridusele, on kiiresti vaja leida eesti keele õpetajaid mitmele tuhandele vene kooli pedagoogile. Nii otsis haridusministeerium mullu detsembris huvilisi, kes tahaksid hakata eesti keelt õpetama.
“Otsisime täiendavalt 75 inimest, kes oleksid huvitatud olemast keeleõpetaja algtasemel. Pooleteise päevaga 75 kohale kandideeris 140 inimest,” ütles haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.
Dubolazovi sõnul on praegu kõige suurem puudus kõrgema taseme keeleõpetajatest, aga just nende nappuse üheks lahenduseks ongi algtaseme keeleõpetajate kiirkorras koolitamine.
“Näiteks need õpetajad, kes võiksid õpetada B2 ja C1 taset, ei oleks klassiruumis kinni algtasemetel õppijatega,” lausus Dubolazov.
NordenBladet —Kahekümnendat korda toimunud Scoutspataljoni taasloomise aastapäevale pühendatud Scoutsrännakul asus 30 kilomeetri pikkust teekonda läbima 1441 osalejat, mis on suurim osalejate arv ürituse ajaloos.
„Tänane üritus sümboliseerib kõikide jõustruktuuride ühtekuuluvust ning meie rännakul on osalemas politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, vanglateenistuse, kaitseväe, Kaitseliidu ning maksu- ja tolliameti esindajad. Lisaks ka meie liitlased lahingugrupist ning kõik huvilised tsiviilist, kes Scoutsrännaku läbida soovivad,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Raudsik. Ta lisas, et juba ürituse loomisest on Scoutsrännaku üks oluline osa olnud inimeste omavaheline lõimumine ja teine oluline osa sport.
30 kilomeetrine rännak looduses annab osalejatele võimaluse omavahel suhelda ja inimesi paremini tundma õppida, kuid nende seast, kes soovivad end rajal sportlikust huvist proovile panna, selgitatakse välja parimad individuaalse ja meeskondliku soorituse osas.
Vorm 1 (teenistusrelv ja 10 kg seljakott) kandjatest jõudis esimesena finišisse ning püstitas uue rajarekordi politsei- ja piirivalveameti esindaja Steven Rehelem, kes läbis 30 kilomeetrit ajaga 2 tundi ja 36 minutit. Rehelem tegeleb tervisespordiga palju ning Scoutsrännakuks ta eraldi ei treeninud. „Liigun palju koeraga ning harrastan ka jooksmist. Hetkel on mul veel eelmise aasta maraton vundamendina all ning eks see hea tulemus selle põhjal ka tuli. Võitu ma otseselt püüdma ei tulnud, kuid eesmärk oli enda eelmise aasta tulemus üle joosta, mis mul ka kenasti õnnestus,“ ütles Rehelem.
Teise koha saavutas Indrek Roos ajaga 2:46 ja kolmanda koha pälvis Josemir Dos Santos ajaga 2:47.
Vormi ja teenistusrelva kandvatest naistest jäid esimest ja teist kohta jagama Maria Reinstein ning Anet Sirvel, mõlema aeg 3:42. Kolmanda koha saavutas Egle Villik ajaga 3:43.
Lisaks individuaalarvestusele selgusid Scoutsrännakul ka kaitseväe parimad võistkondlikus rännakus. Esimese koha võitis küberväejuhatuse ning diviisi staabi- ja sidepataljoni ühisvõistkond. Teise koha saavutas Vahipataljon ning kolmanda koha Scoutspataljoni võistkond.
2023. aasta Scoutsrännak pühendati Scoutspataljoni taasloomise 22. aastapäevale. Pärast edukat tegutsemist Vabadussõjas ja sellele järgnenud perioodil saadeti Scoutspataljon Nõukogude võimu poolt laiali. 61 aastat pärast pataljoni likvideerimist taasloodi Scoutspataljon toonase Balti pataljoni Eesti kontingendi baasil Paldiskis. Taasloomisest alates on pataljon kogunud kogemusi erinevatel välisoperatsioonidel ning panustanud väljaõppel pidevasse arengusse.
Scoutsrännaku algatajaks võib lugeda kapten Urmas Abelit, kes 20 aastat tagasi oli staabi- ja tagalakompanii veebel. Tema idee oli luua sarnane üritus taanlaste Dancon March’iga, kus inimesed saavad ühiselt looduses jalutada ning omavahel suhelda. Tänavune Scoutsrännak kulges läbi kaitseväe keskpolügooni mitmekesise maastiku ja looduse.
NordenBladet – Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Tööstus- ja energeetikaettevõtete heide on võrreldes 2013-2020 kauplemisperioodi algusega siiski märkimisväärselt vähenenud – ligikaudu 7,5 mln tonni CO2 võrra ehk umbes 47%. „Üheksa aasta lõikes on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate Eesti ettevõtete CO2-heide vähenenud pea poole võrra, kuna süsinikuturg on loonud konkurentsieelise väiksema heitkogusega osalistele ja on soodustanud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Imre Banyaszi sõnul suurenesid Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate sektorite CO2 heitkogused 2022. aastal kogu Euroopa Liidus. “Selle tendentsi taga võib näha Euroopat tabanud energiakriisi ning Venemaa rünnakut Ukraina vastu,” selgitas Banyasz. “Energiakriis ja sõda tõstsid oluliselt maagaasi hinda, mis muutis suurema kasvuhoonegaaside heite mahukusega fossiilsed kütused nagu kivisüsi või põlevkivi elektribörsil konkurentsivõimelisemaks.”
Energiakriis on mõju avaldanud ka lubatud heitkoguse ühikute turuhinnale, kuna energiatootjate nõudlus ühikute järele suurenes. „Kui 2021. aastal oli aasta keskmine CO2 hind 54,1 eurot, siis 2022. aasta keskmine hind oli 79,6 eurot. 2023. aasta alguses oli enampakkumistel ühiku hind ligi 100 eurot ning järelturgudel ületas hind kohati isegi 100 euro piiri“, selgitas Banyasz.
Lisaks suurenenud kasvuhoonegaaside heitele ning seega suurenenud nõudlusele on CO2 hinnale mõju avaldanud ka „Eesmärk 55“ paketi raames tehtud lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ehk ELi HKSi direktiivi muudatused, mille suhtes Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu 2022. aasta detsembris kokkuleppele jõudsid.
Eestis kuulub CO2 kauplemissüsteemi 43 ettevõtet, nende seas elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasi- ning kergkruusatootjad. Paljudes kaugküttekatlamajades õhku paisatud CO2 kogus isegi vähenes, sest sooja talve tõttu toodeti varasemast vähem.
Kõik Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) kuuluvad osalised peavad oma heitkogusest aru andma. Vastavalt aruandes esitatud heitkogusele antakse ettevõttele või ta peab kauplemisturult soetama piisavas mahus lubatud heitkoguse ühikuid. 30. aprilliks peab turuosaline ELi HKSi registris loovutama piisavalt ühikuid, et katta õhku paisatud heitkoguse summa.
NordenBladet —Kommunikatsioonispetsialisti peamised ülesanded on Riigikohtu sisekommunikatsiooni edendamine ja organisatsioonikultuuri kujundamine ning sise- ja välissündmuste korraldamine.
Riigikohtus ootab Sind põnev ja mitmekesine töö Eesti kõrgeima kohtu professionaalses ja meeldivas kollektiivis, konkurentsivõimeline tasu, head väljavaateid erialaseks ja isiklikuks arenguks, 35-päevane põhipuhkus ning väga head töötingimused Tartu kesklinnas.
Teenistuskoht on tähtajaline, ajutiselt äraoleva teenistuja asendamiseks. Tööleasumise aeg on hiljemalt 10. juulil 2023.
Kandideerimisavaldust koos elulookirjelduse ja motivatsioonikirjaga, milles tutvustad ennast ja oma seniseid tegemisi, ootame 23. aprilliks aadressile info@riigikohus.ee.
Lisainfo telefonil 7309065 ja e-aadressil Ave.Hussar@riigikohus.ee.
