Teisipäev, detsember 23, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Suvel alustab Tallinnast lendamist uus Eesti lennufirma Marabu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Uus Eesti lennufirma Marabu sai transpordiametilt lennuettevõtja sertifikaadi ja tegevusloa kommertslendude alustamiseks ning alustab suvel lendamist ka Tallinnast.

Marabu näeb oma suurimat turgu Saksamaal, kuid Eesti ettevõttena hakkab eeloleval suvel pakkuma ühendusi ka Tallinnast.

Lennufirma alustab tihedamat lendamist Münchenist ja Hamburgist seitsme kaasaegse 180-kohalise A320 perekonna lennukiga. Sihtkohtade hulka kuuluvad Vahemere-äärsed Hispaania ja Portugali kuurordid, lisaks Kreeka, Kanaari saared, Sardiinia, Ibiza, Palma ja Hurghada ning Tallinn.

Tallinnast alustab Marabu lende 21. maist Münchenisse ja alates 16. juunist Hamburgi. Lennufirma plaanib avada suve jooksul Eesti inimestele kogu Marabu lennuprogrammi läbi Müncheni ja Hamburgi sõlmjaamade.

Uus ettevõte turustab esialgu oma lennupileteid läbi Saksa lennufirma Condor, mis osutab Marabule müügiagendi teenust.

Marabu ja Nordica sõlmisid käesoleva aasta alguses pikaaegse koostööleppe, mille alusel pakub riiklik lennufirma uuele lennuettevõttele teenuseid kolme Airbus A320neo lennukiga. Lisaks sellele on Nordica toeks ka muude tugiteenuste pakkumisel, mida üks lennufirma vajab.

Esimene Marabu kommertslend toimus 15. aprillil Münhen-Palma de Mallorca suunal.

Avafoto: Marabu

Eesti Gaas sõlmis 120 miljoni eurose lepingu Läti gaasiettevõtte Latvijas Gaze tütarfirma Gaso omandamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti Gaas sõlmis reedel 120 miljoni eurose lepingu Läti gaasiettevõtte Latvijas Gaze tütarfirma Gaso omandamiseks, millele kuulub Läti maagaasi jaotusvõrk.

Tehing vajab nõusolekut Läti konkurentsiametilt ja luba Läti valitsuselt Gaso kui strateegilise ettevõtja omandamiseks.

Eesti Gaas tegutseb Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas Elengeri kaubamärgi all.

Eesti Gaasi omaniku Infortari bilansimaht ulatub 1,1 miljardi ja omakapital 569 miljoni euroni. Infortar tegutseb viies riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Kokku kuulub Infortari kontserni 47 tütarettevõtet.

Infortar omab ligi 41 protsendi suurust osalust Tallink Grupis ning täisosalust Eesti Gaasis

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu pensionikindlustuse seaduse muutmiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks eelnõu.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 12. aprillil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE).
Eelnõu näeb ette tõsta neljal järgneval aastal pensione lisaks indekseerimisele erakorraliselt 50 euro võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 13. aprillil algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE).

Eelnõuga muudetakse seaduste 1. juulil 2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 1. juulist jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

 

Riigikohus: VANA maja ostmisel ei saa esitada samu nõudmisi nagu uusehitise puhul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kohtus oli arutusel kinnistu ostja hagi selle müüja pärijate vastu. Ostja soetas Harjumaal asuva kinnistu 2017. aastal 210 000 euro eest ning avastas enda sõnul alles aasta hiljem, et seal asuva vana talumaja seinad on suures osas mädanenud ja puudub korralik vundament. Seetõttu nõudis ta kohtu kaudu hinna alandamist või kahju hüvitamist.

Maakohus jättis ostja hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus tühistas otsuse ja mõistis tema kasuks välja ligi 32 000 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus teise kohtuastme otsusega, aga täiendas selle põhjendusi.

Kolleegium leidis, et juhul kui ostja ja müüja pole teisiti kokku leppinud, siis tuleb vana maja lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda sarnase kasutusotstarbe ja vanusega hoonete tavapärasest ehk keskmisest seisundist.

See tähendab, et aastakümneid tagasi ehitatud hoonete puhul ei saa eeldada tänapäevastele ehitusnõuetele või projektdokumentatsioonile vastamist. Samuti võib vana talumaja olla kasutusel väga erineval otstarbel. See võib sobida elamuna kasutamiseks aastaringselt, aga ka ainult hooajaliselt või olla mõeldud kõigest asjade hoiustamiseks. Kohus peab iga kord tegema kindlaks mõistlikud ootused, arvestades hoone vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust.

Praeguses asjas tuvastas ringkonnakohus eksperdi arvamuse põhjal, et talumaja puudused ei vasta saja-aastase palkmaja tavapärasele seisundile. Niivõrd lagunenud konstruktsioonid on umbes samal ajal ehitatud, aga vähemalt hooajaliselt endiselt elamuna kasutava hoone puhul haruldased. Samuti ei tõendanud kostjad, et ostja teadis või pidi teadma maja kehvast seisukorrast. Seetõttu oli hagi rahuldamine Riigikohtu hinnangul põhjendatud.

Lisaks selgitas kolleegium, et varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda ostja – mitte vastava valdkonna asjatundja – mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Ostja ei pea enne lepingu sõlmimist maja üle vaatama, aga kui ta seda teeb ja puudused on ilmsed või juhib müüja neile tema tähelepanu, siis ei saa ta nende põhjal hiljem pretensioone esitada. Selles asjas kohtud ei tuvastanud, et ilma eriteadmisteta ostja oleks pidanud hoonet üle vaadates puudusi märkama.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu otsusega saab tutvuda siin.

Avafoto on illustreeriv (Unsplash)

 

Eesti: Kaitseväe Akadeemia tähistas eestikeelse ohvitseride hariduse 104. aastapäeva

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Möödunud nädalavahetusel, 1. aprillil tähistas Kaitseväe Akadeemia Tartus Kammivabrikus eestikeelse ohvitseride hariduse 104. aastapäeva traditsioonilise kadetiballiga.

„Ohvitseri haridus on oluline ennekõike sellepärast, et me õpetame haritlasi ja juhte,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. „See on kõige ohtlikum kombinatsioon, mis saab olla ühe vaenlase vastu. Need on inimesed, kes tunnevad kultuuri, on sportlikud ning teavad, kuidas kiiresti koondada erinevaid inimesi ning panna nad toimetama ühtse eesmärgi nimel.“

Lisaks akadeemia ülemale, pidas kadetiballil kõne ka kadettveebel Tiit Schilf. “104 aastat on pikk aeg ning selle aja jooksul on palju muutunud,“ ütles kadettveebel Tiit Schilf ballil peetud kõnes. „Tänast aastapäeva tähistades võime olla uhked selle üle, kui kaugele me oleme jõudnud. Meie väljaõpe on laiahaardelisem, meie varustus on arenenud ning me oleme järjest efektiivsemad. Lisaks on kõige tähtsam see, et Kaitseväe Akadeemia lõpetajad on alati valmis teenima ning kaitsma Eesti riiki.”

Külalistele pakkusid muusikalist meeleolu Eesti sõjaväeorkestri jazzkoosseis ning üllatusesinejatena Kaitseväe Akadeemia kadetid kadett Rene Mõttus ja kadett Eero Reila. Pidulikule õhtule pani punkti rokkbänd Terminaator.

Kaitseväe Akadeemia traditsiooniline kadetiball on kõige pidulikum sündmus õppeaasta vältel, millest võtavad osa nii kadetid, õppejõud, kaitseväe kõrgem juhtkond kui ka külalised naaberriikide sõjakoolidest. Kadetiballiks valmistumisel läbivad kadetid lisaks akadeemilistele õpingutele ka etiketikoolituse ning tantsukursuse.

3. aprillil möödub 104. aastat Eesti Vabariigi sõjakooli loomisest, mille puhul tähistab Kaitseväe Akadeemia iga-aastaselt eestikeelse ohvitseride hariduse aastapäeva.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

 

1...899091...751Page 90 of 751