NordenBladet — Mullu suurenes maksumaksjate arv vaid Harju, Tartu ja Saare maakonnas, ülejäänud piirkondades oli brutotulu saajate arv võrreldes 2015. aastaga vähenenud. Hiiumaal oli mullu 3928 maksumaksjat ehk 31 vähem kui aasta varem, mil neid oli 3959. Statistikaameti andmetel oli Hiiumaa keskmine brutokuupalk mullu 897 eurot, kümme aastat tagasi 475 eurot.
Seevastu Saare maakonnas oli varasema aastaga võrreldes 26 brutotulu teenijat enam. Saaremaa keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 880 eurot, kümme aastat varem 506 eurot. Kogu Eestis oli statistikaameti andmetel mullu ligi 520 000 brutotulu saajat, kellest üle 240 000 elas Harjumaal ja üle 177 000 Tallinnas. Eelmise ja üleeelmise aasta andmete võrdlusest nähtub, et Harjumaale lisandus aastaga 2452 maksumaksjat, kellest 1943 Tallinnasse. Harjumaal oli mullu ka kõrgeim keskmine brutopalk – 1192 eurot. Kõige väiksema maksumaksjate arvuga omavalitsused on Eestis Piirissaare ja Ruhnu: vastavalt 34 ja 71 maksumaksjat. Seejuures oli kümme aastat varem Piirissaares ja Ruhnus veel vähem maksumaksjaid – vastavalt 20 ja 44. 2006. aastal oli Eestis maksumaksjaid ligi 40 000 rohkem kui 2016. aastal. Eesti keskmine brutopalk on kümne aastaga kasvanud 601 eurolt 1146 euroni.
Allikas: Hiiu Leht Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eesti Maaülikooli nõukogu valis 25. mail esmakordselt Eestis esimesed tenuuriprofessorid, kes hakkavad 1. septembrist õppetoolide juhtidena viima ellu ülikooli akadeemiliste vastutusvaldkondade tegevusi. Tenuuri näol on tegemist karjäärimudeliga, kus perioodilise hindamise järel tagatakse professori tähtajatu ametikoht.
„Sel põhimõttel strateegiliste professorite valimine paneb aluse edaspidi järk-järgult rakenduvale akadeemilisele karjäärimudelile. Alustasime akadeemilise struktuuri korrastamist rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kõige kõrgemalt astmelt – täisprofessorite valimisest,“ ütles Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Valitud professorid on ühtlasi õppetooli juhid, kes kannavad vastutust valdkonna taseme ja arengu eest nii ülikoolis kui ka riiklikul tasandil. Järgmiste õppetoolide juhtide valimine toimub juunis.
Esimesed eelpoolnimetatud põhimõttel valitud professorid on:
Ülo Niinemets, taimekasvatuse ja taimebioloogia professor
Marika Mänd, taimetervise professor
Alar Astover, mullateaduse professor
Kalev Sepp, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor
Simon Bell, maastikuarhitektuuri professor
Tiiu Kull, elurikkuse ja loodusturismi professor
Kalle Olli, hüdrobioloogia ja kalanduse professor
Hardi Tullus, metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor
Timo Kikas, biomajandustehnoloogiate professor
Eesti Maaülikool on riigi ees vastutav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria valdkondade õppe tagamise eest. Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mis kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse ning on taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.
NordenBladet — Pühapäevaks (28.mail) kokku kutsutud pressikonverentsil tegi peaminister Jüri Ratas (KE) teatavaks, et panditulumaksu ärajätmises jõuti konsensusele. “Panditulumaksu ei tule,” kinnitas Ratas.
SDE juht Jevgeni Ossinovski kinnitusel on läbirääkimiste meeleolu konstruktiivne ja hea. “Jätkame arutelusid ja lähiajal jõuame kindlasti ka kokkulepeteni. Olukorras, kus vähem kui kuu aega tagasi on kokku lepitud eelarvestrateegia, siis täiendavalt tulupoole ülevaatamine tähendab üsna tõsiseid ülevaatamisi. Me ei tee ehku peale, vaid täies vastutuses koos rahandusministeeriumi spetsialistidega,” ütles Ossinovski. Kõigi nelja arutelu all oleva maksu kohta pühapäeva pärastlõunaks otsust veel polnud. “Me ei ole lõpikult milleski veel kokku leppinud, sest täisrehkendust ei ole veel laual. Katteallikate osas arutelu käib,” selgitas arutelu ellu kutsunud Helir-Valdor Seeder (IRL).
NordenBladet — Eile (29.mail)algas kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli reklaamikampaania, mis kutsub sõjakooli ridadesse noori, kes tahavad saada väga head juhtimisalast kõrgharidust.
„Kõnetame kampaaniaga neid noori, kes tahavad kaasaegse ohvitseri põnevat ja austusväärset elukutset õppida,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia- ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi.
Kampaaniasõnumid julgustavad noori, kes soovivad end siduda riigikaitsevaldkonnaga, astuma kõrgemasse sõjakooli ning kutsuvad rohkem infot hankima neid, kes ei ole veel otsustanud, millega tulevikus tegeleda. Kõrgema sõjakooli reklaamikampaaniat on kuulda raadios ning näha e-kanalites ja välimeedias erinevates Eesti linnades.
Äsja uue kujunduse saanud kõrgema sõjakooli kodulehelt www.sojakool.ee saab noor ülevaate sõjakooli õpingute jooksul omandatavatest teadmistest ja oskustest, edasistest karjäärivõimalustest kaitseväes ning põhjaliku ülevaate sõjakooli õppimisvõimalustest ja ohvitseri elukutsest. Kodulehe juurde loodud kampaanialehelt ning kõrgema sõjakooli Facebookist leiab huviline kogu vajamineva info sisseastujale. Kõrgemasse sõjakooli sisseastujatele korraldab kool ka põhjaliku infopäeva 8. juunil Tartus.
Kõrgema sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 19. juunist 3. juulini. Kampaaniat korraldavad Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskus ja kaitseväe ühendatud õppeasutused koos reklaamiagentuuriga DDB Eesti. Kampaaniat toetavad ka teised kaitseväe üksused oma e-kanalites. Kampaania kestab 2. juulini.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Mis on poliitiliselt antud hetke kõige tähtsam ülesanne? Päästa kohaliku tasandi võim ja kohalikud volikogud erakondade haardest, et tekiks dialoog arenevate kogukondade ja korrumpeerunud erakondade vahel. Ma väga sooviks näha Eestis erakonda, mis suudab öelda, et kohaliku võimu tasand tuleb vabastada erakondlastest ja jätta kohalikule kogukonnale – selles on võimude lahususe mõte. Ja et inimesi kohtadel tuleb korruptsiooni vältimise jaoks vahetada – 1 inimene, 1 amet ja 1 ametiaeg, mitte sama ringkaitse 25 a ametis.
Väga selgeks muutub pilt nii valija kui rahvaesindaja jaoks kui ta teab, et ühe ametiaja panustab ta valitavana ja siis läheb valijaks tagasi. Poliitikasse minnakse teostama oma ideid ja selleks piisab 1 ametiajast 1 ametis.
1.Valija ütleb, et kõik erakonnad on täpselt ühesugused. Ja on ka, sest kõikidel erakondadel on üks ja seesama tagatuba, kus asjad otsustatakse.
2. Muutus ühiselus ei saa tulla kontrollitavate ja nähtamatute sidemetega aastakümnete jooksul korrumpeeritud erakondade kaudu, see peab tulema väljastpoolt, otse rahva keskelt, rohujuuretasandilt. Miljoni valija keskelt, aga mitte 50 000 erakondlase seast.
3. Seni poliitikas mitteosalenud, korrumpeerumata, erakondadesse sidumata inimesi on vaja volikogudesse külasid ja linnaasumite huve esindama. Presidendi Valimiskogu hääletus näitas, et kõik valimisliidud on salaja politiseeritud. Juba on käimas aktiivsed poliitilised ülevõtmised, aga kohalikud elanikud peavad olema ülevõtjatest aktiivsemad.
4. Struktuuri muutust on vaja. Uus struktuur saab olla küladekeskne, külavanematest koosnev vallavolikogu ja linnades siis vastavalt asumitest lähtuv volikogu. Külaelanikudd valivad volikogusse külavanema ja linnades iga asum valib oma esindaja. Asumipõhised volikogud linnadesse. Näiteks Tallinnas on 84 asumit ja volikogus 79 liiget ehk siis mõned väiksemad asumid saaksid kahe peale ühe volikogu koha ja volikogu liikmete valik otsustataks asumirahva keskel.
5. Valimistel mitte ühtegi häält ei erakondadele ega valimisliitudele. Igaüks esineb oma nime all, valimisseadus võimaldab külavanemate valimist üksikkandidaadina. Kohalikel valimistel kandideerides ei tule maksta kautsjoni, ainult aktiivsust on vaja.
6. Kõiki neid asju saab teha ilma seadusi muutmata, on vaja lihtsalt seadusi ja süsteemi tunda, et teha strateegiliselt õigeid otsuseid.
7. Lihtsustatud valemiga võtame 200 volikogu ja neis kokku 3000 liiget. Külasid on meil üle 4000, mõned inimtühjad, mõned 1 inimesega, mõnes isegi kolm suitsu, vaata aga vaata. Ja nõnda loome valimiste ajal täiesti uue struktuuri, mis kasvab välja rohujuuretasandilt, aga mitte erakondade tagatoast.
8. Meil ei ole 25 a olnud riiklikku tsiviilkaitset, nii et kui pauk käib, pole linnadest kuhugi lahkuda.Tsiviilkaitset ei ole vaja ainult sõjalise ründe puhuks, vaid ka juhusliku õnnetuse, looduskatastroofi, hädaolukorra puhuks ning see tuleb luua. Iga küla peab olema võimeline vastu võtma ja mahutama 1000 inimest.
9.Küladekesksed kohalikud valimised lahendaksid seega ka riigikaitselisi probleeme ja me peame üha enam hakkama rääkima totaalkaitsest, kus iga inimene peab olema võimeline ennast kaitsma vähemalt abi saabumiseni.
10. Tuleb loobuda tsentraalse juhtimise ootamisest ja ise tegutsema asuda – see ongi kohaliku võimu tasand. Kusagilt ei ole vaja juhtnööre oodata, et tegutsema hakata, iga küla ja asum peab ise kogunema, reastama oma probleemid ja leidma lahendused ja usaldusväärsed esindajad. Kohalikud valimised on saja kohaliku elaniku omavaheline kokkuleppe, kellele anda hääl ja keda valida endid esindama ja võimu teostama.
11. Igaüks tegutseb oma külas või asumis oma huvide kaitsel. Totaalkaitse kontseptsioon.
Võitlus maakondade ja maakonnakeskuste säilimise eest, maakondliku identiteedi eest.
12. Valimiste võitmise valem oleks seega
– mitte kasutada eelvalimisi ja e-valimisi
– mitte valida tagasi ühtegi senist volikogu liiget
– organiseerida oma kogukonna kandidaat ja teha tema heaks kampaaniat
13. Koduleht külade ja asumite järgi, kuhu iga küla ja asum saab üles panna ja jagada oma informatsiooni.
14. Seda kõike saab teha ilma seadusi muutmata, teadlike inimeste ja aktiivsete kodanike abil, kes täidavad oma kodanikukohust ja leiavad aega poliitika jaoks.
15. Kohalikud valimised 2017 on meie ärkamisaeg, meie vabariigi väljakuulutamine, meie Vabadussõda, meie kodanikukohus anda oma panus muutusteks ja riigi arenguks.
