Teisipäev, november 12, 2024

EESTI UUDISED

Maaeluminister kinnitas põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetuse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetuse määruse. Määruse jõustumine võimaldab alates 2017. aastast taotleda praktikatoetust ka kutsetegevuse loaga veterinaararstil, kes tegeleb veterinaarpraksisega ning on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on määruse alusel antava toetuse üldeesmärk tõsta põllumajandusvaldkonna ettevõtete motivatsiooni võtta praktikale õpilasi või üliõpilasi, kes õpivad täiskoormusega statsionaarõppes. „Soovime toetuse maksmisega kaasa aidata põllumajandusvaldkonna ettevõtetes toimuva ajakohase praktika läbiviimisele reaalses töökeskkonnas, hüvitades osaliselt õpilase või üliõpilase praktika juhendamise ja korraldamise kulud. Ettevõttes läbiviidud praktika suurendab tööandjate osalust kutse- ja kõrgharidusõppe kujundamisel ning nii vastavad ka koolilõpetajate oskused paremini tööturul nõutavale,“ lisas minister Tamm.

Riigieelarvest rahastatud põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetust on makstud põllumajandustootja või põllumajandustoodete töötlejale alates 2002. aastast. Võrreldes kehtinud määrusega on suurim muudatus taotlejate ringi laiendamine, kuhu lisandus ka kutsetegevuse loaga veterinaararst, kes on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele.

Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel 1. oktoobrist kuni 10. oktoobrini 2017. aastal. Toetust võib taotleda sellise praktika kulude osaliseks hüvitamiseks, mis ei alanud varem kui eelnenud aasta 1. oktoobril ega hiljem kui taotluse esitamise aasta 30. septembril.

Maaeluministri määrus „Põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus” avaldatakse Riigi Teatajas.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Euroopa teadusministrid soovivad vähendada innovatsioonilõhet ja tugevdada koostööd Vahemere riikidega

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —Täna ja homme kohtuvad Maltal Euroopa Liidu teadusministrid, et arutada innovatsioonilõhe vähendamist liikmesriikide vahel ning võtta vastu deklaratsioon, mis kutsub üles tugevdama teadus- ja innovatsioonialast koostööd Vahemere piirkonna riikides.

Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand märkis, et olukorraga, kus suur osa Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni rahastusest koondub mõnda kindlasse piirkonda, ei saa rahul olla. „Innovatsioonilõhet aitaks vähendada see, kui rahastusreegleid muudetakse lihtsamaks ja selgemaks ning toetatakse teaduse ja innovatsiooni arengut terves Euroopas,“ ütles Reimand. „Eesti eesistumise ajal on EL teaduspoliitikas põhiliseks teemaks Euroopa teaduse ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 vahehindamine, millele peaks järgnema arutelu, kuidas raamprogramm saaks tulevikus olla osalejatele lihtsam, atraktiivsem ja juurdepääsetavam.“

Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi Malta üheks olulisemaks prioriteediks on koostöö tugevdamine Vahemere regioonis. Edukalt on lõppemas läbirääkimised, mille tulemusena luuakse EL eelarve toel Vahemere piirkonna riikide teaduskoostööprogramm PRIMA. Programm aitab parandada Vahemere piirkonna elanike tervist ja elatustaset ning välja töötada innovaatilisi lahendusi toidu- ja veeressursside kaitseks, samuti edendada majanduskasvu ja stabiilsust. Eesmärk on käivitada kümneaastane programm 2018. aastal. Eesti eesistumise aega jääb PRIMA õigusaktide vastuvõtmine ja riikidega lepingute sõlmimine programmis osalemiseks.

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Maltalt üle 1. juulil 2017 ning täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli aasta lõpuni. Sel ajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldada 22 erinevat sündmust, sh teadusministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhja-Balti rändekonverentsi 2017 kokkuvõte

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 31. märtsil toimus Kumus Põhja-Balti rändekonverents. „Sisseränne Põhja- ja Baltimaadesse: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele“ käsitles sisserändepoliitikat ja lõimimisprobleeme seoses varjupaigataotlejate uue lainega Euroopa suunal, aga ka meedia ja rände suhteid ning uusi probleeme, mida ränne rahvusriikidele kaasa toob. Peaettekandes käsitles Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin rahvusriikide mõiste muutumist ja nende tulevikku, ning rõhutas, kui oluline on nihutada Euroopa Liidu kui terviku ja rahvusriigi tasandi vahelist lõimimispoliitika tasakaalupunkti.

Paljude ettekannete läbiv teema oli lõimimine – nii tööturul ja töökohal kui ka kultuuri valdkonnas. Riigid peavad aitama hoolitseda selle eest, et sisserändajad pääseksid lihtsamalt ja kiiremini tööturule, ning muutma selleks oma poliitikat. Niisamuti on lõimimine vastuvõtva riigi kultuurikeskkonda palju olulisem kui üksnes vastuvõtva riigi keele ära õppimine. Võib isegi järeldada, et ilma kultuurilise lõimimiseta ei saa olla rahvusriike.

Üks põhiteemasid oli ka suuniste jagamine kriisistsenaariumitega toimetulekuks. Võtmesõnadena võib välja tuua järgmise: järjepidev ja aus suhtlus, emotsioonide kõrvalejätmine ning ratsionaalse mõtlemise ja empaatiavõime säilitamine, võimalikult paljude asjakohaste osaliste kaasamine kriisi lahendamisse, elutervete suhete hoidmine kõigi kaasatud pooltega, ükskõik kui raske see ka ei tundu. Üldjoontes on tähtis saavutada tasakaal idealismi (mida võiks teha) ja pragmatismi (mida tuleks teha) vahel.

Rändekonverentsi kokkuvõte (inglise keeles).

Täispikk video konverentsist Postimehe arvamusportaalis.

Konverentsi ettekanded.

Pildigalerii konverentsist.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Konverents „Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Reedel, 5. mail 2017 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis konverents „Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis”. Konverentsil kogunevad erinevate kultuuriuurimise suundade esindajad, kes arutlevad sootundlike meetodite kasutamise üle kirjanduses, filosoofias, kultuuriajaloos ja teistes valdkondades.

Kava

10.00–10.15 Avamine ja tervitused

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Eve Annuk

10.15–10.45 Raili Marling „Afekt, diskursus, sugu”

10.45–11.15 Andreas Kalkun „Ajalugu, mida polnud? Homoseksuaalne iha 1920. aastate kohtuasjades”

11.15–11.45 Leena Kurvet-Käosaar „„Kõik mu „halb” on tungist hää, ilu – tõe järele välja läinud.”

Marie Under traditsioonilise abieluinstitutsiooni kriitikuna”

11.45–12.15 Johanna Ross „Aira Kaalu nõukogude romaanid”

12.15–13.30 Lõuna

13.30–14.00 Kadri Simm „Filosoofia ja soouurimus. Feministlikust kriitikast poliitika- ning moraalifilosoofia näidetel”

14.00–14.30 Redi Koobak „Koostöö kui feministlik metodoloogia”

14.30–15.00 Tiina Ann Kirss „Sootundliku metodoloogia märgid Adriana Cavarero ja Julia Kristeva teostes”

15.00–15.30 Kohvipaus

15.30–17.00 Kokkuvõttev diskussioon „Soouurimuslikud ja sootundlikud lähenemised”

Konverentsi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-2.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris tarbijakultuuri rolli rahvusliku identiteedi tekkimises

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 28. aprillil kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Oleksandra Seliverstova, kelle töö uuris tarbijakultuuri rolli rahvusliku identiteedi tekkimises.

Vaatluse all olid kaks postsovetlikku ühiskonda – Eesti ja Ukraina. Töö näitab, kuidas mõlema kogukonna esindajad väljendavad oma rahvuslikku suhtumist tarbimise läbi ning mida võime tarbijakultuuri abil rahvuse kohta teada saada. Oleksandra Seliverstova on esimene Tallinna Ülikooli doktorant, kellele omandati pärast kaitsmist kaks doktorikraadi.

“Doktoritöös käsitletakse tarbijakultuuri osana igapäevaelust, kus inimesed vaatavad uuesti läbi või loovad uusi rahvusriiklusega seotud tähendusi,” selgitas Seliverstova ja lisas, et selleks kohaldatakse uurimistöös ebatraditsioonilist alt üles lähenemisviisi. „Senised rahvusriikluse uuringud postsovetlikes riikides on keskendunud poliitiliste asutuste rollile rahvuse kujundamisel ning eriti rahutuste ja konfliktide uurimisele,“ lisas töö autor. „Käesolevas uurimistöös kasutatakse tarbijakultuuri kui objektiivi, mille abil uurida tähenduse loomise ja taasloomise protsessi tavakodanike tegevustes,“ sõnas Seliverstova. “Kuna varasemad rahvusluse uuringud on keskendunud suuresti eliidi ideoloogiatele ja poliitilistele tegevustele, on seni jäänud seletuseta mõningad olulised nihked traditsioonilises rahvusliku identiteedi arengus. See uuring püüab seda tühimikku täita,” tõi Seliverstova välja ühe töö põhilistest kasuteguritest.

Doktoritöö raames viidi läbi 63 intervjuud, mille tulemusel selgus, et rahvusega samastumine on võimalik isegi juhtudel, kui inimesed jagavad vaid osaliselt või ei jaga üldse riigi ametlikke narratiive ega sümboleid. “Täheldati, et sellistel juhtudel võivad inimesed leida uut rahvuslikku tähendust argikultuurist ja luua alternatiivseid identiteedi tunnuseid, mis aitavad neil ühineda rahvusringkonnaga oma elukohas,” selgitas töö autor.

Doktoritöö pealkiri on “The role of consumer culture in the formation of national identity in the post-Soviet region. Evidence from Estonia and Ukraine” (“Tarbijakultuuri osa rahvuslikes liikumistes ja postsovetlikus piirkonnas rahvusidentiteedi kujundamisel. Tõendusmaterjal Eesti ja Ukraina näidetel”). Töö juhendajad on TLÜ professorid Raivo Vetik ja Airi-Alina Allaste ning Brüsseli Vaba Ülikooli professor Dimokritos Kavadias. Oponendid on Aarhusi Ülikooli professor Jeremy Morris ja Pisa Ülikooli professor Marcello Mollica.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...718719720...725Page 719 of 725