Neljapäev, aprill 3, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogu ei toeta Euroopa kraadi kiiret kasutuselevõttu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas, et Euroopa Liidu asjade komisjon toetab igati Euroopa Liidu riikide kõrgkoolide koostöö edendamist ja ka Euroopa kraadi märgist, ent sama hooga Euroopa kraadi kasutuselevõttu komisjon ei toeta.

„Euroopa kraad tähendaks uut ja paralleelset kvalifikatsiooni ning kohustaks meid siseriiklikus õigusruumis muudatusi tegema. Liiga palju on teadmatust, vastuseta küsimusi ja lahtiseid otsi ning just seetõttu ei ole võimalik praegu Euroopa kraadi loomist ja selle paralleelselt Euroopa kraadi märgisega kasutusele võtmist toetada,“ ütles Tali. Ta toonitas ka, et oluline on tagada, et eestikeelsete ja rahvusvaheliste õppekavade vahel oleks tasakaal ning kõrgharidus oleks võimalikult eestikeelne.

Algatusega soovitakse luua ka uus kvaliteeditagamise süsteem. Eesti seisukohtades öeldakse, et toetame kvaliteeditagamise süsteemide parandamist, aga ei pea vajalikuks uue institutsioonideülese kvaliteeditagamise süsteemi väljatöötamist. Eesti leiab, et selline süsteem oleks dubleeriv ega täidaks halduskoormuse vähendamise eesmärki.

Eesti põhimõtteline seisukoht on, et pakett peab austama liikmesriikide subsidiaarsust haridusvaldkonnas, ega tohi sekkuda ülikoolide autonoomiasse ega akadeemilisse vabadusse. Eeskujuks ja lahenduseks võiks pigem võtta kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepingu, mis Balti ja Beneluxi riikide vahel juba toimib. Sellega on oodatud liituma kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning huvi on juba üles näidanud Poola ja Iirimaa.

Valitsuse esitatud seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kõrghariduspaketi algatuste kohta tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhtivekspert Janne Pukk. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas kultuurikomisjoni arvamust arvestades seisukohti konsensuslikult toetada.

 

 

Eesti: Riigikogu kiitis heaks koolikohustuse õppimiskohustusega asendamise

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) (447 SE), mille järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Koolikohustus asendatakse õppimiskohustusega, mis kestab 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.

Seadusega täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.

Kutseharidussüsteemis tehakse seadusega muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.

Luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Õppesse saab siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.

Piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.

Seaduse kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Liina Kersna Eesti Reformierakonna ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja kolm jäi erapooletuks.

Avafoto: Unsplash

 

 

 

 

 

 

Eesti: Mihkelson kutsus USAd toetama Ukraina võiduplaani

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Marko Mihkelsoni sõnul on samuti oluline peatada Venemaa imperialismi pealetung Gruusias, kehtestades personaalsed sanktsioonid oligarh Bidzina Ivanišvili ja tema käsutäitjate suhtes, ning põhiseaduslikust kriisist väljatulemiseks korraldada uued ja vabad valimised.

Mihkelson ja väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross kohtusid eile ja üleeile Washingtonis USA Senati väliskomisjoni esimeheks tõusva Jim Rischi ja sama komisjoni aseesimeheks saava Jeanne Shaheeni ning Esindajatekoja liikmete Joe Wilsoni, Bill Huizenga, Joe Courtney ja Brad Schneideriga.

Mihkelsoni sõnul andsid kohtumised võimaluse kinnitada, et Eesti on pühendunud heade suhete hoidmisele ja arendamisele USAga ning jätkab liitlaskohustuste täitmist, enda julgeoleku tugevdamist ning Ukraina kindlat toetamist. „Ukraina vajab toetust nii kaua, kuni on sõja võitnud, ning USA jätkuv panus on siin ülioluline,“ ütles ta. Ukraina toetamise kõrval arutati kohtumistel Atlandi-ülese koostöö jätkamist, Euroopa kaitsepanuse suurendamist, heidutuse ja kaitse tugevdamist NATO idatiival ning kriitilist olukorda Gruusias.

Koos Euroopa Parlamendi liikme, Läti parlamendi väliskomisjoni endise juhi Rihards Kolsiga kohtusid Mihkelson ja Kross USA julgeoleku toetuseks loodud ärijuhtide võrgustiku esindajatega. Samuti oli Eesti saadikutel kohtumine mõttekojas Hudson Institute.

Mihkelson ja Kross viibivad USAs seoses Washingtonis peetava iga-aastase parlamentaarse luure- ja julgeolekufoorumiga, kus osaleb ka Riigikogu liige Mati Raidma. Uue nädala algul osaleb Mihkelson koos NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidiga Washingtonis assamblee transatlantilisel foorumil, mille käigus külastatakse ka Norfolkis asuvat NATO staapi ja USA mereväebaasi.

 

Eesti: Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

By
Helena-Reet Aari
-
Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

NordenBladet — Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) kohaselt annab protokolliga ühinemine Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.

Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.

Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Züleyxa Izmailova ning Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE), millega sooviti välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.

Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Avafoto: Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu (Unsplash)

 

 

Keskkonnakomisjon toetas puurkaevude rajamisega seotud reeglite lihtsustamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamine võib olla olulise keskkonnamõjuga. Tavaolukorras, kus rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisaks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusest.

Taro toonitas, et komisjoni arutelust tuli välja eelnõus sisalduv suurema vastutuse panek kohalikele omavalitsustele, mis toob kaasa rea väljakutseid. “Peame need eelnõu edasise menetluse käigus läbi analüüsima ja kutsuma huvigruppide esindajatena ka omavalitsusi komisjonile selgitusi jagama,” sõnas Taro.

„Omavalitsused vajaksid seetõttu partnerit riigistruktuuride näol, kuna vastutus suureneb, kuid samas puudub neil võimekus mõjutada kõiki kaasnevaid protsesse,“ ütles keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja. Tema sõnul on riigi roll praegu selge puurkaevude rajamisel looduskaitsealadele, kuid sama võiks kaaluda ka kaevanduspotentsiaaliga maardlate piirkonnas, kus aastate jooksul võib veerežiim oluliselt muutuda.

Muudatused on seotud ka reoveekogumisaladega, mida hakkab edaspidi kinnitama valdkonna ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Taro märkis, et veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kliimaministeerium ei pea ise andma välja veeproovivõtjate atesteerimistunnistusi ja seetõttu väheneb mõnevõrra ministeeriumi töökoormus. Samuti viiakse veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele. Muudatused vähendavad Keskkonnaameti töökoormust. Eelnõu kohta on arvamust avaldanud ka mõned puurkaevude rajamisega tegelevad ettevõtted ning nad on plaanis parlamentaarsesse menetlusse kaasata eelnõu 1. ja 2. lugemise vahel, nagu näeb ette Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) täiskogu istungile 11. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

 

1...456...729Page 5 of 729