NordenBladet – Tallinna Sadam on ületanud Ukraina sõja põhjustatud kaubavedude languse ja saavutanud tänavu kolmandas kvartalis seitsmeprotsendilise käibekasvu. Kaubamahtude suurim langus oli möödunud aastal, kuid alates teise kvartali algusest on olukord paranenud. Kaupade lastimine on siiski võrreldes sõja- ja koroonaeelse ajaga vähenenud poole võrra.
Kaubamaht kasvas kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes ligi seitse protsenti, kusjuures veoautode ja konteinerite mahud suurenesid oluliselt, viimased isegi üle kümne protsendi. See näitab ekspordi kasvu, mis on üheksa kuu jooksul tõusnud kaks protsenti.
Merekaubandus on globaalne, hõlmates 60 sihtriiki ja 50 lähteriiki. Venemaa ja Hiina kaubavahetus on praktiliselt katkenud, ning Kesk-Aasia kaupade vedu pole käivitunud. Soome ja Rootsi on jätkuvalt suurimad kaubapartnerid, oluliste sihtriikidena lisanduvad Belgia ja Holland.
Eesti sadamad on muutunud regionaalseks sõlmpunktiks põhja-lõuna suunal, teenindades Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahelist kaubavahetust. Samuti kasvab Skandinaavia ettevõtete tootmise liikumine Eestisse, mis loob võimalusi sadamate tööstusparkidele. Venemaa tegevus ja poliitilised muutused on neid protsesse kiirendanud.
Avafoto: Unsplash
