NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtus täna Berliinis Saksamaa parlamendi alamkoja spiikri Julia Klöckneriga, et arutada Euroopa julgeoleku tugevdamist ja Ukraina edasist toetamist.

Hussar ütles kohtumisel, et praeguses olukorras on ülioluline jätkata Ukraina tugevat toetamist, suurendada survet Venemaale ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad. Ta rõhutas seejuures Saksamaa liidrirolli tähtsust nii Ukraina toetamisel kui ka Euroopa majanduse edendamisel.

Hussar tunnustas ka Saksamaa panust Balti regiooni ja Läänemere julgeoleku, sealhulgas õhukaitse tugevdamisse. Lisaks julgeolekuolukorrale räägiti kohtumisel kahepoolsetest suhetest, nende seas majandussuhete arendamise tähtsusest. Samuti arutati digitaliseerimisega seotud teemasid.

Hussar kohtus täna Berliinis ka Saksa-Balti parlamendirühma juhi Bettina Hagedorni ja liikmetega. Samuti oli tal kohtumine Saksamaa Välissuhete Nõukoja juhi Thomas Kleine-Brockhoffiga.

Riigikogu esimeest saatsid visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma liige Raimond Kaljulaid.

NordenBladet — Spiikrite sõnul kujundavad Venemaa agressioonisõda ja sellele järgnev rahu Euroopa julgeolekut järgnevatele põlvkondadele ning puudutavad kõigi eurooplaste eksistentsiaalseid huve. „Rahu pole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, selle asemel peame avaldama Venemaale kindlat survet ja toetama vankumatult Ukrainat. Kui territooriume on võimalik omandada ja piire muuta jõudu kasutades, ei ole keegi kaitstud,“ ütlevad nad täna tehtud ühisavalduses.

Parlamentide esimeeste sõnul ei saa läbirääkimised alata sellega, et Ukrainat sunnitakse alluma Venemaa nõudmistele. „Euroopa keeldub tunnistamast nõudmisi, mis laiendavad Venemaa mõju kaugemale riigi piiridest. Igasugune kokkulepe peab keskenduma sõja lõpetamisele, Ukraina tuleviku kindlustamisele ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste andmisele, mida toetavad tegelikud väed,“ sõnavad nad.

Nad toonitavad, et toime pandud kuriteod ei tohi jääda karistuseta ja küüditatud Ukraina lapsed tuleb koju tagasi tuua. „Venemaa ei tohi omada vetoõigust Ukraina õiguse üle valida ise oma tee – viigu see Euroopa Liitu või NATOsse,“ märgivad spiikrid avalduses.

Balti riikide parlamentide esimehed rõhutavad, et kõik läbirääkimised peavad algama viivitamatu relvarahuga. „Euroopa peab püsima ühtse ja meelekindlana ning tagama, et rahu väärib Ukraina vaprust ning rajaneb õiglusel, õigusel ja pikaajalisel julgeolekul,“ ütlevad nad.

Eile tegid ühisavalduse ka Euroopa parlamentide väliskomisjonide esimehed, kes märkisid samuti, et õiglast ja püsivat rahu ei ole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, vaid see peab põhinema rahvusvahelisel õigusel ning austama Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust. Kui algselt ühinesid avaldusega väliskomisjonide juhid 20 riigist ja Euroopa Parlamendist, siis hiljem liitusid sellega veel kolme riigi esindajad. Eestist kirjutas ühisavaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.