NordenBladet – Teletegija ja heategevussaate “Kodutunne” produtsent Kristi Loigo suri pühapäeval, 18. mail 2025 oma kodus 47-aastaselt. Praeguse seisuga ei ole Eesti politsei avaldanud ametlikku teadet Kristi Loigo surma kohta. Tema surma kinnitas meediale vend Kristo Nilov, kes ütles, et õel oli viimasel ajal suur stress ning kahtlustab, et surma põhjuseks võis olla infarkt.
Viimastel aastatel elas ta üle mitmeid isiklikke ja tööalaseid raskusi. Kristi Loigol oli tervisega probleeme juba varem. 2021. aasta oktoobris sattus ta haiglasse ning viibis intensiivravis. 2023. aastal suri ootamatult tema abikaasa Jan Loigo, mis mõjutas Kristit sügavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lisaks oli ta seotud pikaajalise kriminaalmenetlusega, kus teda kahtlustati annetuste väärkasutamises. Kuigi prokuratuur lõpetas menetluse 2024. aasta septembris, jäi juhtum avalikkuse tähelepanu alla ja mõjutas Loigo tervist ning mainet.
Kristi Loigo oli avalikkusele tuntud kui “Kodutunde” produtsent, mis aitas ligi 250 peret ja kogus üle miljoni euro annetusi.
NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, toimus Soomes Eura piirkonnas traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, teiste seas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Üks kopteritest kuulus Eleon RND OÜ-le, mille üks omanik on Oleg Sõnajalg, teine aga NOBE OÜ-le, mille omanikeringi kuuluvad Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mait Rõõmusaar. Õnnetus juhtus umbes kell 12.35 kohaliku aja järgi, kui kopterid olid teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse. Lennuinfoteenistuse andmetel lendasid kopterid samal kõrgusel ja trajektooril, kuni nad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool kadusid radarilt.
Soome politsei ja päästeteenistuse esialgse info kohaselt asuvad allakukkunud kopterid metsasel alal üksteisest umbes saja meetri kaugusel. Õnnetuse uurimist juhib Soome keskkriminaalpolitsei.
Eesti välisministeerium on kinnitanud, et kõik pardal viibinud inimesed hukkusid, ning on pidevas kontaktis Soome kolleegide ja politseiga. Õnnetuse täpsemad asjaolud on hetkel veel selgitamisel.
Praeguste ametlike andmete kohaselt ei ole kinnitatud, et Oleg Sõnajala uus, temast pea 40-aastat noorem naine Catherine Raudvere (26) oleks olnud Soomes toimunud kopteriõnnetuse pardal. Välisministeeriumi esindaja teatas, et ühe helikopteri pardal oli kaks ja teise pardal kolm reisijat ning kinnitamata andmetel ei ole teateid ühestki ellujäänust. Hukkunute isikute väljaselgitamine on jätkuvalt käimas.
Oleg Sõnajala lähedased on kinnitanud tema hukkumist õnnetuses, kuid teiste pardal olnud isikute, sealhulgas võimalike pereliikmete kohta ei ole avaldatud täiendavat teavet.
————————————
Oleg Sõnajalg (sünninimi Vitjuk; sündinud 5. oktoobril 1959) oli Eesti ettevõtja, muusik ja taastuvenergia edendaja.
Muusikukarjäär: 1980. aastate lõpus tõusis ta tuntusele pereansamblis Sõnajalg, kus osales koos oma venna Andrese ning abikaasade Viivi ja Siiriga. Ansambel oli populaarne kristliku popmuusika esitaja Eestis.
Ettevõtlus: 1990. aastatel asutasid vennad Sõnajalad sõltumatu telekanali TV1, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal.
Hiljem keskendusid nad taastuvenergia arendamisele, eriti tuuleenergia valdkonnas. Nende juhtimisel rajati Aidu tuulepark, mille ehitus sattus konflikti riigiasutustega, kuid lõpuks jõuti kompromissile ja park avati.
Isiklik elu: Oleg oli abielus Viivi Sõnajalaga, kellega neil oli viis last. Viivi suri 10. augustil 2021. Hiljem oli Oleg suhtes 26-aastase Catherine Raudverega.
Priit Jaagant (sündinud 31. juulil 1972) oli tunnustatud Eesti ehitusettevõtja ja ärijuht, kelle karjäär ulatus üle kolme aastakümne.
Haridus ja varajane karjäär Jaagant lõpetas 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal. 1990ndate lõpus alustas ta karjääri ehitussektoris, töötades kuni 2010. aastani Nordecon Ehituse juhatuse esimehena.
Ettevõtlus Pärast Nordeconist lahkumist keskendus Jaagant oma ettevõtetele. Ta oli Mapri Ehitus OÜ juhatuse esimees ja suuromanik, samuti seotud mitmete teiste ettevõtetega, sealhulgas Mapri OÜ, Varavalvur OÜ ja Materra OÜ. Mapri Ehitus kasvas tema juhtimisel üheks Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks, teostades projekte nii Eestis kui Lätis.
Lisaks oli Jaagant seotud NOBE OÜ-ga, mille omanikeringi kuulusid ka tema ja tema abikaasa Lilit Jaagant.
Isiklik elu ja huvid Jaagant oli abielus Lilit Jaagantiga ning NordenBladetile teadaolevalt oli neil vähemalt üks laps. Ta oli aktiivne ka spordis, olles seotud mittetulundusühinguga Eesti Karate-Do Shotokai.
Avafoto: Avafoto on illustreeriv, tegu pole reaalse õnnetuspaigaga
NordenBladet — Mihkelson esineb reedel koos Soome, Leedu ja Rootsi poliitikute ja ekspertidega arutelul, kus räägitakse Põhja- ja Baltimaade juhtrollist Venemaa agressiooniga võitlemisel, Ukraina toetamisel, piirkondliku julgeoleku tugevdamisel ja Euroopa strateegilise hoiaku kujundamisel. Samuti osaleb Mihkelson Venemaa ohtu ja Euroopa julgeolekut käsitlevas paneelis, millest võtab Austria, Bulgaaria, Leedu, Prantsusmaa ja Ukraina esindajate kõrval osa ka Venemaa opositsiooniaktivist Garry Kasparov.
Väliskomisjoni liige Luisa Rõivas esineb foorumil diskussioonis, kus räägitakse Ida-Euroopa rollist nii Venemaa agressioonile reageerimisel kui ka Euroopa ühtsuse hoidmisel ja julgeoleku tugevdamisel.
17. korda toimuva Kiievi julgeolekufoorumi fookuses on Venemaa agressiooni peatamise ning õiglase ja püsiva rahu saavutamisega seotud teemad. Üritus toimub päevil, mil möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas ja tähistatakse Euroopa päeva, ning see toob kokku riigijuhid, militaarvaldkonna ja luurekogukonna esindajad, diplomaadid ning julgeoleku- ja välispoliitika eksperdid mitmelt poolt maailmast.
Enne Kiievi julgeolekufoorumi algust esineb Mihkelson täna pärastlõunal loenguga Tarass Ševtšenko Ülikoolis, kus ta räägib Ukrainast maailma poliitilisel kaardil.
NordenBladet —Peamiste muudatusettepanekute hulka kuuluvad eelarve esitusviisi täpsustused, Riigikogu informeerituse suurendamine ja eelarve seaduse ning seletuskirja parem kooskõla.
„Kui me soovime Riigikogus sisulist debatti riigi rahakasutuse üle, siis peavad eelarve kulutused olema üheselt mõistetavalt ja süsteemselt selgitatud ning seotud selgete eesmärkidega,“ märkis rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. „Oleme suurema ühisosa saavutamiseks aruteludesse kaasanud ka Riigikontrolöri ja Õiguskantsleri ning mitmed muudatused lähtuvad nende poolt välja toodud kitsaskohtadest. Töö riigieelarve kvaliteedi ja arusaadavuse parandamiseks peab jätkuma ka järgnevatel aastatel, kuna pikemat ettevalmistust nõudvaid muudatusi pole võimalik järgmisest aastast veel jõustada“.
Ettepanekute kohaselt kirjeldatakse 2026. aasta riigieelarves terviklikku tegevuspõhist ja majandusliku sisu, tuuakse senisest enam välja seadusest tulenevaid kulusid. Läbipaistvuse suurendamiseks sätestatakse kohustus informeerida rahanduskomisjoni eelneva aasta kasutamata jääkidest, ülekantavatest vahenditest ning aasta jooksul valitsuse ja ministrite poolt tehtavatest eelarvelistest muudatustest.
„Riigieelarve ei ole lihtsalt numbrite kogum – see on valikute peegel ja tööriist eesmärkide saavutamiseks. Selleks peab ta olema terviklik ja sisaldama infot, mis rahuldab erinevaid vajadusi,“ selgitas Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. „Tasakaalu ja selguse leidmine on suurte andmemahtude puhul alati keeruline, kuid välja töötatud muudatused loovad selleks paremad eeldused,“ lisas ta.
Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt alustatakse riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu koostamist, mis on kavas esitada Riigikogule septembri lõpus koos 2026. aasta riigieelarve eelnõuga.
NordenBladet — Valitsuse 5. mail algatatudrahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE).
Eelnõuga täiustatakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) järelevalvet ja tugevdatakse finantssüsteemi kaitset. Üheks olulisemaks muudatuseks on strateegilise analüüsi võimekuse lülitamine RABi andmekogu funktsioonidesse. See töötleb anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viib läbi profiilianalüüse ning kasutab teksti- ja andmekaevet. Need tööriistad aitavad paremini ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamise riske olukorras, kus finantskuritegevus on muutunud rahvusvahelise haardega äriks.
Selleks, et andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks andmekaitse nõuetele, sätestatakse seaduses, millised andmed kogutakse, miks neid kasutatakse ning kuidas ja millises ulatuses neid töödeldakse. See tagab, et andmekogu kasutamine on läbipaistev ja õiguspärane. Protsessi järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.
Lisaks ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust ning täpsustatakse valitsuskomisjoni ja nõuandvate komisjonide moodustamise ja tegutsemise korda.
Ühtlasi võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu uus vastav direktiiv, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid. Sellega seoses täpsustatakse tegelike kasusaajate andmete koosseisu ja kättesaadavust ning tehakse väikeseid muudatusi RAB-i järelevalvekorra täpsustamiseks. Kõik muudatused on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega, sealhulgas FATF-i ja Euroopa Nõukogu MONEYVALi hinnangutega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 5. mail algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (641 SE).
Lepingu eesmärk on vältida tulumaksude topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Leping määratleb, kuidas jaguneb maksustamisõigus riikide vahel, tagab võrdse kohtlemise ning paneb paika teabevahetuse kohustused tulude kohta. Kuigi leping tugineb OECD mudellepingule, on see kohandatud vastavalt Eesti ja Botswana vajadustele. Leping sõlmiti 2021. aastal ja sellele kirjutati alla 2024. aasta septembris New Yorgis.
Lepingu kohaselt tohib dividenditulu allikasriik maksustada kuni 5% dividendi brutosummast, intressitulu puhul on see piir 7,5%, kuid teatud asutustele ja fondidele jäävad intressid maksuvabaks. Litsentsitasude maksustamisel võib kinni pidada kuni 5% tehniliste seadmete kasutamise eest makstavalt summalt ja 7,5% muudelt tasudelt. Eesti kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kas vabastus- või tasaarvestusmeetodit, sõltuvalt tulu liigist. 2025. aasta aprilli seisuga on Eestil sellised lepingud 63 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 5. mail algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE).
Eelnõu vastuvõtmisega taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist.
Taganemise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ning seetõttu halvenenud julgeolekuolukord. Kujunenud julgeolekuolukorras on kaitseväele vajalik täiendav paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteeme ning lahendusi, mis arvestavad meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist.
Eestiga paralleelselt on algatatud Ottawa konventsioonist taganemise menetlus ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
