NordenBladet — Formosa klubi koosneb Euroopa ja Kanada seadusandjatest, kes töötavad selle nimel, et parandada suhteid Taiwaniga ja ühendada Taiwani maailmaga. Seekordsel kongressil oli kohal 45 parlamendisaadikut 17st eri riigist.
„Taiwani toetamine on väärtuspõhine diplomaatia. 23 miljoni elanikuga Taiwan peaks olema rahvusvaheliselt väärikalt esindatud, selle nimel Formosa klubi tegutseb,“ kinnitas Vaga. Loe parlamendiliikmete ühisavaldust siin.
Visiidi käigus toimus ka veealuste kaablite turvalisuse ja koostöö foorum. Taiwani ja Euroopa veealust taristut on viimastel aastatel korduvalt saboteeritud. Läänemeres on suurima kahju tekitanud Newnew Polar Bear ja Yi Peng 3, mis kahjustasid 2023. aasta oktoobris ja 2024. aasta novembris nelja sidekaablit ja Balticconnectori gaasitorustikku.
„Tahan rõhutada, et Taiwan on täielikult pühendunud koostööle Euroopa ja teiste demokraatlike partneritega, et suurendada veealuste kaablite ja muu kriitilise taristu turvalisust ja vastupidavust,“ vahendas kohtumisel Taiwani president William Lai sõnu Sikkut. „Kriisid ja autoritaarsete riikide arvu kasv nõuavad demokraatiatelt koostööd. Samuti peame olema valmis demokraatiat kaitsma, olgu Euroopas või Lõuna-Hiina meres,“ selgitas ta.
Visiidi käigus kohtuti veel parlamendi esimehe Han Kuo-Yo ja aseesimehe Johnny Chiangiga, välisminister Lin Chia-Lungiga, Taiwania investeerimisfondi, NCSIST-i ja külastati Kaohsiungi sadamat. Toetusrühma esindajad kutsus visiidile Taiwani välisministeerium.
NordenBladet — IMFi delegatsioon soovis teavet 2026. aasta eelarve ja keskpika perioodi riigieelarve strateegia kohta. Samuti uuriti majanduskasvu ja innovatsiooni toetamise, Eesti ettevõtluskliima välis- ja kodumaise kapitali jaoks atraktiivsemaks muutmise kohta.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Maris Lauri ja Mart Võrklaev ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest, kavandatavatest maksumuudatustest, majanduse olukorrast ja energiakindluse tagamisest. Riigieelarves põhjustavad mahukad kaitseinvesteeringud jooksevkonto puudujäägi ajutise suurenemise. Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st.
„Tänavu väheneb eelarvepuudujääk maksutõusude toel 1,0 protsendini SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,0 protsendini SKPst,“ nentis Akkermann. Ta lisas, et järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Akkermann ütles, et prognoosi kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.
Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Akkermann viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.
Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.
Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas märkis, et prognoosi kohaselt jätkub majanduse aeglane taastumine. „Eelarve kordategemisel on majanduskasv paratamatu eeldus. Hea on tõdeda, et majandus on tõusuteel,“ ütles Reinaas. „Majanduse ülespoole kerkimine lubab tänavuseks aastaks üheprotsendilist SKP kasvu ja tulevaks aastaks 2,5 protsenti.“
„Eesti majandusel on kõik eeldused uueks tehnoloogiamahukaks kasvutsükliks. Atraktiivse investeerimiskeskkonna hoidmine, puhta energia pakkumine, kapitali mitmekülgne kättesaadavus ettevõtetele ja majanduse muutunud vajadustele tagavad ka Eesti majandusedu,“ selgitas Reinaas. „Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks panustame tuuleparkide rajamisse, mis on majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime eksperdikogu hinnangul paratamatu suund, et tagada 70protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis,“ ütles Reinaas.
IMFi liikmesriikide majanduse, sealhulgas ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus „artikkel IV konsultatsioonid“ tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist. Riigisisene koostööpartner on neile Eesti Pank, kes kajastab oma kodulehel nende missioonide kokkuvõtteid.
Missioonirühm täpsustab AIV-tsükli eesmärke, ulatust, üksikasju, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Töörühm on huvitatud hiljutiste makromajanduslike, fiskaal- ja finantsarengute, väljavaadete, riskide ja poliitika arutamisest. Meeskond soovibki Riigikogu komisjonide liikmetelt tagasisidet nende analüütilise ja poliitilise tegevuskava kohta enne IV artikli konsultatsioone.
Kuna tegemist on IMFi vahemissiooniga, siis missioon kokkuvõtvat avaldust ei koosta ja missiooni lõpus pressikonverentsi ei toimu. Küll aga on vahemissioon oluline, sest tavapäraselt valmib selle põhjal artikkel IV raporti esimene versioon, mida täiendatakse missiooni ajal lisateemade ja majanduspoliitilise sõnumitega. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale. Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõikide liikmesriikidega.
IMFi missioonijuht on Vincenzo Guzzo, liikmed Bingjie Hu, Carlos de Resende ja energeetikaekspert Hugo Rojas-Romagosa.
NordenBladet – Eesti suurima ettevõtluskonkursi “Eesti parimad ettevõtted” tänavused võitjad on selgunud. Konkursi korraldajate, Ettevõtluse ja Innovatsioonis Sihtasutuse (EIS), Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, otsusel valiti Aasta turismiedendajaks 2025 Elamus Spa.
Elamus Spa on Skandinaavia suurima saunavalikuga elamuskeskus, mida külastab aastas ligi 300 000 inimest, neist veerand väliskülalised. Ettevõte on pälvinud tähelepanu Eesti saunakultuuri viimisega rahvusvahelisele areenile ning kutsutud ka maailma parimaid spaasid ühendavasse Aufgussi võrgustikku.
Aufgussi saunakultuur kui edu võti
Elamus Spa juhi Margit Kurni sõnul oli Aufgussi saunakultuuri tutvustamine Eestis alguses keeruline. “See nimi tundus võõras ja arusaamatu. Täna on Aufgussist saanud meie üks tugevamaid eristajaid,” rääkis Kurn.
Ta selgitas, et rituaalid aitavad kiirustavas maailmas inimestel päriselt lõõgastuda. “Sageli tullakse spaasse, istutakse korraks saunas ja minnakse kohe järgmisesse. Tänu Aufgussi ja teistele rituaalidele suudame inimesi saunas hoida 15–20 minutit – just nii kaua, kui keha vajab, et soojust vastu võtta ja rahuneda. Kui näeme pärast rituaali neid rahulolevaid nägusid, teame, et teeme õiget asja.”
Elamus Spa asutaja Andres Tiik peab liitumist Aufgussi organisatsiooniga 2023. aastal läbimurdepunktiks. “See on võrreldav Michelini tärniga restoranimaailmas,” ütles Tiik. “See avas meile võimaluse kutsuda Eestisse maailmatasemel saunameistreid ja osaleda ka ise Aufgussi maailmameistrivõistlustel.”
Tunnustus meeskonnale ja Eesti saunaturismile
Andres Tiik lisas, et tunnustus on suur samm edasi kogu Eesti sauna- ja elamusturismi arengus. Ta tõi esile, et saunaturism on maailmas kasvav trend ja Elamus Spa meelitab külastajaid Eestisse kogu Euroopast. “Meie Aufgussi saun on Baltimaade ja Skandinaavia suurim, mahutades 130 inimest, ning seal toimuvad igapäevaselt professionaalsed saunarituaalid.”
Margit Kurni sõnul on saadud tunnustus suur au, mis kinnitab ettevõtte mitmetahulise töö märkamist. “Eestis on üle saja spaahotelli ja lugematu hulk saunateenuste pakkujaid, mistõttu on see tunnustus meile tohutult oluline,” rõhutas ta.
Möödunud aastast ettevõtte osanike hulka kuuluv Ott Tänak näeb auhinda kogu meeskonna ühise saavutusena. “Mul on suur au ja olen meie meeskonna üle väga uhke. See riiklik tunnustus kuulub kogu meie meeskonnale, kes on pingeliste uuenduste ja arenduste ajal suutnud pakkuda meie külastajatele kõrgelt hinnatud teenust.”
Eesti parimate ettevõtete tiitlid antakse üle 1. novembril, mil erinevate kategooriate võitjate seast selgub ka konkursi üldvõitja ehk “Aasta ettevõte”.
NordenBladet — Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (739 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Seletuskirja kohaselt kasvab direktiivi ülevõtmisega küberturvalisuse nõuete järgijate hulk Eestis umbes 3000 võrra – 6500ni. Uued reeglid hakkavad kehtima nt energia-, transpordi-, tervishoiu-, digitaristu- ja avaliku halduse sektoris – tegemist on olulisi või elutähtsaid teenust pakkuvate asutustega. Nõuete järgijad peavad rakendama turvameetmeid ja teavitama olulise mõjuga küberintsidendist järelevalveasutust. Eelnõu järgi selleks asutuseks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub Euroopa Komisjoni määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve.
Eelnõu järgi on seaduse jõustumise hetkest lisanduvatel ettevõtetel kolm aastat aega küberturvalisuse nõuete täitmiseks. Selle abistamiseks on riigil ettevalmistamisel toetusmeetmed ja erinevad juhendmaterjalid.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tõstab nõuete ühtlustamine ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide küberturvalisuse taset ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Vastu võeti üks seadus
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (692 SE), mis näeb ette Eesti ja Omaani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise.
Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste õigusaktidega ei saa lahendada.
Eelmise aasta lõpu seisuga on Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga. Lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid.
NordenBladet — Vene pikamaapommitajad sooritasid täna kolmapäeval 22. oktoobril plaanitud lennu Läänemere neutraalsete vete kohal.
Sellest teatas Venemaa kaitseministeerium, vahendab TASS.
Ministeerium väidab, et viietunnise lennu ajal saatsid lennukeid mitmes kohas välisriikide hävituslennukid – täpsustamata, milliste riikide omad.
Ükski teine riik pole selle kohta veel kommentaare andnud.
