Laupäev, november 8, 2025

EESTI UUDISED

Helena-Reet Aari: Kultuuriline kurtus – Ettevõtjate suurim komistuskivi Skandinaavia ja Balti turul

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet-i peatoimetaja Helena-Reet

NordenBladet – NordenBladeti peatoimetajana jälgin ma iga päev Põhjamaade ja Baltikumi infovälja. Ma näen pidevalt, kuidas meie regiooni ettevõtted – olgu nad siis Rootsist, Soomest, Lätist või Eestist – vaatavad ambitsioonikalt oma naabrite turgudele. Need turud on geograafiliselt lähedal, aga mentaalselt tihti üllatavalt kaugel. Ja ma näen ikka ja jälle sama mustrit: tuuakse turule suurepärane toode või teenus, panustatakse korraks messile või digikampaaniale ning siis… vaikus.

Meie meediamaastikul püsib visalt müüt, et “hea toode müüb end ise”. Võib-olla koduturul, kus kõik tunnevad kõiki, see isegi toimib. Aga lubage mul olla otsekohene: Skandinaavia B2B-konkurentsis on see parimal juhul naiivne lootus. See on otsetee läbikukkumisele.

Külaline, kes lahkub enne pidu

Tabava võrdluse tõi eis.ee lehel hiljuti EISi ekspordiosakonna rahvusvahelise turunduse valdkonna juht Kadri Gröön, kui ta võrdles ühekordsete kampaaniatega turule sisenejat „külalisega, kes astub korraks uksest sisse, ütleb „Tere!“ ja kaob enne, kui temaga tutvuda jõutakse.“

See on täpselt see, mida me siin NordenBladetis näeme. Turundus ei ole ühekordne sprint, see on maraton. Eriti turgudel, kus usaldus on valuuta number üks.

Skandinaavias ja Baltikumis olete “külaline” seni, kuni pole tõestanud oma pikaajalist pühendumist. Üksik kampaania, olgu see nii nutikas kui tahes, on vaid see põgus “Tere!”. See võib tekitada hetkelise huvi, kuid see ei loo usaldust. Ja ilma usalduseta Põhjamaades ega Balti riikides äri ei tee. Probleem on selles, et paljud ettevõtted käsitlevad turundust kuluna, mitte strateegilise investeeringuna. Kui kuluartikkel saab “tehtud”, tõmmatakse kriips peale ja oodatakse tulemusi, mis iial ei saabu.

Kultuuriline kurtus: Kui teie sõnum kõlab valesti

Kõige suurem komistuskivi on aga kultuuriline kontekst. Ettevõtjad eeldavad tihti, et naaber on ikka naaber. Eesti ettevõtjad eeldavad tihti, et Soome on nagu Eesti ja Rootsi on… noh, peaaegu nagu Soome. Rootslased eeldavad, et Soome turg toimib täpselt nagu Rootsi oma; soomlased arvavad, et mõistavad Eesti turgu intuitiivselt jne. See on ohtlik eksimus.

Meie NordenBladetis, mis opereerib igapäevaselt nii eesti, soome, rootsi kui ka inglise keeles, elame ja hingame neid kultuurilisi nüansse. Me teame, et sõnum, mis töötab Tallinnas, võib Stockholmis mõjuda tehnokraatliku ja külmana. Sõnum, mis müüb Helsingis, võib Göteborgis tunduda liiga otsekohene või isegi ebaviisakas.

Kui puudub sügavam arusaam kohalikust hingeelust, kultuuriruumist ja väärtushinnangutest, võib kampaania tehniliselt küll laitmatult töötada, kuid see ei suuda luua sihtrühmaga vajalikku emotsionaalset sidet ega pälvida nende tegelikku tähelepanu.

Ei piisa sellest, et tõlgite oma eestikeelse müügiteksti heasse naaberkeelde. Te peate tõlkima oma väärtuspakkumise kohalikku väärtusruumi. Te peate mõistma kohalikku meediatarbimist, ärikombeid ja isegi huumorit. Eesti digiriigi kuvand avab uksi, see on tõsi. Kuid see on vaid jala ukse vahele saamine. Selleks, et teid ka sisse kutsutaks, peab lugu olema kohandatud. Hea näitena kohandatud reklaamkampaaniast tuleb kohe meelde hiljutine Visit Estonia koostöö maailmakuulsa Soome koomiku Ismo Leikolaga (Ismo Leikolan ruokareissu Viroon).

Ärge olge külaline. Olge kohalik.

Siin peitubki strateegilise meediapartneri väärtus. Te võite osta reklaamipinda ükskõik millisest globaalsest võrgustikust või kohalikust suurest päevalehest. Kuid sellega jääte ikkagi “külaliseks”, kes ostab endale eetriaega.

NordenBladeti filosoofia on teistsugune. Me ei ole väljaspool turgu seisev agentuur; me oleme see turg. Me oleme Põhjamaade ja Baltikumi meediakanal. Meie toimetajad ja lugejad on teie sihtrühm.

Meie eesmärk ei ole müüa bännerit. Meie eesmärk on aidata teil oma lugu rääkida nii, et see kõnetaks soomlast, rootslast või eestlast tema enda keeles ja kultuurikoodis. Me ei paku ühekordset “Tere!”-kampaaniat, vaid pikaajalist kohalolu. Me aitame teil tehnilised näitajad ja müügiargumendid tõlkida sisukateks arvamuslugudeks, analüüsideks ja intervjuudeks, mis tekitavad usaldust.

Me muudame teid “külalisest” oodatud vestluspartneriks.

Turundus välisturgudel on osa ekspordistrateegiast. Ja kui te valite partneri, kes seda regiooni läbi ja lõhki tunneb, kes mõistab nii ühe riigi ettevõtja hingeelu kui ka teise riigi otsustaja ootusi, siis ei ole see kulu. Siis on see kõige olulisem investeering teie firma rahvusvahelisse edusse.

Põhjamaade ja Baltikumi innovatiivsetele ning positiivsetele äri- ja kultuuriuudistele keskendunud neljakeelne meediaplatvorm NordenBladet (https://nordenbladet.ee; https://nordenbladet.com; https://nordenbladet.fi; https://nordenbladet.se ) aitab teadlikult võimendada teie saavutusi, annab hääle teie eduloole, positsioneerib teid edukalt nii Põhjamaades kui Baltikumis — aitab suurendada rahvusvahelist nähtavust, mis on kriitilise tähtsusega nii talentide, klientide kui ka välisinvesteeringute kaasamisel.

Avafoto: NordenBladet-i peatoimetaja Helena-Reet Aari

Loe ka:

Helena-Reet Aari: Põhjamaade edulugu ei kirjuta end ise – NordenBladet annab sellele hääle

EISi sügiskohtumine: Eesti eksport vajab stabiilseid reegleid ja pikemat plaani

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – EISi sügiskohtumisel Eesti eksportijatega joonistus välja ühine mure: ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja bürokraatia õõnestavad rahvusvahelist konkurentsi. Eesti eksportivad ettevõtted leiavad, et edu eeldab etteaimatavaid reegleid, paindlikkust ning järjepidevat, vähemalt 5–10 aasta pikkust ekspordipoliitikat.

YOOKi juht Katre Kõvask sõnastas tuuma otse: „Üks asi on maksumäär, teine on ebastabiilsus. Kui sa ei tea, mis maks järgmisel aastal tuleb, on väga keeruline investeerida.” Tema sõnul määravad just maksud ja tariifid, kas ettevõte turul üldse püsima jääb — „kui tariif on 30%, oleme automaatselt mängust väljas.”

Tööstusettevõtete närvilist hetke kinnitas BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk: „Adapteerumine on eluliselt oluline… iga ootamatu maks või viivitus teeb kõik väga kalliks.” Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht lisas, et maksud on osa suuremast pildist: „Kaitse pole tasuta — aga meil puudub strateegiline kommunikatsioon, miks ja mille nimel me maksame.”

Kohtumisest jäi kõlama vajadus pikema, ent kohanduva ekspordiplaani järele. „Plaan, mis ei kohandu, on paber, mitte tööriist,” rõhutas Vinartšuk. Kõvask tõi omakorda näiteks, et ametlik fookus ei tohi sulgeda ootamatuid uksi: Türgi turg „tuli täiesti ootamatult”, kuid osutus YOOKile üheks suurimaks edulooks.

Samas peeti piduriks ELi regulatsioonide ületähtsustamist ja kodumaist bürokraatiat. „Kulutame tuhandeid eurosid pakenditele ja märgistustele, mida keegi ei loe,” kirjeldas Kõvask. Aruandluse lihtsust ja läbipaistvust taotleb ka EIS ise. Et konkurentsis püsida, on ettevõtjate hinnangul vältimatud partnerlused, välisinvesteeringud ja oskustööjõu kaasamine.

Mis pärsib konkurentsi

  • Maksud ja tariifid määravad turulepääsu; koduturul tekitab investeerimiskõhklust maksude ettearvamatus.

  • ELi nõuete ületähtsus ja keeruline aruandlus suurendavad kulusid, viies fookuse müügilt ja turuarenduselt bürokraatiale.

  • Tööstus vajab tööjõudu ja välisinvesteeringuid; väikese turu tõttu on partnerlused vältimatud.

Mida on vaja

  • Selge, kohanduv ja pikk plaan sihtturgude jaoks; ametlik fookus ei tohi välistada uusi võimalusi (nt Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia).

  • Strateegiline kommunikatsioon maksude ja kaitsekulude seosest.

  • Lihtsamad toetuste- ja aruandlussüsteemid.

Fookussektorid 2025–2028

Puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia — seal on Eesti tugev alus ja globaalne nõudlus.

EISi roll

EIS lubab kärpida bürokraatiat, toetada turule sisenemist ja partnerlusi ning kasutada 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke, et viia kontaktid reaalseks koostööks.

EISi ekspordijuht Eva-Kristiina Ponomarjov kinnitas, et uus ekspordistrateegia 2025–2028 koondab jõu sinna, kus potentsiaal on kõige suurem: puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia. „Keskendume sellele, kus on reaalsed võimalused — mitte mugavustsoonile,” ütles ta. EIS lubab vähendada bürokraatiat ja aidata turule sisenemisel, kasutades muu hulgas 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke.

Avafoto: Eva-Kristiina Ponomarjov
Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (Eis.ee)

President Alar Karis: Eesti edu ei ole odav tööjõud – meie võrdlus on Saksamaa ja Põhjamaad

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Rahvusraamatukogus toimunud „Eesti parimad ettevõtted 2025“ galal rõhutas president Alar Karis, et Eesti ei saa enam mõõta oma edu odava tööjõu või eilse päevaga. Meie mõõdupuu on Saksamaa ja Põhjamaad – ning sellega kaasnevad ka küpse majanduse väljakutsed. Karise sõnum oli selge: järgmine kasv tuleb nutikusest, teadmistest ja keerukast tehnoloogiast, mitte lihtsatest võitudest.

President Karise hinnangul on Eesti majandus pärast keerulisi aastaid pöördumas kasvule – Statistikaameti esialgsete andmete järgi kasvas SKP kolmandas kvartalis 0,9% võrreldes aastatagusega –, ent lihtsamad võidud on juba nopitud. Edasi liikumiseks tuleb panustada teadmistele, koostööle ning tehnoloogilise keerukuse kasvatamisele nii uutes kui ka olemasolevates ettevõtetes.

Karis rõhutas, et Eesti ei saa enam positsioneerida end odava tööjõu kaudu. Vastupidi – meie loomulik võrdlusbaas on arenenud riigid, kus edumaa saavutatakse teadus- ja arendustegevuse, oskuste arendamise ja innovatsiooni kaudu. Riigi roll on siin luua soodne kasvukeskkond: stabiilne ja etteaimatav raamistik, mis ei kirjuta ettevõtjatele ette, vaid laseb ideedel idaneda.

President tunnustas galale kandideerinud ettevõtteid kui tõendit, et Eesti äri muutub üha teadusmahukamaks ja suudab lahendada keerukamaid probleeme. Ettevõtlikkust kirjeldas ta kui osa rahvuslikust iseloomust – võimet näha võimalusi ka siis, kui teed pole veel kaardile kantud. Lõpetuseks soovis Karis ettevõtjatele jõudu ja visadust hoida Eesti majandus “targana, paindlikuna ja loovana”.

„Eesti parimad ettevõtted 2025“ gala

Gala tõi kokku Eesti ettevõtluse tipptegijad, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma ekspordi, innovatsiooni ja kestliku kasvu saavutustega. Õhtu fookus oli mitte üksnes laureaatidel, vaid laiemal ettevõtlikkusel kui Eesti konkurentsivõime selgrool.

Rahvusraamatukogu kui teadmiste sümbol andis sündmusele väärika raami – just siin, ideede ja kogemuste talletuspaigas, tõi Karis esile vajaduse rääkida ettevõtluse ja teaduse “ühte keelt” ning kasvatada koos uut arenguhüpet.

“Eesti parimad ettevõtted 2025” aasta parima ettevõtte tiitel läks inseneri- ja tootmisettevõttele Tech Group.

„Eesti parimad ettevõtted“ on Eesti suurim ja pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mille ajalugu ulatub 1995. aastasse. Ettevõtteid tunnustavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Parimate ettevõtete valimist ja tunnustamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Avafoto: President Alar Karis (ERM)

Ettevõtja Meelis Niinepuu: Õigus ei peaks olema kavaluse kunst, vaid õigluse kunst

By
Helena-Reet Aari
-
Meelis Niinepuu

NordenBladet – Kohtureformi ümber käiv jutt on olnud majast ja masinast — kuidas kohtuid liita, digitaliseerida, automatiseerida. Meelis Niinepuu raputab sellelt läike maha ja ütleb, et kui süsteem premeerib jätkuvalt venitamist ja vassinõkse, ei tee ükski uus struktuur õigust kiiremaks ega ausamaks. Tema ERR-i arvamuslugu torkab täpselt sinna, kus valus: advokaaditöö mõõdupuuks on liiga tihti „kavalus”, mitte professionaalsus ja eetika.

Niinepuu maalib lakmustesti läbi pärimiskaasuse: kui nõrgem pool (näiteks alaealised) jääb kohtus venitamistaktika alla, on süsteem valesti häälestatud. Ta kirjeldab, kuidas ülekoormatud kohtud nihutavad iga ärajäänud istungi pool aastat edasi — ja nii „tasustataksegi” venitajaid, mitte neid, kes asja ära lahendaks. Selle kultuuri tuum on tema sõnul valetamise normaliseerumine ja kinniste menetluste kergekäeline taotlemine: ilma avaliku pilguta taandub õiglus rahakottide vastupidavuse mõõduvõtuks. „Kohtu autoriteet ei taastu enne, kui süsteem näitab, et tõde on tähtsam kui taktika.”

Lahendusena ei paku ta järjekordset „suurt masinat”, vaid mängureeglite muutust: selgete ja nõrku puudutavate vaidluste kiirrada, päriselt tuntavad sanktsioonid venitamise eest, valele nulltolerants ning kohtuniku aktiivne protsessijuhtimine — nagu Inglismaal või Saksamaal, kus venitus ei ole „taktika”, vaid rikkumine.
Point on lihtne: kui tasu kavaluse eest kaob, kaob ka motivatsioon seda harrastada; siis töötavad ka reformid, mis juba paberil on.

Kes on mees kriitika taga?

Niinepuu on ettevõtja ja konsultatsioonifirma Civitta/Innopolise asutajapartner, aastaid tegev arendus- ja taristuprojektide juures. 2025. aastal jõudis ta ise kohtusaalidesse vaidluses endise äripartneri Riivo Antoniga; suve lõpuks kajastas Äripäev, et tüli lõppes lahkuminekuga. Ehk teab ta köögipoolt liiga hästi, et uskuda, nagu parandaks õiguskultuuri lihtsalt uus infosüsteem.

Niinepuu loos on üks lause, mis võiks jääda ukse kohale igas kohtumajas ja büroos: „Õigus ei peaks olema kavaluse kunst vaid õigluse kunst.” Kui selle ümber ehitada reeglid ja vastutus, on kohtureformist kasu; kui mitte, jääb ta meie ajastu kõige nutikamaks, kuid tühjaks žestiks.

Niinepuu sõnum on lihtne:

ükski kohtureform (kohtute ühendamine, uued IT-süsteemid, tehisaru) ei tee õigusemõistmist kiiremaks ega õiglasemaks, kui süsteem jätkab menetluskavaluse ja venitamise premeerimist.

Mida Niinepuu ta välja pakub:

1. Kiirmenetlus selgetele ja nõrku puudutavatele kaasustele (nt alaealiste sundosa) – lahendus 3–6 kuuga.

2. Reaalsed sanktsioonid venitamise eest – põhjendamatud taotlused kõrvale ja kulud venitajale.

3. Nulltolerants valeväidetele – trahv + teade advokatuurile.

4. Kohtunik juhib protsessi, mitte pooled – varajane ajakava, tähtaegadest kinnipidamine, viivituste karistus (eeskujud: Inglismaa, Saksamaa, Rootsi).

Avafoto: Meelis Niinepuu (Erakogu)

Piilmannide perekond ostab Tallinnas Solarise keskuse

By
Helena-Reet Aari
-
Solaris

NordenBladet – Tallinna südames asuv Solarise keskus on vahetamas omanikku. Piilmannide perekonnale kuuluv valdusfirma P&E Real Estate HoldCo allkirjastas oktoobri lõpus ostu-müügilepingu, et omandada keskus seniselt omanikult, Rootsi ettevõttelt Sveafastigheter Fersen Estonia AB.

Tehing ootab praegu Konkurentsiameti heakskiitu ja loodetakse lõpule viia veel enne käesoleva aasta lõppu. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.

Rootslased väljuvad, kohalik investor laiendab portfelli

Konkurentsiametile esitatud teate kohaselt on müügi põhjuseks Rootsi omanike strateegiline soov väljuda Eesti äritegevusest. Ostja, P&E Real Estate, näeb tehingus aga võimalust suurendada oma ärikinnisvara portfelli otse Tallinna kesklinnas.

Ettevõtte esindaja Kristjan Piilmann kinnitas, et näeb ostul suurt potentsiaali. “Solaris on suurepärane täiendus ettevõtte kasvavasse ärikinnisvara portfelli,” sõnas Piilmann. “Oleme tugevalt Solarise senise teekonna usku ning loodame tulevikus anda oma panuse keskuse olemasolevate tugevuste – mitmekesise kohaliku kultuuri ja vabaajaveetmisvõimaluste kohalolu – edasi arendamisse.”

Keskuse töö jätkub tavapäraselt

Solarise keskuse juht Jaanus Juss rõhutas, et omanikuvahetus keskuse igapäevatööd ei mõjuta ning külastajate jaoks jääb kõik harjumuspäraseks.

“Solaris jätkab oma tegevust tavapäraselt ning kõik olemasolevad koostööd ja tegevused toimivad edasi. Kindlasti lisandub ka uusi põnevaid projekte,” ütles Juss.

Multifunktsionaalses Solarise keskuses tegutsevad praegu muuhulgas kontserdimaja, kinod, spordiklubi, supermarket, bürood ning mitmed kauplused, kohvikud ja restoranid.

Piilmannid on Tallinna ärikinnisvaras suured tegijad

Ostjafirma P&E Real Estate on valdusettevõte, mis kuulub Piilmannide perekonnale laiemalt tuntud investeerimisfirma Tristen Trade kaudu.

Piilmannide perekonnale kuulub juba praegu mitu märgilist ärihoonet Tallinnas, sealhulgas Telliskivi TLN ärilinnak, Roosikrantsi 2 hoone ning Stockmanni kaubamaja ärihoone. Eelmisel aastal teenis Tristen Trade 31 miljonit eurot kasumit.

Avafoto: NordenBladet

1234...747Page 3 of 747