Neljapäev, märts 28, 2024

EESTI UUDISED

Eesti peaminister Kaja Kallas: Lääne liidrid ei tohi välistada maavägede saatmist Ukrainasse

NordenBladet — Eesti peaminister Kaja Kallas ütles, et Lääne liidrid ei tohi välistada maavägede saatmist Ukrainasse, mõni päev pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron tekitas tormi, vihjates selle võimalikkusele.

Macroni sõnad kutsusid esile teiste liitlasvalitsuste vastureaktsiooni, mille juhid tormasid rõhutama, et sõjaväelasi ei kavatseta lähetada.

Kuid Kallas ütles, et riigijuhid peavad kinniste uste taga arutama kõiki võimalusi, sealhulgas seda, mida saaks veel Ukraina abistamiseks ära teha.

„Ma arvan, et see on ka signaal, mida me Venemaale saadame, et me ei välista erinevaid asju,” ütles Kallas Politico Power Play podcastis. „Sest kõik riigid on aru saanud, et me peame tegema kõik selleks, et Ukraina võidaks ja Venemaa selle sõja kaotaks.”

Kuigi enamik teisi EL-i riike välistas sõjaväelaste saatmise Ukrainasse – sealhulgas sellised suurtegijad nagu Saksamaa, Ühendkuningriik ja USA –, siis Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles kolmapäeval, et on Macroni algatatud debati eest tänulik, lisades, et midagi ei saa maha võtta, tabelis, ei saa ühtki varianti kõrvale lükata.
Moskva reageeris Macroni väljaütlemistele vihaselt, hoiatades, et lääne vägede paigutamine Ukrainasse toob paratamatult kaasa konflikti Venemaa ja NATO vahel.

Kallas, kes on varem väljendanud soovi saada NATO järgmiseks peasekretäriks ütles, et usub endiselt, et see amet peaks minema juhile, kelle riik täidab alliansi kaitsekulutuste eesmärgi 2 protsenti SKT-st. Kuid kuna Hollandi peaminister Mark Rutte on saanud selle rolli – nüüd on tal mitme võtmeriigi õnnistus –,  siis seda tõenäoliselt ei juhtu.
Kui Kallas nõustus, et Ruttel on „positiivsed omadused”, siis märkis ta, et temast saab neljas peasekretär Hollandist, samas kui NATO peasekretäri pole kunagi olnud Eestist ega ka ühestki Balti riigist.

„On küsimus, kas NATO-s on esimese ja teise järgu riigid,” ütles ta. „Kas me oleme võrdsed või mitte? Nii et need küsimused jäävad endiselt.”

Kuna USA endine president Donald Trump liigub lähemale Valgesse Majja naasmisele, muretsevad paljud lääne liidrid, et nad jäetakse omapäi kaitsma Kiievit Moskva agressiooni eest. Vabariiklaste kandidaat on juba pikka aega kahtluse alla seadnud Washingtoni pühendumise NATO-le ja ähvardanud hiljuti loobuda sellest, mida ta peab NATO vabakutselisteks.

Kallas ütles, et Trumpi vaated andsid Euroopa riikidele veelgi rohkem põhjust oma kaitsekulutusi suurendada – tema arvates oleks nad seda pidanud juba ammu tegema.
„Iga riik valib ise oma juhid ja me peame tegema koostööd juhtidega, kelle need demokraatiad ise valivad,” ütles ta. „Kuid me peame arvestama ja kaaluma, mida ta on öelnud.”

Kui mitte NATO, võib Kallase jaoks olla veel üks võimalus saada juunikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel liberaalide esikandidaadiks – seda võimalust on ka reklaamitud.

Kallas ütles, et ta alles kaalub oma valikuid.

„Praegu on minu ülesanne tõesti kaaluda, kas ma suudan sellega tegeleda,” ütles ta.
„[Ühelt poolt] tahan ma tõesti aidata liberaalidel saavutada paremaid tulemusi kui paljud teised erakonnad üle Euroopa,” lisas Kallas. „Aga loomulikult oleksin siin Eestis tules ja mul on palju kaotada.”

Ukraina sõja kohta ütles Kallas, et kriitika Saksamaa rahalise ja sõjalise toetuse kohta Kiievile on ebaõiglane.„Kui vaadata numbreid, mida nad on Ukrainale andnud, siis ma arvan, et pole aus, et Saksamaad on nii palju rünnatud, sest nad on palju ära teinud,” ütles Kallas.

Ta kaitses ka Saksamaa endise kantsleri Angela Merkeli pärandit hoolimata kriitikast, et Saksamaa sõltus tema ametiajal liiga palju Venemaa energiast.

„Ta on endiselt suurepärane juht. Ma ei pruugi olla nõus kõigi tema poliitikatega, kuid see ei tähenda, et ta poleks suurepärane juht,” ütles Kallas.

 

Euroopa Liidu asjade komisjon arutab avalikul istungil mittetulundusühingute piiriülest rahastust

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon peab täna kell 13.30 avaliku videoistungi, kus arutatakse koos vabaühenduste esindajatega Euroopa Komisjoni mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist puudutavaid algatusi.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et Euroopa Komisjoni ettepanekud ei ole Eestile sobivad. „Uue bürokraatliku ühinguvormi juurde loomine ei aita meie hinnangul kolmandat sektorit Eestis tugevamaks. Pean väga oluliseks huvigruppide kaasamist ja täna arutamegi ühiselt, kas direktiivi ettepanek on sobilik või mitte,“ selgitas esimees.

„Uue, Euroopa Komisjoni poolt soovitud ühingu vormi loomine nõuab ka palju ressurssi ja see kulu ei ole saadava kasuga võrreldes mõistlik,“ tõdes ta ja lisas, et pealegi on sarnaseid algatusi olnud ka varem ja need ei ole osutunud populaarseks. Pakosta märkis, et pigem tuleb olemasolevate ühingute tegevust soodustada Euroopa Liidus äriühingutega sarnaste tingimuste loomisega, nagu näiteks reeglid vastastikuse tunnustamise kohta, registreerimispõhimõtete ühtlustamine ja informatsiooni avalikustamise nõuded, samuti registritevaheline andmevahetus.

Istungile on kutsutud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Marget Pae ja Külliki Feldman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna parema õigusloome ja ELi ühtse digivärava nõunik Stina Avvo ning piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur, Vabaühenduste Liidu juhataja Triin Toomesaar ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu.

Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik videoistung algab kell 13.30 ning seda saab jälgida veebiülekande vahendusel.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993

 

Eesti: ELAK arutab põllumeestele koormava bürokraatia vähendamist

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon saab täna toimuval avalikul istungil ülevaate põllumajandussektori olukorrast ja kinnitab Eesti seisukohad 26.–27. veebruaril toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et põllumeestel on praegu rasked ajad. „Kliimamuutused, Ukraina sõda ja üldine ebakindlus koos üha kasvavate aruandlusnõuetega teeb maarahva elu raskeks. Euroopa Liit tahab vähendada bürokraatliku koormust vähemalt neljandiku võrra. Riigikogus peame otsustama, kuidas Eesti põllumehi kõige tõhusamalt aidata,“ lisas ta.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Rain Epleri sõnul viisid üle-Euroopalised protestid lõpuks Euroopa Liidu juhtorganitesse kohale sõnumi, et nii bürokraatia kui rohepöörde eesmärkidega on mindud liiale. „Põllumehed nii Eestis kui teistes liikmesriikides on selgelt välja öelnud, et Euroopa toidutootmise konkurentsivõimet ei tohi hävitada. Nüüd on avanenud võimaluse aken, kus ka Eesti saab selgelt ja jõuliselt oma seisukohad välja öelda. Loodan, et reedese istungi tulemusena anname ministrile kaasa selged põllumeestega kooskõlastatud seisukohad,“ toonitas ta.

Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele rekordlangusega aasta, sest ettevõttetulu langes 72 miljonit eurot, millega omakorda kaasnes 60-70 miljoni euro suurune võlgnevus tarnijate ees. See aga omakorda on sundinud sektorit otsima kiireid lahendusi likviidsusprobleemidele.

Põllumajandustootjate esindajad käisid teisipäeval ka maaelukomisjonis, kus rääkisid, et nad sooviksid parandada sektori likviidsust kasutades Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi. Ühtlasi soovivad nad, et kliimaseadusest tulenevad eesmärgid oleksid realistlikud ja saavutatavad. Kolmandaks on põllumeeste sõnul tarvis stabiilsust ja arengut toetavat majanduspoliitika elluviimist.

Komisjoni istungile on kutsutud regionaalminister Madis Kallas ja asekantsler Madis Pärtel ning Eesti Põllumajandus- ja kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht ja MTÜ Noortalunikud juhatuse liige Ragnar Viikoja.

Videosalvestist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel +372 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433

 

Eesti: e-residendid tõid riigile rekordilise maksutulu

NordenBladet – 2014. aastal Eesti riigi esimese IT-juhi Taavi Kotka eestvedamisel loodud e-residentide programm tõi mullu Eesti riigieelarvesse rekordilised 67,4 miljonit eurot. Sellest valdava osa ehk 63% – 40,7 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 37% kogunes erijuhtude tulumaksust – valdavalt dividendidelt –, mida laekus e-⁠residentide siinsetelt ettevõtetelt 23,6 miljonit eurot.

Enim paistavad e-residentide seas ettevõtlikkusega silma hispaanlased, ukrainlased ja sakslased. Eelmisel aastal suurenes järsult ka türklaste huvi e-residentsuse programmi ja Eestisse ettevõtte loomise vastu.

e-residentsuse programm loodi kümme aastat tagasi eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Senise tegevusaja jooksul on see võimaldanud e-residendiks saada ligi 110 000 inimesel 185 riigist. Praegu on kehtivaid e-residentide viieaastase kasutusajaga digi-ID -kaarte ligi 60 000.

Kes on e-resident?
E-resident on välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID.

E-residendi digi-ID on digitaalne dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalse allkirja andmiseks. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast.

E-residendi digi-ID ei anna Eestis elamise õigust.

E-residendi digi-ID võib anda isikule, kellel on põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid ja kes:

* on välismaalane, kellel pole Eestis elamisluba või elamisõigust
* ei ole välismaalane, kes viibib Eestis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel ja omab PPA poolt välja antud kehtivat isikutunnistust või elamisloakaarti.

E-residendi digi-ID-d ei anta välismaal viibivale Eesti kodanikule, kellel on õigus saada Eesti isikut tõendav dokument.

Alates 1. maist 2018 välja antud e-residendi digi-ID kehtivusaeg on 5 aastat.

Rohkem informatsiooni leiad e-residentsuse kodulehel: https://learn.e-resident.gov.ee (info on inglise keeles).

 

Hussar arutab Saksamaal koostöö tihendamist ja avab Eesti aukonsulaadi

NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar alustab täna ametlikku visiiti Saksamaal, kus kohtub Saksamaa parlamendi juhtidega, osaleb majandusteemalisel ümarlaual ja avab Eesti aukonsulaadi Münchenis.

Hussari sõnul on Saksamaa Euroopa suurim majandus, üks mõjukamaid Euroopa Liidu liikmesriike ja oluline liitlane NATOs, kellega Eestil on paljudes valdkondades tihe koostöö. Saksamaal toimuvatel kohtumistel arutatakse tema sõnul parlamentide edasist koostööd, kuid käsitletakse ka majandus- ja kaitsekoostöö ning Ukraina jätkuva toetamisega seotud küsimusi.

Berliinis kohtub Hussar täna Saksamaa parlamendi alamkoja presidendi Bärbel Basi ja ülemkoja presidendi Manuela Schwesigiga ning esineb Eesti aukonsulite seminaril, kus räägitakse eeskätt majandusdiplomaatiast ja Eesti kultuuri edendamisest Saksamaal. Õhtul annab Riigikogu esimees Eesti saatkonnas üle kodanikudiplomaatia aukirjad ning peab tervituskõne Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Homme osaleb Hussar Münchenis Baieri majandusühenduse korraldataval ümarlaual, kus arutatakse ettevõtjatega Eesti ja Saksamaa majandussuhete arendamist, aga ka energeetikat, rohepööret ja kaitsetööstust puudutavaid teemasid. Hussar kohtub ka Baieri liidumaa parlamendi presidendi Ilse Aigneri ja Euroopa asjade ministri Eric Beißwengeriga. Visiidi lõpetab Eesti aukonsulaadi avamine Münchenis ja kohtumine kohalike eestlastega.

Riigikogu esimeest saadavad visiidil väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt.