NordenBladet – Politsei- ja piirivalveamet (PPA) saatis Eestist välja Pakistani ja India kodaniku, kes olid mõlemad Eestis õpirändel.
PPA teatas, et saatis koos kaitsepolitseiametiga Eestist välja kaks terroristliku Hezbollah ja Iraani islamistliku režiimi toetajat.
“Täna saatsime välja Pakistani kodanik Syed Mohsin Raza Naqvi ja mullu suvel India kodanik Syed Shahid Musvi. Mõlemad olid Eestis õpirändel,” teatas PPA põhja prefektuur.
Avafoto: PPA
NordenBladet — Viimastel kuudel on helistatud kohtu infotelefonile küsimusega, milliseid dokumente soovib kohus helistanutele DHL-i kulleriga saata või pakiautomaati panna. Vestluste käigus on aga selgunud, et Eesti kohtute menetluses ei ole nende inimeste nimel ühtegi asja. Kuna petukõned levivad endiselt, palume olla eriti ettevaatlik ning kontrollida teavet usaldusväärsetest allikatest.
Petukõnes väidab helistaja, et on DHL-i kuller, kes soovib toimetada inimesele kohtu tähitud kirja. Kui kõne saaja ütleb, et ta pole kodus, pakutakse välja dokumentide panemine pakiautomaati, selleks on vaja aga koheselt inimese andmeid.
NordenBladet – Alates 1. jaanuarist 2026 jõustub Eestis seadusemuudatus, millega tõstetakse loteriimängudes osalemise vanusepiir seniselt 16 aastalt 18 eluaastale. Muudatuse eesmärk on ühtlustada hasartmängupiiranguid ja edendada vastutustundlikku mängimist.
Riigikogu vastu võetud otsus puudutab otseselt ligikaudu tuhandet 16–17-aastast noort, kes on viimase aasta jooksul Eesti Loto mänge mänginud. Eesti Loto juhi Triin Agani sõnul on see samm kooskõlas rahvusvahelise praktikaga, kus loteriid on käsitletavad meelelahutusena täiskasvanutele.
“Tahame pakkuda Eesti inimestele meelelahutust turvalisel ja läbipaistval viisil. Vanusepiiri tõstmine aitab paremini kaitsta alaealisi,” selgitas Agan.
Eesti Loto digikeskkonnas rakendub uus piirang juba 30. detsembril 2025.
Sisselogimine: Alla 18-aastased kasutajad ei saa alates sellest kuupäevast enam keskkonda sisse logida ega uusi kontosid avada.
Eelnevalt ostetud piletid: Kui 16–17-aastane mängija on soetanud pileti enne 30. detsembrit, jääb see kehtima. Pilet osaleb kõikides loosimistes, milleks see osteti, ning võimalikud võidud makstakse välja vastavalt kehtivatele reeglitele.
Kauplustes ja teistes füüsilistes müügipunktides rakenduvad tehnilised uuendused samuti 30. detsembrist.
Dokumendi kontroll: Müüjatel on kohustus kontrollida ostja vanust ning alates 1. jaanuarist on lotopiletite müük alaealistele keelatud.
Kiirloteriid: Praegu müügil olevatel kiirloteriipiletitel võib olla märge „16+“, kuid neid pileteid müügilt ei eemaldata. Sõltumata piletile trükitud vanast tähisest kehtib alates 1. jaanuarist 2026 seadusest tulenev 18+ piirang.
Uued piletid: Alates 2026. aasta veebruarist müügile saabuvatel uutel kiirloteriipiletitel on juba korrektne 18+ tähistus.
Eesti Loto kutsub kõiki mängijaid üles suhtuma muudatusse mõistvalt ning järgima vastutustundliku mängimise põhimõtteid.
Avafoto: NordenBladet
Vaata ka:
2,3 miljonit eurot turundusele, mis võib inimestest hasartmängusõltlasi teha
NordenBladet – Siseminister Igor Taro saatis kooskõlastusringile uue isikunimeseaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on suurendada ühiskonna turvalisust ja õigusselgust. Eelnõu kohaselt keelatakse nime muutmine isikutel, keda on karistatud raskete kuritegude eest, kusjuures alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude puhul on keeld eluaegne.
Muudatuse keskne idee on välistada olukorrad, kus kurjategijad kasutavad nimevahetust oma mineviku varjamiseks ja puhta lehena uue elu alustamiseks, mis võib ohustada kaaskodanikke.
Uus eelnõu sätestab, et raske kuriteo toime pannud isikud ei saa oma nime muuta seni, kuni nende karistusandmed on karistusregistrist kustunud. Keelu pikkus sõltub konkreetse karistuse pikkusest.
“Nime muutmise keelamine raske kuritöö toime pannud kurjategijatel aitab kaitsta süütuid ühiskonnaliikmeid, sest nii ei saa kurjategija oma tegusid varjata,” selgitas siseminister Igor Taro.
Kõige rangem piirang puudutab aga alaealise suhtes toime pandud seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid. Selliste kuritegude puhul kehtestatakse tähtajatu ehk eluaegne nimemuutmise keeld.
Justiits- ja digiministeeriumi statistika kohaselt moodustavad laste vastu suunatud teod suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest, sealhulgas vägistamised ja muud sugulise iseloomuga teod. Eluaegse piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus süüdimõistetu saaks uue identiteedi all jätkata samalaadsete tegude toimepanemist, raskendades potentsiaalsetel ohvritel taustakontrolli tegemist.
Lisaks kurjategijate piiramisele välistab uus seadus võimaluse võtta endale teise elava isiku nime. Selle muudatuse eesmärk on hoida ära nimekaimude tekkimist, mis võib viia identiteedivarguste ja olmesegadusteni.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas tõi näiteks, et kuigi ametiasutused suhtlevad isikukoodide põhiselt, käib inimestevaheline suhtlus nimede kaudu. “Ennetame sellega võimalikke identiteedivargusi ja väldime segadusi erinevate teadete valele inimesele saatmisega. Samanimelistega on segadused kerged tekkima,” märkis Pungas.
Siseministri sõnul on uue seaduse laiem eesmärk luua isikunimede kasutamisel õigusselgus, mis arvestab tänapäeva ühiskonna ootustega ning on piisavalt selge lihtsustamaks seaduse rakendamist.
Eelnõu on saadetud kooskõlastusringile ning tagasisidet oodatakse kuni 23. jaanuarini 2026.
NordenBladet – Sotsiaalministeeriumi värske prognoosi kohaselt peavad pärast 2000. aastat sündinud noored arvestama, et riiklik pensioniiga saabub nende jaoks alles 71-aastaselt. Samuti hoiatatakse, et vaid esimesse sambasse panustamine toob tulevikus kaasa drastilise sissetulekute languse.
Eesti pensionisüsteem on seotud eeldatava elueaga – mida kauem inimesed elavad, seda hiljem nad pensionile pääsevad. Hetkel on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud.
Sotsiaalministeeriumi ekspertide ja teadlaste hinnangul ootab tuleviku pensionäre ees järgmine reaalsus:
Vaid kolmandik palgast: Inimestel, kes on loobunud teisest sambast ja loodavad vaid riiklikule esimesele sambale, moodustab pension umbes 33% nende varasemast brutosissetulekust.
Väiksem ostujõud: Keskmise palga saaja jaoks tähendaks vaid esimese samba pension tänases vääringus umbes 700 eurot. See on ligikaudu 100 eurot vähem kui praeguste pensionäride sissetulek.
Vaesusrisk: Kuna juba praegu on suur osa pensionäre suhtelise vaesuse piiril, süvendab vaid esimesele sambale lootmine seda probleemi tulevikus veelgi. Käärid kogujate ja mittekogujate vahel kärisevad suureks.
Eksperdi kommentaar: Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik kritiseerib praegust süsteemi, mis lubab teisest sambast lahkudes välja võtta ka riigi lisatud sotsiaalmaksu osa (4%). Tema hinnangul murendab see pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja riigi osa peaks sambast lahkumisel suunatama tagasi esimesse sambasse.
