Teisipäev, juuli 1, 2025

EESTI UUDISED

Euroopa Komisjon soovitas Eestil lahendada pikaajalise hoolduse rahastamine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Komisjon avaldas järgmiseks poolaastaks riigipõhised soovitused. Nelja soovituse seas pannakse rõhku sotsiaalse turvavõrgu tugevdamisele, milles tuuakse välja pikaajalise hoolduse korraldust ja rahastamist ning töötuskindlustushüvitiste laiendamist.

Eestil soovitab komisjon parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Eriti oluliseks peab komisjon jätkusuutliku rahastuse tagamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimist. Samuti soovitab Euroopa Komisjon laiendada töötuskindlustushüvitist ka tööampsudele ja teistele ebastandardsetele töövormidele.

Komisjon hindas, et kuigi Eesti sotsiaalne turvavõrk on paranenud, on oluliseks kitsaskohaks pikaajalise hoolduse rahastamise killustatus, mis on kaasa toonud inimeste väga kõrge omaosaluse. Hooldusteenuseid vajavate inimeste omaosalus oli 2019.a andmetel Eestis Euroopa Liidu riikidest teisel kohal, samal ajal kui avaliku sektori panus oli samal aastal vaid 0,4% SKP-st (EL keskmine oli 1,7%).

Hooldust vajavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja perekondade hoolduskoormuse leevendamiseks on komisjoni hinnangul oluline leida lahendused pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks rahastamiseks, integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, seada ühtsed kvaliteedistandardid ning lahendada tööjõu mured, et oleks piisavalt vajalike oskustega hooldustöötajaid.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: „Sotsiaalvaldkonna arengus on mitmeid valdkondi, kus peame tulevikku vaadates tegema keerulisi otsuseid nüüd ja praegu. Oleme ühiskonnana teel hoolitsuskriisi, mida paljud pered kogevad juba täna – olukorda, kus eaka enda ega pere säästud ei suuda tagada väärikat vanaduspõlve ja lähedastel tuleb teha karme valikuid laste ning vanavanemate vahel. Eesti inimeste panus hooldamise eest maksmisel on viimase kümne aastaga kasvanud üüratud 228%. Peredele on vaja pikaajalise hoolduse rahastamise lahendusi, mis tagaksid hooldusteenuste kättesaadavuse kõigile, kes seda vajavad. Ühe olulise sammuna oleme lapselapsed vabastanud kohustusest tasuda vanavanemate hoolduse eest. Järgmiseks tuleb lahendada hooldekodu teenuse rahastamise küsimus, milleks vajalikud seadusemuudatused koos rahataotlustega plaanin valitsusse viia sügisel.“

Pikaajalise hoolduse teenuseid sai 2021.a. andmetel ligi 71 100 inimest, tegelik vajadus on ligi 120 000 teenuskoha järgi. Surve teenustele kasvab, prognooside järgi vajab 2030. aastal teenuseid juba üle 150 000 inimese.

 

Avafoto: Pexels

Eesti: Avaliku halduse mobiilsusprogramm annab hoogu rohe- ja digimajanduse ning sotsiaalse arengu projektidele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm toetab 2022. aasta kevadvoorus esitatud koostööprojekte kokku ligi 180 000 euroga. Toetust saanud projektid keskenduvad rohe- ja digimajandusele, kaasavale sotsiaalsele arengule ning paljudele muudele olulistele ühiskonna arengut käsitlevatele valdkondadele.

Oma projektile sai teiste seas toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). „Esimest korda kuulsime Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) mobiilsusprogrammist PMN-i biomajanduse nõunikult Madis Tilgalt. Kaalusime õppekäiku Põhjamaadesse juba aasta eest, kuid esimesel korral projektini ei jõudnud. Just seetõttu korrastasime aga põhjalikumalt mõtteid, millises valdkonnas ja koosseisus reisist suurem kasu oleks,“ sõnas Kersti Liivorg, KIK-i partnerlussuhete koordinaator.

Ta jätkab: „Kui koostöövaldkond ja huvi on paigas, siis on ka partnerite leidmine lihtne, boonuseks see, kui võõrustajate nimekiri on läbi mõeldud ka võrdlusanalüüsi käigus ning reisil osalejate ring on laiem kui toetust taotlev asutus. KIK-i võtmekliendiks on omavalitsused, seega otsisime asutusi ja ettevõtteid Rootsis, Norras ja Taanis tulevikulinnade ja -asumite edendamisel. Näeme siin uusi väljakutseid Ukraina sõjapõgenikele toetava elukeskkonna loomisel, milles Skandinaavia ning Põhjamaade praktika võiks olla abiks.“

Taotlemisprotsessi kommenteerides meenutab ta, et taotlusankeedi koostamine oli iseenesest lihtne ja mugav: „Mõned tehnilised viperused küll ankeedi täitmisel tekkisid, aga õnneks ei saanud need takistuseks. Kokkuvõttes on väga meeldiv, et meil on võimalus arendada Balti ja Põhjamaade koostööd läbi õppereiside.“

„Aastate jooksul on tuhanded Balti- ja Põhjamaade ametnikud selle programmi raames üksteisega kohtunud, üksteiselt õppinud, kogemusi jaganud ja võrgustikke loonud. Just selles peitubki mobiilsusprogrammi võlu, muutes selle suurepäraseks näiteks Põhja-ja Baltimaade koostöö kasulikkusest,“ sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile laekus 2022. aasta kevadvooruga 24 taotlust kogusummas 194 539 eurot. Kõige rohkem taotlusi esitati Eestist ja Leedust (vastavalt 10 ja 8 taotlust), Lätist laekus 5 taotlust ning Rootsist esitati 1 taotlus. Kõik Põhjala ja Balti riigid on toetust saanud projektides seejuures küllaltki võrdselt esindatud, sest igas projektis peavad osalema partnerid vähemalt 3 riigist.

Mobiilsusprogrammi toetuste kogusumma on seekord 179 152 eurot, mis jaguneb 23 projekti vahel. Suurim ühele projektile eraldatud toetuse summa on 13 000 eurot, väikseim 1932 eurot. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi poolt 2022. aasta kevadvoorus toetust saanud koostööprojektides osaleb järgneva aasta jooksul 163 Põhjala ja Balti riikide avaliku sektori töötajat paljudest erinevatest valdkondadest.

Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi eesmärgiks on arendada ja tugevdada koostööd avaliku sektori asutuste vahel ning toetada kogemuste vahetust ja võrgustike koostööd kõigil administratiivsetel tasanditel Põhja- ja Baltimaade piirkonnas, et seeläbi suurendada avaliku sektori töö efektiivsust ning tõsta Põhja- ja Baltimaade piirkonna ülemaailmset konkurentsivõimet.

Programmi järgmine taotlusperiood on 15. august – 31. oktoober 2022

Rohkem teavet Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi kohta

Täpsem statistika 2022 kevadvooru kohta

Loe mobillsusprogrammi kogemuse kohta siit

 

 

Eesti: Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtjatele luuakse paremad võimalused investeeringuteks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kiitis 26. mail heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud ning volitas maaeluminister Urmas Kruuset vajaduse korral Eestit esindama arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.

Olulise arengukava täiendusena muudetakse põllumajandustoodete töötlejate jaoks abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud. „Eesti toiduainetööstuste esindajad on ühe kõige pakilisema probleemina esile toonud energiajulgeoleku tagamise senisest suuremal määral, mis omakorda on oluline ka meie toidujulgeoleku tagamise seisukohast,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse.

Põllumajandustootjatele mõeldud investeeringutoetuse puhul on kavas samuti mitmed tingimusi leevendavad muudatused. Abikõlblikuks muudetakse mittestatsionaarsete seadmete ostmine, samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele.

Samuti on kavas eemaldada loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul loomakoha maksumuse piirmäärad. „Viimastel aastatel on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ning senised piirhinnad ei ole enam ajakohased ega motiveerivad,” märkis Kruuse.

Muudatustega suurendatakse ka arengukava tehnilise abi kogueelarvet 8 387 880 euro võrra pinnaseiresüsteemi väljatöötamiseks. „Tegemist on valdavalt satelliidiandmetel põhineva süsteemiga, mis võimaldab tulevikus regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata põllumajandusmaal tehtavaid tegevusi,” selgitas minister. Pinnaseiresüsteemi loomine on liikmesriikidele eeltingimuseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2021–2027 finantsperioodi strateegiakava pindalapõhiste toetuste rakendamisel.

Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

 

Eesti: Avatud talude päeval 23. ja 24. juulil osaleb tänavu ligi 280 talu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 23. ja 24. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 279 talu ja ettevõtet.

„Tänavusel avatud talude päeval soovib oma uksed ning ka südamed avada 279 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Rasked ajad pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi kõigile huvilistele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval osalevate talude nimekirja vaadates on valik päris mitmekesine, aga eks iga külastaja saab juulikuus oma marsruudi ise koostada, sõltuvalt sellest, mis talle rohkem huvi pakub.“

Ministri sõnul leidub tänavu eelmistele aastatele sarnaselt avastamist igale maitsele: saab näha erinevaid loomi ja linde ning põllumajandustootmise n-ö köögipoolt. Kindlasti on põnev näha ka seda, kuidas tootmine toimub ehk seda, kuidas kodumaine toit meie lauale jõuab ning kui palju tööd tuleb selleks teha. Talud on meie toidujulgeoleku tagajad.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 61, mida on kümmekond rohkem kui eelmisel aastal. 52 talu avavad oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80% on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval.

Sel aastal on üllatanud talude rohkusega Kesk-Eesti: Järvamaal (18), Raplamaal (16) ja Jõgevamaal (11) on oma maakonna kohta rekordiliselt palju avatud talusid. Sel aastal paistab silma, et lisandunud on rohkem n-ö elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui tore ja hea maal on elada ja mida kõike seal saab ette võtta. Üha rohkem saab avatud talude päeva kirjeldada kui mitmekesist ja põnevat.

Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee. Sealt leiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne üritust ka talude programmid. Facebookis on avaldatud üritus „Üle-eestiline avatud talude päev 2022“, kus jagatakse samuti infot toimuvast. Avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud. Samas võib avada oma talu ka juba laupäeval, 23. juulil ning seda võimalust kasutab tänavu neli viiendikku taludest.

2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Taludele on toeks ka kohalikud Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku külmutada ja konfiskeerida sanktsioone rikkuvate oligarhide ja kurjategijate varad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lisada ELi piiravate meetmete ehk sanktsioonide rikkumine ELi kuritegude loetellu. Samuti tegi komisjon ettepaneku uute rangemate vara sissenõudmise ja konfiskeerimise eeskirjade kohta. Tänaste ettepanekute eesmärk on tagada, et sanktsioone rikkuvate isikute ja üksuste vara saaks tulevikus tegelikult konfiskeerida.

Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles: „ELi sanktsioonidest tuleb kinni pidada ja karistada neid, kes püüavad neist mööda hiilida. ELi sanktsioonide rikkumine on raske kuritegu ja sellele peavad järgnema tõsised tagajärjed. Selle kehtestamiseks on vaja ELi-üleseid õigusnorme. Liiduna seisame oma väärtuste eest ja Putini sõjamasin peab selle rahastajatele kõvasti tasku pihta käima.“

Esiteks teeb komisjon ettepaneku lisada sanktsioonide rikkumine ELi kuritegude loetellu. See võimaldab kehtestada süütegude ja karistuste kohta kogu ELis ühised põhinõuded. Sellised ühised ELi eeskirjad lihtsustaksid omakorda sanktsioonide rikkumiste uurimist, nende eest vastutusele võtmist ja karistuste määramist kõigis liikmesriikides.

Sanktsioonide rikkumine vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kuna see on enamikus liikmesriikides kuritegu. Samuti on tegu eriti raske kuriteoga, kuna see võib põlistada ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning sellel on selge piiriülene mõju, mis nõuab ühtset reageerimist ELi ja üleilmsel tasandil.

Ettepanekule lisatud teatises ja selle lisas kirjeldab komisjon ka tulevase kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi olemust. Võimalikud süüteod võivad hõlmata järgmist: osalemine tegevuses, mille eesmärk on otseselt või kaudselt sanktsioonidest kõrvale hiilida, sealhulgas vara varjamise teel; sihtisikule või -üksusele kuuluvate, tema valduses või kontrolli all olevate rahaliste vahendite külmutamata jätmine; kauplemine kaubanduskeeluga hõlmatud kaupadega, näiteks nende import ja eksport.

Kui ELi liikmesriigid lepivad kokku komisjoni algatuses ELi kuritegude loetelu laiendamise kohta, esitab komisjon lisatud teatisel ja selle lisal põhineva seadusandliku ettepaneku.

Teiseks esitab komisjon vara sissenõudmist ja konfiskeerimist käsitleva direktiivi ettepaneku. Selle põhieesmärk on tagada, et kurjategijad jäetakse ilma nende ebaseaduslikust tulust ja piiratakse nende võimalusi panna toime uusi kuritegusid. Neid õigusnorme kohaldataks ka sanktsioonide rikkumise suhtes, mis aitaks rikkumisest saadud tulu jälitada, külmutada, hallata ja konfiskeerida.

Kuritegeliku vara sissenõudmise norme ajakohastatakse järgmiselt:

laiendatakse kriminaaltulu jälitamise talituste volitusi, et kiiresti jälitada ja tuvastada nende isikute ja üksuste vara, kelle suhtes kohaldatakse ELi sanktsioone. Neid volitusi kohaldatakse ka kuritegeliku vara suhtes, sealhulgas vara kiire külmutamise teel, kui on oht, et vara võib kaduda;
laiendatakse vara konfiskeerimise võimalusi suurema hulga kuritegude eest, sealhulgas ELi sanktsioonide rikkumise eest;
kõigis ELi liikmesriikides luuakse kriminaaltulu jälitamise talitused, et tagada külmutatud vara väärtuse säilimine, võimaldades müüa külmutatud vara, mis võib kergesti amortiseeruda või mida on kulukas ülal pidada.

Taustteave
Piiravad meetmed (sanktsioonid) on oluline vahend, mille abil kaitsta rahvusvahelist julgeolekut ja edendada inimõigusi. Selliste meetmete hulka kuuluvad vara külmutamine, reisikeelud, impordi- ja ekspordipiirangud ning piirangud pangandus- ja muudele teenustele. Praegu on ELis kehtestatud rohkem kui 40 piiravate meetmete režiimi ja selliste meetmete rikkumist kriminaliseerivad õigusnormid on liikmesriigiti erinevad.

Liit on kehtestanud hulga piiravaid meetmeid Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja äriühingute suhtes ning valdkondlikud meetmed, millest mõned pärinevad 2014. aastast. Et parandada selliste piiravate meetmete täitmise tagamise koordineerimist ELi tasandil, asutas komisjon varade külmutamise ja arestimise töörühma. Lisaks liikmesriikidevahelise koordineerimise tagamisele püüab töörühm leida tasakaalu piiravate meetmete ja kriminaalõiguse meetmete vahel. Praeguseks on liikmesriigid teatanud külmutatud varadest 9,89 miljardi euro väärtuses ja blokeerinud 196 miljardi euro väärtuses tehinguid. 11. aprillil käivitas Europol koos liikmesriikide, Eurojusti ja Frontexiga operatsiooni Oscar, et toetada finants- ja kriminaaluurimisi, mis puudutavad ELi sanktsioonidega hõlmatud isikutele ja juriidilistele isikutele kuuluva kuritegelikku vara.

Komisjon avaldas täna ka eduaruande ELi julgeolekuliidu strateegia rakendamise kohta, milles rõhutatakse julgeolekuohtusid, mis tulenevad Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust sõjast Ukraina vastu. Aruandes rõhutatakse vajadust kooskõlastatud ELi lähenemisviisi järele mitmes küsimuses ning tuuakse esile, et organiseeritud kuritegevuse tõkestamine on üks ELi peamisi prioriteete julgeolekuliidu tagamisel kõigile.

 

1...169170171...735Page 170 of 735