Teisipäev, juuli 1, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigikogu kutsub Eesti lipu päeva puhul pidulikule lipuheiskamisele ja Pika Hermanni torni

NordenBladet — Laupäeval, 4. juunil on Eesti lipu 138. aastapäev. Riigikogu juhatus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad sel puhul kõiki laupäeva hommikul kell 7 riigilipu pidulikule heiskamisele Toompeale Kuberneri aeda. Kell 11–17 saavad kõik huvilised külastada Pika Hermanni torni.

Lipp heisatakse Eesti Vabariigi hümni saatel. Lipu heiskamist assisteerivad Aseri Kooli ja Eesti Meestelaulu Seltsi esindajad.

Kõne peavad Riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Kuberneri aeda on üles rivistatud vahipataljoni, kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.

Mängib Sõjaväeorkester ning laulavad Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid. Kooride esituses kõlavad Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele.

Kell 11–17 pääsevad huvilised Pika Hermanni torni. Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg.

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning õnnistati ja pühitseti 4. juunil Otepää kiriklas. Tänavu möödub sinimustvalge lipu pühitsemisest 138 aastat.

Riigilipu heiskamise tseremoonia kava.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Eesti: Narva elektrijaamad plaanivad tänavu maagaasi põlevkiviõli vastu vahetada

NordenBladet – Ettevõte Enefit Power alustab Narvas peagi Balti elektrijaama hooldustöid, kui kui tavaliselt käivitatakse hooldustööde ajaks gaasikatlamaja, siis sel aastal soovitakse maagaasist loobuda ja kasutada selleks põlevkiviõli.

Narvat varustab soojaga Balti elektrijaama 11. energiaplokk, mis toodab korraga nii elektrit kui sooja. Energiaploki suviste hooldustööde ajal, samuti ka käreda talvepakasega, käivitatakse tipukatlamaja, mis töötab maagaasil. Vene gaasiga kütmine muutub aga aina keerulisemaks ja energeetikud otsivad Narva soojavarustuseks teisi võimalusi.

“Täna oleme saanud süsteemioperaatorilt eelhoiatuse, et torugaasi saadavus võib olla problemaatiline ja kui me näeme seda gaasihinda, siis täna oleks mõistlik suvisel madalal koormusel pakkuda narvakatele sooja hoopis põlevkiviõli baasil. See on torugaasist enam kui kaks korda odavam,” rääkis AS Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola.

Põlevkiviõliga kütmiseks on Balti elektrijaama tipukatlamaja tehniliselt valmis, kuid kütusevahetuseks on vaja keskkonnaameti luba. Vainola hinnangul on tegemist keerulise ja aeganõudva protseduuriga.

“Meil on plaanis selline taotlus teha, aga selle ametlik menetlusaeg on pikk. Võib-olla leiavad regulaatorid ka kiiremaid lahendusi, meie peame lähtuma täna punktuaalselt meile väljastatud kompleksloast, kus põlevkiviõli on ainult reservkütus avariiolukordadeks,” selgitas ta.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots nimetab Balti elektrijaama tipukatlamaja põlevkiviõlile ülemiku mõtet õigeks hinna, kuid eriti varustuskindluse seisukohalt.

“Mitmed Vene torugaasi sisendid on juba tegelikult suletud ja kui täna sellele olukorrale otsa vaadata, kus meil on regioonis ainuke üks kindel varustusallikas – Klaipeda veeldatud maagaasi terminal – siis võiks ikkagi juba lugeda, et meil on probleemid gaasivarustuses ja seoses sellega võiks anda ka loa üleminekuks põlevkiviõlile,” ütles Ots.

Tema hinnangul oleneb loa andmise kiirus otsustajate tahtmisest. “Hea tahtmise juures on mõne päeva või nädalane protsess. Siin piisab ikkagi ainult loa andmisest keskkonnaameti või siis riigi poolt ja tehniliselt on see tõesti ainult kättevõtmise asi,” selgitas ta.

Keskkonnaameti teatel on tavaolukorras keskkonnakompleksloa menetluseks ette nähtud pool aastat, kuid nagu kinnitab keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo juhataja Meelis Mägi, on seda kindlasti võimalik eriolukorras lühendada, aga mitte mõnele päevale, sest muutmise aluseks on kvaliteetne taotlus, mis eeldab ettevõttelt arvutusi uute saasteainete osas.

Balti elektrijaama 11. energiaplokk läheb kuuks ajaks remonti juuli keskpaiku.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Esimese kvartali majanduskasv oli 4,3 protsenti

NordenBladet – Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas aastaga 4,3 protsenti, teatas statistikaamet. Kiire hinnatõusu mõjul on majanduskasv märgatavalt aeglustunud, kuid eratarbimine püsib hoogne.

Jooksevhindades moodustas Eesti SKP kaheksa miljardit eurot.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul on hinnatõusu mõjul majanduskasv märgatavalt aeglustunud.

“Kuigi ettevõtete käibed ja muud finantsnäitajad on jõudsalt kasvanud, moodustas sellest valdava osa väga kiire hinnatõus,” selgitas Müürsepp.

Kui varasemalt panustasid peaaegu kõik tegevusalad majanduskasvu, siis esimeses kvartalis muutus pilt palju kirjumaks. Suurim positiivne mõju oli info ja side tegevusalal. Sellele järgnesid töötlev tööstus, veondus ja laondus, kutse-, teaduse ja tehnikaalane tegevus.

Peamiseks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli energeetika. Samuti mängisid olulist negatiivset rolli kaubandus ja koroonaaegsest langusest pääsenud finantssektor.

Eratarbimine kasvab

Hinnatõusust hoolimata kasvas eratarbimine 8,3 protsenti. Seega jätkus mullune trend, mille järgi kasvasid eelkõige kulutused, mis seotud väljas käimisega – hotellid ja restoranid, rõivad ja jalatsid, transport, vaba aeg ja kultuur.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsisid sisuliselt muutumatuna kulutused eluasemele ning toidule ja joogile.

Investeeringud langesid 35,3 protsenti. Samas suurusjärgus langus leidis aset eelmise aasta viimases kvartalis. Valdavalt tuli see langus ettevõtete investeeringutest arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse (-84,5 protsenti).

Tuntav langus leidis aset ka kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse (-28,5 protsenti).

Transpordisektori head käekäiku näitas see, et ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse kasvasid 9,5 protsenti.

Eksport kasvas 12,9 ja import 4,4 protsenti. Enim andsid väliskaubandusele hoogu elektrienergia; toornafta ja maagaas ning reisiteenused. Kuigi transpordil tervikuna läks hästi, siis väliskaubanduse poolelt paistis langusega silma raudteetransporditeenuste ost ja müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,1 ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga 4,7 protsenti.

2021. aastal oli kasv üle kaheksa protsendi

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2021. aastal 8,3 protsenti ning neljandas kvartalis aasta varasema perioodiga võrreldes 8,6 protsenti. Võrreldes 2019. aastaga kasvas majandus 5,2 protsenti, ületades seega ka koroonaeelse taseme.

Jooksevhindades moodustas Eesti SKP neljandas kvartalis 8,7 miljardit eurot.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Aasta kool 2022 on Läänemaa Ühisgümnaasium

NordenBladet — Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Läänemaa Ühisgümnaasium, kellele väga tasavägiselt järgnes Metsküla Algkool ning žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena tuli kolmandaks Jüri Gümnaasium.

“Koolidel on oluline roll maailmarahu loomisel. Kui õpetame lastele koostööd ja solidaarsust üksteise suhtes, õpetame neile rahus elamist,” ütles Haridus- ja teadusminister Liina Kersna aasta koolile võidukarikat üle andes. “Tänavuses aasta koolis, Läänemaa Ühisgümnaasiumis väärtustatakse noore inimese julgeks, loovaks ja hoolivaks isiksuseks kasvamist,” sõnas minister.

Oma 10. juubeli lävel ja värskelt tiitli omanikuks saanud Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktori Ain Iro sõnul tõi koolile tunnustuse oma inimeste aastatepikkune panustamine. “Täna saadud tiitli pälvimiselt on osa kõigil praegustel ja endistel õpilastel ja töötajatel, meie sõpradel ning kogukonnal, kes meie tegemisi on jälginud ja toetanud. Aasta kooli ei loo maja ega süsteem, selle loovad inimesed ja nende koostöö. Läänemaa Ühisgümnaasium on kool, kus saavad kokku ettevõtlikkus, loovus ja teotahe ning siis võetakse sellest ka maksimum. Meie jaoks on see juba täiesti tavaline,” rääkis Iro.
Haridus- ja noorteameti eestvedamisel toimus aasta kooli valimine tänavu juba viiendat korda.

Ameti juhi Jaak Raie sõnul on igal aastal olnud konkursil veidi erinev fookus. “Varasemalt oleme konkursiga püüdnud märgata koole, kus on leitud nutikaid viise digilahenduste kasutamiseks ja kus keerulistele oludele vaatamata on toetatud kõigi head hakkamasaamist. Sel korral oli meie peatähelepanu heal õpikeskkonnal, koostööl ja hoolivatel suhetel. Ent iga kord on meie eesmärk üks – tunnustada just neid koole, kuhu koolipere läheb rõõmuga ja anda koolidele võimalus jagada loovas võtmes oma tegemisi kõigi teistega,” lisas Raie.

Tänavu kandideeris konkursil kokku 31 kooli, žürii otsusega jõudsid neist finaali kümme: Iisaku Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium,  Jüri Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Metsküla Algkool, Pärnu Ülejõe Põhikool, Püha Johannese Kool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.

Aasta kool 2021 tiitli saaja selgus žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Žüriisse kuulusid Katre Roomets Õpilasesinduste Liidust, Anu Vau Haridus- ja Teadusministeeriumist,  Kristi Päeva Haridus- ja Noorteametist, Laura Kõrvits ERR noortesaatest „Nova” ning muusik Märten Männiste.

Eelmisel aastal pälvis aasta kooli tiitli Uulu Põhikool, 2020. aastal oli tiitli omanikuks Võru Gümnaasium, aasta varem Viljandi Gümnaasium ning kõige esimene aasta kool oli Tallinna 32. Keskkool.

Aasta kooli konkurssi korraldavad haridus- ja noorteamet ja haridus- ja teadusministeerium. Aasta kool on osa haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursist. Aasta kooli valimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

 

Eesti: Sotsiaalministeerium sprojektikonkursi „Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks“

NordenBladet — Projektikonkursil on neli uurimis- ja arendusülesannet:

  1. andmekogudes olevate andmete analüüs, mille tulemusena peab selguma, milliseid andmeid ja millisel viisil tuleb hinnata, et oleks võimalik tagada õige sihtrühma abivajaduse tuvastamine (sh tuleb tähelepanu pöörata andmete kvaliteedile ja nende tõlgendamisvõimalustele);
  2. teistes riikides sotsiaal- ja tervisevaldkonnas kasutatavate riskihindamise vahendite ja nende kasutamise kogemuse analüüs, mis aitab kaasa riskihindamise instrumendi väljatöötamisele Eestis;
  3. algoritmidel põhineva riskihindamise töövahendi väljatöötamine potentsiaalse abivajadusega isikute tuvastamiseks ;
  4. algoritmidel põhineva riskihindamise töövahendi valideerimine (KOVides) ja vastavalt sellele töövahendi täiendamine.

Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2022. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest ning selle eelarve on 70 000 – 90 000 eurot (lisandub käibemaks).

Projektikonkurss on avatud 17.05.2022 kuni 08.07.2022  kell 17:00. Eeldame, et leping sõlmitakse juulis 2022. a; avakohtumine ja tegeliku töö algus toimuks aga alles septembris; lõppraporti mustand tuleb esitada oktoobri alguses 2023. a.

Taotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee.

Projektikonkursil on oodatud osalema kõik uurimisrühmad või konsortsiumid, mis vastavad tehnilises kirjelduses toodud kvalifitseerumisnõuetele.

Lisainfo: Anu Õun (anu.oun@sm.ee) ja Marion Pajumets (marion.pajumets@sm.ee). Küsimused adresseerige korraga mõlemale.