Esmaspäev, detsember 15, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Riigi teaduspreemiate konkurss on avatud – Komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembrini 2022

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutas Vabariigi Valitsuse nimel välja 2023. aasta Eesti vabariigi teaduspreemiate konkursi.

Riigi teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2022 elektrooniliselt teaduste akadeemia konkursside e-keskkonnas.

ESITATAVAD ANDMED JA DOKUMENDID

1. Teaduspreemia avastuse eest (vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest, 50 000 eurot)

Preemiakandidaadi (-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

  • kandidaadi kontakt- jm andmed;
  • motiveeritud esildis (eesti k), kuni 3 lk;
  • motiveeritud esildis (ingl k), kuni 3 lk;
  • organisatsiooni juhtorgani otsus (lisada juhul, kui esitaja on organisatsioon);
  • elulookirjeldus (eesti k), kuni 3 lk iga töörühma liikme kohta. Esitada kõik elulookirjeldused koos ühe failina;
  • elulookirjeldus (ingl k), kuni 3 lk iga töörühma liikme kohta. Esitada kõik elulookirjeldused koos ühe failina;
  • materjalid (eesti k), sh publikatsioonid, mida peate preemia määramisel oluliseks; mitme faili esitamisel kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina;
  • materjalid (ingl k), sh publikatsioonid, mida peate preemia määramisel oluliseks; mitme faili esitamisel kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina;
  • esitaja kontaktandmed.

2. Elutööpreemia (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, 2 preemiat, á 40 000 eurot)

Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

  • kandidaadi kontakt- jm andmed;
  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
  • organisatsiooni juhtorgani otsus (juhul, kui kandidaadi esitab organisatsioon);
  • kandidaadi elulookirjeldus  (kuni 3 lk);
  • kandidaadi teaduspublikatsioonide nimekiri, milles on eraldi esile toodud kümme olulisemat (lisada DOI koodid);
  • 10 eelnevas nimekirjas esile toodud olulisemat publikatsiooni (eraldi failidena);
  • esitaja kontaktandmed.

3. Aastapreemiad (eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks (8 preemiat, á 20 000 eurot) järgmistes valdkondades:

  • täppisteadused;
  • keemia ja molekulaarbioloogia;
  • tehnikateadused;
  • arstiteadus;
  • geo- ja bioteadused;
  • põllumajandusteadused;
  • sotsiaalteadused;
  • humanitaarteadused.

Aastapreemia kandidaadi või teadusrühma ülesseadmiseks esitada:

  • kandidaadi (või teadusrühma) kontakt- jm andmed;
  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või tööde tsükli pealkiri; teadusrühma puhul formuleerida iga teadusrühma liikme isiklik teaduslik panus ning kui on, siis tuua välja töörühma juht;
  • organisatsiooni juhtorgani otsus (lisada juhul, kui esitaja on organisatsioon);
  • kandidaadi või teadusrühma liikmete elulookirjeldused  (kuni 3 lk iga liikme kohta, teadusrühma liikmete elulookirjeldused ühe failina);
  • tulemusega seotud, eelmise nelja aasta (2019–2022) jooksul ilmunud teadustöö või tööde tsüklisse kuuluvate publikatsioonide nimistu (sh DOI koodid);
  • eelnimetatud publikatsioonide failid (kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina).

PREEMIAKANDIDAATIDE ESITAMINE

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teadusrühmi võib taas esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.

Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Lisainformatsioon
Tiina Rahkama, tiina.rahkama@akadeemia.ee
Esitamisega seotud tehnilised küsimused Margit Lehis, margit.lehis@akadeemia.ee

Rohkem infot: https://www.akadeemia.ee/riigi-teaduspreemiad/

 

Eesti: Kalle Laanet: Kaitsekulude põrand peab olema kolm protsenti SKTst

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Endine kaitseminister Kalle Laanet ütles Riigikogus Eesti kaitsepoliitika arutelul, et Eesti kaitsekulude põrand järgnevatel aastatel võiks olla 3% SKTst.

“Täna ei käi sõda Venemaa ja Ukraina vahel, vaid Lääne ja Ida vahel. Kas võidavad demokraatlikud väärtused või autokraatlik riigijuhtimine, milles üksikisiku põhiõigused ja vabadused on olematud,” ütles Laanet.

Tema sõnul on Eesti eestvõttel juba tugevdatud NATO idatiiva kaitset, minnes heidutushoiakult üle ettenihutatud kaitsehoiakule. “Eesti peab olema kaitstud esimesest minutist ja iga sentimeeter meie territooriumist, tänaseks on selge, et heidutushoiakust kahjuks ei piisa. Nato tippkohtumise tulemina Madriidis saame endale diviisi suuruse üksuse juhtimisstruktuuri, uuendatud kaitseplaanid, aga liitlaste alalise kohaloleku suurendamiseks peame endiselt igal tasemel tööd tegema,” tõdes Laanet.

Ta ütles, et riigieelarve järgi kasvavad kaitsekulud järgmisel aastal 42,5% võrreldes 2022 aastaga, ja ületavad esimest korda 1 miljardi piiri. “Peame seda taset järgmistel aastatel veelgi tõstma. Olen kindlalt seisukohal, et lähiaastatel peab kaitsekulude põrand olema mitte kaks, vaid kolm protsendi meie sisemajanduse kogutoodangust,” nentis Kalle Laanet.

Ta tõi välja, et Eesti saab lähiaastatel mitmeid uusi sõjalisi võimeid: meremiinide soetamine, terviklik laevatõrje raketisüsteem, ühekordsed keskmaa tankitõrje raketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad Carl-Gustavid, uued automaadid R20 Rahed. “Lisaks: järgmisel neljal aastal suurendame oluliselt juba praeguste otsustega laskemoona laovarusid, tulevad uued sidesüsteemid, koostöös Balti riikidega erinevad võimehanked. Tuleb ka minu poolt hanget alustatud keskmaa õhutõrje võime, see kaitseb meile olulist infrastruktuuri õhurünnakute eest,” sõnas Laanet.

Laanet sõnas, et vabad merevood on üliolulised nii Balti riikide ja soomlastele kui ka selleks, et meiega koos pääseksid merel liikuma ka meie liitlased. “Suur samm selles suunas on tehtud laevastike ühendamisega, mis toob rohkem merepäevi,  tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja parandab liitlaste võimalusi regioonis toimuvale konfliktile reageerimiseks,” ütles Laanet.

Eesti riigikaitse laia käsitusese järgi tuleb riigikaitsesse anda oma panus igal inimesel, märkis Laanet. “Ukrainalaste tuumarelv on hetkel nende kaitsetahe ja liitlassuhted. See on relv, mille hoidmisesse peame ka meie panustama,” lõpetas poliitik.

 

 

Eesti: Koostatakse eelnõud, mille järgi inkassofirmad lähevad edaspidi finantsinspektsiooni tähelepanu alla

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rääkis riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil, kus käsitleti olukorda kiirlaenuturul, et finantsinspektsioon on läbi aastate näinud, kuidas hädasolev klient tegelikult normaalset õigusnõu ei saa. Seetõttu on inspektsioon teinud ettepaneku, et nende juures tegutseks finantsombudsman, kes kannustaks võlgnikke oma õigusi kaitsma.

Teise probleemina tõi ta välja, et teenuse järele valvamiseks kasutatav “tööriistakast” on puudustega.

“Ettepanek on teha rahatrahvide määrad kõrgemaks ja menetlus lihtsamaks,” lausus Kessler, kelle sõnul on igal pool maailmas tavaks, et üht või paari eksinud turuosalist karistatakse väga raskelt ja see on hoiatuseks teistele.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles, et viimastel aastatel on tegevusloata tarbijakrediidi andmise eest karistatud vaid mõnd üksikut isikut. Samas ei saa nõustuda, et kehtiv õigus ei võimaldaks riigil tagada krediidiandjate õiguskuulekat käitumist.

“Kõige olulisem on see, et kui ettekirjutust ei täideta, on võimalik tunnistada kehtetuks krediidiandja või – vahendaja tegevusluba,” lausus ta.

Ministri hinnangul on olemasolevad reeglid küllalt ranged, aga need toimivad ainult siis, kui seda kontrollitakse. Justiitsministeerium on valmis muutma seadusi rangemaks, aga sellest ei ole kasu, kui järelevalve on liiga nõrk.

Eelmise aasta seisuga oli Eestis 91 000 isikut, kellel on vähemalt üks maksehäire. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Toomas Auväärt ütles, et see arv on võrreldes 2020. aastaga vähenenud. Samas on 91 protsenti tarbimislaenudega seotud kohtuotsustest tehtud tagaselja, mis näitab, et võlgnikud eelistavad oma probleemide eest ära joosta.

Rahandusministeeriumil on tarbimislaenude reguleerimiseks mitu plaani. Väljatöötamisel on eelnõu, mille järgi lähevad kõik inkassofirmad, kes tegelevad laenude kokkuostmise ja sissenõudmisega, edaspidi finantsinspektsiooni tähelepanu alla. Eelnõu saab avalikuks ilmselt järgmise aasta alguses ja rakenduks aastal 2024.

Teiseks on kavas luua positiivne krediidiregister, mida justiitsministeerium esialgu ei kooskõlastanud, kuid nüüd ootab rahandusministeerium uut seisukohta.

Kolmandaks peab ka rahandusministeerium vajalikuks finantsombudsmani, kuid esimesel kooskõlastusringil käinud eelnõu jäi riigikohtu toetuseta, sest eelnõu kohaselt oleks ombudsman oma tegevuses jõuline ja saaks teha siduvaid otsuseid, kuid riigikohus soovis, et tegu oleks eelkõige lepitusorganiga.

Neljanda punktina tõi Auväärt välja finantskirjaoskuse parandamise vajalikkuse. Lisaks on veel palju võimalusi, millele mõelda.

“Näiteks Põhjamaades on laenu saamine piiratud öösel ja nädalavahetustel, sa ei saagi õhtul enam laenuavaldust esitada ega laenu kätte. See on üks kaalumiskoht. Teiseks, täna saab mõne minutiga mitmest firmast laenu kätte, kas seda aega peaks pikendama,” nimetas ta kaalumiskohta.

Lisaks tõi Auväärt välja võimaluse keelata kiirlaenureklaamid sotsiaalmeedias ja kohustuse küsida laenusoovijalt pangakonto väljavõtet, samuti võiks kaaluda intressilae allapoole toomist.

Avafoto: Pexels

OSCE mõistab hukka Venemaa raketirünnakud

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) mõistab hukka esmaspäevased Venemaa raketirünnakud Ukraina vastu ja nimetab neid terrorismiks. 

“Need kohutavad sõjalised tegevused näitavad täielikku austuse puudumist rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse vastu ja selle rikkumist,” öeldakse OSCE esimehe, Poola välisministri Zbigniew Raua ja Saksamaalt pärit OSCE peasekretäri Helga Maria Schmidi ühisavalduses.

“Ainus selgitus nende jõhkrate ja kurjade tegude taga on terrori levitamine ja kaotuse kompenseerimine taktikaliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamisel,” jätkub avaldus.

Eesti: Suri Hagen Bikes Holding ASi juhatuse liige Taaniel Mägi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Hagen Bikes Holding AS annab teada, et pärast pikka haiguslugu lahkus meie seast 10.10.2022 hommikul juhatuse liige Taaniel Mägi.

Juhatuse liikme Kaspar Peeki kommentaar:

“Taaniel oli üks Hagen Bikesi asutajatest, liitudes 2020. aastal tollase KP Cyclery Estonia OÜ meeskonnaga. Tema põlev soov alati edasi liikuda on olnud Hageni üks alustalasid. Kahe ja poole aastaga oleme jõudnud kaugemale, kui algselt unistada oskasime. Taanieli panus jääb igavaseks meiega.”.

Juhatusse kuulub Kaspar Peek ning hetkel jätkab juhatus üheliikmelisena.

 

Kaspar Peek
Hagen Bikes Holding AS
Juhatuse liige
Tel: +372 56 88 62 33
E-mail: kaspar@hagenbikes.com

1...141142143...750Page 142 of 750