NordenBladet —Majanduskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab kasutusele võtta operatiivse asukohapõhise ohuteavitussüsteemi.
Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul saab asukohapõhist ohuteavitust kasutades konkreetses piirkonnas viibivate inimeste telefoni SMSi teel saata käitumisjuhiseid, näiteks saaks oma telefoni sõnumi keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahju ja muu ohu läheduses viibijad. „Ohupiirkonnas viibiva inimese õigeaegne hoiatamine annab inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Ette teada oleva kriisi puhul annab teavitus inimestele aega näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda. Teenust osutab Häirekeskus, kes laseb sideoperaatoritel saata sõnumi ohupiirkonnas paiknevatele telefonidele, ka rändlusteenuse klientidele. Uut infot riik ei kogu, vaid tellib konkreetses piirkonnas ohuteavituse SMSi edastamise,“ selgitas ta.
Komisjoni aseesimehe Rene Koka sõnul tuleb tagada, et ohuteavituse saatmise otsustamise õigust ei kuritarvitataks. „Õigus inimestele ohuteavituse SMSi saatmist tellida on paljudel asutustel alates Päästeametist Transpordiametini ja nüüd lisandus sellesse nimekirja erakorralise seisukorra puhul ka peaminister. Tuleb tagada, et ohuteavitust saadetaks tõesti vaid tõsisel vajadusel,“ toonitas Kokk.
Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele sõltumata sellest, kus inimene viibib. Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele.
Kaitseministeeriumi ettepanekul on lisatud isikute ringi kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ka peaminister. Võrreldes kehtiva õigusega jääb isikute ja asutuste ring, kellel on ohuteavituse väljasaatmise üle otsustamise õigus, suuresti samaks. Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus. Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit, aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium.
Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus, kes sisestab ohuteavituse sisu ohuteavituse platvormi ning edastab selle mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele, kes saadavad teavituse SMSina ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse.
Majanduskomisjon otsustas saata elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele 19. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet —Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust, luues muu hulgas Päästeametile rohkem võimalusi kaasata demineerimistöödele vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke.
Komisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suurendab eelnõu Päästeameti võimalusi kaasata demineerimistöödele abidemineerijaid. „Muudatus aitab kaasa sellele, et Päästeamet saaks demineerimistöid teha ohutumalt ning demineerijaid oleks piisavalt ka kriisiolukorras,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et eelnõu aitab parandada ka tuleohutust läbi küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise küttesüsteemide portaalis. „Loodetavasti julgustab see muudatus inimesi küttekollete korrashoiule rohkem tähelepanu pöörama,“ lausus esimees.
Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson osutas, et tuleohutuse parandamisse tasuks kaasata ka eraettevõtjaid, näiteks võiks kindlustusandjad enne kodukindlustuse sõlmimist küttekolde üle vaadata. Jürgenson lisas, et eelnõuga antakse Päästeametile ka õigus saata vajalikke teavitusi kõigile, kelle andmed on kantud päästeinfosüsteemi ja kes on seal teavitusteks oma nõusoleku andnud. „Päästeamet annab neile kõigile teada, kui on saabumas korstnapühkimise aeg või tuletõrje veevõtukohast on vett kasutatud,“ sõnas Jürgenson.
Istungil toodi välja, et eelnõuga antakse Häirekeskusele õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et vahetult pärast sündmust hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt talle osutatud teenusega rahulolu kohta tagasisidet küsida, et Häirekeskuse töö kvaliteeti parandada.
Istungil osalesid siseminister Lauri Läänemets ning Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 12. oktoobril.
NordenBladet —Kohtus oli arutusel maksuotsus, mille järgi Tartu Mill AS-il tekkis Maksu- ja Tolliameti (MTA) hinnangul ligi 1,3 miljoni euro suurune käibemaksuvõlg.
Maksuotsuse põhjal osales Tartu Milli tollane ostujuht aastail 2012–2013 petuskeemis, kus kolme osaühingu juhid ja nendega seotud inimesed esitasid Tartu Millile võltsarveid teravilja ning rapsi müügi kohta. Eesmärk oli jätta riigile käibemaks tasumata, väljapetetud summad võeti sularahas välja ja skeemi osalised jagasid raha omavahel.
Lisaks maksumenetlusele alustati ka kriminaalmenetlust, kus Tartu Milli ja eelpool kirjeldatud skeemiga seotud inimesi süüdistati maksukuriteos ning osalt ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohus mõistis süüdistatavad kuritegude tuvastamatuse tõttu õigeks.
Halduskohus tühistas hiljem Tartu Milli kaebuse alusel ka MTA maksuotsuse. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ja leidis, et pole tõendatud Tartu Milli juhtkonna teadlikkus ostujuhi osalusel toimunud petuskeemist, mistõttu ei saanud ettevõttel maksuvõlga tekkida.
Riigikohtu halduskolleegium tühistas täna ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
Kolleegium asus seisukohale, et ostujuhi teadmise petuskeemist saab omistada ka Tartu Millile, sest ostujuhil oli ettevõtte nimel tehingute tegemiseks esindusõigus – ta tegi juhatuse kehtestatud hinna ja koguste piires sisseoste, aktsepteeris pakkumisi, sõlmis igakordseid kokkuleppeid, kontrollis kauba kogust ja kvaliteeti jne.
Riigikohus on juba varem juhtinud tähelepanu sellele, et maksustamise seisukohalt pole tähtis, millisele töötajale või juhatuse liikmele on äriühing pannud ülesande tehinguid kontrollida. Vastupidisel juhul muutuks maksuhalduri kontroll ja maksusumma määramine väga keeruliseks või isegi võimatuks, kui ettevõte jätab oma tegevuse nõuetekohaselt korraldamata.
Kolleegiumi hinnangul pole ka praegusel juhul oluline, et töötaja võis oma tegevust ettevõtte juhatuse eest varjata või tegutses omakasu eesmärgil. Kui töötaja on tekitanud ettevõttele kahju – näiteks maksuvõla –, siis on tööandjal õigus nõuda temalt hiljem selle hüvitamist.
Samuti ei välista Tartu Milli vastutust töötaja osalusel tekkinud maksuvõla eest maksukuriteos õigeksmõistmine. Kolleegium märkis, et õigeksmõistetute käitumine ei vastanud küll seaduses kitsalt sõnastatud kuriteo kirjeldusele, kuid haldusasjas on kohtud petuskeemi olemasolu tuvastanud.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil Eesti Panga värsket majandusprognoosi aastateks 2022–2024.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul soovib komisjon ära kuulata, milline on keskpanga hinnang Eesti majanduskasvule ning majanduse olukorrale laiemalt. „Soovime saada ülevaate, mida toovad endaga kaasa nii energiahindade kiire kasv kui ka Eesti ülikiire inflatsioon ning milliseid samme on Eesti Panga hinnangul tarvis, et hinnakasvu pidurdada. See teadmine on oluline ka riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve peagi algavatel aruteludel Riigikogus,“ ütles ta.
Samuti ootab komisjon tema sõnul ülevaadet Eesti tööturu väljakutsetest. „Kõik prognoosid näitavad, et sel aastal jääb töötuse määr eeldatavasti stabiilsele tasemele. Istungil soovime keskpanga esindajatelt kuulda, kuidas mõjutab tööturgu Ukrainast pärit sõjapõgenike lisandumine ja millist mõju avaldab see palgakasvule,“ ütles Mölder.
Erikomisjoni istungile on kutsutud Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai.
Erikomisjoni avalik videoistung algab kell 9.00 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 14 eelnõu.
Valitsuse 26. septembril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (684 SE).
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusaktiga. Peamised muudatused tulenevad kahest Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.
Muudatused puudutavad peamiselt Euroopa vahistamismääruse regulatsiooni. Eelnõuga täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, võrdsustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis alaliselt elamisõiguse alusel elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega, täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid ning sätestatakse Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana 60 päeva ning loovutamise laiendamisel 30 päeva. Täpsustatakse ka loovutamisega nõustumise kohta nõusoleku küsimist ning loovutamise laiendamise ja edasi loovutamise kohta nõusoleku küsimisega seonduvat. Üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid täiendatakse humanitaarsete kaalutlustega.
Lisaks nähakse seaduses ette rakendussäte seoses kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga: Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelise üleandmismenetlust käsitlev leping ning Euroopa Liidu ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava maapiirkondades elamise toetamiseks” eelnõu (682 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava Eesti elanike maapiirkondades elamise toetamiseks. Selleks tehakse ettepanekud töötada välja täiendavad meetmed Eesti maapiirkondadesse eluaseme soetamise ja eluasemete rekonstrueerimise toetamiseks; eraldada riigieelarvest rahalised vahendid üürielamute programmiga jätkamiseks ja täiendada hajaasustuse programmi riikliku toetusega kaugtöö võimaluste parandamiseks ning kiire internetiühenduse loomiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 26. septembril algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE).
Eelnõuga muudetakse seaduse sätteid, millega Eestis keelustatakse ravimid, mille osas ei ole viidud läbi genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid, et kaitsta inimesi võimalike geneetikat mõjutavate ja vähki tekitavate tagajärgede eest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 26. septembril algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE).
Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Muudatusettepanekud esitasid Riigikontroll, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium.
Muudatusettepanekutega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (686 OE).
Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest (valitsussektori finantsülevaade, tegevuste ülevaade ning ülevaade ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamiste tulemustest), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (687 OE).
Valitsus teeb ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.
Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (688 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Eesti panus operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini oli aastal 2022 oli kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisusega julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv (kuus) vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis” eelnõu (689 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.
Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juulil 2021 väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.
EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste EL-i lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik Portugal.
Eesti oli üks esimestest riikidest, kes teatas Portugalile oma soovist panustada ning alates 16.12.2021 panustame ühe õigusnõunikuga. Eesti kaitseväelase ülesanneteks on EUTM Mozambique ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (690 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
Operatsiooni eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Inherent Resolve keskendub pärast ISIL-i füüsilist lüüasaamist stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ja ei kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, kuid ISIL on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui üleilmselt.
Osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelist liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab suures pildis kaasa Kaitseväe terviklikule arengule.
Aastal 2023 on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga ning mandaadi piirmäär võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (691 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (692 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni 5 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.
NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq – NMI) loodi 2018. aasta oktoobris. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.
Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (693 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni 285 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. NATO reageerimisjõud (NATO Response Force − NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF-il on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRF allub SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe). NRF-i siirmise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu. NRF-i täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti riigi huvides, sest NRF tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele.
Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative – NRI) alates 2021. aasta algusest. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis” eelnõu (694 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning toetanud meie rolli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (695 OE).
Eelnõu kohaselt võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
