Teisipäev, detsember 16, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Kultuurikomisjon saatis eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu esimesele lugemisele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon otsustas  saata esimesele lugemisele seaduseelnõu, millega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel.

Komisjoni aseesimees Liina Kersna osutas, et eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on anda kõigile Eesti lastele võrdsed võimalused omandada kvaliteetne eestikeelne haridus.

„Teame, et suurusjärgus pooled venekeelsete koolide õpilastest ei omanda põhikooli lõpuks riigikeelt. Ebapiisav riigikeeleoskus piirab nende edasiõppimise võimalusi. On oluline, et kõik Eestis elavad noored saaksid võrdse võimaluse end ühiskonnas teostada, nii haridustee jätkamisel kui ka tööturul,“ lausus Kersna. Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024. aastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid ning 12. klassis peab üleminek olema tagatud 2032. aastaks. Ta lisas, et koolidele tuleb pakkuda nõustamist, järelevalvet ja tuge.

Komisjoni liige Helle-Moonika Helme toonitas, et eelnõu eesmärk on õige, kuid eesti õppekeelele üleminek eeldab palju tööd ja takistuste ületamist. „Väljakutse on väga suur, kuna me ei tea, kuidas hakkab eestikeelsele õppele üleminek tööle massimmigratsiooni tingimustes, kus juba praegu oleme. Suundumus on pigem halvemuse poole, kuna slaavikeelne elanikkond suureneb päevadega. Eestikeelne kool ja eestikeelne õpe on elementaarsed ja normaalses keskkonnas toimuks see üleminek suhteliselt tõrgeteta, kui kõik poliitilised jõud selleks pingutaksid. Kuna praegu on olukord silmnähtavalt käest ära, siis on küsimus, kuidas valitsus garanteerib, et eelnõu ei jää dekoratiivseks ja hakkab päriselt tööle.“

Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav valitsuse luba, kes võib anda üheks aastaks erandi. Gümnaasiumis läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks.

Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet. Asutusele määratava sunniraha ülemmäärana sätestatakse 9600 eurot.

Istungil osales ja tutvustas eelnõu haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. oktoobril.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Eesti: Loodi vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu liikmed moodustasid vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma, mille eesmärk on toetada riigi vaktsineerimisprogrammi arendusi, sealhulgas vaktsineerimisjärgsetele terviseprobleemidele professionaalsete lahenduste leidmist.

Toetusrühma esimees Hele Everaus sõnas, et vaktsineerimistel on ajalooliselt väga oluline roll paljude haiguste leviku ärahoidmisel, kuid samas tuleb arvestada, et nii ravimid kui ka vaktsiinid pole sajaprotsendiliselt ohutud. „Eriti nõudlik on üldsus vaktsiinide suhtes, sest reeglina vaktsineeritakse terveid inimesi. Inimesed, peavad riske teadma. Vaktsineerimisprogrammide edu aluseks on usaldus. Usaldus põhineb avatusel kõikide andmete osas. Vaja on süstemaatilist vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustuste registreerimist ja analüüsi, samuti ka igakülgset abi vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustustega inimestele,“ selgitas ta.

Ühenduse liikmed

Vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma esimees on Hele Everaus ja sellesse kuuluvad Jüri Jaanson, Viktor Vassiljev, Helle-Moonika Helme, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Tõnis Mölder, Tarmo Kruusimäe, Ivi Eenmaa, Priit Sibul, Kristina Šmigun-Vähi ning Aadu Must.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 97 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri
Toetusrühmade nimekiri

 

Avafotol: Hele Everaus (69) on hematoloogiale spetsialiseerunud eesti arst, arstiteadlane ja poliitik, XIV Riigikogu liige. Hele Everaus lõpetas 1971. aastal Tartu 5. Keskkooli ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna (cum laude). Aastatel 1977–1978 oli Tartu Maarjamõisa haiglas internatuuris. 1984. aastal kaitses meditsiinikandidaadi väitekirja ja 1993. aastal meditsiinidoktori väitekirja. Hele Everaus algatas Eestis luuüdi siirdamise. (NordenBladet)

Eesti: Uue riikliku tähtpäeva ja lipupäevana tahetakse hakata tähistama ka eesti kirjanduse päeva

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mille kohaselt hakatakse Eestis uue riikliku tähtpäeva ja lipupäevana tähistama eesti kirjanduse päeva.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul aitab eesti kirjanduse päeva riiklik tähistamine pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas ning innustada inimesi eestikeelset kirjandust rohkem lugema.

„Kui emakeelepäeva on Eestis riikliku tähtpäevana tähistatud juba üle 20 aasta, siis nüüd soovime anda kirjandusele oma päeva, mis inspireeriks inimesi eesti kirjanduse lugemisse ja uurimisse süvenema. Eesti keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine on üks olulisimaid eesmärke ka põhiseaduse preambulis,“ ütles ta.

Eelnõu kohaselt hakatakse uut riiklikku tähtpäeva ja lipupäeva tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jaak Valge tõi istungil esile, et lisaks Tammsaare sünnipäevale on 30. jaanuar ka Õpetatud Eesti Seltsi asutamiskuupäev. 1838. aastal Tartus asutatud seltsi üks põhiülesanne oli eesti rahva keele ja kirjanduse uurimine.

Valge sõnul on kirjandusel teiste kultuurivaldkondade ees eelisseisund, sest kirjandus kätkeb endas kultuuri kõige laiemas mõttes. „Eestlased olid üks kõige varasema kirjaoskusega rahvaid Euroopas. Kirjasõna abil kujunes eesti identiteet ja ka praegu peegeldub meie eneseteadvus eelkõige kirjanduses,“ ütles ta ning lisas, et lugev inimene on vaimselt terviklik.

Teise muudatusena kuulutatakse eelnõu kohaselt lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, et näidata laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Põhiseaduskomisjon soovib saata valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) täiskogu ette 8. novembril ning teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Põhja- ja Baltimaade energiakonverents 10.-11. november

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Selleaastase Põhja- ja Baltimaade energiakonverentsi teema on “Surve energiapoliitikale ja muutuste kiirendamine Põhja-Balti energiaturul”, mille raames tulevad arutlusele hinnastabiilsus, energiajulgeolek ja -varustuskindlus ning kliimaeesmärkide saavutamine.

„Mõistetavalt keskendub Põhja- ja Baltimaade energiakonverents muutunud energiajulgeoleku ja varustuskindluse teemadele. Eesmärk on arutleda, millised on kõige kiiremad sammud parema varustatuse tagamiseks ja kui hästi toimib piirkondlik koostöö,“ sõnas üks konverentsi korraldajatest, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõunik Madis Tilga.

Kahepäevase konverentsi eesmärk on lähendada poliitikakujundajate ja energiasektori ettevõtete seisukohti ja innustada neid kiirelt tegutsema. Sündmuse programm on jaotatud kolmeks teemaplokiks: hinnastabiilsus, energiajulgeolek ja kliimaeesmärkide saavutamine. Üles astuvad riikide ja Euroopa Komisjoni esindajad, kui ka võrguettevõtted ja energiatootjad Soomest, Norrast, Taanist, Rootsist, Lätist, Leedust ja Eestist.

Konverents toimub Radisson Collection hotelli suures konverentsisaalis, Rävala pst 3.

Konverentsi korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Coop Pank 2022. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemused

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 2022. aasta III kvartali lõpu seisuga oli Coop Pangal 139 000 klienti, klientide arv kasvas kvartaliga  8 200 kliendi võrra (+6%). Arveldavaid kliente oli pangal 62 400, kvartaliga kasvas arveldavate klientide arv 3 700 võrra (+6%).

Coop Panga hoiuste maht kasvas 2022. aasta III kvartalis 106 miljoni euro võrra (8%), ulatudes 1,35 miljardi euroni. Kiireimat kasvu näitas äriklientide hoiuste portfell, mille maht kasvas 44 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiuste maht kasvas 50 miljonit euro võrra ja  tähtajaliste hoiuste maht kahanes 6 miljoni euro võrra. Eraklientide hoiuste maht kasvas 4 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 5 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kahanesid 1 miljoni euro võrra. Rahvusvahelise hoiuste kaasamise platvormi Raisin hoiused ja muu finantseering kasvas 58 miljoni euro võrra. Võrreldes 2021. aasta III kvartaliga on Coop Panga hoiuste maht kasvanud 368 miljoni euro võrra (+37%). Aastases võrdluses on panga nõudmiseni hoiuste osakaal kõigist hoiustest tõusnud 46% pealt 50% peale. 2022. III kvartalis oli finantseerimiskulu 0,7%, mis on eelmiste kvartalitega võrreldes tõusnud.

2022. aasta III kvartalis kasvas Coop Panga neto laenuportfell 77 miljoni euro võrra (+7%), ulatudes 1,21 miljardi euroni. Kiireimat kasvu näitas kodulaenude portfell, mille maht kasvas 36 miljoni euro võrra (+8%). Ärilaenude portfell kasvas 29 miljoni euro võrra (+6%), liisinguportfell kasvas 8 miljoni euro võrra (+7%) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 4 miljoni euro võrra (+7%). 2021. aasta III kvartaliga võrreldes on laenuportfell kasvanud 354 miljoni euro võrra (+41%).

2022. aasta III kvartalis langes Coop Panga viivises olev laenuportfell 1,7% tasemelt 1,4% tasemele. Aasta tagasi oli vastav näitaja 2,0%.

Finantsvarade allahindluse kulu oli 2022. aasta III kvartalis 0,7 miljonit eurot, mis on tavapärane tase. 2021. aasta III kvartalis täiendavaid allahindlused ei tehtud seoses provisjonide vabanemisega tarbimisfinantseerimise portfellis pensionireformi mõjul.
Coop Panga netotulud olid 2022. aasta III kvartalis 13,9 miljonit eurot, tõustes kvartaalses võrdluses 9% ja aastases võrdluses 34%. Tegevuskulud ulatusid III kvartalis 7 miljoni euroni, kvartaalses võrdluses kasvasid tegevuskulud 5% ja aastases võrdluses 20%.
Coop Pank teenis 2022. aasta III kvartalis 5,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 25% rohkem kui eelmises kvartalis ja 34% rohkem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli 2022. aasta III kvartalis 50% ja omakapitali tootlus 19,1%.

Coop Pangal on 30.09.2022 seisuga ligi 30 200 aktsionäri, kvartaliga lisandus 200 uut aktsionäri.

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki kommentaar tulemustele:

„Kolmanda kvartali märksõnadeks olid laenuportfelli jätkuv kasv, madal võlgade tase, hoiuste portfelli kasvu pidurdumine, euribori tõus, rekordiline kvartalikasum ning läbi aegade parimad tulemusnäitajad.

Alates aasta algusest näeme, et hoiuste maht Eesti turul ei kasva ning majandus tarbib eelmistel perioodidel kogutud hoiuseid. Nii on muutunud uute hoiuste kaasamine raskemaks ning kulukamaks. Kui viimastel aastatel oleme kaasanud hoiuseid Euroopa platvormidelt järjest kahanevas mahus, siis viimases kvartalis suurendasime taas selliste hoiuste mahtu.

Coop Panga laenuportfell kasvas kõigis äriliinides. Näeme siiski esimesi märke laenunõudluse alanemisest ja seda eelkõige ärikliendi laenudes ning eluasemelaenudes. Viivises laenude maht on jätkuvalt madal ja vastavalt sellele ka allahindluste tase. Kasvav euribor mõjub positiivselt intressituludele ja negatiivselt intressikuludele. Positiivne mõju oli siiski kaks korda suurem negatiivne.

Kõik see päädis Coop Panga jaoks rekordilise kvartalikasumi ning läbi aegade parimate tulemusnäitajatega.

Soovime olla valmis nendeks võimalusteks, mis avanevad majanduskasvu aeglustumise käigus ja olla tugeva kapitalibaasiga hetkeks, kui majandus pöördub taas kasvule. Sellest lähtuvalt oleme 1. novembriks kutsunud kokku aktsionäride üldkoosoleku, kus on plaanis otsustada täiendav kapitali kaasamine panga kasvustrateegia finantseerimiseks.“

Coop Panga aruanded on leitavad aadressilt: https://www.cooppank.ee/aruandlus

Coop Pank korraldab 2022. aasta III kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 19. oktoobril 2022 kell 9.00. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda aadressil: https://bit.ly/CP-19-10-veebiseminar-registreerimine
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 139 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.

Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: +372 516 0231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee

 

1...136137138...751Page 137 of 751