Esmaspäev, juuni 9, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Maa-amet avalikustab uued maa maksustamise andmed oktoobri lõpuks

By
Helena-Reet Ennet
-

Üle kahe kümnendi tehtud maa korralise hindamise – mille alusel arvutatakse edaspidi maamaksu kõikjal Eestis – tulemused saavad avalikuks oktoobri lõpus, kirjutab Maaleht. 20 aastaga on maa maksustamishind kasvanud 7,2 korda, arvestuslikult 28,2 miljardile eurole.

Hinnasildi saavad hindamisel külge kõik Eesti 760 000 katastriüksust, märgib ajaleht. 

Maamaksu hakkab riik uute hindade põhjal arvutama alates 2024. aastast, tuleval aastal on maamaksu arvutamise aluseks veel 2001. aasta andmed.

Maa maksustamishinna arvutas maa-amet välja viimaste aastate antud piirkonnas tehtud müügitehingute järgi.

Piirkondlikult on maa väärtus kahe aastakümnega kasvanud kõige enam Tartumaal ja Hiiumaal – vastavalt 15,9 ja 13,3 korda.

Maa korralise hindamise projekti maa-ametis vedanud Veronika Ilsjan ütles Maalehele, et hindamises olnud pikk vahe on tekitanud ebavõrdse olukorra, kus proportsioonis maksavad praegu maamaksu rohkem need, kelle maa hind on kasvanud vähem.

Varem on Eestis korralist hindamist tehtud kolmel korral – 1993., 1996. ja 2001. aastal. Pärast seda hakkasid hinnad kiiremini tõusma ning poliitikud ei tahtnud uusi hindamisi korraldada, sest sellega oleks paratamatult kaasnenud ka maksutõus. Edaspidi tehakse hindamist iga nelja aasta tagant.

Praegu võib elamumaa maamaks olla maksimaalselt 2,5 protsenti selle maksustamise hinnast, maatulundusmaal aga maksimaalselt 0,5 protsenti. Ühe aastaga ei tohi maamaks kasvada rohkem kui 10 protsenti.

Maa korralise hindamise tulemused avalikustatakse 31. oktoobril maa-ameti veebilehel www. maaamet.ee. Omavalitsused kinnitavad uued maamaksumäärad hiljemalt 1. juuliks 2023.

Avafoto: Eesti (NordenBladet)

Eesti: Elering ja Eesti Energia sõlmisid kokkuleppe eriolukorras elektri tagamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Riigile kuuluvad elektri süsteemihaldur Elering ja suurim elektritootja Eesti Energia sõlmisid lepingu, millega panid paika mõlema õigused ja kohustused, kui on vaja eriolukorras tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine ja tarbijate elektriga varustatus.

Eestil peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Kui Venemaa peaks Eesti varem lahti ühendama, peaks Eestis kasutama inertsi hoidmiseks Narva elektrijaamade seadmeid.

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Narva elektrijaamad suudavad eriolukorras Eesti võrgu vajaliku inertsi tagada, kuid see ei ole pikaaegne lahendus. Sünkroonkompensaatorid suudavad vajaliku inertsi tagada neli kuni kuus korda odavamalt ning nende eluiga on erinevalt Narva jaamade vananenud seadmetest 40 aastat, märkis ta.

Eleringi ülesandeks on tagada elektri ja gaasi varustuskindlus.

Avafoto: Pexels

Eesti: Riigikogu kunstisaalis on 17. novembrini Marko Mäetamme näitus „Kümme käsku“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis saab vaadata Marko Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriad.

Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud. Näituse teine seeria „Surev mees“ pärineb aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder märkis ära kunstniku enda sõnad loomingu inspiratsiooni allikate kohta: „Nendeks ei ole toredad, vaid hoopis rasked asjad.“.

„Väljapanek ergutab vaataja mõttemaailma ja annab võimaluse sisemas arutleda raskete asjade üle ja kuidas nendest üle saada,“ ütles Seeder.

Ta lisas, et kriitikud on toonud esile Mäetamme loominguga seostatud mõiste „isiklik on poliitiline“. Kuigi kunstniku teosed jutustavad enamasti tema enda perekonnast, loob ta nende lugudega ühtaegu üldistusi.

Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikult absurdseid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid.

Kriitikud märgivad ära tema loomingut iseloomustava seriaalsuse ja narratiivsuse, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad.

Kunstnik on ise öelnud: „Mind on palju kritiseeritud, miks ma teen süngeid ja negatiivseid töid, aga mulle tundub, et need tööd tulevad sellest, mis jääb painama, ja toredad asjad ei jää painama.”.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika ja vabade kunstide erialal ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isikunäitusi. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia, Valgetähe V klassi teenetemärk, Balti Assamblee kunstipreemia, Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia kahel korral ning ta on olnud Köler Prize’i nominent. Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel  2019–2021 oli ta üks kunstnikupalga saajatest.

Näitusi Toompea lossis korraldab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näitus Toompea lossi kunstisaalis jääb avatuks 17. novembrini. Väljapaneku vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16-ni on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: Marko Mäetamme näitus Toompeal (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)

Eesti keele kui teise keele tasemetöö teevad kõik 4. ja 7. klassi õpilased, kelle kodukeel ei ole eesti keel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tänavu, st 2022/2023. õppeaastal toimub eesti keele kui teise keele tasemetöö kõikidele 4. ja 7. õpilastele, kelle kodukeel ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel eesti keel.

Elektroonse tasemetöö sooritavad nii need õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena ainekava alusel kui ka need eesti keelest erineva kodukeelega 4. või 7. klassi õpilased, kes õpivad eesti õppekeelega koolis eesti keele ainekava alusel. Eesti keel teise keelena tasemetööle on registreeritud 4. klassist 3876 ja 7. klassist 3942 õpilast. Tavapärasest mahukama seireandmete kogumise eesmärk on saada infot õppijate vajadusi arvestava keeleõppe ja õpetajakoolituse planeerimiseks ning õppekava arenduseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov rõhutas, et tasemetöö on mõeldud ka neile eesti keelest erineva kodukeelega lastele, kes õpivad eesti keele ainekava alusel. „Tasemetööd annavad meile väärtuslikku infot mitte üksnes õpilaste keeleoskusest, vaid ka selle kohta, kui tõhusad on erinevad keeleõppemudelid: keelekümblus, osaline eestikeelne õpe, eestikeelne õpe ja pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja“,“ sõnas Dubolazov. „Eestikeelsele õppele üleminekul on äärmiselt oluline mõista reaalset seisu ehk stardiplatvormi, millelt liikumist alustame. See aitab seada sihte ja kujundada meetmeid tulemuslikult.“

Tasemetöödega hinnatakse lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja kuulamisoskust vastavalt A1 ja A2 keeletasemel. Selleks et paremini mõista õpilaste keeleoskuse kujunemist, on lisaks keeleoskust hindavatele ülesannetele tasemetöö juures ka lühike küsimustik, kus palutakse õpilasel kirjeldada oma kokkupuuteid eesti keelega väljaspool kooli.

Tasemetööde eesmärk on anda nii õpilastele, lastevanematele, õpetajatele, koolidele kui ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppetöö tulemuslikkuse kohta. Saadud info põhjal saavad õpetajad vajadusel pakkuda õpilastele täiendavat tuge ja teha kohandusi õppetöös. Tasemetööde eest õpilastele hindeid ei panda ja tulemusi analüüsitakse anonüümseks muudetud kujul.

Taustainfo

Septembrist kuni oktoobri keskpaigani toimuvad tasemetööd 4. ja 7. klassi ning 10. klassi õpilastele. Tasemetööd toimuvad matemaatikas, eesti keeles, vene keeles, eesti keeles teise keelena ja loodusõpetuses. Õpilastel on võimalus sooritada veel ka inglise keele tasemetöö. Jaanuaris toimuvad tasemetööd vene keeles võõrkeelena ja saksa keeles. Märtsis on gümnaasiumi õpilastel katseline tasemetöö loodusvaldkonnas ning mais pakub Haridus- ja Noorteamet koolidele esimest korda võimalust osaleda 3. ja 6. klassi õpilastel sotsiaalainete katselises tasemetöös.

Tasemetööd viib läbi Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Palume tasemetööst osa võtta kõikidel õpilastel, kes on kutsutud osalema. Oleme väga tänulikud kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes annavad riigi seireandmete kogumisse oma panuse.

  • Lisainfot tasemetööde kohta leiab Haridus- ja Noorteameti tasemetööde lehelt.
  • Lisainfot eestikeelsele õppele ülemineku kohta leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/et/uleminek.

Avafoto: Pexels

 

 

1.-27. oktoobrini toimub Eesti ja Saksamaa koostööõppus Baltic Tiger 22

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 1.-27. oktoobrini toimub Eestis kombineeritud väekaitse koostööõppus koos Saksamaa relvajõudude, Eesti õhuväe ja mereväega, kus harjutatakse oluliste infrastruktuuride kaitsmist. Säärane õppus annab võimaluse harjutada kahel riigil omavahelist koostööd, vahetada vajalikke kogemusi ja teadmisi ning neid õppuse raames praktiseerida.

„Kohe algusest peale on Eesti ja eestlased meid väga hästi vastu võtnud. Ootame huviga võimalust vahetada oma teadmisi, taktikaid ja protseduure, mis puudutavad mereväe ja õhuväe baaside kaitset. Seda tehes saadame me tugeva sõnumi oma liitlastele ja sõpradele Eestis, et me oleme valmis vajadusel Eesti kaitseväge kiiresti tugevdama,” ütles Saksamaa kontingendi ülem kolonelleitnant Andre Knappe.

Kootööõppus toimub 1.-27. oktoobrini Tallinnas ja Ämaris, ning selle aja jooksul mängitakse läbi erinevaid stsenaariume, mille vältel harjutavad Saksa relvajõud koostöös Eesti kaitseväelastega oluliste infrastruktuuride kaitsmist. Säärane õppus annab võimaluse harjutada kahel riigil omavahelist koostööd, vahetada vajalikke kogemusi ja teadmisi ning neid õppuse raames praktiseerida.

Baltic Tigeril on planeeritud osalema kokku ligi 400 kaitseväelast. Osalevad Saksa õhujõudude rügement Friesland, Saksa merejalaväelased, Eesti ja Saksamaa miinituukrid ning Eesti rannikukaitsedivisjon ja Ämari lennubaas.​

 

 

1...135136137...734Page 136 of 734