Teisipäev, detsember 16, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Prokuratuur kahtlustab dagcoini loojaid püramidskeemis ja miljonite väljapetmises

NordenBladet – Keskkriminaalpolitsei pidas oktoobri alguses kinni neli meest, keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses. Kahtlustuse kohaselt esitasid mehed valeandmeid, et müüa enda loodud dagcoini ning teenisid seeläbi ligi kaheksa miljoni eurot.

2018. aasta kevadel lõid neli Eesti meest võimaluse soetada virtuaalvääringut dagcoin, teatas PPA. Dagcoini reklaamiti muu hulgas võrkturunduse teel ning müüdi selleks loodud kauplemisplatvormidel. Kahtlustatavad jätsid mulje, et dagcoin on virtuaalvääring, mille arendus- ja müügiprotsessis osalevad sõltumatud ja usaldusväärsed isikud, kuid kahtlustuse kohaselt juhtisid dagcoiniga seotud äriühinguid varjatult kaks selle loojat.

Kuigi politsei ei too kinnipeetud isikute nimesid välja, kirjutab Delfi viitega portaalile Geenius, et teadaolevalt on kaheks kahtlustatavaks 44-aastane Nils Grossberg ja 33-aastane Kristjan Ress, kellele kuuluvad mitmed Dagcoiniga seotud ettevõtted ja kes on skeemiga olnud seotud algusest peale, vahendab ERR.

Ringkonnaprokurör Kristiina Laas selgitas, et kahtlustuse kohaselt esitasid mehed virtuaalvääringu müümiseks valeandmeid. Dagcoini hind sõltus selle kasutajate hulgast – mida rohkem on neid, kes dagcoini maksevahendina aktsepteerivad, seda kõrgem on hind.

“Kriminaalmenetluses seni kogutud andmetele tuginedes on alust arvata, et kahtlustatavad on investeeringu saamise eesmärgil dagcoini hinda ja selle kasutajate hulka kunstlikult kasvatanud, luues üldsusele arusaama kui toimivast ja pidevalt väärtust kasvatavast virtuaalvääringust, mida on võimalik kasutada maksevahendina või teenida tulu selle hoiustamisest,” ütles Laas.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul kasutasid dagcoini loojad ära olukorda, kus virtuaalvääringute valdkond oli Eestis praktiliselt reguleerimata.

Ettevõtte Eestis antud tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks kehtis perioodil 16. juuni 2020 kuni 15. juuni 2022.

Menetlust viib Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.

Avafoto: dagcoin.org vana koduleht on imekiirelt vahetanud nägu ja toimib nüüd kui Tagbond (NordenBladet)

Coop Pank pikendab Heikko Mäe volitusi Coop Pank AS-i juhatuses

NordenBladet — Coop Pank AS nõukogu otsustas 19. oktoobril 2022 pikendada juhatuse liikme Heikko Mäe volitusi uueks 3-aastaseks ametiajaks alates eelneva ametiaja lõppemisest, s.o tähtajaga kuni 11.02.2026. Ühtlasi pikendati Heikko Mäe volitusi Coop Panga tütarettevõtete Coop Finants ASi, Coop Liising ASi ning Coop Kindlustusmaakler ASi nõukogude liikmena.

Heikko Mäe on alates veebruarist 2020 Coop Pank ASi juhatuse liige ja riskijuht. Lisaks Coop Panga juhatuse liikmele on Heikko Mäe ka Coop Panga tütarettevõtte Coop Finants ASi, Coop Liising ASi ja Coop Kindlustusmaakler ASi nõukogu liige ning CP Varad ASi ja SIA Prana Property juhatuse liige.

Heikko Mäe omab 3 000 Coop Pank ASi aktsiat ja talle on väljastatud optsioon 50 000 aktsiale realiseerimistähtajaga aastal 2023, optsioon 70 000 aktsiale realiseerimistähtajaga aastal 2024 ning optsioon 40 800 aktsiale realiseerimistähtajaga aastal 2025.

Lisainfo:
Katre Tatrik
Kommunikatsioonijuht
Telefon: +372 5151 859
E-post: katre.tatrik@cooppank.ee

 

AS Nordecon kontserni ettevõte Embach Ehitus OÜ ja ICO Park OÜ sõlmisid töövõtulepingu Icosagen AS’i bioloogiliste ravimite tehase ehitustööde teostamiseks

NordenBladet — AS Nordecon kontserni ettevõte Embach Ehitus OÜ ja ICO Park OÜ sõlmisid töövõtulepingu Kambja vallas, Õssu külas, Eerika tee 1 asuva Icosagen AS’i bioloogiliste ravimite tehase ehitustööde teostamiseks.

1600 m2 suurune ravimitehase hoone koosneb funktsionaalselt kahest osast – esimesele korrusele on projekteeritud arenduslaborid ja rakukultuuride tootmislaborid, teisele korrusele bioloogiliste ravimikandidaatide tootmisüksus, et toota puhasruumi tingimustes kliiniliste katsetuste jaoks terapeutilisi antikehi ja valke.

Teostatavate tööde maksumus on ligikaudu 4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kogu hoone ja cGMP tehase valmimisaeg on 2023. aasta juuni lõpp.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele.

Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com

Siret Kotka: Keskerakond soovib muuta haigushüvitiste maksmist alates teisest haiguspäevast tähtajatuks

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis üle seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetaks käesoleva aasta lõpuni kehtiv haigushüvitiste maksmise kord tähtajatuks. Sotsiaalkomisjoni aseesimees Siret Kotka ütleb, et eelnõu vastuvõtmise korral säilib haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev ning tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

“2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid haigushüvitiste maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on olnud Covid-19 viiruse leviku tõkestamine,” lausub Siret Kotka. “Nakkused ja viirused ei ole aga meie seast kuhugi kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levivad edasi. Samuti on ka Covid-19 tulnud selleks, et jääda ning millega peame koos elama õppima. Selle asemel, et haigushüvitiste maksmise korrale uusi ajutisi, lühi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta praegune tähtajaline kord tähtajatuks.”

Siret Kotka sõnul peaks riik tegema kõik endast oleneva, et nakkushaigust põdev inimene saab püsida kodus ja end terveks ravida. “Paljud inimesed muretsevad haigestudes sissetuleku vähenemise ja toimetuleku pärast ega ole valmis koju jääma,” räägib Keskerakonna juhatuse liige. “Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata kodus olla ning end ravida.”

Siret Kotka lisab muudatused tooksid endaga kaasa täiendava kulu 22,4 miljonit eeldusel, et haiguslehtede kasutus ei lange ega tõuse märkimisväärselt.

Avafoto: Siret Kotka (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)

 

 

 

Eesti: Lesepension toetaks üksikute pensionäride toimetulekut

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis üle seaduse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud.

“Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem,” lausub Riigikogu liige Tõnis Mölder. “Oodatava eluea kasv on pidurdunud ja naised elavad meestest keskmiselt 8,6 aastat kauem. Kaotades abikaasa kaob ka leibkonna täiendav sissetulek ning toimub järsk elustandardi langus.”

Tõnis Mölderi sõnul on vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. “2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri ligi pool vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem. Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 80%-ni, kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on seevastu 36%,” võrdleb Keskerakonna volikogu esimees.

“Lesepensioni võimaldamisega toetame üksikute pensionäride toimetulekut ja austame pikaaegset abielu. Abikaasa surma puhul tuleb silmitsi seista mitte ainult emotsionaalselt raske ajaga, vaid ka elukvaliteedi langusega. Praeguse kõrge inflatsiooni tingimustes oleks lesepensionist suur abi. Lesepension määratakse vaid juhul, kui see on suurem inimese enda välja arvutatud pensionist,” lisab Tõnis Mölder.

Seadus jõustub vastuvõtmise korral 2023. aasta 1. jaanuaril.

Avafoto: Pexels