NordenBladet —Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas naist, kes kaotas 2002. aastal liiklusõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõime, mistõttu peab õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusselts maksma talle töövõimetushüvitist. Samuti on naisele määratud õnnetuse tõttu puue ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) maksab talle puudega tööealise inimese toetust 41 eurot kuus.
2020. aastal pöördus kindlustusselts SKA poole, et saada teada, kas ja kui palju maksti naisele riiklikke pensione või sotsiaaltoetusi, ning amet saatis küsitud andmed. Seejärel vähendas selts naisele makstavat hüvitist puudetoetuse võrra.
Naine esitas halduskohtule kaebuse SKA tegevuse peale, leides, et amet poleks tohtinud kindlustusseltsile andmeid väljastada ning põhjustas talle sellega kahju. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, sest nende hinnangul oli andmete edastamine vajalik ja põhjendatud.
Riigikohtu halduskolleegium leidis täna avaldatud otsuses, et SKA poleks tohtinud puudetoetuse andmeid kindlustusseltsile avaldada. EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda vaid siis, kui see on vajalik. Praegusel juhul polnud aga seltsil puudetoetuse andmeid oma kohustuste täitmiseks tarvis.
Nimelt poleks kindlustusselts tohtinud enda makstavast töövõimetushüvitisest riiklikku puudetoetust maha arvata, sest nende eesmärgid on erinevad. Kui hüvitis on mõeldud töövõime kaotanud inimesele sissetuleku asendamiseks, siis puudetoetust antakse hoopis puudest tingitud lisakulude osaliseks katmiseks.
Kaebaja kahjunõude jättis Riigikohus siiski rahuldamata, sest SKA pole talle kahju tekitanud. Küll aga võib kaebajal olla õigus töövõimetushüvitisest maha arvatud raha kindlustusseltsilt tagasi nõuda.
NordenBladet —Suve hakul sai Eesti Maaülikool kutse liituda ELLS (Euroleague for Life Sciences) võrgustikuga. Esialgu küll jälgijana alates 2023. aastast, kuid mis on aluseks, et saada täisliikme staatus.
Bioteaduste Euroliiga (ELLS) on juhtivate ülikoolide võrgustik, mis teeb koostööd loodusvarade majandamise, põllumajandus- ja metsandusteaduste, bioteaduste, loomateaduste, toiduteaduste, keskkonnateaduste ja maaelu arengu valdkondades, sh. põllumajandusökonoomikas või maasotsioloogias.
“Kutse oli suur üllatus ning au, sest seni on võrgustik püsinud suhteliselt muutumatu,” tõdes maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. Neli uut ELLS-i liiget kuulutati välja võrgustiku aastakonverentsil, mis toimus 22 – 23. septembrini Prahas Tšehhi Põllumajandusülikooli juures.
Eesti Maaülikooli esindasid õppeprorektor Endla Reintam ja välissuhete spetsialist Karoli Kõiv. Uued liikmed said võimaluse endi tutvustamiseks, samuti anti neile ülevaade võrgustiku töökorraldusest ja võimalustest.
ELLS-i valdkonnad ja eesmärgid sobituvad väga hästi EMÜ omadega, tõdes Endla Reintam. Võrgustiku fookuses on ühine õpetamine ja õppimine, üliõpilaste ja töötajate mobiilsus ning kvaliteedi tagamine. “Võrgustikku kuulumine aitab suurendada EMÜ rahvusvahelist nähtavust ning pakkuda mitmekülgsemaid võimalusi üliõpilaste ja töötajate mobiilsuseks.”
Vanade ja uute liikmetega koos valmistatakse ette Euroopa Ülikooli võrgustiku projekti, kus Eesti osaleb täieõigusliku partnerina.
ELLS liikmed:
University of Natural Resources and Life Sciences, Vienna
Swedish University of Agricultural Sciences
University of Hohenheim
Wageningen University and Research Centre
Czech University of Life Sciences Prague
Warsaw University of Life Sciences
ELLS partnerid:
Hebrew University of Jerusalem, Robert H. Smith Faculty of Agriculture, Food and Environment
Lincoln University, New Zealand
Uued kutsutud jälgijad:
Eesti Maaülikool
Ghent University, Faculty of Bioscience Engineering
Norwegian University of Life Sciences
L´Institut Agro
NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, millega soovitakse kehtestada mikro- ja väikeettevõtetele võimalus alates tänavu novembrist kuni 2023. aasta lõpuni osta elektrimüüja käest elektrienergiat universaalteenusena.
Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (680 SE) järgi laieneb elektrienergia universaalteenusena ostmise võimalus ka kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Eelnõuga soovitakse vältida sihtgrupis olevate ettevõtete konkurentsivõime kadumist ja nende tegevuse lõpetamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Taavi Aas, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rene Kokk, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand ja Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk.
Riigikogu võttis vastu kaks otsust
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2022.–2023. aasta tegevuse kontrollimiseks“ (671 OE) nimetatakse Riigikontrolli 2022.–2023. eelarveaasta tegevust kontrollima audiitor- ja konsultatsioonifirma OÜ KL Partners.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.
Samuti võttis Riigikogu vastu Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine“ (676 OE), millega nimetatakse Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liige Andres Sutt, kelle volitused katkesid mullu seoses tema nimetamisega ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriks. Suti asemel nimetas parlament möödunud aastal Eesti Panga nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Jürgen Ligi.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.
Esimese lugemise läbis veel neli eelnõu
Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Seda sarnaselt maagaasiga, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks, ja elektriga, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et energiajulgeoleku ja maagaasi varustuskindluse tagamiseks energiakriisis ehitatakse Paldiskis kiirendatud korras LNG-ujuvterminali vastuvõtuvõimekusega haalamiskaid ja taristut, ent meie aktsiisiregulatsioonis ei ole veeldatud maagaasi taasgaasistamisega arvestatud ja regulatsioon vajab täiendamist.
Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE) näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi.
Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad. Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse.
Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda. Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees.
Kohtulike registrite jätkusuutlikkuse ja töö väärtusele vastava palga tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka.
Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõuga (666 SE) ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisega. Samuti muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile. Eelnõuga tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse vastava ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) soovitakse tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ja täiendada seadust uute mõjutusvahenditega. Eelnõu järgi tõstetakse sunniraha määra asendustäitmisel 640 eurolt 25 000 eurole ning täiendava mõjutusvahendina äriühingute suhtes antakse võimalus süstemaatilise keeleseaduse rikkumise korral rakendada kohtu loal ärikeeldu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Helle-Moonika Helme ja Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon tutvus eestikeelsele haridusele ülemineku seaduseelnõu, uuendatud tegevuskava ja täiendavate riigieelarveliste vahendite jaotusega.
Komisjoni aseesimehe Liina Kersna sõnul on Haridus- ja Teadusministeerium teinud lühikese ajaga intensiivselt tööd nii seaduseelnõu ettevalmistamisel kui ka eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava uuendamisel lähtudes valitsuskoalitsiooni ambitsioonikatest eesmärkidest. „Eestikeelsele õppele üleminekule tuleb läheneda terviklikult. Eelnõus pakutud lahendus alustada üleminekut alusharidusest ja põhikoolist on väga vajalik, kuna sel moel saab valmistada lapsi ette järgmises haridusastmes eesti keeles õppima,“ märkis Kersna. „Eelnõu eesmärk on eestikeelsele õppele täielikult üle minna 2030. aastaks. See eeldab muu hulgas suuremat õpetajakoolitust, haridusasutuste süsteemset nõustamist, metoodiliste materjalide väljatöötamist, õpetajate palga- ja töötingimuste parandamist, aga ka eestikeelset huviharidust,“ nentis Kersna.
Komisjoni liige Marko Šorin ütles, et eelnõu ja tegevuskavaga on tehtud kompleksne töö. „Peame silmas pidama, et praegu on eesti ja vene keele õppekeelega koolide näol kaks paralleelset süsteemi,“ lausus Šorin ning avaldas lootust, et eelnõu aitab kaks süsteemi edukalt ühendada ja jõuda ühtse eestikeelse hariduseni.
Istungil toodi välja, et ministeerium taotleb järgmise aasta riigieelarvest eestikeelsele õppele üleminekuks 41 miljonit ning tuleviku vaates kulub sellele umbes 300 miljonit eurot. Suur osa lisarahast läheb õpetajakoolituse suurendamiseks, Ida-Virumaa alushariduse ja üldhariduskoolide õpetajate palgalisaks, lähtetoetusteks, üliõpilaste sihtstipendiumiteks ning seniste tegevustega jätkamiseks ja nende laiendamiseks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud eelnõu järgi algab üleminek eesti õppekeelele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule 2030. aastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on esitatud ministeeriumitele ja asjakohastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise tähtaeg on täna. Riigikokku ja kultuurikomisjoni ette jõuab eelnõu ootuste järgi oktoobri esimesel nädalal.
Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid komisjoniliikmete küsimustele Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk.
NordenBladet — 1.-7. oktoobrini toimub Narvas traditsiooniline Põhjamaade nädal, mida korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Põhjamaade saatkonnad. Seitsmendat korda aset leidev suursündmus pakub põnevat avastamist ning sisaldab nii Põhjala muusikat, filme ja näitusi kui ka innustavaid seminare.
Tänavuse Põhjamaade nädala teemaks on „Muutuste aeg“. Nädala eestvedaja Jevgeni Timoštšuki sõnul on teema valik ajendatud mitmest tegurist. „Maailm meie ümber muutub pidevalt ning meil tuleb varasemast kiiremini uute oludega kohaneda. Meie nädala fookuseks on muutuste positiivne külg. Igas muutuses on midagi head, iga muutus on areng – ühed arendavad meid inimestena, teised muudavad paremaks meid ümbritseva keskkonna. Põhjamaade nädala kava koostamisel üritame me põimida omavahel erinevaid tegevusi ning luua alati midagi uut. Soovime oma ürituste käigus inimesi ühendada – tuua kokku nii neid, kes muutusi ellu viivad, kui ka neid, keda need mõjutavad. Üksteist paremini mõistes on lihtsam üheskoos edasi liikuda,“ kommenteeris Põhjamaade Ministrite Nõukogu Narva kontorist Põhjamaade nädala projektijuht Jevgeni Timoštšuk.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa on tänavu Norra. Seetõttu on Põhjamaade nädala avaürituseks kontsert „Norra ja Põhjala ballaadid“, mis viib kuulaja rännakule mööda Põhjala eri ajastuid ning pakub rohkelt uudistamist ja äratundmisrõõmu. Nädala kava jagab tegevusi väga laiale sihtrühmale – nii täiskasvanutele kui ka kõige pisematele. Siin leidub ka üritusi, mis on juba ammu külastajate südameid võitnud – Põhjala maitseid tutvustav õhtusöök või hubane filmiõhtu. „Nagu alati, ei puudu Põhjamaade nädalast ka nö hariv osa ning selle aasta programmist leiab kaks põnevat seminari, mida korraldame koostöös Narva Linna ja TÜ Narva kolledžiga. Räägime õiglasest üleminekust ning selle mõjust ettevõtlusele, samuti tuleb jutuks loomemajandus. Kavas on mitmed näitused, mis tutvustavad Põhjala kultuuri erinevaid tahke ning lisaks kordame eelmise aasta edukat eksperimenti ja korraldame Narva lasteaedades multifilmide ühisvaatamisi,“ lisas Timoštšuk.
Põhjamaade nädal on iga-aastane üritus, mis toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse eestvedamisel ja koostöös mitmete partneritega nagu Põhjamaade saatkonnad Eestis, Soome Instituut, Narva linn, Narva kunstiresidentuur (NART), TÜ Narva Kolledž, Narva Keskraamatukogu, Estinfilm, Citrus Project, Vaba Lava Narva, Narva Muuseum, restoran Rondeel, Alex Kohvik & Catering, ja Loov Eesti.
