NordenBladet  – Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, millega muudetakse kehtivat ohvriabisüsteemi, et abi muutuks kättesaadavamaks suuremale hulgale kuriteo- ja vägivallaohvritest, kes on nendega toimunu tõttu traumeeritud.

Komisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et kehtiva seaduse järgi saavad ohvrid psühholoogilist abi süüteomenetluse alusel, ent see lähenemine pole end õigustanud. „Eelnõu järgi saab seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele pakkuda psühholoogilist nõustamist abivajaduse ilmnemisel, mitte süüteomenetluse alusel,“ lausus ta. „Eelnõu lähtub põhimõttest, et kannatanule tuleb tuge pakkuda tema vajadusi arvestades.“

Pikhof avaldas lootust, et eelnõu parandab ohvriabi kättesaadavust. „Praegu ei ole paljud ohvriabist teadlikud ning kannatanu ohvriabisse jõudmine sõltub isegi keeruliste juhtumite puhul inimese enda aktiivsusest, oskustest ja julgusest. See peab muutuma. Ohvrid ei tohi jääda eemale abist, mida nad vajavad ja millele neil on õigus. Ohvreid tuleb abini aidata ja toetada neid nii, et nende heaolu saab taastatud,“ rõhutas esimees.

Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsida. Selleks sätestatakse ohvrile abi tagamiseks andmete vahetamise õiguslikud alused. Sätestatakse ka konfidentsiaalsuskohustus, et ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta oleksid hoitud.

Samuti sätestatakse kvalifikatsiooninõuded ohvriabi osutajatele ehk Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajatele ja ameti lepingupartneritest kodanikuühendustele. Istungil märgiti, et sellisele tööle sobivad positiivsed, empaatilised ja hoolivad inimesed.

Veel muudetakse eelnõuga vägivallakuriteo ohvrite hüvitise taotlemine ohvrisõbralikumaks ja hüvitis kättesaadavamaks.

Istungil osales ja tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud ohvriabiseaduse eelnõu (702 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 24. oktoobril.

NordenBladet — Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega soovitakse kehtestada nii kodus kui ka väljaspool kodu osutatava hooldusteenuse rahastamise regulatsioon, mille kohaselt panustab avalik sektor edaspidi mõlema rahastamisesse senisest palju suuremal määral.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt sõnas, et selle seaduseelnõu vastuvõtmisel muutub tänane olukord, kus teenuse saajale või tema lastele langeb ebaproportsionaalselt suur teenuse rahastamise koormus. „Hetkel maksavad lähedased 80 protsenti ja kohalik omavalitsus vaid 19 protsenti. Koos riigi abiga muutub rahastus ja kohalikke omavalitsusi toetades on võimalik teha ära vajalikud sammud, et täna rahaliselt kiratsevas sotsiaalvaldkonnas tegelikult ka muutusi esile kutsuda,“ sõnas Kütt ja lisas, et nüüd jääb teenuse saaja kanda hoolduskulust ligi pool.

„Inimesele on kõige parem koht elamiseks ja vananemiseks oma kodu ja kõik see, mis aitab tal kodus toime tulla, on kindlasti vajalik eelnevalt teha. Samuti ei jäta riik ja kohalikud omavalitsused ei jäta hätta inimesi, kes vajavad ööpäevaringset hoolt. Lähedased, kes ei jaksa maksta hooldekodukoha eest, ei pea jääma koju omastehooldajaks, vaid saavad seda võimalust valida siis, kui selleks on soov,“ märkis esimees.

Komisjoni aseesimehe Siret Kotka sõnul peab inimese elukaar olema elamisväärne ning väärikas täies mahus. „Mul on hea meel, et see eelnõu on meie laual. Kellegi heaolu ei tohi olla otseses sõltuvuses sissetulekust. Samal ajal peab inimene siiski saama võimalikult kaua elada oma kodus ning seni on koduteenuse vajadus olnud kolm korda suurem, kui praegu pakutud on. Selle reformiga saab koduteenust kahekordistada ja loodan, et see saab ka tõeks,“ sõnas Kotka.

Muuhulgas on eelnõuga võetud eesmärk rahastamise kaudu suurendada hooldustöötajate arvu. 2021. aastal oli keskmiselt ühel hooldustöötajal ühes vahetuses 18 klienti, muudatuse üks eesmärk on jõuda olukorrani, kus ühe hooldustöötaja kohta ühes vahetuses on maksimaalselt 12 teenuse saajat või kuni üheksa suure hooldusvajadusega teenusesaajat keskmiselt ööpäevas. See võimaldab tagada tänasest parema teenuse kvaliteedi ning vähendada hooldustöötajate töökoormust, et hooldustöötajatel jaguks ressurssi isikupõhisemaks hoolduseks ja teenuse saajate parema elukvaliteedi ning turvalisuse tagamiseks.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt sai 2021. aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust 13 968, aasta lõpus 9100 inimest. Teenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud, viimase viie aasta jooksul ligikaudu 18 protsenti ehk 2094 inimese võrra.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (704 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele järgmisel nädalal ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.