NordenBladet — Riigikogu otsustas 19.oktoobril toimunud istungil toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas; lisaks võttis parlament vastu ühe seaduse ning lõpetas seitsme eelnõu teise ja viie eelnõu esimese lugemise.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles Riigikogu ees põhiseadusele viidates, et kui inimeselt on avalikes huvides, näiteks Kaitseväe polügooniks, tee rajamiseks, raudtee ehitamiseks või muul põhjusel vaja tema maa, mets või maja ära võtta, siis seda põhimõtteliselt tohib teha, aga ainult juhul, kui ta saab kohese ja õiglase hüvitise. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt tuleb püüda saavutada olukord, kus inimene oleks, kui tema vara ei oleks ära võetud, ehk kus talle materiaalset kahju ei teki.

„Protsess käib nii: riik, linn või vald pakub inimesele hinna. Üldiselt peaks see olema turuhind, muu hulgas tuleb näiteks arvesse võtta kasvava metsa võimalikku tulevikuväärtust. Kui inimene ei ole pakutud hinnaga nõus, näiteks ta vaatab, mis hinnaga samas piirkonnas sarnaseid tükke ostetakse ja müüakse, siis on tal õigus vaielda, aga üksnes juhul, kui ta oma kulul tellib selle kinnisasja väärtuse hindamise,“ selgitas Madise.

Tema sõnul näeb kehtiv seadus ette, et omanikule hüvitatakse asjaajamiskulud sõltumata sellest, kas ta läheb omavalitsuse või riigiga kokkuleppele ja nõustub hinnaga või mitte. „Asjaajamiskulud hüvitatakse, see piirmäär on küllaltki väike. Aga märgitud ei ole, et kulusid, mille kandmiseks vaielda soovivat omanikku seadusega kohustatakse, ei hüvitata, ka piirmäära raames mitte. Selles see probleem ongi. Meie ametkonna hinnang on, et põhiseaduse järgi see niimoodi olla ei tohi,“ ütles õiguskantsler.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Andres Metsoja Isamaa, Toomas Kivimägi Reformierakonna, Paul Puustusmaa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 46, selle vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kolm Riigikogu liiget. Kuna ettepanek leidis toetust, sai majanduskomisjon ülesande algatada eelnõu, et viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu ei avaldanud Riina Sikkutile umbusaldust

Riigikogus ei leidnud täna toetust 42 saadiku algatatud umbusaldusavaldus majandus- ja taristuministrile Riina Sikkutile.

Umbusaldusavalduse algatajaid esindanud Jaanus Karilaid ütles istungil, et Sikkut on eksitanud LNG-laeva Paldiski sadamasse toomise asjus avalikkust ja varjanud ka valitsuse eest olulist informatsiooni. „Eesti riik on saanud oma majandusele korvamatut kahju. Kui minister teadis algusest peale, et laeva ei tule Eestisse sellel ega järgnevatel talvedel, siis oleks olnud õige ja aus see kohe seda teades avalikult ka välja öelda, öelda turuosalistele, et riik ei saanud hakkama,“ ütles ta.

Tema sõnul andis riik samal ajal 38-miljonilise garantii, teades, et varustuskindluse tagamiseks vajalik kai ei leia lähiaastatel rakendust. „Arvestades, et erasektor pingutas maksimaalselt ning ehituskiirus oli maailmarekordi tasemel, siis tuli turul maksta ka olulisemalt kõrgemat hinda nii toorme kui tööjõu osas. Milleks siis kõik see pingutus? Tegemist on selge valetamise ja vassimisega ning riigi raha kuritarvitamisega,“ ütles Karilaid.

Sikkut kinnitas Riigikogu ees, et on tegutsenud Eesti huvides ja töötanud selle nimel, et laev tuleks Paldiskisse, ning tema umbusaldamiseks ei ole mitte mingisugust alust.

Sikkuti sõnul on valitsus alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas otsustanud soetada strateegilise gaasivaru, tegutsenud tarbimise vähendamise nimel, tegelenud LNG vastuvõtuvõimekuse loomise ja Vene päritolu gaasi sanktsioneerimisega, et tagada Eestis gaasi varustuskindlus ilma Vene gaasita. Tema kinnitusel on gaasi varustuskindlus Eestis nii strateegilise varu kui ka gaasimüüjate soetatud varu näol tagatud ning riigigarantiiga rajatav vastuvõtuvõimekus annab täiendavat kindlust.

„Vaatamata sellele, et kevadel varustuskindluse tagamiseks tehti täitsa head, põhjalikud plaanid, vahepeal keskkond oluliselt muutus. Ja seetõttu ka 10. oktoobril Soome ministriga kohtudes tegime otsuse, et jah, laev läheb Soome. See ei olnud minu soov ja ma töötasin selle nimel, et laev tuleks Paldiskisse. See oli meie õiglane ootus. Aga meil ei ole lõpuks seda viimast sõna ja sellest on väga kahju,“ ütles ta. „Meie võimalus kaasa rääkida oli kevadel, kui me kas oleksime ise laeva rentinud või Soomega koos laeva rentinud ja me oleks saanud otsustada selle laeva tuleviku üle.“

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tõnis Mölder Keskerakonna, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Sikkutile umbusalduse avaldamise poolt oli 40 ja selle vastu hääletas kolm Riigikogu liiget. Ministrile umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (680 SE), mis annab mikro- ja väikeettevõtjatele võimaluse alates novembrist kuni 2023. aasta lõpuni osta elektrimüüjalt elektrienergiat Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena. Muudatustega soovitakse vältida sihtgrupis olevate ettevõtete konkurentsivõime kadumist ja nende tegevuse lõpetamist.

Universaalteenust saavad hakata tarbima mikroettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot, ning väikeettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot.

Elektri universaalteenusena ostmise võimalus laieneb ka aastas kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Tarbimismahu täitumisel universaalteenuse ostmise võimalus lõpeb, misjärel teeb elektrimüüja hiljemalt 10 päeva jooksul ettepaneku sõlmida uus elektrileping. Kui tarbija sellest keeldub, ei sõlmi uut elektrilepingut ega vaheta ka elektrimüüjat, siis müüb elektrimüüja talle elektrienergiat elektribörsi tunnihinna alusel.

Kui kodutarbijad viiakse universaalteenusele üle automaatselt, kui nad ise ei soovi pakkumisest loobuda, siis ettevõtjad peavad universaalteenusele ülemineku soovist elektrimüüjale ise teada andma või müüja pakkumisele omapoolse nõusolekuga vastama.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas Keskerakonna, Kristen Michal Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu oli üks Riigikogu liige.

Teise lugemise läbis seitse eelnõu

Teise lugemise läbis eilsel istungil tööaja lõppemise tõttu arutamata jäänud valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE), mille eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.

Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.

Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE), mille eesmärk on selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohane õpe. Õpilaste toetamiseks võimaldab eelnõu koolivälistel nõustamismeeskondadel soovituste andmisega päädivaid haldusmenetlusi läbi viia senisest efektiivsemalt, kaasates vaid vajalikud spetsialistid.

Kultuurikomisjon otsustas teise lugemise käigus eelnõust välja jätta sätte, millega oleks loodud välisriigis põhihariduse omandanud õpilastele selleks õppeaastaks võimalus saada lisaõpet, et Eestis järgmisel haridustasemel õppima asumiseks valmistuda.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), millega parandatakse töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.

Eelnõu kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Peale senise töötajate tervisekontrolli korraldamise tuleb töötervishoiuarstil analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda ja teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, samuti nõustada tööandjaid töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi tervise edendamiseks.

Muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemset lähenemist töötervishoiule, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Eelnõuga nähakse ette ka tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Samuti muudetakse eelnõuga selgemaks töötajate terviseandmete töötlemine, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Veel on eelnõuga plaanis luua tööandjatele töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis vähendab paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Teise lugemise läbis maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE), mille peamine eesmärk on minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis niinimetatud olümpiapüügilt üle individuaalkvootide süsteemile.

Muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.

Juhtivkomisjon tegi teise lugemise käigus ettepaneku täiendada eelnõu sättega, mille järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal 10 protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on Keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.

Läbirääkimistel võtsid sõna Merry Aart ja Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu (645 SE), millega soovitakse luua riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks. Eelnõu abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid.

Eelnõu aitab kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele ning aitab tagada kalamajandusliku riigiabi andmist ELis kehtivate reeglite järgi.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE), millega nüüdisajastatakse abielu- ja lahutusmenetlust, kus võetakse kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid seda saab teha ka elektrooniliselt. Samuti saab veebi teel esitada digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse notarile.

Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.

Eelnõu on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.

Samuti läbis Riigikogus teise lugemise valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE), millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.

Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.

Viis eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE), millega viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine koos katseloomade kaitse ülesannetega Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõuga täpsustatakse ka loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE), mille eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut, toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.

Eelnõu kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 600 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 800 euroni kuus.

Lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist rakendatakse eelnõu järgi kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni, mil toetus hakkab etapiviisiliselt vähenema. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus eelnõu kohaselt pensioniindeksiga.

Lisaks näeb eelnõu ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid Keskerakonna, Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE), millega luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks. Eelnõu reguleerib, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlates sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.

Sihtettevõtjate ringi, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kuuluvad näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annab eelnõu kohaselt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE), millega luuakse õiguslik alus elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteemi kasutusele võtmiseks.

Asukohapõhine ohuteavitus võimaldab saata inimestele juhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu, metsatulekahju või muu ohu korral käitumiseks. Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi, näiteks laadida telefoniakusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda. Kui praegu saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja SMSi rändlusteenuse kasutajatele sõltumata sellest, kus inimene viibib, siis edaspidi tekib võimalus saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele.

Lisaks läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE), millega ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.

Muudatuste eesmärk on selgemalt reguleerida postialased mõisted, muuta paindlikumaks osamaksude süsteem ning täpsustada Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesandeid ja nõudeid. Postikonventsiooni muudatuste eesmärk on teha seniste reeglite järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.

Istungi alguses andis Riigikogu ees ametivande ja astus sellega ametisse rahandusminister Annely Akkermann.

Istung lõppes kell 00.27.