NordenBladet – Äripäeva koostatud Rikaste TOPi esikolmiku moodustavad esimest korda ainult miljardärid, ka võitjaks tuli uus tegija. Rikaste TOPi esinumbriks kerkis Bolti omanik Markus Villig*, kelle vara väärtuseks on Äripäev arvestanud 1,108 miljardit eurot.
Rikaste edetabeli esikolmikusse kuuluvad veel Taavet Hinrikus ning Kristo Käärmann. Wise’i asutajate vara mahuks on vastavalt 1,023 miljardit ning 1,02 miljardit eurot.
Edetabeli neljandal kohal on Graanul Investi omanik Raul Kirjanen, kelle varade väärtus on 584 miljonit eurot.
Viiendal kohal on Bolti osanik Oliver Leisalu 528,5 miljoni eurose varade mahuga.
____________________________ * Markus Villig (sündinud 17. detsembril 1993) on eesti ettevõtja ja tehnoloogiaettevõtte Bolt kaasasutaja ning tegevjuht. Markus Villig alustas oma haridusteed 2001. aastal Tallinna Inglise Kolledžis. 2013. lõpetas ta Tallinna Reaalkooli ning suundus edasi õppima Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti, kus alustas bakalaureusekraadi õpinguid.
NordenBladet — Parlamendis riigieelarve üleandmisel Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Erkki Keldo ütles, et eelarve tähtsaim teema on Eesti kaitsevõime tugevdamine, mis on järgmistel aastatel kindlates kätes.
“Järgmisel neljal aastal on meie kaitsekulud igal aastal üle miljardi euro, suurusjärgus 3% SKTst. Juba järgmisel aastal alustame keskmaa õhutõrjesüsteemi hanget ning investeerime teistesse vajalikesse võimetesse,” sõnas Keldo.
Ta rõhutas, et Eesti inimesed ei peaks kunagi päriselt tundma, mida tähendab sõja eest oma kodust põgenemine, hirm pommirünnaku või mõne veel võikama sõjakuriteo ohvriks langemise ees.
“Kindlates kätes on hoolimata meid tabanud kriisidest ka Eesti riigi rahandus,” märkis Keldo. Ta tõi välja, et võrreldes kevadise prognoosiga, on tulude ja kulude vahe eelarves 752 miljoni euro võrra väiksem.
“Juttu, et laenu võime võtta piiramatuseni või jooksvate kulude katmiseks ja sellest mitte midagi ei juhtu, ei soovita ma ühelgi inimesel tõsiselt võtta, veel vähem enda pere eelarves järgi proovida,” sõnas Keldo.
Kolmandaks tõi Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keldo eelarvest välja inimeste abistamise võitluses energiasõjaga. “Alates 1. oktoobrist käivitub universaalteenus, mis aitab kodu ja väiketarbijatel keerulise kütteperioodi üle elada. Lisaks kompenseerib riik 50 eurot iga tarbitud elektri megavattunni hinnast. Samuti kompenseerime 80% gaasihinnast, mis ületab 8 senti kilovattunnist ja sama põhimõte järgi ka keskkütte hinda. Kokku jätab see pakett inimestele kätte 200 miljonit eurot ja aitab talvel hinnašokki vältida,” loetles Keldo. Ta lisas, et tulevikus aitavad meid ja meie puhast loodust ainult investeeringud uutesse energiaallikatesse ning investeeringud energiaefektiivsusesse nii korter- kui ka eramajadel.
Keldo sõnul toob eelarve 2023. aastal hinnatõusudega toimetulekuks veel mitmeid abimeetmeid, mis on sihitud just neile, kes seda enim vajavad. “Paljusid töötajaid puudutab maksuvaba tulu tõus 500lt 654le eurole, mis toob iga kuu võitu üle 30 euro. 20 euro võrra tõuseb lastetoetus, 60 euro võrra üksikvanema toetus, lasterikka pere toetus aga kasvab lausa 300 euro võrra. 1. jaanuarist rakendub erakorraline pensionitõus ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks, mis tähendab, et koos korralise tõusuga kasvab keskmine pension üle 100 euro ja on järgmisel aastal 704 eurot,” sõnas Keldo.
“Võitlus vabaduse eest käib täna igal rindel. Majandussõda, energiasõda, hinnasõda – see kõik on Putini katse lõhestada meie ühtsust ja külvata ühiskondades hirmu. Me ei saa ega tohi lasta sellel juhtuda,” lõpetas Erkki Keldo.
NordenBladet — Coop Panga strateegiline omanik Coop Eesti Keskühistu avaldas pressiteate seoses Alo Ivaski volituste lõppemisega Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehena seisuga 30.09.2022.
Coop Pank annab teada, et eeltoodu ei mõjuta Alo Ivaski volitusi Coop Panga nõukogu esimehena. Alo Ivaski volitused Coop Panga nõukogu esimehena kehtivad kuni valitud 3-aastase ametiaja lõpuni, so kuni 27.05.2023.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 136 100 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.
NordenBladet —Peaminister Kaja Kallas ütles Riigikogu täiskogu istungil 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega seotud poliitilist avaldust tehes, et järgmise aasta riigieelarve on hea ja tagab selle, et Eesti riik ja rahvas oleks hoitud.
Peaminister alustas oma sõnavõttu toonitades, et Venemaa peab energiasõda kogu Euroopa ja maailma suunal lootuses, et energiakriis paneb demokraatlike riikide valijad ja juhid kahtlema Ukraina abistamise vajalikkuses. „Ühes võime me päris kindlad olla – kui langeb Ukraina, on ohus kogu Euroopa,“ sõnas ta. Kallase sõnul tuleb valitseda nii, et on raha oma julgeoleku tagamiseks, elanikkonna toetamiseks ja ka Ukraina abistamiseks. Peaminister lausus, et Eesti on olnud väga edukas, aga me peame arvestama ka sellega, et meie eludes ja edukuses toimuvad aeg-ajalt tagasilöögid, praegu aga on tagasilöögi saanud kogu maailm ja Eesti ei ole sellest maailmast kuidagi eraldiseisev. „Me ei saa ennast muust maailmast eraldada ja ette kujutada, et meie mured oleksid väiksemad, kui me lahkuksime Euroopa Liidust, NATO-st või minupärast kasvõi elektribörsilt. Vastupidi – koos suudame ka praeguse tagasilöögi ületada, üksi olles oleksime kerge saak meie agressiivsele naabrile,“ ütles peaminister.
„Aga räägime nüüd rahast, mida alati on kõigil pisut liiga vähe. Riigieelarve on meie ühine raha, mis ei tule kuskilt mutiaugust ega seina seest. Riigikogu ja valitsus on saanud mandaadi selle rahaga vastutustundlikult ringi käia,“ ütles peaminister. Ta tõi esile, et 2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid teeb riik 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal.
Kallase sõnul lähtus valitsus 2023. aasta riigieelarve koostamisel kahest suurest prioriteedist: esiteks, et Eesti riigi ja rahva julgeolek on tagatud, ja teiseks, et meie inimesed on hoitud. „2023. aastal ületame aastase kaitsekuluga esmakordselt ühe miljardi euro piiri, mis moodustab 2,82 protsenti SKPst. 2023. aasta kaitsekulu on üle 41 protsendi suurem, kui 2022. aasta kaitsekulu,“ selgitas Kallas ja tõi esile, et väga oluline on valitsuse otsus keskmaa õhutõrje arendamiseks. „Väikese, aga digiteadliku riigina investeerime küberturbesse täiendavalt üle 30 miljoni euro. Venemaa juhitavad küberrünnakud meie süsteemidele on oluliselt sagenenud ja selleks, et kübersõjas tugevana püsida, tuleb seda valdkonda püsivalt rahastada,“ sõnas ta.
„Teine oluline prioriteet 2023. aasta eelarves on meie inimeste toimetulek Venemaa poolt valla päästetud energiasõja tingimustes,“ sõnas peaminister ja tõi esile, et palgatõusudeks on 2023. aasta eelarves 230 miljonit eurot. Avaliku sektori üleselt on palgafondi kasv viis protsenti, milleks kulub 60 miljonit eurot. „Täiendava palgatõusu näeme ette õpetajatele, siseturvalisuse töötajatele, kultuuritöötajate ja sotsiaaltöötajatele. Õpetajate keskmine palk tõuseb 2023. aastal ligi 400 euro võrra ületades 2000 euro piiri. Ida-Virumaal eesti keeles õpetava õpetaja palk arvestatakse koefitsiendiga 1,5, mis peaks tõstma kuupalga järgmise aasta sügisest 3000 eurole. Päästjad, kellel on olnud lubamatult suur mahajäämus palkades, tõuseb palk järgmisel aastal 36 protsenti,“ loetles peaminister ja lisas, et samuti tõusevad eelistempos ka sotsiaal- ning kultuuritöötajate ja ka politseinike palgad.
„Kindlust tuleviku ees saame anda ka oma ühiskonna haavatavamatele lülidele. Eelkõige on need eakad, väikese sissetulekuga inimesed ja lastega pered,“ sõnas Kallas. Tema sõnul on uuest aastast keskmine vanaduspension tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusuga ning indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Peale selle tõusevad suurperede peretoetused 50 protsenti ja lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele 30 protsenti ning üksikvanema toetus 417 protsenti ehk üle nelja korra. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra. „Peredele on oluliseks abiks ka 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 euroni kuus,“ sõnas Kallas ja lisas, et lõpusirel on ka pikaajalise hoolduse reform, mille jaoks on eelarves ette nähtud 40 miljonit eurot. „Lisaks maksame kütteperioodil energiahindadega toimetulekuks inimestele toetusi mahus 100 miljonit eurot,“ sõnas Kallas. Samuti tõi peaminister esile eestikeelsele õppele üleminekut alushariduses ning algkoolis ning kõrghariduse rahastamist.
„Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Uuel aastal on eelarve struktuurne puudujääk 2,6 protsenti, see on 0,8 protsendipunkti väiksem, kui eelmise aasta riigi eelarvestrateegias ette nägime. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas,“ rõhutas peaminister.
Lõpetuseks toonitas Kallas, et Eesti keel on imeline keel. „Eesti keeles on sõnaühendil „kokku hoidma“ kaks erinevat, aga antud kontekstis vägagi ühendavat tähendust. Me peame kokku hoidma ja ka kokkuhoidlikumalt elama. Agressori eesmärk on meid kõiki omavahel tülli ajada, nii siseriiklikult kui lääneriikide vahelistes suhetes,“ sõnas Kallas ja lisas, et tema arvates pole kohane naeruvääristada kumbagi kokku hoidmist. „Koos oleme tugevad ja säästlikumalt oma ressursse kasutades vähem haavatavad.“
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jaanus Karilaid (KE), Rene Kokk (EKRE), Erkki Keldo (RE), Priit Sibul (I) ja Indrek Saar (SDE).
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Teise lugemise läbis väliskomisjoni algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (656 SE), millega soovitakse seada eesmärk, et 2030. aastaks toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit kui tarbitakse. Seni oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 40 protsenti. Eesmärgi täitmiseks on kavas 2024.–2025. aastal läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt ühe teravatt-tunni mahus. Peale selle peaks eesmärgi saavutamisele kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ja meretuuleparkide rajamise lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisaraha elektrivõrkude kaasajastamiseks ning otsitakse võimalusi uute tootmisvõimsuste võrguga liitumise lihtsustamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk, Toomas Jürgenstein, Heiki Hepner, Kalle Grünthal, Peeter Ernits, Erki Savisaar, Henn Põlluaas ja Andres Metsoja.
Ettepaneku poolt eelnõu teine lugemine katkestada hääletas 14 ja vastu 39 Riigikogu liiget ning eelnõu läbis teise lugemise.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõuga (649 SE) ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokoll. Protokolliga täiendati ja pikendati 2009. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet kümne aasta võrra ning lisati kokkuleppesse uued koostöövõimalused.
Vastu võeti kolm otsust
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (672 OE) näeb ette arvata NATO PA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman. Samuti näeb eelnõu ette nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma ja delegatsiooni senine juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks.
Otsuse poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (673 OE) näeb ette arvata OSCE PA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Mati Raidma, nimetada delegatsiooni asendusliige Sven Sester delegatsiooni juhiks ning Margit Sutrop asendusliikmeks.
Otsuse poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (674 OE) näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel ENPA PA Eesti delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Delegatsiooni koosseisust arvatakse välja asendusliige Raivo Tamm ja Heiki Hepner nimetatakse asendusliikmeks. Delegatsiooni asendusliige Indrek Saar nimetatakse delegatsiooni liikmeks ja liige Urmas Reitelmann asendusliikmeks.
Otsuse poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Avafoto: Kaja Kallas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
NordenBladet – 26. septembril avanes Eesti Disainiauhinnad 2022 nominentide näitus. Solarise Keskuse disainitänav on täitunud kuni 26. oktoobrini Eesti viimase kahe aasta disainiparemikuga, peale mida rändab näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse.
Eesti Disainiauhinnad 2022 konkursi ja näituse eesmärk on tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuua avalikkuse ette disainivaldkonna viimase kahe aasta edulood.
Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2022 konkursile esitati kokku 200 tööd, millest 45 saab näha Eesti Disainiauhinnad 2022 nominentide näitusel.
EDA 2022 näitusel saab tutvuda järgmiste disainikategooriate parimate töödega:
– Graafiline ja digitaalne disain;
– Teenusedisain;
– BRUNO tootedisainiauhinnad;
– Disaininihariduse auhind;
– Disainimuutja ja Aasta Disainitegu;
– Elumuutev disain Grand Prix;
– Eriauhinnad (Parim noor graafiline disainer Noor Püss; Parim noor disainer SÄSI; Prillitoos ja BRUNO elutööauhind).
EDA 2022 näitus on valminud koostöös disainistuudioga Ruum 414, sisearhitekt Tõnu Kalpuse ja Eesti Disainikeskusega.
Eesti Disainiauhinnad 2022 konkurssi korraldab Eesti Disainikeskus koostöös Eesti Disainerite Liidu, ADC*E, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga.
Eesti Disainiauhinnad 2022 näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Solaris, Nudist, Fazer.
