NordenBladet — Riigikogus toimus õiguskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Päästeameti elanikkonnakaitse plaan – probleemid, lahendused ja inimesed“.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles oma ettekandes, et elanikkonnakaitse sõjalises konfliktis põhineb ohuteadlikkusel, varjumisvalmidusel ning kaitseväe, liitlaste ja pääste koostööl.

Pikhof osutas, et viimase 30 aasta jooksul pole Eestis varjendite süsteemi säilitamise ja arendamisega tegeletud ning see on olnud viga. „Ukraina sõda näitab, et elamute pommitamised pole mitte juhuslikud möödalasud, vaid inimeste terroriseerimisest ja tapmisest on kujunenud Venemaa üks sõjalisi eesmärke. Peame tunnustama oma põhjanaabreid ettenägelikkuse eest, et nad pole lasknud rahuaastatel ennast uinutada. Nad on hoidnud korras ja arendanud oma varjendite süsteemi ning infrastruktuuri, mida saab vajadusel varjendina kasutada. Maa-alused spordisaalid, metroo – kõike seda saab hädaolukorras kasutada. Inimesed saavad sinna pommide eest varjuda, nagu on Kiievis ja Harkivis ka tehtud. Ilmselt peaksime oma investeerimisotsuste puhul hakkama jälgima, et ehitatavat oleks võimalik kasutada meie inimeste elude kaitseks,“ sõnas Pikhof.

Pikhofi sõnul tuleb elanike kriisides hakkama saamiseks luua kogu Eesti tiheasustusala hõlmav ning alternatiividega arvestav kiire ohuteavituse süsteem; planeerida ja tagada valmisolek vajadusel ulatuslikuks evakutsiooniks; toetada varjumiskohtade kordategemist; märgistada vajalikud varjumiskohad suuremates linnades; suurendada Päästeameti varingupääste, demineerimise ja esmaabi võimet; tugevdada päästevõrgustiku toimepidevust kriisiolukorras ja võimekust rahvusvahelist abi vastu võtta; võimestada kohalike omavalitsuste hakkamasaamist kriisidega ning suurendada elanike teadlikkust ja valmisolekut.

Seaduse tasandil on õiguskomisjoni esimehe sõnul vaja lahendada varjumise ja evakuatsiooniga seotud teemad ning Riigikogus algatada diskussioon varjendite ja varjumiskohtade rajamisest. Ta lisas, et täpsustamist vajavad asutuste ja kohalike omavalitsuste ülesannete jaotus elanikkonnakaitse korraldamisel, ohuteavituse korraldamine ning riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldamine. „Samuti on oluline, et kriiside lahendamisse saaks kaasata vabatahtlikke ja vabatahtlikel oleksid seejuures vajalikud õigused, sotsiaalsed garantiid, tagatised ja loomulikult ka oskused,“ lausus Pikhof.

Siseminister Lauri Läänemets ütles oma sõnavõtus, et oleme oma kaitse-eelarvega alati eeskujulikud olnud, kuid peame senisest enam panustama ka oma elanike kaitsmisesse. „Sõda on andnud meile selge õppetunni sellest, kui oluline on elanikkonna valmisolek, kaitsevõimalused, kaitsetahe ja oskus kriisides toime tulla,“ lausus minister.

Läänemets nentis, et Eesti julgeolek ja vastupanuvõime peab olema laiem ja mitmekülgsem, sest meie agressiivne naaber ei vali rünnakute sihtmärgiks ainult sõjalisi objekte ning aega ega kohta ei vali ka loodusõnnetused, mistõttu on evakuatsioon, varjumine, kriisivarude loomine, ohuteavitus ja teiste elanikkonnakaitseks vajalike tegevuste arendamine järgnevatel aastatel Eestile võtmetähtsusega. Minister rõhutas, et elanikkonnakaitse vajab pikaajalist plaani ja rahastust ning süsteemne ja jätkusuutlik areng eeldab erakondadeülest kokkulepet.

Elanikkonnakaitsele märtsis eraldatud erakorralise rahastuse eest on ministri sõnul kavas luua ohuteavitussüsteem, paigaldada 16 suuremasse linna 80 sireeni, korraldada elanikele ja kohalikele omavalitsustele õppusi ja koolitusi, tähistada suurlinnades varjumiskohad, luua esmased varud ulatuslikuks evakuatsiooniks, toetada kohalike omavalitsuste kriisivalmidust ning suurendada Päästeameti komandode toimepidevust ja varusid. „Samuti töötame välja juhised eraomandite, näiteks keldrite kohandamiseks inimestele sobilikuks kogunemiskohaks. Sellele kõigele lisaks on plaan eraldada järgmiseks aastaks kokku kuus miljonit eurot siseturvalisuse vabatahtlike kaasamisse laiapindsesse riigikaitsesse ja kogukondade ja vabaühenduste toetamisse,“ ütles Läänemets.

Siseminister tegi ettepaneku tagada tulevikus elanikkonnakaitsesse püsivalt ja pikaajaliselt igal aastal vähemalt 0,5 protsenti SKT-st ehk ligi 140 miljonit eurot. „Ligi miljardi euro suuruse sõjalise kaitse-eelarve kõrval oleks see elementaarne investeering tagamaks, et Eesti elanike turvalisus, valmisolek ja toimetulek kriisides oleks tagatud,“ sõnas Läänemets.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et elanikkonnakaitse kujundamise eesmärk on, et Eesti inimene jääks kõikides kriisides ellu. „Elanikkonnakaitse on sõjalise riigikaitse oluline täiendus ning koosmõjus kujunebki laiapindne riigikaitse. See on sünergia, mis tekib ja kasvab ühistest probleemidest, eesmärkidest, lahendustest ja tegevustest. Ukraina sõja kogemuse tõttu näeme, kui oluline on kaitsta elanikke ja samaväärselt ka nende abistajaid.“

„Inimeste valmisolekut kasvatades tuleme riigina paremini toime ka tsiviilkriisides, näiteks loodusõnnetuste ja inimtekkeliste õnnetuste korral. Meie põhjanaaber on siinkohal eeskujulik näide, kuid erinevalt Soomest, kus elanikkonnakaitsega on tegeldud juba aastakümneid, ja arvestades tänast julgeolekuolukorda, on meil väga kiire. Seetõttu peame oma elanikkonnakaitse ehitusel olema nutikad, targad ja võimalikult ressursisäästlikud,“ sõnas ta.

Tammearu sõnul tuleb küsida iseendalt, kuidas mina inimesena, kogukonnana, ettevõttena või kohaliku omavalitsusena kriisiks valmistun. „Igaühel tuleb mõelda, kuidas saada hakkama ilma elektri, vee, kanalisatsiooni, interneti ja sideta ning kus on minu varjumiskoht,“ toonitas ta. Tammearu lisas, et Päästeameti uuringute järgi on kriisideks valmis 15 protsenti Eesti elanikkonnast, ent valmis saaks olla 70 protsenti elanikkonnast ning omavalitsus ja riik peaks toetama ülejäänud 30 protsenti, kes tulenevalt oma east või sotsiaalsest olukorrast ei saa ega suuda kriisivalmidust luua. Selleks tuleb tema sõnul koolitusprogrammide, kampaaniate ja infomaterjali abil viia inimesteni palju rohkem teadlikkust ja muuta nende käitumist.

Tammearu sõnas, et elanikkonnakaitse tõhustamiseks eraldatud 46 miljoni euro eest rajab Päästeamet elanikkonnakaitse vundamendi ja hakkab ellu viima olulisemaid lahendusi inimeste turvalisuse jaoks. „Esmalt peame oluliseks ohuteavitust. Ohu all asuvatele inimestele antakse teavitus SMS‑iga, raadios või televisioonis, aga ka sireeniga,“ ütles ta. „Koos kohalike omavalitsustega rajame 22 Eesti linnas sireenide võrgustikku. Aasta lõpuks valmib asukohapõhine ohuteavitussüsteem. Samuti arendame Naiskodukaitse loodud äppi „Ole valmis!“, mille kaudu saavad inimesed infot, nõu ja abi erinevateks olukordadeks valmistumiseks ja nendes käitumiseks. Inimeste postikastidesse jõuab „Ole valmis!“ brošüür, kus on juhised, kuidas saada hakkama olukorras, kus esmatähtsad teenused ei toimi.“

Päästeameti juht andis ülevaate ka varjumiskohtade kujundamisest ja evakuatsioonikohtadest. Ta märkis, et järgmisel aastal korraldatakse üleriigiline evakuatsiooniõppus. Tammearu toonitas samuti, et elanikkonnakaitse peab saama strateegilised eesmärgid ja püsirahastuse.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort nentis, et meie ümber on palju määramatust ja protsesse, mida me ei suuda kontrollida, ning pole näha, et lähitulevikus see olukord leeveneks. „Elame täiuslikus tormis – pandeemia, Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu, ränne, majanduse ja energeetika ebastabiilsus, mida viimasel ajal on vürtsitatud ka rünnakutega taristuobjektide vastu. Kuna me ei suuda seda kontrollida ja mõjutada protsesside lähteallikaid, peame keskenduma negatiivsete tagajärgede ärahoidmisele või leevendamisele,“ sõnas ta.

Koort märkis, et siseturvalisuse valdkonda ei ole kunagi arendatud ja rahastatud süsteemselt sõjalisteks kriisideks. „Sisekaitse on valmistunud riigikaitseks alati järgmisel eelarveperioodil,“ lausus ta. „Eesti on palju rääkinud julgeolekukorra muutusest ning heitnud teistele riikidele ette julgeolekuohtude ignoreerimist. Tegelikult hakkasime ka Eestis mitmete teemadega tegelema alles nüüd. On selleks siis jahutusvesi Narva elektrijaamadele või keskmaa õhutõrje,“ nentis Koort. Ta toonitas, et eelmiste kriiside kogemusest on alati vaja õppida, ent seejuures tuleb vältida lõksu, milleks on valmistumine eelmiseks sõjaks.

Koort rõhutas, et elanikkonnakaitsega peab riik tegelema ise, mitte ootama teiste riikide abi. Roll on siin tema sõnul nii inimesel endal, kohalikul omavalitsusel kui ka Riigikogul. „Poole aastaga on võimalik ennast väga hästi varustada. Me saame aidata ka oma sugulasi, sõpru ja tuttavaid. Järgmisel korral kingitust valides mõelge kasutu ja odava Hiina nodi asemel välja mõni asi, mis aitaks päriselt hakkama saada, nagu generaator või kriisipakk,“ sõnas Koort.

Koort toonitas, et tuleb tegeleda ka sellega, et kohalikud omavalitsused teaksid, kuidas nad oma elanikele kriisivaru saavad, ning Riigikogus eelnõusid menetledes küsima, kas eelnõus sätestatu aitab paremini toime tulla ka kriisis.

Ettekandjad soovitasid tutvuda kriisiolukorras tegutsemise käitumisjuhistega aadressil olevalmis.ee ning alla laadida rakendus „Ole valmis!“.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Leo Kunnas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Toomas Jürgenstein Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mati Raidma, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Marek Jürgenson ja Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner. Samuti võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I), Anti Poolamets (EKRE), Marko Šorin (K) ja Hele Everaus (RE).