NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja aseesimees Leo Kunnas osalevad täna Soome ja Rootsi iga-aastasel julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil, et arutada Soome ja Rootsi NATOga ühinemist ja selle mõjusid.
Soome ja Rootsi on ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsi korraldanud 29 aastat ning esmakordselt on ainsa naaberriigina konverentsile kutsutud ka Eesti esindajad.
NordenBladet – Homme, 9. novembril toimub Õpetajate Majas isadepäevale pühendatud konverents, mis kannab pealkirja „Millal mees on liiga vana?“.
Tänavusel isadepäeva konverentsil räägitakse sellest, kas mees on võimeline olema hea isa igas vanuses? Kas lastesaamine muutub mehe jaoks keerulisemaks ka vanuse kasvades? Millises eas on mees oma lastele parim isa? Millist isa laps vajab? Neist ja paljudest teistest mehe elukaart puudutavatest teemadest konverentsil kõneletaksegi.
Üritusel uuritakse, kas lastesaamine muutub mehe jaoks keerulisemaks ka vanuse kasvades, millises eas on mees oma lastele parim isa ja millist isa laps vajab? Konverents toimub kolmapäeval õpetajate majas ja kannab pealkirja „Millal on mees liiga vana?“.
„Täna räägitakse endiselt palju rohkem sellest, millal on naisel parim aeg emaks saada ja kuidas olla hea ema – millest aga räägitakse vähem, on see, kuidas meeste vanus mõjutab isaks olemist või isaks saamist,“ ütles pere- ja paarisuhteterapeut ning SA Väärtustades elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester.
“Isaks saamise kogemus erinevas vanuses võib olla väga erinev. Küpsemas eas isaks saades võib mehe nägemus oma rollist lapse kasvamisel ja kasvatamisel olla teistsugune kui nooremana. On väga oluline, et enam kõneletaks ka meeste hirmudest, muredest ja väljakutsetest lapsevanemaks ning meheks olemisel.”
Kava
11.00 – 11.05 Sissejuhatus, moderaator Hannes Hermaküla
11.05 – 11.25 Vandeadvokaat Allar Jõks „Kuidas on saada isaks erinevas vanuses?“
11.25 – 11.45 Hannes Hermaküla intervjuu Hardi Tiiduse tütre Maria Tiidusega „Minu eriline suhe isaga“
11.45 – 12.05 Psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu „Millist isa laps vajab?“
12.05 – 12.25 Erik Hermaküla intervjueerib Hannes Hermaküla „Kuidas isaks olemine muutub ajas?“
12.25 – 12.45 Kohvipaus
12.45 – 13.05 Teaduskeskuse AHHAA juhatuse esimees ja teaduse populariseerija Andres Juur „Mis hoiab isa vaimu värskena?“
13.05 – 13.25 Androloog-uroloog Olev Poolamets „Millal on mehel „viimane aeg“ lapsi saada?“
13.25 – 13.45 Kaitseliidu juht Riho Ühtegi „Kuidas jääda alati mehelikuks?“
13.45 – 14.45 Paneeldiskussioon „Millal mees on liiga vana?“
Osalevad EELK Usuteaduste Instituudi rektor Ove Sander, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu president Erki Tamm ning kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg.
NordenBladet – Tartu Ülikooli nõukogu soovitas rektor Toomas Asseril jätkata ettevõtjatega läbirääkimisi toomkiriku varemete vahele ajutise klaasist hoone ja sinna restorani rajamise teemal.
31. oktoobril arutati ülikooli nõukogu istungil Siigur Restoranide algatust rajada toomkiriku varemete vahele klaashoone. Nõukogu liikmete hoiak ettepaneku suhtes oli toetav ja nad soovitasid rektoril jätkata ettevõtjaga läbirääkimisi. Nõukogu rõhutas, et ülikool peab olema uuendusmeelne ja uutele lahendustele avatud ning samal ajal väärtustama ajaloolist pärandit.
“On väga tänuväärne, et toomkiriku varemete tulevik on tekitanud elava arutelu nii avalikus meedias kui ka otsesuhtluses ülikooli liikmetega. Mõistan hästi nii projekti kriitikute kui ka pooldajate argumente. Need peegeldavad kõnekalt Tartu Ülikooli põhiväärtusi: hoida ühtaegu vana ja väärtuslikku ning olla samas avatud uutele ideedele ja soodustada innovatsiooni. Toomkiriku varemetesse restorani rajamine on just selline näide, kus otsuse tegemiseks tuleb leida tasakaal mineviku väärtustamise ja uute võimaluste loomise vahel,” teatas rektor professor Toomas Asser ülikooli siseveebis.
Tema sõnul on läbirääkimistel ülikooli jaoks kaks peamist lähtepunkti. Esiteks peab kultuuriväärtus olema endiselt hästi hoitud ja kavandatav ehitis ei tohi seda mingilgi moel kahjustada. Teiseks tuleb ettevõtjaga läbi rääkida majanduslik pool, sealhulgas ülikooli jaoks vastuvõetav kasutustasu.
“Ettevõtja on senises suhtluses tõestanud, et tema jaoks on selle idee põhialus kultuuriväärtuse säilitamine ja väärtustamine ning hoone täitmine akadeemilisele õhkkonnale sobivalt väärika sisuga. Projekti arhitektidel on kogemus vanade ja väärtuslike objektide restaureerimisega ning ka neile uue sisu andmisega, ja seda on nad teinud väga hästi. See annab meile lisakindluse, et läbirääkimistega jätkata,” märkis rektor.
Selleks, et saada muinsuskaitse ametlik seisukoht, esitab ülikool hoone omanikuna muinsuskaitse eritingimuste taotluse. Seejärel on Tartu piirkondlikul muinsuskaitsekomisjonil võimalik saata taotlus edasi mitmesse muinsuskaitse erikomisjoni.
“Kas klaasmaja tuleb või mitte, saame öelda alles siis, kui oleme ettevõtjaga läbi rääkinud nii kultuuriväärtuse säilitamisega seotud kui ka majanduslikud aspektid ning saanud tagasiside muinsuskaitseasutustelt ja keskkonnaametilt,” märkis rektor. “Meie jaoks on oluline seegi, et ehitis on kavandatud mitmeotstarbelisena. Restoranina on see kasutusel üksnes kindlatel aegadel, seetõttu on ettevõtja kinnitanud huvi täita hoone mitmekesise sisuga ja pakkuda kasutusvõimalusi ka ülikoolile.”
Rektor vahendas nõukogu liikmete seisukohta, et ülikool ei tee otsust, mille tulemus oleks pöördumatu. See tähendab, et kui ülikool peaks lõpuks ehituseks loa andma, kuid projekt ei too ettevõtjale oodatud tulemust või kui 10-aastane kasutustähtaeg lõpeb, kõrvaldab ettevõtja ehitise varemete vahelt ja taastab alal praeguse seisu. Kuna osa varemetevahelisest alast on arheoloogiliselt läbi uuritud, ei sekkuta klaashoone kommunikatsioonide rajamisega ajaloolistesse kihistustesse.
Avafoto: Tartu toomkirikusse planeeritav restoran (Koko arhitektid)
NordenBladet — Riiklikku pensionikindlustuse seadust tuleb muuta nii, et lisaks indekseerimisele tõstetaks pensioni baasosa ja rahvapensionimäära neljal järjestikusel aastal 50 euro võrra. Selle tulemusel suureneb keskmine vanaduspension vähemalt 1000 euroni, ütleb täna vastavasisulise eelnõu üle andnud Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab.
Endine minister märgib, et 2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri ligi 50 protsenti vanaduspensionäridest ning üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste sama näitaja küündib koguni 80 protsendini. “Keskerakond on ainsa poliitilise jõuna järjepidevalt erakorraliselt pensioni tõstnud. Sellegipoolest on just praegusel ajal pensionitõus elukallidusele jalgu jäänud. Kindlasti peab olema eesmärgiks, et keskmine vanaduspension moodustaks edaspidi üle 40% Eesti keskmisest palgast,” lausub Jaak Aab.
Eeldatav mõju 50-eurose pensionitõusu puhul riigieelarvele 2024. aastal on 190 miljonit eurot ning 2025. aastal 202,5 miljonit eurot.
NordenBladet — Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava lõimumiskonverentsi eel, 8. novembril, ootame huvilisi Narvas toimuvale seminarile „Kokku või lahku: kesktee otsingul“.
Seminar toimub 8. novembril kell 11.00-15.00 Tartu Ülikooli Narva kolledži ruumides Narvas (Raekoja plats 2) ja seal arutletakse segregatsiooni põhjustatud väljakutsete üle. Päeva juhib Aleksandr Golubev.
10.30-11.00 registreerimine, hommikukohv
11.00-11.40 Venla Bernelius (Helsingi ülikool, Soome) „Elada koos, kuid õppida lahus? Erineva sotsiaalse taustaga naabruskonnad, segregatsioon koolides ja elukohavahetused Soome linnades“
11.40-12.20 Hanno Kruse (Bonni ülikool, Saksamaa) „Etniline eraldatus keskkoolides – miks see on nii püsiv ja mida me saame selle vastu ette võtta?”
12.20-13.10 lõuna
13.10-13.50 Lena Leipe (Åre vald, Rootsi) „Jätkusuutlik integratsioon Åres – Kuidas oleme töötanud selleks, et suurendada osalust kohalikus kogukonnas ning lühendanud kolmandate riikide kodanike teed tööhõive ja isemajandamiseni“
13.50-14.30 James Laurence (Majanduslike ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Dublini Trinity Kolledž, Iirimaa) „Koos ja lahus: eelarvamuste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse dünaamika etnilise mitmekesisuse ja elukohapõhise segregatsiooni ristumiskohas“
14.30-15.00 küsimused, arutelu
Seminari kava on leitav siit: https://integrationconference.ee/narva/
Seminari ettekanded on inglise keeles, sünkroontõlget pakutakse eesti ja vene keelde. Seminar on osalejatele tasuta.
Osalemiseks palume kindlasti registreeruda: https://konverentsimeistrid.wufoo.com/forms/zc20b840x6tw84
Seminar on osa Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava rahvusvahelise lõimumiskonverentsi „Kokku või lahku: kesktee otsingul“ programmist. Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel integrationconference.ee.
Lõimumiskonverentsi raames toimuva Narva seminari korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga. Lisaks toetavad konverentsi ja seminari korraldamist Briti Nõukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
