Reede, detsember 19, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Tallinn jagab pensionäridele toiduabi. Kes, millal ja kuidas oma linnaosast abipaki saab?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eestis ja Lätis on pensionärid Euroopa kõige vaesemad. Eesti keskmine vanaduspension on praegu 595 eurot. Samal ajal on hinnad aastaga tõusnud pea 25% ja postkasti jõuavad kallid küttearved. Üksi elavad pensionärid, kelle kuusissetulek jääb alla 654 euro, saavad abipaki, milles näiteks konservid, küpsised, tee, makaronid ja seep.

Abipakke jagavad linnaosavalitsused. Paki saaja peab olema linnaosa ametlik elanik, kes elab oma kodus üksi. Paki saamiseks peab üksi elav pensionär kindlasti registreeruma (v.a. Lasnamäel, kus registreerimist ei toimu). Seda ka siis, kui ta on varasematel aastatel abipakke saanud. Pakile järele tulles tuleb esitada isikut tõendav dokument!

Paki sisu on igas linnaosas sama, selles on pool liitrit toiduõli, kaks purki veise- ja kaks purki kanakonserve, 100 g musta teed, 220 g küpsiseid, 100 g piimašokolaadi, 480 g purgisupp, 270 g kalakonserve, 400 g makarone, pool kilo tatart ja üks seep. Pakk on aastas ühekordne, mitte igakuine toetus.

Millal ja kuidas saab oma linnaosast abipaki?

• Haaberstis oli registreerimine 4. novembrini. Paki saab kätte novembrist lahtiolekuaegadel Haabersti päevakeskuses (Õismäe tee 24).
• Kesklinnas registreerimine 30. novembrini telefonidel 645 7200 ja 645 7205 tööpäeviti kella 10-16 või kesklinlane@tallinnlv.ee Väljastamine 15. novembrist lahtiolekuaegadel Kesklinna valitsusest (Nunne 18), kesklinna sotsiaalkeskusest (Liivalaia 32) ning Raua saunast (Raua 23).
• Kristiines lõppes registreerimine 31. oktoobril. Paki saab kätte novembris linnaosavalitsusest (Metalli 5).
• Lasnamäel registreerimist ei toimu. Paki väljastamine 14.-18. novembrini kl 9-17 linnaosavalitsusest (Pallasti 54). Info tööpäeviti kella 9–16 numbrilt 645 7700 ja Lasnamae@tallinnlv.ee
• Mustamäel registreerimine 15. novembrini telefonil 645 7555 tööpäeviti kella 10-16. Võib täita ka ankeedi aadressil www.tallinn.ee/mustamae Väljastamine 16. novembrist linnaosavalitsusest (Vilde tee 118).
• Nõmmel registreerimine 18. novembrini tööaegadel telefonil 645 7333. Paki väljastamine 1. detsembrist linnaosavalitsuse teenindussaalist (Valdeku 13).
• Pirital registreerimine 14. novembrini tööaegadel telefonil 645 7600 või täites veebiankeedi www.tallinn.ee/pirita Väljastamine 21. novembrist 11. detsembrini linnaosavalitsusest (Kloostri tee 6).
• Põhja-Tallinnas registreerimine 20. novembrini telefonidel 645 7000, 645 7040, 645 7096 ja 645 7009 tööpäeviti kella 9-16. Võib täita ka veebiankeedi www.tallinn.ee/pohja Paki saab kätte 16. novembrist tööpäeviti kella 9-16 linnaosavalitsusest (Kari 13).

Avafoto: Pexels

Rahvusraamatukogu pani kokku vahva mardipäeva viktoriini, mis aitab MARDILAUPÄEVA mõne minutiga sisse elada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Rahvusraamatukogu hariduskeskus on kokku pannud mardipäeva viktoriini, mis sisaldab ootamatult põnevaid detaile mardipäeva kohta ning võib tekitada vastupandamatut soovi teemat ülevaatlikust NordenBladeti artiklist (vt. SIIT) ning lisatud DIGARi linkidelt edasi uurida.

Tuntuim mardipäevakomme on martide ringijooksmine, kuid missugustest töödest tuleb mardipäeval eemale hoida? Mis vestlusteemad tuleb enne mardisantide tulekut läbi mõelda, et vastamisega jänni ei jääks?

Mardipäeva viktoriin valmis aastal 2021, kuid tänavuaastane versioon on saanud täiendust.

Viktoriinini jõuad klikkides alloleval Mardipäeva viktoriini lingil ALUSTA

Mardipäeva viktoriinist loe rohkem haridus.nlib.ee lehelt.

Avafoto: Pexels

 

Eesti: Kaubavahetuse puudujääk oli septembris 155 miljonit eurot, see on 92 miljonit rohkem kui aasta tagasi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti kaubavahetuse puudujääk kahekordistus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, selgus statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmetest. Euroopa Liidu osakaal Eesti väliskaubanduses on aastaga kasvanud.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14 protsenti ning import 19 protsenti. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16 protsenti ja import 22 protsenti. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli septembris 155 miljonit eurot, mis oli 92 miljoni võrra suurem kui aasta tagasi. “Kolmandas kvartalis suurenes kaubavahetuse puudujääk võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga üle kahe korra,” lisas Leppmets.

Septembris eksporditi kaupadest enim mineraalseid tooteid – 360 miljoni euro eest, elektriseadmeid 276 miljoni ning puitu ja puittooteid 211 miljoni euro eest. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes enim just mineraalsete toodete, sh elektrienergia ja kütteõlide, ning mehaaniliste masinate eksport. Kui eelmise aasta septembris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 74 protsenti, siis tänavu oli see langenud 65 protsendi juurde.

Eesti suurim ekspordipartner käesoleva aasta septembris oli Läti (16 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16 protsenti) ja Rootsi (9 protsenti). Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja mootorsõidukeid, Soome mineraalseid tooteid, sh maagaasi, ning metallkonstruktsioone ja nende osasid ning Rootsi kokkupandavaid ehitisi ja puitu.

Enim kasvas kaupade eksport Lätti, Soome ja Leetu, kuid vähenes Ameerika Ühendriikidesse ja Hollandisse.

Kaupadest imporditi septembris enim mineraalseid tooteid (411 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (250 miljonit eurot), transpordivahendeid (212 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (205 miljonit eurot). Enim kasvas gaasiõlide, elektrienergia, sõiduautode, elektriseadmete ja taimsete õlide sissevedu Eestisse.

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (17 protsenti Eesti koguimpordist), Lätist (11 protsenti) ja Saksamaalt (11 protsenti). Sealjuures on Soomest sisse toodud kaupade väärtus suurem kui import kõikidest Euroopa Liidu välistest riikidest kokku. Seda mõjutasid ühelt poolt nii impordi suurenemine Soomest kui ka selle oluline vähenemine Venemaalt.

Nii Soomest kui Lätist toodi Eestisse peamiselt mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kui 2021. aasta septembris oli Euroopa Liidu osatähtsus Eesti impordist 73 protsenti, siis 2022. aasta septembris oli see juba 83 protsenti. Eesti ekspordis kasvas Euroopa Liidu osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti.

Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvas enim ehk 81 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 66 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 63 miljoni euroga Leedu. Sarnaselt eelmise kuuga vähenes ka septembri võrdluses import kõige enam Venemaalt (132 miljoni euro võrra) ning Valgevenest (51 miljoni euro võrra).

Avafoto: NordenBladet

Kahe pealinna vahelist tunnelit peetakse nii Eesti kui ka Soome pool perspektiivikaks tulevikuprojektiks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Ukraina sõja, energiakriisi ja tõusvate intresside taustal on Tallinna-Helsingi tunneli rajamise plaanid jäänud olulisemate teemade varju, pole pikaajaline plaan ega tunneli strateegiline tähendus muutunud, ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

“Praegu on seis nii Eesti kui ka Soome pool see, et jah, strateegilist vajadust kahe linna ühendamiseks nähakse. Ja kui Rail Baltic valmis saab, kui kaubateed ümber kujunevad – praegu on meil ida-lääne suunalist palju vähemaks jäänud ja rohkem vedu põhja-lõuna suunas – siis see tunnel oleks Rail Balticu pikendus ja võimaldaks väga pikalt põhjast lõunasse kaupa vedada,” lausus minister.

“Sõja ja energiakriisi ajal arusaadavalt on prioriteetsed olnud kaitseinvesteeringud, energiataristu investeeringud. Ma ei usu, et see on (tunneli ehitamise) pikaajalist plaani või strateegilist tähendust muutnud. Samas lühiajaliselt kuluotsuseid selles osas tehtud ei ole,” ütles Sikkut, kes kohtus esmaspäeval Soome ärimehe Peter Vesterbackaga, kes on lubanud tunneli mõne aastaga valmis ehitada, kui vajalikud load saadakse.

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus oleks ca 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit.

Foto: Joonistus Helsingi ja Tallinna vahelise tunnelist (Sweco)

 

Eesti: Pangad piiravad kodu ostmiseks välja antavaid laene

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Üldise hinnatõusu ja elamiskulude kasvu tõttu vähendavad pangad kodulaenude suurust, nii et neil, kel veel aasta tagasi oli võimalus laenuga korter osta, ei pruugi see enam õnnestuda.

“Kui eelmisel aastal sai klient pangast näiteks 100 000 eurot laenu, siis praegu saab ta sama palga juures umbes 80 000,” kirjeldas praegust olukorda Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. Kuna elamispindade hinnad ei ole tema sõnul veel oluliselt langenud, siis osa kinnisvarast on muutunud sellises seisus inimestele kättesaamatuks.

Eesti Pank on paika pannud, et inimese laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole tema sissetulekust. Kommertspangad suhtuvad tihti konservatiivsemalt ja arvestavad 40 protsendiga. Laenukohustuste ja sissetuleku suhte kõrval vaatavad pangad ka seda, kui palju jääb inimesel alles vaba raha pärast elamiseks vajalike kulutuste tegemist, nagu toiduostmine või elektri- ja küttearvete tasumine.

 


Nõudlus kahaneb, pakkumine kasvab

Kas see tähendab, et kinnisvarahindade langus saab nüüd omakorda hoo sisse? Rebase sõnul võivad hinnad tõesti alla tulla, kuid see sõltub siiski objektist, arendajast ja ka sellest, kui kiire on müügiga. Samas nõudlus märkimisväärselt väheneb, kuid pakkumiste arv aina kasvab.

“Kinnisvara on müügis rohkem, kui oli aasta aega tagasi, sellepärast, et nüüd on kinnisvara müüki pannud ka need inimesed, kes seda muidu igaks juhuks hoidsid. Aga kuna energiahinnad on läinud nii kõrgeks, siis selline igaks juhuks hoidmine ei tasu ennast ära, sest seal tuleb ka paraku kommunaalkulude eest maksta,” kõneles Rebane.

Euriboriga on kümme aastat arvestatud

LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel kinnitas, et ka nende väljastatav maksimaalne laenusumma on vähenenud, sest ühel perel on kõik kulud sisuliselt korraga kasvanud. Ka Euribori tõusu on pangad ligi kümme aastat laenuandmisel arvesse võtnud, rõhutas Vatsel. “Pangad peavad kodulaenu arvutama kuueprotsendise intressiga, kus on juba sees umbes neljaprotsendine euribor.”

Swedbank on suurematest pankadest ainus, kes pole kodulaenu tingimusi muutnud, nii kinnitas eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma. Swedbank kasutab tema sõnutsi personaalsemat lähenemist siis, kui tegu on koduvahetusega, mille ajal on inimesel kaks kodulaenu korraga. “Siin me vaatame, kas koduvahetuse perioodi jooksul saab inimene mõlema laenu teenindamisega hakkama,” sõnas ta.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang täpsustas, et kodulaenu tingimusi ei ole pank muutnud. “Muutunud on aga see, et inflatsiooni kiire kasv on igapäevaseid elamiskulusid sel aastal oluliselt kasvatanud ja see kindlasti mõjutab ka kliendile antavat laenusummat. Vaatame, et laenuvõtjal jääks vahendeid oma muude igapäevaste elamiskulude katmiseks ka siis, kui laenumaksed on makstud.”

Avafoto: Viljandi, Mustla (NordenBladet)

1...127128129...751Page 128 of 751