Reede, detsember 19, 2025

EESTI UUDISED

TEE ETTEPANEK! Avati 2023. aasta Eesti vabariigi teaduspreemiate konkurss

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigi teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja 2023. aasta Eesti vabariigi teaduspreemiate konkursi.

Tähtaeg: Komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2022 elektrooniliselt teaduste akadeemia konkursside e-keskkonnas.

ESITATAVAD ANDMED JA DOKUMENDID

1. Teaduspreemia avastuse eest (vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest, 50 000 eurot)

Preemiakandidaadi (-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

  • kandidaadi kontakt- jm andmed;
  • motiveeritud esildis (eesti k), kuni 3 lk;
  • motiveeritud esildis (ingl k), kuni 3 lk;
  • organisatsiooni juhtorgani otsus (lisada juhul, kui esitaja on organisatsioon);
  • elulookirjeldus (eesti k), kuni 3 lk iga töörühma liikme kohta. Esitada kõik elulookirjeldused koos ühe failina;
  • elulookirjeldus (ingl k), kuni 3 lk iga töörühma liikme kohta. Esitada kõik elulookirjeldused koos ühe failina;
  • materjalid (eesti k), sh publikatsioonid, mida peate preemia määramisel oluliseks; mitme faili esitamisel kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina;
  • materjalid (ingl k), sh publikatsioonid, mida peate preemia määramisel oluliseks; mitme faili esitamisel kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina;
  • esitaja kontaktandmed.

2. Elutööpreemia (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, 2 preemiat, á 40 000 eurot)

Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

  • kandidaadi kontakt- jm andmed;
  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
  • organisatsiooni juhtorgani otsus (juhul, kui kandidaadi esitab organisatsioon);
  • kandidaadi elulookirjeldus  (kuni 3 lk);
  • kandidaadi teaduspublikatsioonide nimekiri, milles on eraldi esile toodud kümme olulisemat (lisada DOI koodid);
  • 10 eelnevas nimekirjas esile toodud olulisemat publikatsiooni (eraldi failidena);
  • esitaja kontaktandmed.

3. Aastapreemiad (eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks (8 preemiat, á 20 000 eurot) järgmistes valdkondades:

  • täppisteadused;
  • keemia ja molekulaarbioloogia;
  • tehnikateadused;
  • arstiteadus;
  • geo- ja bioteadused;
  • põllumajandusteadused;
  • sotsiaalteadused;
  • humanitaarteadused.

Aastapreemia kandidaadi või teadusrühma ülesseadmiseks esitada:

  • kandidaadi (või teadusrühma) kontakt- jm andmed;
  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või tööde tsükli pealkiri; teadusrühma puhul formuleerida iga teadusrühma liikme isiklik teaduslik panus ning kui on, siis tuua välja töörühma juht;
  • organisatsiooni juhtorgani otsus (lisada juhul, kui esitaja on organisatsioon);
  • kandidaadi või teadusrühma liikmete elulookirjeldused  (kuni 3 lk iga liikme kohta, teadusrühma liikmete elulookirjeldused ühe failina);
  • tulemusega seotud, eelmise nelja aasta (2019–2022) jooksul ilmunud teadustöö või tööde tsüklisse kuuluvate publikatsioonide nimistu (sh DOI koodid);
  • eelnimetatud publikatsioonide failid (kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina).

PREEMIAKANDIDAATIDE ESITAMINE

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teadusrühmi võib taas esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.

Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Lisainformatsioon
Tiina Rahkama, tiina.rahkama@akadeemia.ee
Esitamisega seotud tehnilised küsimused Margit Lehis, margit.lehis@akadeemia.ee

Avafoto: Pexels

 

 

Riigikohus: riigi õigusabi alarahastamine võib seada ohtu põhiõiguste kaitse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et kui professionaalne õigusabi on inimese põhiõiguste kaitseks vajalik ja tal endal selle jaoks vahendid puuduvad, peab õigusabi kindlustama riik.  

Eeskätt kuriteos kahtlustatavatele ja süüdistatavatele õigusabi tagamist nõuvad nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa õigus ja on selge, et riigi õigusabi tasumäärad on otseselt seotud kaitseõiguse kindlustamisega. Kui inimene ei saa kehtiva riigi õigusabi mudeli ja tasumäärade tõttu piisavat abi, võib tegemist olla kaitsepõhiõiguse rikkumisega.

Riigikohus leidis, et kui riigi õigusabi osutavate advokaatide arv kahaneb praeguse mudeli kitsaskohtade ja alarahastuse tõttu kriitilise piirini, võib lisaks õigusabi saajate õiguste rikkumisele kerkida ka küsimus kehtiva süsteemi jätkusuutlikkusest laiemalt. Advokatuuri juhatusele on küll seadusega pandud kohustus tagada riigi õigusabi katkematu osutamine ja kättesaadavus, aga kui neil ei õnnestu praegu kehtivatel tingimustel riigi õigusabi pakkumisest huvitatud advokaate leida, võib kahtluse alla sattuda sellise kohustuse seaduspärasus.

Kolleegium märkis siiski, et Riigikohus ei saa hakata seadusandja asemel jätkusuutlikumat riigi õigusabi süsteem looma. See on üksnes Riigikogu otsustada, kas advokaadinappust tuleks leevendada tasu tõstmisega, tasu ülemmäära kaotamisega ja menetlejale igal üksikjuhtumil õiglase tasu määramise õiguse andmisega või mõnel muul moel.

Riigikohus: tasu ülemmäär pole põhiseadusega vastuolus

Riigikohtus arutusel olnud kohtuasi puudutas riigi õigusabi tasu määramist advokaadile, kes tutvus erakordselt mahuka kriminaalasja materjalidega, mis hõlmasid 45 köidet ja 11 000 lehekülge.

Justiitsministri kehtestatud korra alusel on võimalik advokaadile määrata toimikuga tutvumise tasu maksimaalselt pooleteise tunni eest, praeguste tasumäärade järgi 81 eurot. Erandkorras saab tasu suurendada siiski kuni 500 protsendi võrra, makstes kaitsjale kõige rohkem üheksa tunni eest 486 eurot. Samas väitis advokaat, et kulutas toimikuga tutvumiseks 77,5 tundi ja soovis saada üle 4000 euro.

Advokaat vaidlustas tasu suuruse maakohtus ja tema kaebus rahuldati osaliselt. Esimese astme kohtu hinnangul oli ministri määruse säte – mis võimaldab tasu suurendada vaid kuni 500 protsenti –, põhiseadusega vastuolus, rikkudes advokaadi kutse- ja ettevõtlusvabadust, omandipuutumatust, õigust võrdse kohtlemisele ning kaudselt ka kahtlustavata kaitseõigust. Maakohus pidas mõistlikuks toimikuga tutvumise ajaks 44 tundi ja tasuks 2376 eurot.

Riigikohus juhtis oma otsuses küll tähelepanu riigi õigusabi süsteemi probleemidele ja vajadusele tagada kaitseõigus, kuid jõudis järeldusele, et praegusel juhul advokaadi põhiseaduslikke õigusi siiski ei rikutud. Kolleegium märkis, et elukutsevabadus on mõeldud esmajoones tavaliste palgatöötajate õiguste kaitseks, aga advokaadid tegutsevad ettevõtjatena ja nii ei laiene neile ka näiteks töötasu alammäära nõue.

Samuti ei ole riigi õigusabi pakkumine advokatuuri liikmetele kohustuslik. Soovijad saavad end märkida infosüsteemis riigi õigusabi osutajaks ja kui advokaat on avaldanud valmisolekut riigi õigusabi pakkuda, on ta eeldatavasti kursis ka tasumäärade ning nende suurendamise võimalustega. Enne tellimuse vastuvõtmist võib aga advokaat võtta ühendust menetlejaga ja välja selgitada umbkaudse töömahu.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

 

TEHIK konkurss „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala protsessi- ja riskihalduse mudeli loomine“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Projektikonkursil on viis uurimis- ja arendusülesannet:

1) Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide (välis- ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemusi ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks.

2) Koostada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale universaalne mudeli väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid.

3) Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus.

4) Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel.

5) Täiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadud kogemustele tuginedes.

Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2022. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest ning selle maksimaalseks maksumuseks on 166799€ (summa sisaldab käibemaksu).

Projektikonkurss on avatud 08.11.2022 kuni 06.12.2022  kell 17:00. Eeldame, et leping sõlmitakse detsembris 2022. a. ja avakohtumine toimub jaanuari alguses 2023. a. Projekt peab lõppema hiljemalt 31.12.2023. a.

Taotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee.

Projektikonkursil on oodatud osalema kõik uurimisrühmad või konsortsiumid, mis vastavad tehnilises kirjelduses toodud kvalifitseerumisnõuetele.

Küsimused saatke korraga Ermo Täksile (TEHIKu projektijuht), ermo.taks@tehik.ee ja Marion Pajumetsale (Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik), marion.pajumets@sm.ee. Palume jälgida küsimuste-vastuste ja konkursi jooksvate teadete faili ETISe konkursi kaustas.

ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole (etis@etag.ee, tel 730 0373).

 

 

Eesti: Infotunnis räägiti eakate toimetuleku parandamisest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu infotunnis küsis Siret Kotka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt eakate toimetuleku parandamise kohta. Ta märkis, et keskmine vanaduspension jääb alla suhtelise vaesuse piiri ja väga suur osa eakaid elab suhtelises vaesuses.

Sotsiaalkaitseminister vastas, et suhteline vaesus räägib sissetulekute kääridest ühiskonnas, ja nentis, et see puudutab rohkem eakaid. Riisalo osutas, et suhtelise vaesusega tegelemiseks on mitmeid samme astutud: 1. jaanuarist jõustuvad 20-eurone erakorraline pensionitõus ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis koos pensioni indekseerimisega 1. aprillil tõstavad keskmise pensioni prognoosi järgi umbes 20 protsenti 704 eurole. Riisalo lisas, et samuti on tõstetud toimetuleku piiri, üksi elava pensionäri toetust, makstud ühekordset 50-eurost toetust hinnatõusu leevenduseks ja märtsini makstakse energiatoetust.

Vastates küsimusele, kas erakorraline pensionitõus ei peaks 20 euro asemel olema 50 eurot, toonitas Riisalo, et ebavõrdsus on suurenenud ka pensionäride endi vahel ja pensioni erakorraline tõus seda ei vähenda. „Näeme vajadust tegeleda just nende eakamate inimestega, kes on väiksema pensioni saajad. Ainult see aitab välja selle kõige vaesema osa absoluutsest vaesusest ja tõstab ka suhtelise vaesuse kontekstis pensionäre paremasse positsiooni,“ lausus minister. Ta osutas, et kümnel protsendil pensionäridest on esimese samba pension üle 900 ja kümnel protsendil alla 500 euro. „Kui tõstame pensioni kõigil, siis aitame vähem neid, kellel on alla 500-eurone pension,“ ütles Riisalo, kes tõi võimalike lahendustena välja rahvapensioni ja elatusmiinimumi metoodika muutmise, mis on tema sõnul ajale jalgu jäänud.

Peaminister Kaja Kallas vastas infotunnis Mart Helme küsimusele poliitilisest vastutusest, Jaanus Karilaiu küsimusele Madridi tippkohtumise kokkulepete täitmisest, Alar Lanemani küsimusele Marko Mihkelsoni pildiskandaalist ja julgeolekust, Martin Helme küsimusele Reformierakonna moraalsest palest, Kaido Höövelsoni küsimusele keskkonnatasudest, Peeter Ernitsa küsimusele piltidest, mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha, Marek Jürgensoni küsimusele Neeme 50 elanikest, Kert Kingo küsimusele võimude lahususest, Maria Jufereva-Skuratovski küsimusele koolitoidust ja Jaak Aabi küsimusele ettevõtjate aitamisest.

 

 

Eesti: Enam kui pooled Eesti inimestest säästavad varasemast vähem, säästmist pärsib rekordiline inflatsioon

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – SEB korraldatud uuringust selgus, et enam kui pooled Eesti inimestest säästavad varasemast vähem ning umbes neljandiku säästuvõime on jäänud endiseks.

Uuringus paluti Eesti elanikel võrrelda enda viimase kuue kuu säästmisharjumusi sellele eelnenud poolaastaga. Vastanutest 53 protsenti märkis, et nad säästsid vähem ning 25 protsenti vastas, et säästsid sama palju. Varasemast rohkem säästnuid oli 11 protsenti ning sama palju ei osanud hinnangut anda.

Võrreldes varakevadel läbi viidud uuringuga on panga sõnul näha, et inimestel on tekkinud vähem säästmisvõimalusi. Kevadel väitis umbes kolmandik vastanutest, et nad säästavad vähem ning sama palju oli neid, kelle säästuvõime oli jäänud endiseks.

Eelmise kuue kuuga võrreldes on säästmine märkimisväärselt vähenenud kõikides vanuserühmades. Kui kevadel leidis 31 protsenti 30–39-aastastest, et on varasemast vähem säästnud, siis nüüd on samas vanuserühmas kasvanud see näitaja 51 protsendini. Varasemast rohkem on saanud säästa enim 18–29-aastased, kuid ka seegi protsent on kevadisega võrreldes langenud. Kui kevadel vastas tervelt 29 protsenti 18–29-aastastest, et nemad säästsid varasemast rohkem, siis nüüd on väidab seda 17 protsenti.

“Eestimaalaste säästude kiire kasv pidurdus juba mullu sügisel. Säästmist pärsib rekordiline inflatsioon, mis võrreldes aasta tagusega on alates maikuust olnud üle 20 protsendi. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti. Hinnatõusu keskkonnas läheb suur osa sissetulekutest igapäevakulutusteks ehk nagu näitab ka uuring, siis üle poole oli neid, kes säästsid vähem kui varem,” ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Ka Eesti Panga statistika näitab, et 2021. aasta sügisest alates on eraisikute hoiuste kasvus toimunud pööre: lisaks kasvule on mõnel kuul hoiused veidi kahanenud. “Suure tõenäosusega näeme säästmise langust ka eelolevatel kuudel, mil tarbijate postkasti hakkavad jõudma eeldatavasti märkimisväärselt suuremad elektri- ja gaasiarved. Kui vähegi võimalik, siis tasub ka ebakindlatel aegadel koguda rahalist puhvrit, kuid inflatsiooni tõttu võib olla mõistlik kombineerida säästmist investeerimisega, et sääste ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust kasvatada,” märkis Leppänen.

Säästmisvõime on langenud kõikjal Eestis. Kevadel hakkas varasemast väiksema säästmisvõimega silma Kirde-Eesti, kus 40 protsenti vastanutest säästsid varemast vähem, kuid sügisel on varasemast vähem säästjate osakaal kasvanud märkimisväärselt kõikjal. Vaid Lõuna-Eestis säästis senisest vähem 47 protsenti vastanutest, mujal oli see näitaja 50 protsenti või rohkem, ulatudes Kirde-Eestis lausa 67 protsendini.

Vähem säästnute seas olid nii teenindus- või müügitöötajad, pensionärid, kuid ka tippspetsialistid, samuti said vähem säästa oskustöölised, õppurid ja lapsehoolduspuhkusel olijad. Veidi enam kui veerand juhtidest suurendasid sääste, samal ajal kui pensionäridest leidis võimalusi puhvri kasvatamiseks vaid 6 protsenti vastanutest.

“Uuringu tulemustest nähtub, et säästuvõime langemine puudutab paljusid. Kui varem nägime säästmise langust eelkõige vähemkindlustatute seas, siis nüüd on puhvri kogumine kahanenud ka tippspetsialistide ja oskustööliste seas. Kindlasti mõjutab seda nii muutunud majandusolukord kui ka märkimisväärne hinnatõus,” lisas Leppänen.

Avafoto: Pexels

 

1...126127128...751Page 127 of 751