NordenBladet – Üldise hinnatõusu ja elamiskulude kasvu tõttu vähendavad pangad kodulaenude suurust, nii et neil, kel veel aasta tagasi oli võimalus laenuga korter osta, ei pruugi see enam õnnestuda.

“Kui eelmisel aastal sai klient pangast näiteks 100 000 eurot laenu, siis praegu saab ta sama palga juures umbes 80 000,” kirjeldas praegust olukorda Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. Kuna elamispindade hinnad ei ole tema sõnul veel oluliselt langenud, siis osa kinnisvarast on muutunud sellises seisus inimestele kättesaamatuks.

Eesti Pank on paika pannud, et inimese laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole tema sissetulekust. Kommertspangad suhtuvad tihti konservatiivsemalt ja arvestavad 40 protsendiga. Laenukohustuste ja sissetuleku suhte kõrval vaatavad pangad ka seda, kui palju jääb inimesel alles vaba raha pärast elamiseks vajalike kulutuste tegemist, nagu toiduostmine või elektri- ja küttearvete tasumine.

 


Nõudlus kahaneb, pakkumine kasvab

Kas see tähendab, et kinnisvarahindade langus saab nüüd omakorda hoo sisse? Rebase sõnul võivad hinnad tõesti alla tulla, kuid see sõltub siiski objektist, arendajast ja ka sellest, kui kiire on müügiga. Samas nõudlus märkimisväärselt väheneb, kuid pakkumiste arv aina kasvab.

“Kinnisvara on müügis rohkem, kui oli aasta aega tagasi, sellepärast, et nüüd on kinnisvara müüki pannud ka need inimesed, kes seda muidu igaks juhuks hoidsid. Aga kuna energiahinnad on läinud nii kõrgeks, siis selline igaks juhuks hoidmine ei tasu ennast ära, sest seal tuleb ka paraku kommunaalkulude eest maksta,” kõneles Rebane.

Euriboriga on kümme aastat arvestatud

LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel kinnitas, et ka nende väljastatav maksimaalne laenusumma on vähenenud, sest ühel perel on kõik kulud sisuliselt korraga kasvanud. Ka Euribori tõusu on pangad ligi kümme aastat laenuandmisel arvesse võtnud, rõhutas Vatsel. “Pangad peavad kodulaenu arvutama kuueprotsendise intressiga, kus on juba sees umbes neljaprotsendine euribor.”

Swedbank on suurematest pankadest ainus, kes pole kodulaenu tingimusi muutnud, nii kinnitas eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma. Swedbank kasutab tema sõnutsi personaalsemat lähenemist siis, kui tegu on koduvahetusega, mille ajal on inimesel kaks kodulaenu korraga. “Siin me vaatame, kas koduvahetuse perioodi jooksul saab inimene mõlema laenu teenindamisega hakkama,” sõnas ta.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang täpsustas, et kodulaenu tingimusi ei ole pank muutnud. “Muutunud on aga see, et inflatsiooni kiire kasv on igapäevaseid elamiskulusid sel aastal oluliselt kasvatanud ja see kindlasti mõjutab ka kliendile antavat laenusummat. Vaatame, et laenuvõtjal jääks vahendeid oma muude igapäevaste elamiskulude katmiseks ka siis, kui laenumaksed on makstud.”

Avafoto: Viljandi, Mustla (NordenBladet)