NordenBladet — Põhjamaadel on COP27-l oma paviljon – the Nordic Pavillion – kus leiab aset mitmeid huvitavaid arutelusid, mida koordinrerib Põhjajmaade Ministrite Nõukogu ja millest saavad aktiivselt osa võtta ka Baltimaade kliimahuvilised.
14. novembril kell 16.00 toimub paneel “Mind the gap – Gender Equality, Female entrepreneurship, and the Green Transition“, kus arutletakse, kas me suudame saavutada kestliku arengu eesmärke ilma võrdõiguslikkuseta energia- ja keskkonnasektoris. Eestist osalevad arutelus Let’s Do It World (World Cleanup Day) president ja ülemaailmse võrgustiku juht Heidi Solba ning Timbeteri tegevjuht Anna-Greta Tsahkna.
14. novembril kell 17.30 toimub aga arutelu, mis uurib, kuidas kaasata Põhja- ja Baltimaade noori kliimamuutuste vastasesse võitlusse – “Spreading Hope and Empowering Action“. Arutelu modereerib Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning sellest võtavad osa ka Heidi Solba ja Hanah Lahe Eesti Noorteühenduste Liidust. Arutelu toimub koostöös Keskkonnaministeeriumiga.
NordenBladet —11. novembril toimus Eesti Sõjamuuseumis esimene tsiviil-sõjalise koostöö ehk CIMIC valdkonna reserv- ja tegevväelasi ning kaitseministeeriumi haldusala koostööpartnereid ühendav infopäev, mis korraldati kaitseväe peastaabi ja Eesti Reservohvitseride Kogu koostöös.
Infopäeval esinesid ettekannetega Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadkindral Vahur Karus, CIMIC valdkonna juht kaitseväes kolonelleitnant Gert Treu ning mitmed Eesti Reservohvitseride Kogu CIMIC sektsiooni liikmed. Pea 50 inimest kokku toonud üritusel käsitleti nii valdkonna tulevikuplaane, tehti kokkuvõte suurõppusest Siil 2022 ning diskuteeriti erinevatel valdkonda puudutavatel teemadel.
„CIMIC valdkonnas on koostöö erinevate osapoolte vahel alati olulisel kohal,“ ütles ürituse korraldaja leitnant Janno Isat. „Infovahetus oma valdkonna reservväelastega ja kogukonnatunde süvendamine loovad hea vundamendi meile püstitatud ülesannete paremaks täitmiseks.“
Eesti Reservohvitseride Kogu koosseisus tegutsev tsiviil-sõjalise koostöö erialasektsioon on asutatud 2019 aastal ning on ametlikuks valdkonnapõhiseks partneriks kaitseväele. Sektsioon ühendab endas nii erialaohvitsere kui ka CIMIC temaatikaga tihedalt kokku puutuvaid toetajaliikmeid erinevatelt erialadelt.
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab täna kell 14 algaval avalikul istungil kollektiivset pöördumist „Peretoetused õiglaseks!“, mis taotleb perede toetamise korraldamist moel, mis ei looks laste vahel hüppelisi erinevusi.
Komisjoni esimees Helmen Kütt selgitas, et praegu käib komisjonis peretoetuste seadust ja perekonnaseadust muutva eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistamine. „Sotsiaalkomisjon peab väga oluliseks seda, et kollektiivpöördumise algatajate ja sellele allkirja andnud inimeste mõtted ja ettepanekud kuulatakse ära samaaegselt avalikul istungil,“ sõnas koimisjoni esimees.
Istungile on kutsutud kollektiivse pöördumise algatajate esindajad Liina Virolainen, Teele Jõks, Kadri Johanson ja Kristin Soots-Tsilmer, samuti Sotsiaalministeeriumi esindaja Merlin Murumets, Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar, Lasterikaste Perede Liit esindaja Aage Õunap, Eesti Advokatuuri esindaja advokaat Helen Tomberg ning Justiitsministeeriumi esindaja.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 19. oktoobril.
Perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu fookus on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud. Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).
2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
NordenBladet — Riigikogu lõpetas täna kolme seaduseelnõu esimese lugemise. Ühega neist plaanitakse lubada inimestel teha pensioni teise sambasse senisest suuremaid sissemakseid. Ühtlasi läbis esimese lugemise eelnõu, millega plaanitakse kohustada platvormihaldureid nagu AirBnB, Bolt ja Amazon hakata uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) soovitakse suurendada uuest aastast pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro asemel 50 euro võrra, et võimaldada vanemaealistele inimestele paremat ja väärilisemat majanduslikku toimetulekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KE), Õnne Pillak (RE), Mart Helme (EKRE) ja Aivar Kokk (I).
Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) võimaldab teha pensionikogujatel teise sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid määras neli või kuus protsenti, et oma pensionisääste suurendada. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline maksemäär.
Maksemäära on võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) täpsustab platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistikku, et võimaldada riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.
Eelnõu kohaselt peavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy ja Booking.com hakkama uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate füüsilistest ja juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel.
Platvormihaldurid peavad eelnõu järgi teavet andma platvormil tegutsevate kohalike ja ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavad maksuhaldurid automaatse teabevahetuse korras.
Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerumast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest. Andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ja abinõud on ammendunud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja rahandusminister Annely Akkermann.
NordenBladet —Riigikogu lõpetas täna kolme seaduseelnõu esimese lugemise. Ühega neist plaanitakse lubada inimestel teha pensioni teise sambasse senisest suuremaid sissemakseid. Ühtlasi läbis esimese lugemise eelnõu, millega plaanitakse kohustada platvormihaldureid nagu AirBnB, Bolt ja Amazon hakata uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (664 SE) soovitakse suurendada uuest aastast pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro asemel 50 euro võrra, et võimaldada vanemaealistele inimestele paremat ja väärilisemat majanduslikku toimetulekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KE), Õnne Pillak (RE), Mart Helme (EKRE) ja Aivar Kokk (I).
Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) võimaldab teha pensionikogujatel teise sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid määras neli või kuus protsenti, et oma pensionisääste suurendada. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline maksemäär.
Maksemäära on võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) täpsustab platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistikku, et võimaldada riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.
Eelnõu kohaselt peavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy ja Booking.com hakkama uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate füüsilistest ja juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel.
Platvormihaldurid peavad eelnõu järgi teavet andma platvormil tegutsevate kohalike ja ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavad maksuhaldurid automaatse teabevahetuse korras.
Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerumast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest. Andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ja abinõud on ammendunud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja rahandusminister Annely Akkermann.
