NordenBladet — Eesti noorte südamesoov on, et maailm liiguks üheskoos rohelisema ärikeskkonna poole, kaasates selleks ka noori inimesi. Kuidas seda teha, näitasid nad ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP27 Põhjamaade paviljonis.

14. novembri õhtupoolikul täitsid COP27 Põhjamaade paviljoni ideed ja mõtted, kuidas võtta kasutusele parimaid tegutsemisviise, et lahendada üleilmseid keskkonnaalaseid ja kliimamuutustega seotud probleeme. Just siis korraldasid Eesti noored koostöös keskkonnaministeeriumiga arutelu pealkirjaga „Noorte kaasamine kliimamuutuste leevendamisse ja rohemajandusse“.

Eesmärk inspireerida nii noori kui ka täiskasvanuid kliima heaks tegutsema

Noored suutsid arutelu käigus osalejaid inspireerida ning jagada uusi kogemusi, kuidas noori ühiskondlikesse liikumistesse, valitsemisse ja innovatsiooni kaasata ning neid selles toetada. Hanah Lahe, Eesti noorte kliimasaadik selgitab, miks seda vaja on:

„Täna tehtud otsused mõjutavad enim noori ja tulevasi põlvkondi, lisaks on need otsused ka otsene investeering noorte ja laste tulevikku. Seepärast peab ka meil olema võimalus sõna sekka öelda. Lisaks on teada, et noored on vanematest inimestest alati ambitsioonikamad, neil on julgemad mõtted ja nad on vapramad, mis tuleb kliimamuutustega võitlemisel ainult kasuks.“

Meil on olemas juba mitmeid näiteid

Et seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata, esitlesid noored COP27-l kolme konkreetset algatust: Let’s Do It World, Negavatt ja Noorte Keskkonnanõukogu. Need on näited terviklikest lähenemistest, kuidas kaasata noori inimesi nii teadlikkuse tõstmisesse kui ka poliitika kujundamisse, nii keskkonnasõbraliku eluviisi edendamisse kui ka rohelise ettevõtluse rakendamisse. Kuid need on vaid mõned näited ning Eestil on maailmale märksa enamat pakkuda:

„Eesti on noor riik, kuid meil on palju häid näiteid, mida teistele riikidele näidata. Näiteks sai Maailmakoristuspäev alguse Eestist, ning meil on idufirmade loomiseks ühed maailma parimad tingimused. Meie noored on väga ettevõtlikud ning meil on palju noori ettevõtjaid. Rohelisi idufirmasid ja ettevõtteid toetavad nii riik kui ka erasektor. Samuti pean kindlasti ära mainima Eesti e-riigi ning meie digiarengu eduloo. Seda võiks rakendada ka teised riigid, vähendades nii oma riigiteenuste keskkonnaalast jalajälge,“ ütles Hanah Lahe.

Balti- ja Põhjamaadel on koostöö tegemises pikk ajalugu

See, et Baltimaade noored on Põhjamaade paviljonis koos Põhjamaade noortega, pole mingi kokkusattumus. Põhjamaade Ministrite Nõukogu eestvedamisel on Põhja- ja Baltimaad erinevates valdkondades juba pikki aastaid koostööd teinud. Näiteks võib tuua digitaliseerimise valdkonna ja ühiseid kliima- ning ringmajanduse teemalisi projekte, kus on partnereid nii Põhja- kui ka Baltimaadest.

Arutelu “Spreading Hope and Empowering Action” modereeris Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ning sellest võtsid osa Let’s Do It Worldi president ja ülemaailmse võrgustiku juht Heidi Solba, Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja ja Eesti noorte kliimasaadik Hanah Lahe, UN-Habitati programmijuht Cecilia Andersson, fondi Youth Love Egypt asutaja ja Let’s Do It World Egypti juht Ahmed Fathy  ning Soome noorte kliimasaadik COP27-l Akseli Rouvari.

Vaata 14. novembril toimunud arutelu: