Reede, november 8, 2024

BÖRS & INVESTEERIMINE.

KAS Fed saaks taas 50 bps kärpida ja kuidas see otsus investoreid mõjutab?

NordenBladet – S&P 500 (^GSPC) saavutas eile, neljapäeval (26.09.2024) järjekordse päevasisese kõrgeima taseme pärast värskeid SKT- ja töötuskindlustusandmeid, mis viitasid tugevale majandustrendile. See tuleneb sellest, et investorid ootavad Föderaalreservi järgmist intressimäära langetamist pärast agressiivset esialgset 50 baaspunktilist alandamist.

Täna avaldatakse ülitähtis PCE (Personal Consumption Expenditures) trükis, mis peaks pakkuma täiendavaid vihjeid Föderaalreservi tulevase rahapoliitika suuna kohta. Isiklikud tarbimiskulutused ehk PCE võimaldavad majandusteadlastel, tarbijatel ja ettevõtetel näha, kui hästi majandusel kuust kuusse läheb. See mõõdab, kuidas tarbijad oma raha kulutavad ja kas nad pigem säästavad kui kulutavad. Samuti näitab see, kuidas inimesed hindade muutumisel oma ostuharjumusi muudavad.

Kas Fed saaks taas 50 bps kärpida ja kuidas see otsus investoreid mõjutab?

Fedi otsus mõjutab oluliselt investorite ootusi, eriti seoses intressimäärade muutumisega ja selle mõjuga majandusele ning finantsturgudele. Viimased andmed näitavad, et USA majandus kasvab jõudsalt, kusjuures SKP aastane kasvumäär on 3% ja töötuabiraha taotlused on langenud viimase nelja kuu madalaimale tasemele. See viitab tugevale majanduslikule olukorrale, mis võib mõjutada Fedi otsuseid tulevaste intressimäärade kärbete osas.

Deutsche Banki investeerimisjuht Deepak Puri rõhutab, et kuigi majandusnäitajad on julgustavad, ei ole andmeid piisavalt, et õigustada uut agressiivset 50 baaspunkti suurust intressikärbet. Pigem on oodata, et Fed võib kaaluda kahe väiksema, 25 baaspunktise kärpe tegemist aasta lõpuni, vahendab Yahoo Finance.

Investoritele tähendab see, et praegu ei ole oodata suuremaid intressimäärade kärpeid, mis võivad vähendada laenukulusid ja toetada aktsiaturgude tõusu. Samas, mõõdukad kärped viitavad sellele, et Fed on valmis toetama majanduskasvu, hoides samal ajal inflatsiooni kontrolli all. Investorid peaksid olema valmis pigem stabiilseks intressipoliitikaks ja mõnevõrra vähemateks muutusteks turu tingimustes, kui varem eeldati.

Mõõdukad intressikärped pakuvad tuge majanduse jätkuvale kasvule ja aktsiaturgudele, kuid suured kärped ei ole tõenäolised, mis tähendab, et investorid peaksid jätkama ettevaatlikkusega ja hoidma silma peal majandusnäitajate edasisel arengul.

Otsite lisainfot:
Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi (Fed) ametlik koduleht on aadressil federalreserve.gov. Sealt leiate ametlikku teavet Fedi otsuste, majandusülevaadete, pressiteadete, intressimäärade ja muude poliitikate kohta. Kui otsite konkreetset teavet Fedi otsuste kohta, siis see on tavaliselt jaotises “Monetary Policy” või “News & Events”.

Avafoto: Unsplash

 

Google kaitseb end monopoliväidete vastu reklaamiturul: ekspert väidab, et konkurentsi alahinnatakse

NordenBladet – USA justiitsministeerium süüdistab Google’it reklaamitehnoloogia monopoli loomises, mis tõrjus konkurente kõrvale ja suurendas väljaannete kulusid, püüdes maksimeerida kasumit. Praegune kohtuprotsess keskendub Google’i kontrollile süsteemi üle, mis ühendab reklaamijaid ja väljaandeid. Süüdistajad väidavad, et Google juhib ligikaudu 90% reklaamiserverite ja -võrkude turust ning teenib kuni 37 senti igast reklaamidollarist.

Google eitab süüdistusi, väites, et nende edu põhineb konkurentsivõimelisel ja paremal tootel. Kui kohus leiab, et Google on seadust rikkunud, võib ettevõtet ähvardada sund müüa Google Ad Manager, mis hõlmab nende reklaamiserverit ja reklaamivahetusplatvormi. Kohus võib kesta mitu nädalat.

Google’i vastases monopolivastases kohtuasjas tunnistas ettevõtte palgatud ekspert, et USA valitsus alahindab märkimisväärselt konkurentsi, millega Google reklaamitehnoloogia turul silmitsi seisab, vahendab Yahoo Finance. Majandusteadlane Mark Israel rõhutas, et valitsuse väide, et Google’il on ebaseaduslik monopol reklaamitehnoloogia valdkonnas, keskendub liiga kitsale turuosale, mida nimetatakse “avatud veebi kuvareklaamiks” – need on peamiselt ristkülikukujulised reklaamid veebilehtede üla- ja külgedel.

Israel selgitas, et tegelikkuses on reklaamijad märkimisväärselt suurendanud oma kulutusi sotsiaalmeediaplatvormidele nagu Facebook ja TikTok ning veebimüügiportaalidele nagu Amazon. Kui arvestada kogu veebipõhist kuvareklaami, mitte ainult kitsalt määratletud segmenti, oli Google’i turuosa USA-s 2022. aastal vaid 10%, mis on langus võrreldes 15%ga kümme aastat tagasi.

Lisaks on reklaamijad viinud oma kulutused eemale lauaarvutite ja sülearvutite ekraanidelt, kus Google väidetavalt turgu kontrollib, suunates raha hoopis mobiilirakendustesse ja nutiseadmete ekraanidele. Näiteks on reklaamikulutused lauaarvutite ja sülearvutite ekraanidel langenud 2013. aasta 71%-lt 2022. aastal vaid 17%-ni.

Valitsus väidab, et Google on üles ehitanud ja säilitanud ebaseadusliku monopoli, mis piirab valikuvõimalusi ja tõstab kulusid nii veebiväljaannetele kui ka reklaamijatele. Väidetavalt kontrollib Google kogu reklaamiprotsessi alates tehnoloogiast, mida väljaandjad kasutavad reklaamipinna müümiseks, kuni tehnoloogiani, mida reklaamijad kasutavad reklaamipinna ostmiseks, ja oksjonisüsteemini, mis paari millisekundiga ühendab reklaamija väljaandjaga.

Valitsus väidab, et Google sunnib väljaandeid kasutama oma tehnoloogiat, kui nad soovivad pääseda ligi Google’i laiale reklaamijate võrgustikule, mis loob ebaausa turuolukorra.

Google’i kaitseargument on, et valitsus ei arvesta ettevõtte miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, mis on suunatud toodete arendamisse, et pakkuda paremat väärtust nii väljaannetele kui ka reklaamijatele. Näiteks toob Israel esile andmed, mis näitavad, et väljaanded teenivad Google’iga koostööd tehes rohkem tulu iga reklaamipinna ühiku kohta, samas kui reklaamijad maksavad iga kliki eest vähem.

Israel lükkas ka tagasi väited, et Google võtab reklaamide müügilt 36 senti igast dollarist, tuues välja, et tegelik näitaja on viimastel aastatel langenud 31-32%-ni. Samas on tema sõnul konkurentide vahendustasud veelgi kõrgemad, keskmiselt 42 senti dollarist.

See kohtuprotsess Virginias on eraldiseisev juhtum valitsuse varasemast hagist, milles Google’i otsingumootor tunnistati ebaseaduslikuks monopoolseks platvormiks. Selle juhtumi osas pole veel langetatud lõplikke otsuseid, kuid järgmine kuu esitab valitsus oma ettepanekud võimalike lahenduste kohta, mis võivad muu hulgas sisaldada piiranguid Google’ile maksta tehnikafirmadele selle eest, et need seaksid Google’i otsingumootori vaikimisi otsingumootoriks seadmetes nagu mobiiltelefonid, või isegi nõuda Google’ilt teatud ärivaldkondade müümist.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Hongkongi aktsiaturg tõusis kolmandat päeva järjest ja läheneb pulliturule

NordenBladet – Hongkongi aktsiaturg tõusis kolmandat päeva järjest, jõudes 14 kuu kõrgeimale tasemele ja lähenedes pulliturule, pärast seda kui Hiina president Xi Jinping lubas majandusele täiendavat toetust. Hang Sengi indeks hüppas neljapäeval 4,2 protsenti, jõudes 19 924,58 punktini, mis on kõrgeim tase alates eelmise aasta augustist. Tehnoloogiaindeks tõusis 7,3 protsenti ja Shanghai komposiitindeks lisas 3,1 protsenti, ületades esmakordselt alates juunist 3000 punkti piiri.

E-kaubanduse gigant Alibaba kasvas 7 protsenti, jõudes 97,75 Hongkongi dollarini, JD.com tõusis 10 protsenti 138,50 dollarini ja otsingumootorite operaator Baidu kerkis 7,9 protsenti 95,75 dollarini. Spordiriiete tootja Li Ning tõusis 15 protsenti ja hotpot’i kett Haidilao kogus 18 protsenti, vahendab South China Morning Post.

Linna peamine indeks on kolme päeva jooksul tõusnud 13,8 protsenti, lisades kohalikele aktsiatele üle 232 miljardi USA dollari väärtust. See tõus on viinud kasumi augusti madalseisust 19,7 protsendini, olles vaid ühe sammu kaugusel pulliturust.

Kaubandusmaht kasvas neljapäeval (26.09.2024) 302 miljardi Hongkongi dollarini, mis on kõrgeim tase alates 2022. aasta märtsist. Pärastlõunasel kauplemissessioonil suurenes hoog, kui Hiina juhtivad poliitikud, eesotsas Xi Jinpingiga, lubasid toetada erasektorit, stabiliseerida kinnisvaraturgu ja tagada vajalikke fiskaalkulutusi.

Xi lubadus järgnes Hiina keskpanga ootamatule stiimulipaketile, mis sisaldas 114 miljardi USA dollari suurust aktsiate ostmise fondi, poliitikamäärade kärpeid ja reservinõuete vähendamist, mis sütitasid lootuse, et Peking on valmis majanduse elavdamiseks kõik meetmed kasutusele võtma.

Eksperdid näevad, et praegusel rallil võib veel ruumi olla, kuna investorite ootused on madalad, hinnatasemed pole kõrged ja turupositsioon on kerge, mis annab vastupidise ostusignaali. Vaatamata makromajanduse negatiivsusele on Hiina aktsiad hinnatud liiga odavaks, ütles Andrew Mattock Matthews Asiast.

Teised Aasia peamised turud kasvasid samuti. Jaapani Nikkei 225 tõusis 2,8 protsenti, Austraalia S&P/ASX 200 lisas 1 protsendi ja Lõuna-Korea Kospi hüppas 2,9 protsenti.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Loe ka:
KAS Fed saaks taas 50 bps kärpida ja kuidas see otsus investoreid mõjutab?

EU Komisjon alustab WTO konsultatsioone, vaidlustades Hiina subsiidiumivastase uurimise ELi piimanduses

 

EU Komisjon alustab WTO konsultatsioone, vaidlustades Hiina subsiidiumivastase uurimise ELi piimanduses

NordenBladet – Euroopa Komisjon on esitanud Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kaebuse, vaidlustades Hiina algatatud antisubsiidiumi uurimise EL-i piimatoodete impordi suhtes. See on esimene kord, kui EL vaidlustab uurimise juba selle algusjärgus.

Komisjon on mures, et Hiina kasutab kaubanduskaitsemeetmeid alusetute väidete ja ebapiisavate tõenditega, et piirata EL-i eksporti. Komisjon on kindlalt otsustanud kaitsta EL-i piimatööstuse huve ja ühist põllumajanduspoliitikat. Kui konsultatsioonid WTO-s ei too rahuldavat lahendust, võib EL taotleda uurimise üle otsustamiseks WTO paneeli moodustamist.

Hiina algatas uurimise 21. augustil 2024, keskendudes teatud EL-i piimatoodetele, väites, et EL-i subsiidiumid kahjustavad Hiina piimatööstust. Komisjon usub, et need toetused vastavad rahvusvahelistele reeglitele ja ei põhjusta Hiina tööstusele kahju.

Täna (23. sept. 2024) esitas EU komisjon Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) konsultatsioonitaotluse, vaidlustades Hiina algatatud subsiidiumivastase uurimise teatavate EList pärit piimatoodete impordi suhtes.

See on esimene kord, kui EL on otsustanud uurimise selle algatamisetapis vaidlustada. ELi tegevus oli ajendatud sellest, et Hiina algatas lühikese aja jooksul kaubanduse kaitsemeetmeid, mis põhinevad küsitavatel väidetel ja ebapiisavatel tõenditel.

Seda tehes täidab komisjon oma kohustust kaitsta kindlalt ELi piimatööstuse ja ühise põllumajanduspoliitika huve kuritahtlike menetluste eest.

Komisjon on uurimisi algusest peale väga tähelepanelikult jälginud, tehes täielikku koostööd ELi eksportivate tootjate ja liikmesriikide ametiasutustega. Komisjon on otsustanud täielikult kasutada kõiki olemasolevaid õiguslikke vahendeid, et kaitsta ELi tööstust kaubanduse kaitsevahendite kuritarvitamise eest.

ELi täna taotletud konsultatsioonid on esimene samm WTO vaidluste lahendamise menetluses. Kui need ei vii rahuldava lahenduseni, võib EL taotleda, et WTO moodustaks selle uurimise üle otsustamiseks vaekogu.

Taust

Hiina algatas piimatoodete uurimise 21. augustil 2024. Uurimise sihiks on üle 10% rasvasisaldusega vedel piim ja koor ning EList pärit erinevad juustud. Uurimine on suunatud ELi ühise põllumajanduspoliitika raames antavatele toetustele ning teatud riiklikele ja piirkondlikele programmidele. Komisjon on kindel, et need toetuskavad on täielikult kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega ega põhjusta kahju Hiina piimatööstusele.

Allikas: European Comission
Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Nordea prognoosib Soomele kaardimaksete põhjal tarbimise langust

NordenBladet — Tarbimine oli juunis kõigis Põhjamaades nõrgem kui aasta varem, selgub pangagrupi Nordea maksekaartide statistikast. Nii nominaalväärtuses kui ka inflatsiooniga korrigeeritud reaalväärtuses on Soome olukord võrdluses kõige kehvem, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui Norras, Rootsis ja Taanis on nominaalkaardiostud juunis enam-vähem samal tasemel kui aasta varem, siis Soomes näitas tarbimine umbes neli protsenti langust.
Ka reaalselt mõõdetuna oli Soome lõpptulemus üle nelja protsendi miinuses.

Nominaalväärtus on raha arvväärtus, reaalväärtust mõõdetakse väärtuse muutusega pärast hinnatõusu, so inflatsiooni arvestades.

Nordea andmetel kahanesid kaupade kaardiostud pärast tugevamat maikuud. Samuti vähenesid juunis kõigis neljas riigis teenuste kaardiostud.

Suurtel turgudel oli juuni tavapärasest vaiksem. Neis kasvasid kaardiostud vaid Rootsis.
Toidukaupade ostmine vähenes eelmise aasta juuniga võrreldes kõigis teistes riikides peale Taani.

Soomes ja Rootsis spordi- ja vabaajavarustuse ostmine vähenes, Taanis ja Norras aga kasvas.

Kevadel ehituspoodides nähtud ostuhullus juunis lõppes.

Ka tervishoiu kaardimaksed vähenesid juunis kõikides riikides peale Norra.
Somes jäid juuksuri- ja ilusalongide kaardimaksed eelmise aasta juunile reaalselt ligi kümme protsenti alla. Ka siin oli nõudluse langus Soomes omaette klassis.

Norra paistis teistest võrdlusriikidest selgelt silma selle poolest, et sealsetes restoranides olid kaardiostud võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Ülejäänud riikide nominaalhinnad jäid enam-vähem eelmise aasta tasemele.

Kultuuriteenuste kaardiostud Taanis kasvasid jõudsalt, nominaalväärtuses mõõdetuna üle kümne protsendi. Soomes oli langus kõige järsem, 20 protsenti aastatagusest.

Muidu kasvasid kulutused meelelahutusteenustele kõigis neljas riigis.
Juunis tõusid kulud hotellidele. Eriti tugev oli nõudlus Norras, kuid võrdlusperioodiga võrreldes oli plussis ka Soome.

Kütuse osas kasvasid kaardiostud reaalselt ehk arvestades inflatsiooni vaid Rootsis. Nominaalselt tehti kütuse eest kaardioste vähem kõigis Põhjamaades.

Ühistranspordi piletiostud kasvasid reaalselt Soomes ja Norras. Need vähenesid Rootsis ja Taanis.

Nordea jälgib oma maksekaartide rahavoogusid, sest leiab, et need kajastavad peaaegu reaalajas tarbimise arengut erinevates riikides.

Erinevad muudatused makseviisides nagu otsearveldus, arvete saatmine või kauplemisviiside muudatused võivad põhjustada muudatusi statistikas, mis muudavad võrdlemise keeruliseks, märgib Nordea.

Statistika ei sisalda välismaal tehtud oste. Siia kuuluvad nii eramajapidamiste kui ka ettevõtete tehtud kaardiostud.

Avafoto: Nordea (NordenBladet)