NordenBladet – Võlakirjade tootlused tõusevad ülespoole, kuna Euroopa liidrid kogunesid arutama Ukraina toetamist ning mandri julgeolekumeetmete parandamist. See on suurendanud investorite ootusi kaitsekulutuste järskuks kasvuks.

Saksa 10-aastaste võlakirjade intressitootlus kasvas kaks baaspunkti, jõudes 2,43%-ni, samas kui kaitsetööstuse aktsiad tõstsid Euroopa indekseid ja euro tugevnes. Liikumine turgudel on suurendanud globaalselt riskijanu, mis on olnud tõusuteel juba reede õhtust alates USA aktsiate tõusu ja krüptovaluutade nädalavahetuse kasvu toel. Tõusule järgnes ka USA võlakirjade tootluse kasv.

Viimased arengud tulenevad teadetest, et Saksamaa võimalik uus valitsus kaalub kahe eraldi fondi loomist kaitse- ja taristuinvesteeringuteks, mis võivad ulatuda sadadesse miljarditesse eurodesse, teatas Reuters.

Mis on fiskaalrežiimi nihe ja mida see tähendab?

Deutsche Bank AG Saksamaa peaökonomist Robin Winkler kirjutas oma klientidele, et selline samm oleks “ajaloolise mõjuga fiskaalrežiimi nihe”.

Fiskaalrežiimi nihe tähendab põhjalikku muutust riikide eelarvepoliitikas, kus varem kehtinud konservatiivsed kulutuste ja võla piirangud läbi vaadatakse ning suunatakse rohkem ressursse konkreetsetele valdkondadele, nagu antud juhul kaitsekulutused ja infrastruktuur. Kui selline nihe toimub, võib see kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid:

• Positiivsed mõjud: Võib stimuleerida majanduskasvu, parandada julgeolekut ning luua uusi töökohti, eriti kaitsetööstuses ja taristuprojektides.
• Negatiivsed mõjud: Suurenev võlakoormus, mis võib tõsta riikide laenamise kulusid ja vähendada pikaajalist finantsstabiilsust.

Võlakirjade tootluste tõusu mõjud

Turuosalised jälgivad pingsalt Saksamaa võlakirjade pakkumise kasvu. Selle tagajärjel langes Bundi swap’i vahe rekordmadalale, mis näitab, et investorid on mures võlakirjade suurema pakkumise neelamise pärast.

Täpsemalt tähendab see seda, et turule tuleb müügiks palju uusi võlakirju, mis võib mõjutada nende hinda ja tootlust. Kui pakkumine suureneb järsult, võivad tekkida järgmised tagajärjed:

1. Võlakirjade hinnalangus: Kui turul on palju uusi võlakirju, peavad investorid nende ostmiseks olema nõus raha paigutama suuremas mahus. Kui nõudlus ei kasva samaväärselt pakkumisega, võivad võlakirjade hinnad langeda.

2. Tootluste tõus: Kuna võlakirja hind ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt, siis kui hinnad langevad, tõuseb tootlus. See võib muuta riikide ja ettevõtete laenamise kallimaks, sest nad peavad investoritele kõrgemat intressi pakkuma.

3. Riskipreemia suurenemine: Kui turul on ootamatult palju võlakirju, võivad investorid nõuda kõrgemat riskipreemiat (ehk täiendavat tootlust), et kompenseerida võimalikke riske, näiteks majanduslikku ebakindlust või inflatsiooni.

4. Kapitali suunamine mujale: Kui investorid leiavad, et võlakirjaturg muutub liiga riskantseks või tootluse tõus ei ole piisav, võivad nad suunata oma raha mujale, näiteks aktsiatesse või alternatiivsetesse varadesse.

Kuna Euroopa riigid plaanivad võlakirjade müüki suurendada, et rahastada kasvavaid kaitsekulutusi, tekib küsimus, kas investorid suudavad selle suurema pakkumise tõhusalt ära kasutada, ilma et see põhjustaks järske hinnaliikumisi ja turu volatiilsust.

Danske Banki peaanalüütik Jens Peter Sorenson kommenteeris, et “kaitsekulutuste kasv toimub nii riiklikul kui ka ELi tasandil – kuid pole kahtlust, et kaitsekulutused suurenevad oluliselt”, vahendab Finance.Yahoo.com Bloombergi artiklit: Bond Yields Rise Globally as European Nations Prepare to Rearm. Selle tulemusel suureneb võlakirjade emissioon pikaajaliste võlakirjade segmendis, mis tõstab investorite soovitud riskipreemiat.

Kui võlakirjade tootlused tõusevad, võib see kaasa tuua järgmisi mõjusid:

• Positiivsed mõjud: Tugevamad majandussignaalid, kuna kõrgemad tootlused võivad näidata investorite suuremat usaldust majanduse vastu. Pangad võivad saada suuremat tulu, kuna nad teenivad rohkem laenude pealt.
• Negatiivsed mõjud: Kõrgemad laenukulud nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võivad aeglustada investeeringuid ja tarbimist, samas võib see ka sõltuvalt intressikeskkonnast viia aktsiaturgude languseni.

Euro ja aktsiaturud reageerivad

Euro tõusis 0,3% dollari suhtes, jõudes 1,0403 dollarini, samal ajal kui USA dollari indeks langes kahe nädala kõrgeimast tasemest. Saksamaa DAX-indeks tõusis kuni 0,9%, vedades kaasa kaitsetööstuse aktsiad, mis edestasid euroala konkurente.

Kuidas võlakirjade tootluste tõus ja fiskaalrežiimi nihe Euroopa majandust ja finantsturge mõjutavad?

• Võlakirjade tootluste tõus muudab laenamise kallimaks nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võib aeglustada investeeringuid ja tarbimist. Samas võib see tõsta pankade ja investorite tulusid. Aktsiaturgudel võib tekkida volatiilsus, kuna kõrgemad intressimäärad vähendavad odava rahaga finantseeritud kasvu.

• Fiskaalrežiimi nihe suurendab valitsuste kulutusi (eriti kaitse- ja infrastruktuuriprojektides), mis võib ajutiselt ergutada majandust ja luua töökohti. Samas võib see tõsta riikide võlakoormust ja inflatsioonisurvet, mis võib viia täiendavate intressimäärade tõusuni.

Üldiselt on mõju lühiajaliselt majandust toetav, kuid pikaajaliselt suureneva võla ja kõrgemate laenukulude tõttu riskantne.

Graafik: NordenBladet

NordenBladet – Euroopa liidrite koordineeritud tegevus on suurendanud ootusi sõjaliste kulutuste lainele, mille tulemusel on euro tugevnenud ning kaitsetööstuse aktsiad ralli teinud.

Stoxx 600 indeks jäi väikeste kõikumistega, samas kui kaitsetööstuse aktsiad lendasid kõrgustesse: BAE Systems Plc (BA.L) on tõusnud viimase kuu jooksul ligi 30%, Rheinmetall AG (RHM.DE) 45% ja Saab AB 43%. Tugevnenud on ka Euro väärtus dollari suhtes, edestades teisi peamisi valuutasid.

BAE Systems plc (BA.L) aktsia ühe kuu börsiliikumiste väljavõte. Kuvatõmmis seisuga 03.03. 2025 Finance.Yahoo.com

Rheinmetall AG (RHM.DE) aktsia ühe kuu börsiliikumiste väljavõte. Kuvatõmmis seisuga 03.03. 2025 Finance.Yahoo.com

Saab AB (publ) (SAABY) aktsia ühe kuu börsiliikumiste väljavõte. Kuvatõmmis seisuga 03.03. 2025 Finance.Yahoo.com

Bitcoin, mis möödunud kuul oli 101.63K on tänaseks langenud 92.00K peale, kärpides ka osa pühapäeval saadud kasumist, mis oli tingitud USA presidendi Donald Trumpi kommentaaridest strateegilise krüptovaluuta reservi kohta.

Krpütovaluuta: Bitcoin viimase kuu liikumiste graafik. Väljavõte CoinMarcetCap lehelt seisuga 03.03.2025

Geopoliitika dikteerib turuliikumisi

Nädal algas geopoliitiliste arengute märgi all, kuna Euroopa liidrid on koostamas niinimetatud “tahtjate koalitsiooni” (“coalition of the willing”), mille eesmärk on tagada Ukraina julgeolek. See samm järgneb president Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vahelisele kohtumisele Valges Majas, mis kulges teravalt. Samuti valmistub Hiina oma aasta suurimaks poliitiliseks kohtumiseks, samas kui USA tariifid ohustavad Pekingi võimet majandust ergutada.

“Euroopa jaoks on USA poliitika muutus kindlasti ajalooline võimalus tegelemaks autonoomse kaitsevõime arendamisega, millel võivad olla positiivsed majanduslikud tagajärjed. Kuid tuleb olla ettevaatlik liigse optimismi suhtes,” räägib Pictet Asset Managementi vaneminvesteerimishaldur Christopher Dembik Finance.Yahoo.com artiklis Euro Gains With Defense Stocks on Ukraine Support: Markets Wrap.

Mõju võlakirjadele ja finantsturgudele

Saksa ja Prantsuse riigivõlakirjade hinnad langesid, kuna mure kasvava võlaemissiooni üle suurenes. S&P Global Ratings andis Prantsusmaa krediidireitingule negatiivse väljavaate.

USA 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis kolm baaspunkti, samal ajal kui aktsiafutuurid püsisid stabiilsena.

Tariifid USA, Hiina, Kanada ja Mehhiko vahel

Investorid jälgivad pingsalt läbirääkimisi USA kaubandustariifide edasise tõusu ärahoidmiseks. Sel nädalal jõustuvad uued tollimaksud Hiina kaupadele ning samuti kehtestatakse tariifid Kanada ja Mehhiko impordile.

Trumpi valitsuse poolt lubatud tariifid, mis peaksid kehtima hakkama teisipäeval (04.märts 2025) oleksid ühed ulatuslikumad tema ametiajal. Need puudutavad ligikaudu 1,5 triljoni dollari väärtuses aastaseid impordikaupu. Plaani kohaselt kehtestatakse Kanada ja Mehhiko kõikidele imporditavatele kaupadele 25% tariif, välja arvatud Kanada energia, millele määratakse 10% tariif. Hiinale rakendatav tariif kahekordistatakse 20%-ni.

Toormeturgude reaktsioon

Nafta hind tõusis esmaspäeval spekulatsioonide tõttu, et Trumpi ja Zelenskõi konflikt muudab kõigi osapoolte ühiselt kokkulepitud lahenduse saavutamise keerulisemaks, raskendades ka sanktsioonide leevendamist. Ka kulla hind kasvas.

Jääb näha, kuidas need arengud mõjutavad finantsturge ja geopoliitilist tasakaalu lähiajal.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

NordenBladet – Kuna kiibitööstus on globaalselt integreeritud, võivad ühe piirkonna poliitilised otsused avaldada laiaulatuslikku mõju kogu sektorile, sealhulgas Euroopa ja Skandinaavia ettevõtetele.

Euroopas, sealhulgas Skandinaavias, tegutseb mitmeid olulisi kiibitootjaid ja pooljuhtide tööstusega seotud ettevõtteid. Kõik need ettevõtted on olulised tegijad pooljuhtide ja kiibitootmise sektoris ning nende aktsiad võivad olla mõjutatud USA ja Hiina vahelistest kaubanduspiirangutest. Siin on mõned neist:

ASML Holding (ASML) – Noteeritud Nasdaq (USA) ja Euronext Amsterdam (Holland)
Hollandi ettevõte, mis on maailma juhtiv litograafiamasinate tootja, mida kasutatakse kiipide valmistamisel. ASML-i seadmed on kriitilise tähtsusega kaasaegsete pooljuhtide tootmisprotsessis.

STMicroelectronics (STM) – Noteeritud Euronext Paris (Prantsusmaa), Borsa Italiana (Itaalia) ja New York Stock Exchange (NYSE, USA)
Prantsuse-Itaalia ettevõte, mis on üks maailma suurimaid pooljuhtide ja elektroonikakomponentide tootjaid, pakkudes lahendusi erinevatele tööstusharudele.

Infineon Technologies (IFX) – Noteeritud Frankfurdi börsil (XETRA, Saksamaa)
Saksa ettevõte, mis keskendub pooljuhtide tootmisele, eriti autotööstuse, tööstusautomaatika ja turvalahenduste valdkonnas.

Nordic Semiconductor (NOD) – Noteeritud Oslo börsil (Norra)
Norra ettevõte, mis on spetsialiseerunud madala energiatarbega traadita side kiipide arendamisele ja tootmisele, olles oluline mängija IoT (asjade interneti) turul.

NXP Semiconductors (NXPI) – Noteeritud Nasdaq (USA)
Hollandi päritolu ettevõte, mis tegeleb laia valiku pooljuhtide ja mikrokiipide tootmisega, pakkudes lahendusi autotööstusele, turvasüsteemidele ja muudele valdkondadele.

USA ekspordipiirangud, mis on suunatud Hiina vastu, võivad mõjutada ka Euroopa ja Skandinaavia kiibitootjaid mitmel viisil:

Tarneahelate häired: Kui USA piirab teatud tehnoloogiate või komponentide eksporti Hiinasse, võib see mõjutada Euroopa ettevõtete võimet saada vajalikke komponente või tehnoloogiaid, mis on pärit USA-st või kasutavad USA tehnoloogiat.

Turupiirangud: Kui Hiina kehtestab vastumeetmetena piirangud või tõkked Euroopa ettevõtetele, võivad need kaotada juurdepääsu olulisele turule või seista silmitsi suurenenud konkurentsiga.

Konkurentsipositsioon: USA piirangud võivad sundida Hiinat otsima alternatiivseid tarnijaid või arendama oma tehnoloogiaid, mis võib suurendada konkurentsi ja vähendada Euroopa ettevõtete turuosa.

Regulatiivne surve: Euroopa ettevõtted võivad sattuda surve alla nii USA kui ka Hiina poolt, et järgida erinevaid regulatsioone ja piiranguid, mis võib suurendada tegevuskulusid ja keerukust.

Lähenedes teistpidi, võib Euroopa kiibitootjatel olla võimalus hoopis kasumit suurendada, kui USA konkurents Hiina turul väheneb. Kuid olukord sõltub mitmest tegurist:

Võimalikud positiivsed mõjud Euroopa kiibitootjatele:
Turuosa suurenemine Hiinas – Kui USA kehtestab ranged ekspordipiirangud ja Hiina ei saa enam piisavalt kiipe USA-st (nt Nvidia ja AMD toodangut), võivad Euroopa ettevõtted nagu Infineon, STMicroelectronics, NXP Semiconductors ja teised saada sellest kasu, pakkudes alternatiivseid lahendusi.

Kasvav nõudlus alternatiivsete tarnijate järele – Hiina võib otsida uusi partnereid Euroopast ja Aasiast, et täita tühimikku, mille USA piirangud loovad. See võib tõsta Euroopa ettevõtete tellimuste mahtu ja kasumlikkust.

Suurem iseseisvus ja tugevam EL-i kiibitööstus – Euroopa Liit on juba käivitanud EU Chips Act programmi, mis on suunatud pooljuhtide tootmise laiendamisele Euroopas. Kui Hiina hakkab rohkem Euroopa kiipe ostma, võib see EL-i tootjaid veelgi tugevdada.

Kuid kas Euroopa ettevõtted müüvad Hiinale?
Siin tuleb mängu mitu tegurit:

USA surve ja tehnoloogiaallikad – Paljud Euroopa kiibitootjad sõltuvad USA tehnoloogiast või kasutavad USA tarkvara/litsentse, mis võivad nende ekspordi Hiinasse samuti piirata. Näiteks ASML (Hollandi litograafiamasinate tootja) ei saa müüa oma tipptasemel EUV-litograafiamasinaid Hiinale, kuna need sisaldavad USA päritolu komponente ja tehnoloogiat.

EL-i poliitiline hoiak – Euroopa Liit võib kehtestada oma ekspordipiirangud Hiina vastu, kas USA surve või samuti julgeolekukaalutluste tõttu. Saksamaa ja Prantsusmaa on juba väljendanud muret Hiina tehnoloogilise tõusu ja julgeolekuriskide pärast.

Hiina vastumeetmed – Kui Euroopa kiibitootjad otsustavad suurendada eksporti Hiinasse, võib USA neile kehtestada sanktsioone või piiranguid, mis võivad nende ülemaailmset tegevust kahjustada.

Euroopa kiibitootjatel võib lühiajaliselt olla võimalus suurendada kasumit Hiina turul, kui USA konkurents kaob. Kuid pikaajaliselt sõltub see EL-i poliitikast, USA tehnoloogilisest mõjust ja Hiina enda tootearenduse kiirusest. Kui EL kehtestab samasugused ekspordipiirangud nagu USA, siis Euroopa ettevõtted Hiinale kiipe väga palju müüa ei saa ning turuvõit jääb lühiajaliseks.

Loe lisaks:
USA kehtestas uued ekspordipiirangud tehisintellekti (AI) kiipidele

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv