Pühapäev, november 16, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

KES mängivad võtmerolli Eesti tehnoloogia ökosüsteemi rahastamisel ja arendamisel

By
Helena-Reet Aari
-
Platvormid nagu NordenBladet täidavad olulist rolli tehnoloogiafirmade rahvusvahelise nähtavuse suurendamisel ja koostöösildade loomisel, eriti Põhjamaade suunal

NordenBladet – Eesti tehnoloogiamaastik, mida tuntakse ka e-Estonia nime all, edu taga on mitmete osapoolte koostöö. Selle arengu ja rahastamise võtmerollis on nii riiklik sektor oma toetusmeetmetega, eraettevõtjad ja riskikapitalistid kui ka haridusasutused ja kogukondlikud algatused. Platvormid nagu NordenBladet täidavad olulist rolli rahvusvahelise nähtavuse suurendamisel ja koostöösildade loomisel, eriti Põhjamaade suunal. See mitmetahuline sünergia on võtmetähtsusega, et tagada sektori jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime globaalsel areenil.

Riigi Strateegiline Panus

Valitsuse roll Eesti tehnoloogiasektori edendamisel on olnud strateegiline ja pikaajaline. Riik on loonud soodsa ja stabiilse ärikeskkonna, mis toetab innovatsiooni ja ettevõtlust. Olulist rolli mängivad siinjuures mitmed riiklikud institutsioonid:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM): MKM kujundab riiklikku majandus- ja innovatsioonipoliitikat, luues raamistiku tehnoloogiaettevõtete arenguks. Ministeeriumi haldusalas tegutsevad mitmed olulised sihtasutused ja programmid. (Lisainfo: https://www.mkm.ee/)
  • Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS): Varasemalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusena (EAS) ja KredExina tuntud EIS on üks kesksemaid tegijaid, pakkudes ettevõtetele stardi- ja arendustoetusi, ekspordivõimalusi ning laene ja käendusi. Nende teenused on suunatud nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele tehnoloogiaettevõtetele. (Lisainfo: https://eis.ee/)
  • Startup Estonia: Valitsuse algatatud programm, mida viib ellu EIS, on suunatud Eesti iduettevõtete ökosüsteemi arendamisele. Startup Estonia kogub ja analüüsib andmeid, loob rahvusvahelisi partnerlussuhteid ning tegeleb regulatiivsete takistuste eemaldamisega, näiteks läbi startup-viisa programmi, mis lihtsustab välistalentide kaasamist (Lisainfo: https://startupestonia.ee/).
  • SmartCap: Riiklik fondihaldur, mis investeerib riskikapitalifondidesse ja otse varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse. SmartCapi eesmärk on arendada Eesti riskikapitaliturgu ja pakkuda rahastust paljulubavatele idufirmadele, kuhu erainvestorid veel ei pruugi julgeda investeerida. (Lisainfo: https://startupestonia.ee/)

Erakapitali Mõju ja Riskikapitalifondid

Kuigi riigil on oluline roll, on Eesti tehnoloogia ökosüsteemi tõeliseks mootoriks kujunenud erakapital. Ilma erainvestorite ja riskikapitalifondide panuseta ei oleks sündinud selliseid edulugusid nagu Skype, Wise (endine TransferWise), Bolt ja Pipedrive.

  • Riskikapitalifondid: Fondid nagu Karma Ventures (https://www.karma.vc/), Superangel (https://superangel.io/), Tera Ventures (https://www.tera.vc/) ja Trind Ventures (https://trind.vc/) on spetsialiseerunud varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeerimisele. Nad ei paku ainult finantseeringut, vaid ka strateegilist nõu, mentorlust ja ligipääsu rahvusvahelistele võrgustikele. Nende fondide tegevus on aidanud kaasa mitmete Eesti idufirmade kiirele kasvule ja rahvusvahelisele laienemisele.
  • Ingelinvestorid ja -võrgustikud: EstBAN ehk Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (https://estban.ee/) koondab aktiivseid erainvestoreid, kes paigutavad oma isiklikku kapitali ja aega alustavatesse ettevõtetesse. Ingelinvestorid on tihti esimesed välised rahastajad, kes usuvad idufirma ideesse ja meeskonda, võttes seeläbi suure riski, kuid omades potentsiaali ka suureks tootluseks. Paljud edukad Eesti tehnoloogiaettevõtjad on ka ise hakanud ingelinvestoriteks, andes tagasi kogukonnale ja aidates uuel põlvkonnal esile kerkida.
  • Edukad Asutajad: Eesti tehnoloogiasektori üks unikaalseid aspekte on nö “Skype’i maffia” ja teiste edukate idufirmade asutajate mõju. Pärast oma ettevõtete müüki või börsile viimist on paljud neist reinvesteerinud oma kapitali ja teadmised uutesse Eesti idufirmadesse. See on loonud positiivse ringluse, kus kogemus ja kapital jäävad ökosüsteemi sisse ja toidavad selle kasvu.

Hariduse, Kogukonna ja Meedia Roll

Peale rahastusele on tehnoloogia ökosüsteemi arenguks hädavajalik ka tugev hariduslik vundament, aktiivne kogukond ja nähtavust loov meedia.

  • Ülikoolid: Tartu Ülikool (https://ut.ee/et) ja TalTech ehk Tallinna Tehnikaülikool (https://taltech.ee/) on olulised innovatsioonikeskused. Nad pakuvad tehnoloogiaalast kõrgharidust, teevad koostööd ettevõtetega teadus- ja arendusprojektides ning toetavad tudengite ja teadlaste ettevõtlusalgatusi läbi inkubaatorite ja spin-off programmide.
  • Kogukondlikud Organisatsioonid ja Üritused: Organisatsioonid nagu Garage48 (https://garage48.org/), mis korraldab nädalavahetuse häkatone, ja Latitude59 (https://latitude59.ee/), mis on regiooni üks olulisemaid tehnoloogiakonverentse, loovad platvorme, kus ideed saavad sündida, meeskonnad koguneda ja idufirmad investoritega kohtuda. Need üritused on olulised võrgustumise ja teadmiste jagamise kohad, mis tugevdavad kogukonnatunnet ja inspireerivad uusi ettevõtjaid.

Lisaks sündmustele ja haridusasutustele mängivad ökosüsteemi arengus olulist rolli ka spetsialiseerunud meediakanalid, mis aitavad Eesti edulugusid laiemale auditooriumile tutvustada. Platvormid nagu NordenBladet (https://nordenbladet.ee; https://nordenbladet.com; https://nordenbladet.fi; https://nordenbladet.se ) on siin heaks näiteks, keskendudes Põhjamaade ja Baltikumi innovatiivsetele ning positiivsetele äri- ja kultuuriuudistele. Andes hääle regiooni edulugudele, aitab selline meediakajastus suurendada Eesti tehnoloogiaettevõtete rahvusvahelist nähtavust, mis on kriitilise tähtsusega nii talentide, klientide kui ka välisinvesteeringute kaasamisel.

Nähtavuse loomine ja koostöösildade ehitamine on idufirmade jaoks sama oluline kui tootearendus. NordenBladeti taolised algatused, mis teadlikult võimendavad piirkonna saavutusi, aitavad murda infomüra ja positsioneerida Eestit atraktiivse sihtkohana rahvusvahelistele partneritele (vaata ka: Põhjamaade edulugu ei kirjuta end ise – NordenBladet annab sellele hääle). See omakorda toetab kogu ökosüsteemi mainet ja aitab kaasa uute koostöövõimaluste tekkele, sidudes Eesti tihedamalt Põhjamaade majandusruumiga ja luues sünergiat sarnaste väärtustega turgude vahel.

Tortoise paigutab Eesti Ülemaailmse Tehisintellekti Indeksi 32. kohale

By
Helena-Reet Aari
-
The Global AI Index

NordenBladet – Tortoise Media avaldatud Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks (Global AI Index) annab põhjaliku ülevaate riikide tehisintellekti (AI) alastest võimekustest, asetades Eesti pingereas 32. kohale. Indeks tõstab esile Ameerika Ühendriikide (1. koht) ja Hiina (2. koht) jätkuvat domineerimist, kuid tunnustab ka väiksemate ja paindlike riikide, sealhulgas Eesti, edusamme.

Mis on Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks?

Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks on seni kõige põhjalikum uuring, mis mõõdab ja võrdleb riikide investeeringuid, innovatsiooni ja tehisintellekti rakendamist praktikas. Indeksi eesmärk on pakkuda valitsustele, ettevõtetele ja avalikkusele selget pilti globaalsest AI maastikust.

Globaalse tehisintellekti indeksi eesmärk on mõista tehisintellekti olukorda 83 riigis, hinnates neid tehisintellekti suutlikkuse alusel 122 erineva näitaja põhjal, mis on rühmitatud kolme analüüsisamba alla:

  • Investeeringud: Mõõdetakse nii era- kui ka avaliku sektori rahastust, sealhulgas riskikapitali investeeringuid ja teadus- ja arendustegevuse kulutusi.
  • Innovatsioon: Hinnatakse talentide olemasolu, teaduspublikatsioonide arvu ja kvaliteeti ning AI-alaste patentide arendamist.
  • Rakendamine: Analüüsitakse, kui laialdaselt on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutusele võetud riigi majanduses, avalikus sektoris ja igapäevaelus.

Eesti ja Põhjamaade kohad pingereas

Soome: 15. koht
Taani: 22. koht
Rootsi: 25. koht
Norra: 26. koht
Eesti: 32. koht
Island 40. koht

Indeksi tipus troonivad kindlalt Ameerika Ühendriigid ja Hiina, kellele järgnevad Singapur, Ühendkuningriik ja Kanada. Eesti tulemus on märkimisväärne, arvestades riigi väiksust, kuid see näitab ka arenguruumi, eriti innovatsiooni ja suuremahuliste investeeringute kaasamisel. Analüütikute hinnangul on Eesti tugevuseks paindlik ja digitaalselt arenenud ühiskond, mis soodustab uute tehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu.

Eesti kõrge koht Ülemaailmses Tehisintellekti Indeksis on enam kui lihtsalt statistiline näitaja; see on rahvusvaheliselt tunnustatud märk meie tehnoloogiasektori kvaliteedist. See annab potentsiaalsele investorile kindlustunde, et Eesti on riik, kus tehnoloogiline innovatsioon ja areng on stabiilsel ja kõrgel tasemel. Sellised edetabelid mõjutavad otseselt rahvusvahelist kapitali liikumist, julgustades tegema sihipärast investeerimist regioonidesse, mis näitavad üles tugevat potentsiaali ja usaldusväärsust. Eesti jaoks tähendab see avatud uksi ja paremaid võimalusi rahvusvahelisel areenil silma paista.

Iga investor, olgu tegemist riskikapitalifondi või eraisikuga, otsib turge, kus riskid on maandatud ja kasvuvõimalused suured. Eesti tehnoloogiasektori hea maine, mida indeks kinnitab, võib suurendada huvi ka siinsete börsi-ettevõtete vastu ning avada uksi uutele idufirmadele, kes otsivad rahastust oma ideede elluviimiseks. Seega pole kõrge koht edetabelis mitte ainult tunnustus senisele tööle, vaid ka oluline katalüsaator tulevase majanduskasvu kindlustamisel, tugevdades Eesti kui tipptasemel tehnoloogiariigi positsiooni maailmas.

Allikas: Tortoise
Avafoto: NordenBladet

“Mad Money” saatejuht Jim Cramer: SEE on põhjus, miks investorid aktsiaturgu umbusaldavad

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Tuntud investeerimiseksperdi ja telesaate “Mad Money” juhi Jim Crameri sõnul valitseb investorite seas ebakindlus kapitalismi tuleviku suhtes, ja seda vaatamata aktsiaturgude käesoleva aasta tugevale tootlusele.

Vaatamata selle aasta kindlale aktsiaturu tulemusele, „arvan, et oleme perioodil, kus inimesed pole kapitalismis kindlad,“ ütles saate „Mad Money“ saatejuht Jim Cramer Yahoo Finance’i Brian Sozzile uues taskuhäälingu Opening Bid Unfiltered episoodis.

Cramer on olnud saate „Mad Money“ saatejuhi toolil ligi kaks aastakümmet ja mitme raamatu autor, sealhulgas hiljuti ilmunud „Kuidas teenida raha igal turul“. Ta on uurinud turge ja püüdnud neid keskmise investori jaoks demüstifitseerida. Ta oli üks esimesi, kes nimetas Nvidiat (NVDA) – „minu parimaks valikuks” – ajal, mil see oli alles mängufirma. Tal oli ka oma osa akronüümi FAANG loomisel (Facebook, nüüd Meta (META), Apple (AAPL), Amazon (AMZN), Netflix (NFLX) ja Google (GOOG), nüüd Alphabet (GOOGL).

„FAANG oli minu elus peale Nvidia suurim rikkuse looja ja ma arvan, et minu ülesanne oli leida suurepäraseid aktsiaid,“ ütles Cramer. „Aga ma tahtsin, et inimesed mõistaksid, miks ma neid suurepäraseks pidasin.“

Crameri hinnangul on investorite praeguse skeptitsismi peamiseks põhjuseks 2000. ja 2008. aasta finantskriiside järelmõju. Ta rõhutas, et kuigi pikaajaline investeering stabiilsetesse ja tugevatesse ettevõtetesse oleks osutunud kasumlikuks, on toonased sündmused jätnud investorite teadvusesse sügava jälje.

Ekspert juhib tähelepanu ka põlvkondade investeerimisharjumuste erinevusele. Paljud nooremad investorid eelistavad traditsiooniliste ja pikaajaliste strateegiate asemel volatiilsemaid varasid, nagu krüptovaluutad ja hetke trendiaktsiad. Selline lühiajaline mõtteviis on otseses vastuolus näiteks Warren Buffetti filosoofiaga, kelle sõnul on parim investeerimisperiood igavik ja aktsiat, mida ei olda valmis omama kümme aastat, ei tohiks omada ka kümmet minutit. Crameri sõnul peetakse liitintressi põhimõtet ja fundamentaalanalüüsi sageli igavaks või liiga keeruliseks.

Lisaks levinud umbusaldusele on Crameri sõnul probleemiks ka aktsiaturu maine. Seda peetakse sageli ekslikult miljardäride mängumaaks, mis peletab eemale tavainvestoreid. Crameri eesmärk on aga näidata, et aktsiaturg võib olla rikkuse loomise vahend igaühele, tuues näiteks eduloo Nvidia aktsiast, mille potentsiaali ta varakult esile tõi.

Jim Cramer arvab, et aktsiaturgu ei armastata mitmel peamisel põhjusel:

  • Mineviku finantskriiside mõju: Ta usub, et 2000. ja 2008. aasta suured turulangused on jätnud investoritele sügava ja püsiva hirmu. Kuigi pikaajaline investeerimine oleks endiselt tasuv olnud, tekitasid need kriisid püsiva ebakindluse ja umbusalduse kapitalismi suhtes.
  • Lühiajaline mõtteviis ja uued trendid: Eriti nooremad investorid eelistavad kiireid ja riskantsemaid investeeringuid nagu krüptovaluutad ja hetke kuumad aktsiad. Pikaajalised strateegiad, nagu Warren Buffetti “osta ja hoia”, tunduvad neile igavad ja keerulised. Nad ei süvene fundamentaalanalüüsi, näiteks P/E suhtarvu tähendusse.
  • Maine probleem: Aktsiaturg on saanud endale “miljardäride mängumaa” maine. See kuvand peletab eemale tavainimesi, kes tunnevad, et turg ei ole nende jaoks ja see on vaid rikastele rikkamaks saamiseks. Cramer ise soovib seda kuvandit muuta ja näidata, et turg on vahend rikkuse kasvatamiseks kõigile, kes on valmis õppima ja investeerima.

Kui suur tegija on Jim Cramer aktsiaturul?

70-aastane Jim Cramer ei ole pelgalt telesaatejuht, vaid kogenud turuosaline, kelle karjäär sai alguse Goldman Sachsis maaklerina ning jätkus seejärel oma riskifondi, Cramer & Co., juhtimisega. Aastate jooksul teenis ta fondile muljetavaldavat tootlust, mis lõi vundamendi tema praegusele enam kui 200 miljoni dollari suurusele netoväärtusele. See isiklik finantsedu annab tema sõnadele kaalu – ta ei jaga pelgalt teooriat, vaid on turgudel ka ise edukalt tegutsenud.

Investor ja treider – kaks ühes
Cramerit on keeruline liigitada ainult ühe sildi alla. Tema filosoofia ühendab endas nii pikaajalise investori kui ka lühiajalise päevakaupleja (day trader) jooni. Ta soovitab tavainvestoritel ehitada portfelli tuumiku üles stabiilsetest ja usaldusväärsetest ettevõtetest, mida hoida aastaid (investori lähenemine). Samas, oma CNBC saates “Mad Money” analüüsib ta aktiivselt turu lühiajalisi trende, otsides kiiremaid kauplemisvõimalusi (spekulandi lähenemine). Just see hübriidne stiil on teinud temast unikaalse hääle, kes suudab kõnetada nii alustajat, kes otsib turvalist pikaajalist plaani, kui ka aktiivset kauplejat, kes jahib järgmist suurt liikumist. Tema laialdane kogemus mõlemas valdkonnas ongi peamine põhjus, miks miljonid inimesed tema arvamusi ja analüüse tähelepanelikult kuulavad.

Avafoto: “Mad Money” saatejuht Jim Cramer (Väljavõte CNBC YouTube videost)

 

 

 

Rootsi: Mõjuisikute Vanja Wikströmi ja Niklas Malmqvisti NFT-projekti kuldne lubadus, mis muutus investorite jaoks skandaaliks

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Rootsi sotsiaalmeediamaastikul tuntud sisulooja Vanja Wikströmi ja tema elukaaslase ning äripartneri Niklas Malmqvisti ümber on lahvatanud skandaal, mis heidab varju mõjuisikute vastutusele ja krüptomaailma haprusele. Nende ambitsioonikas NFT-projekt “World of Alidia” (WoA), mis lubas luua naistele suunatud võrgustiku ja eksklusiivseid hüvesid, kukkus kokku, jättes maha hulga pettunud investoreid ja süüdistusi ebaausas äritegevuses.

Vanja Wikström ja Niklas Malmqvist, kes on tuntud ka oma ühise YouTube’i kanali “Familjen Wikström Malmqvist” kaudu, on avalikkusega jaganud oma elu, sealhulgas Niklase võitlust kroonilise väsimussündroomiga (ME/CFS). 2022. aasta lõpus sisenes paar hoogsalt NFT-turule, lansseerides Ethereumi plokiahelal põhineva projekti “World of Alidia“. Lubadus oli grandioosne: 10 000 unikaalsest digitaalsest kunstiteosest koosnev kollektsioon, mis ei oleks pelgalt investeering, vaid ka pilet eksklusiivsesse kogukonda, mis pakub liikmetele võrgustumisvõimalusi ja muid hüvesid, keskendudes eelkõige naiste võimestamisele.
https://vanjawikstrom.femina.se/search/Framtiden%20f%C3%B6r%20World%20of%20Alidia/
Foto: Vanja Wikström on oma Femina.se blogis käsitlenud “World of Alidia” juhtumit. Ta avaldas postituse pealkirjaga “Framtiden för World of Alidia” (World of Alidia tulevik), kus ta selgitab projekti ees seisnud väljakutseid ja meeskonna otsust teha suuri muudatusi. Oma postituses tunnistab Wikström, et nii tema kui ka ta meeskond on väga pettunud, et ei suutnud oma esialgset visiooni ellu viia, ning mõistab ka kogukonna pettumust. Ta mainib turutingimuste, näiteks NFT-turu krahhi, mõju projekti edule. Ta rõhutab ka, et nad on teinud kõik endast oleneva, et leida uusi toetajaid ja luua väärtust, ning et nad on projekti pannud tohutult aega, energiat ja armastust (Allikas: väljavõte https://vanjawikstrom.femina.se )blogist

Projekti algus oli paljulubav, kuid juba 2023. aasta suveks oli selge, et unistus on purunemas. Projekt suleti ametlikult, mis vallandas tugeva kriitikalaine ostjatelt, kes tundsid end petetuna. Paljud olid investeerinud tuhandeid kroone lootuses saada osa uuenduslikust kogukonnast, kuid leidsid end tühjade pihkudega.

Skandaal sai uue hoo sisse 2025. aastal, kui Rootsi väljaanne Svenska Dagbladet avaldas uuriva dokumentaalsarja ja taskuhäälingusaadete seeria “Badfluence“. Sari lahkas WoA tõusu ja langust ning tõstatas teravaid küsimusi mõjuisikute rollist ja vastutusest oma jälgijate ees. Artiklitest selgus, et kuigi projekti esialgne eesmärk oli koguda ligi 30 miljonit Rootsi krooni, teeniti tegelikult vaid umbes 3 miljonit. Kriitikute tähelepanu pälvis asjaolu, et osa sellest rahast maksti välja asutajate palkadeks, mida peeti projekti ebaõnnestumist arvestades küsitavaks.

Avalikkuse pahameelt süvendas veelgi uudis, et Wikström ja Malmqvist soetasid samal perioodil Gotlandile maakodu. See tekitas kahtlusi, et projekti raha võidi kasutada isiklikuks otstarbeks. Paar on need süüdistused tagasi lükanud, väites, et maja osteti eranditult isiklike säästude ja perelt saadud laenuga ning WoA vahendid sellega seotud ei olnud.

Sellest hoolimata on juhtum pälvinud laialdast meediakajastust Rootsis, kus mitmed väljaanded on avaldanud teemakohaseid uudislugusid ja arvamusartikleid. Mõned allikad on olukorda kirjeldanud isegi kui “bedrägeri” (pettuse) kahtlust, kuid oluline on märkida, et tegemist on ajakirjandusliku hinnanguga, mitte juriidilise otsusega.

Vanja Wikström on avalikult vabandanud projekti ebaõnnestumise pärast, kuid paljude investorite jaoks ei ole see piisav. World of Alidia juhtum on saanud hoiatavaks näiteks sellest, kuidas kuulsuse ja usaldusega kaasneb suur vastutus ning kuidas kiirelt arenevas digitaalvarade maailmas võivad suured lubadused kergesti muutuda valusaks pettumuseks.

 

BUUM või MULL? Miks USA aktsiaturg nii tuliselt tõuseb

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Aktsiaturgu valitseb pulliturg. USA aktsiaturud on jõudnud uutele rekordtasemetele, mida veavad kaks peamist jõudu: lakkamatu entusiasm tehisintellekti (AI) tehnoloogia vastu ning Föderaalreservi rahapoliitika leevenemine. Kuigi laiapõhjaline optimism on tuntav, peidab turu pealispind endas nii põhjendatud kasvu kui ka spekulatiivse ülekuumenemise märke.

Turuveduriks on kahtlemata tehisintellekti taristuga seotud aktsiad. Oktoobri alguses sulgesid nii S&P 500 kui ka Nasdaqi indeksid taas rekordkõrgustel, saades tuge just sellest sektorist. Eriti silmapaistev oli AMD aktsia, mis rallis ligi 30% pärast uudist olulisest tehingust OpenAI-ga. See uudis vallandas laiapõhjalise tõusu terves väärtusahelas, haarates kaasa kiibitootjaid, serverite ja andmekeskuste pakkujaid nagu Marvell, Micron, Super Micro, Palantir ja Oracle. Sellised märkimisväärsed päevasisesed liikumised peegeldavad turu keskendumist suurtele AI-teemalistele klienditehingutele, mis võivad hetkega ümber hinnastada terve tööstusharu.
  • AMD (Advanced Micro Devices): Projekteerib ja toodab kõrgjõudlusega protsessoreid (CPU) ja graafikaprotsessoreid (GPU). Nende AI-kiibid on NVIDIA peamine konkurent andmekeskustes.
  • MRVL (Marvell Technology): Disainib ja toodab andmetaristu kiipe, mis on spetsialiseerunud võrguühendustele, andmesalvestusele ja turvalisusele. Nad on n-ö AI-andmekeskuste “torumees”.
  • MU (Micron Technology): Toodab mälu- ja andmesalvestuslahendusi (DRAM ja NAND). Tehisintellekt vajab andmete kiireks töötlemiseks tohututes kogustes nende toodetavat kiiret mälu.
  • SMCI (Super Micro Computer): Koostab ja müüb kõrgjõudlusega servereid. Nad on spetsialiseerunud AI-töökoormuste jaoks optimeeritud süsteemide kiirele turule toomisele.
  • PLTR (Palantir Technologies): Loob tarkvaraplatvorme, mis aitavad suurtel organisatsioonidel (valitsused, suurfirmad) analüüsida massiivseid ja keerukaid andmehulki. Nende fookus on andmete ja AI operatsioonisüsteemil.
  • ORCL (Oracle): Üks maailma suurimaid äritarkvara ja pilveteenuste pakkujaid. Traditsiooniliselt tuntud oma andmebaaside poolest, kuid investeerib nüüd massiivselt oma pilveteenustesse (Oracle Cloud Infrastructure – OCI), et pakkuda konkurentsi Amazonile, Microsoftile ja Google’ile, eriti just AI-arvutusvõimsuse vallas.

Advanced Micro Devices Inc. (AMD)
Graafik: Advanced Micro Devices Inc. (AMD) ühe nädala väljavõte (NordenBladet)

Samal ajal on pikaaegsest mahajäämusest ärkamas ka väikeettevõtete aktsiad. Russell 2000 indeks, mis koondab väiksema turukapitalisatsiooniga firmasid, on viimastel kuudel teinud läbi märkimisväärse spurdi. Mõnel päeval väga järskude kõikumistega toimunud järeleaitamine tipnes septembri lõpus uue tiputaseme lähedase sulgemisega. Eriti tugevat minekut on näidanud mikro-ettevõtted, mis selgitab investorite märgatud 10–20% suuruseid päevasiseseid hüppeid üksikaktsiates.

Seda riskijanu kasvu toetab otseselt Föderaalreservi rahapoliitika muutus. Septembris langetatud intressimäärade vahemik 25 baaspunkti võrra (praegusele tasemele 4,00–4,25%) andis turule selge signaali piirava tsükli leevenemisest. See otsus suunas kapitali tagasi tsüklilistesse ja kõrgema riskitasemega (beeta) aktsiatesse, mis ongi sageli suurimate päevaste tõusude allikaks. Riskivalmiduse paranemist peegeldab ka esmaste avalike pakkumiste (IPO) turu elavnemine. Sügisene uute noteerimiste voog, sealhulgas biotehnoloogia vallas, annab tunnistust investorite valmisolekust panustada taas kasvule orienteeritud ettevõtetesse.

Hoolimata positiivsest foonist ei ole makromajanduslik pilt siiski üheselt selge. Nafta hinna kallinemine, kulla rekordi lähedased tasemed ning USA dollari ja riigivõlakirjade tulususte püsimine tugevana loovad kohati vastutuult, mis takistab turu laiapõhjalist ja takistusteta tõusu.

Mis iseloomustab praegust pulliturgu?

Kuigi tegemist on pullituruga, ei ole see ühtlane ega riskivaba. Sellel on mõned väga spetsiifilised omadused:

Tehnoloogiakeskne ja valikuline: Turgu veab peaaegu täielikult tehisintellekti (AI) buum. Kõige suuremad tõusjad on AI taristuga seotud ettevõtted (kiibid, serverid, tarkvara), samal ajal kui paljud teised majandussektorid liiguvad oluliselt tagasihoidlikumalt.

Kahetasandiline: Ralli sees on kaks selgelt eristuvat kihti. Ühelt poolt on suured, kasumlikud tehnoloogiafirmad, mille tõus on põhjendatud reaalsete tellimustega. Teiselt poolt on aga palju väikeseid, spekulatiivseid aktsiaid, mille hinnatõus on kantud puhtalt optimismist ja narratiivist.

Toetatud rahapoliitikaga: Föderaalreservi alanud intressikärbete tsükkel annab turule lisajõudu. Odavam raha julgustab investoreid võtma rohkem riske, mis soosib aktsiate hinnatõusu.

Praegune pulliturg väga võimas, kuid ka kitsalt fokusseeritud ja kantud osaliselt spekulatiivsest optimismist, mis teeb selle närvilisemaks ja haavatavamaks kui mõned varasemad laiapõhjalised tõusutsüklid.

Selle taustal kerkib küsimus: kas tegemist on jätkusuutliku buumi või tekkiva mulliga?

Praegune olukord viitab pigem selektiivsele buumile, mille sees on selgelt eristatavad mullitaskud. Buumi poole räägib reaalne fundamentaalne katalüsaator – ettevõtete investeeringud AI taristusse jäävad prognooside kohaselt lähiaastateks kõrgeks, toetades juhtivate tehnoloogiafirmade kasumiootusi. Samuti on rahapoliitika pööre ajalooliselt toetanud väikeaktsiaid ja uute ettevõtete börsile tulekut.

Mulli sümptomeid võib aga näha just turu spekulatiivsemates osades. Üleöö toimuvad 20–30% tõusud väike- ja mikroettevõtete aktsiates viitavad kiirelt ringlevale spekulatiivsele kapitalile, mis otsib pigem narratiivi kui fundamentaalset väärtust. Sellised impulsid on olemuselt haprad ja võivad sama kiiresti pöörduda. Samuti võivad geopoliitilised pinged või USA sisepoliitiline ebakindlus volatiilsust igal hetkel suurendada.

Investorite jaoks tähendab see vajadust teha selget vahet. Ühel pool on AI-taristu põhivarad, mida toetavad reaalsed tellimused ja pikaajalised lepingud, ning teisel pool on AI-teemalised “loosipiletid”, mida kannab peamiselt lühiajaline momentum. Edu võti peitub riskijuhtimises – positsioonide suuruse kontrollimises, kahjumi peatamise orderite kasutamises ja portfelli hajutamises. Turu edasist suunda aitavad hinnata Föderaalreservi järgmised sammud ning IPO-akna tervis, mis on parimaks turu riskitaluvuse indikaatoriks.

2025. aasta oktoobri seisuga USA aktsiaturg tunnistajaks valikulisele buumile, mis on tekkinud reaalsete tehnoloogiliste investeeringute ja leeveneva rahapoliitika ristumiskohas. Samas on selle buumi sees selgelt nähtavad spekulatiivsed mullitaskud, mis nõuavad investoritelt tähelepanelikkust ja kaalutletud lähenemist.

Avafoto: Praegu valitseb aktsiaturul selgelt pulliturg ning investorite üldine meeleolu on optimistlik. See tähendab, et enamik turuosalisi usub hindade edasisse tõusu ja langused ostetakse reeglina kiiresti üles. (NordenBladet)

 

1234...35Page 3 of 35