NordenBladet — Telekommunikatsioonioperaator Elisa alustab koondamisläbirääkimisi, mille tulemusel koondatakse maksimaalselt 450 inimest.
Neist 400 koondatakse Soomes, teatas ettevõte avalduses. Koondamisläbirääkimised peaksid lõppema aasta lõpuks, vahendab Yle.
Eesmärk on parandada tootlikkust ja lihtsustada tegevust. Elisa eesmärk on saavutada ligikaudu 40 miljoni euro suurune aastane kulude kokkuhoid.
Elisa Majandusnäitajad
2024 lõppes Elisal üldjoontes tugevalt, ehkki majanduskeskkond oli nõrk. Ettevõtte aastaaruanne rõhutab jätkuvat kasvu rahvusvahelistes digiteenustes ja mobiiliteenustes ning konservatiivset kuluraami (CAPEX/Sales siht kuni 12%). 2025. aastaks andis Elisa juhisena „samal tasemel või veidi kõrgem“ nii käibes kui ka comparable EBITDA-s, ning keskpika aja finantssihtidena on võlakordaja Net Debt/EBITDA 1,5–2x ja omakapitali suhe >35%.
2025 I poolaasta: käive kasvas Q2-s 2% €552 mln-ni, comparable EBITDA 4,3% €198 mln-ni (marginaal ~35,8%). Täna (23.10.2025) avaldatud Q3 vahearuanne näitab käibe kasvu 5% €561 mln-ni ja comparable EBITDA kasvu 4% €214 mln-ni; Soomes tõusis mobiili järelmaksuliste klientide ARPU €24,3-ni, kuid väljavahetus (churn) kiirenes ~22%-ni, mis viitab tihenenud konkurentsile.
Tööjõukulusid ja protsesse lihtsustatakse:
Elisa teatas täna transformatsiooniprogrammist, mille eesmärk on saavutada ca €40 mln püsikulusäästu aastas; peamine mõju oodatakse 2026 I kv-st.
Koondamisläbirääkimised (kuni 450 kohta, sh ~400 Soomes) on selle sama kulukärpe paketiga kooskõlas. Üldjoontes on bilansipilt ja rahavoog stabiilsed, kuid 2025 teisel poolel on fookuses tootlikkuse tõstmine ja Soome mobiili turu konkurentsisurve ohjamine.
______________________
Elisa on Soome telekomiettevõte (Elisa Oyj), mille juured ulatuvad 31. jaanuarini 1882, kui loodi Helsingi Telefoniselts (HPY). Tänapäeval tegutseb Elisa peamiselt Soomes ja Eestis; Eestis kuulub Elisa Eesti AS täies mahus Elisa Oyj-le.
Elisa on avalik börsiettevõte, mille aktsiad on noteeritud Nasdaqi Helsingi börsil (tikker ELISA.HE). Omanikering on laiapõhjaline; suurimateks aktsionärideks on Soome riigi investeerimisfirma Solidium ning pensionifondid Ilmarinen ja Varma (Solidiumi osalus ~10%).
NordenBladet — Soome metsatehnika ettevõte Ponsse teatas, et alustab läbirääkimisi, mis puudutavad kogu nende Soome töötajaskonda ehk enam kui 1080 inimest, kirjutab MTV. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €)
Ettevõtte sõnul peetakse läbirääkimisi majandusliku ebakindluse ja metsatööstuse probleemide tõttu, mis on vähendanud nõudlust metsatehnika järele.
Siin on peamised punktid:
Võimalik tagajärg: Läbirääkimised võivad viia selleni, et töötajad saadetakse 2026. aastal täielikule või osalisele sundpuhkusele.
Kestus: Sundpuhkus võib kesta maksimaalselt 90 päeva.
Oluline selgitus: Ettevõte rõhutab, et koondamisi ehk töökohtade lõplikku kaotamist nendel läbirääkimistel ei arutata.
Muud meetmed: Kulude kokkuhoiu eesmärgil võidakse vähendada ka tootmist Vieremä tehases Põhja-Savos.
Erand: Läbirääkimised ei puuduta Ponsse tütarettevõtet Epec.
Uudis (Ponsse alustas Soomes kogu töötajaskonda hõlmavaid koondamis- ja sundpuhkuse võimalikke meetmeid käsitlevaid „yhteistoimintaneuvottelut“ seoses turu nõrgenemisega.) avaldati kolmapäeval, 22.10.2025 kell 10:50 EET. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €).
Taustaks: päev varem (21.10) kukkus kurss juba −2,20% ning vahetult pärast uudist järgnes 23.10 kerge taastumine (+0,38%). See viitab, et läbirääkimiste teade lisas negatiivset survet, kuid paanikamüüki ei tekitanud.
_____________________________________
Ponsse (Ponsse Oyj) on Soome metsatehnikaettevõte, mis toodab ja hooldab peamiselt „cut-to-length“ meetodil töötavaid harvestere ja forvardereid. Firma asutas 1970. aastal ettevõtja Einari Vidgrén ning peakontor asub tänaseni Vieremäs. Ponsse tooted on kasutusel umbes 40 riigis ning valdav osa käibest tuleb ekspordist.
Ettevõte viidi börsile 1995. aastal – Ponsse aktsiad noteeritakse Nasdaq Helsingis, väärtpaberikoodiga PON1V.
Majandusnäitajatest: 2024. aastal oli Ponsse müügitulu 750,4 mln eurot, ärikasum 36,8 mln eurot ja puhaskasum 12,5 mln eurot. 2025. aasta I poolaasta vahearuande järgi oli II kvartali müük 172,3 mln eurot (aasta varem 188,0 mln), kuid ärikasum paranes 7,4 mln euroni (-0,6 mln aasta varem). Ettevõte on andnud 2025. aastaks suunise, et ärikasum jääb veidi kõrgemaks kui 2024. aastal.
Juhtimisest ja omandist: Ponsse on perejuurtega börsifirma; nõukogu esimees on Jarmo Vidgrén ja tegevjuht Juho Nummela. Tootmine toimub peamiselt Vieremäs ning ettevõte rõhutab kvaliteedisertifikaate ja teenindusvõrku kui konkurentsieeliseid.
NordenBladet — Soome kütusefirma Neste on peatanud kütuse müümise Teboili tanklaketile. Otsus järgnes Suurbritannia teatele, et nad kehtestavad sanktsioonid Venemaa naftaettevõtetele. Üks nendest ettevõtetest on Lukoil, millele kuulub Teboil.
Olukord on juriidiliselt keeruline
Kuigi sanktsioonid kehtestas Suurbritannia (mis pole Euroopa Liidu liige), mõjutavad need siiski Neste tegevust, tõenäoliselt pankade ja finantstehingute kaudu.
Soome töö- ja majandusministeeriumi esindaja Riku Huttuneni sõnul on olukord ebaselge, sest tegu on EL-i-välise riigi sanktsiooniga. “See oleks hoopis teine asi, kui EL ise oleks sellise sanktsiooni kehtestanud,” sõnas ta STT-le.
Teboili sõltuvus Nestest
Suurem osa Teboili tanklates müüdavast kütusest ostetakse sisse just Nestelt.
Neste ise kommenteeris olukorda väga napilt. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Hanna Maula ütles, et nad on sanktsioonidest teadlikud ja uurivad nende mõju, kuid kliendisuhteid nad täpsemalt ei kommenteeri.
Varasem boikott
Juba enne ametlike sanktsioonide kehtestamist, kohe pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse, algatasid Soome tarbijad ulatusliku boikoti Venemaa omanduses olevate Teboili tanklate vastu. Teboil ise pole boikotti kommenteerinud.
Selgitav taust: Neste ja Teboil
Mis on Neste?
Kes: Neste Oyj on Soome suurim kütusetootja ja energiaettevõte.
Mida teeb: Toodab ja müüb bensiini, diislikütust ja muid naftatooteid. Viimastel aastatel on Neste saanud maailmakuulsaks just oma taastuvatest allikatest (nt jäätmetest ja õlidest) toodetud diislikütuse (Neste MY) poolest.
Kellele kuulub: Neste on avalik börsiettevõte (NESTE.HE). Selle suurim üksikaktsionär on Soome riik, kellele kuulub veidi üle 1/3 (umbes 36%) ettevõttest. Ülejäänud aktsiad on jaotunud erinevate investorite ja fondide vahel.
Mis on Teboil?
Kes: Oy Teboil Ab on Soomes tegutsev tanklakett.
Mida teeb: Müüb kütust ja määrdeaineid ning opereerib tanklapoode ja teenindusjaamu üle kogu Soome.
Kellele kuulub: Teboili ainuomanik on Venemaa naftagigant LUKoil. Kuigi Teboil tegutseb Soomes ja müüb osaliselt Soome päritolu kütust (mida ostetigi Nestelt), läheb kogu ettevõtte kasum selle Venemaa emafirmale.
Viimase 6 kuu jooksul on Helsingi börsil kauplev Neste aktsia enam kui kahekordistunud (u +115%), taastudes aprillikuu põhjadest. Praegu kaupleb see ~17.29 € juures.
NordenBladet – Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas täna (14. oktoober), et globaalse naftaturu pakkumine kasvab 2025. ja 2026. aastal kiiremini kui nõudlus, peamiselt OPEC+ riikide tootmise taastumise ning USA, Kanada, Brasiilia ja Guyana lisapanuse tõttu.
IEA hinnangul suureneb pakkumine 2025. aastal ligikaudu 3,0 mln b/d ja 2026. aastal ~2,4 mln b/d, samal ajal kui nõudluse kasv jääb ~0,7 mln b/d kanti mõlemal aastal. IEA sõnul võib see tähendada enneolematult suurt ülejääki 2025. aastal – peaaegu 4 mln b/d, mis survestab hindu allapoole. Samal päeval nõrgenes Brent toornafta viieks kuuks madalaimale tasemele alla 62 $/bbl.
Mis on muutunud?
OPEC+ tootmine: Allianss on asunud tootmiskärpeid kiiremini tagasi pöörama, mis suurendab ekspordi- ja pakkumisvoogusid.
Nõudluse väljavaade: IEA näeb tarbimise kasvu 2025–2026 aeglasena (ca 700 kb/d aastas), sh aeglust tekitavad jahtuv majandus ja transpordi elektrifitseerimine. (OPECi prognoos on optimistlikum.)
Turu reaktsioon: Hinnad langesid teate järel, peegeldades muret varude kiire täitumise pärast 2025. aasta lõpust alates ja 2026. aasta jooksul.
Mida naftaturu ülejääk tõenäoliselt kaasa toob?
Naftaturu oodatust suurem ülejääk toob kaasa tugeva surve hindade languseks ning loob turustruktuuri, mida nimetatakse „kontangoks”, kus tulevikuhinnad on hetkehindadest kõrgemad. See olukord soodustab nafta laialdast ladustamist nii maapealsetes hoidlates kui ka tankerites merel („ujuvad varud”), mis omakorda kasvatab nõudlust suurte toornaftatankerite järele. Kuigi rafineerimistehased võivad esialgu odavamast toormest kasu lõigata, seab valmistoodangu, näiteks bensiini, ülepakkumine lõpuks ka nende marginaalid surve alla.
Madalad hinnad suurendavad survet OPEC+ riikidele, et nad kaaluksid tootmise edasist piiramist turu tasakaalustamiseks. Samal ajal võivad teised kõrge kuluga tootjad, näiteks USA kildanaftaettevõtted, investeeringuid kärpida, mis omakorda külvab seemneid potentsiaalseks pakkumise kitsikuseks tulevikus. Laiemas plaanis mõjub odavam nafta positiivselt maailmamajandusele: see aitab pidurdada inflatsiooni, toetab majapidamiste ostujõudu läbi madalamate kütusehindade ning parandab naftat importivate riikide kaubandusbilanssi, samal ajal kui eksportijate riigieelarved ja valuutad satuvad pinge alla.
Kuigi lühiajaliselt võib odav nafta vähendada motivatsiooni investeerida energiatõhususse ja transpordi elektrifitseerimisse, ei muuda see tõenäoliselt pikaajalist struktuurset suundumust rohelisema energia poole, mida toetavad kliimapoliitika ja tehnoloogia areng. Turuanalüütikud on eri meelt, kui kaua ülejääk kestab, kuid valitseb arusaam, et tänane madalate hindade ja vähenenud investeeringute tsükkel võib keskpikas perspektiivis viia taas turu pingestumiseni.
1) Hinnasurve allapoole ja hinnakõvera „kontango”
Üldine pakkumisülejääk viib turu kontangosse (tuleviku hind > hetkehinnast), soodustades varude ladustamist ja fikseerides madalama kohese hinna. See muster on kooskõlas IEA sõnumiga, et varud hakkavad lähikuudel kasvama, vahendab The Wall Street Journal.
2) Varude kasv ja logistika mõju
Kaubandus- ja strateegilised varud kasvavad; ülejääk kandub osaliselt tankeritesse („ujuvad varud”). See on juba nähtav signaalides mereveostes ja hinnavahedes, vahendab worldoil.com.
Tankeriturud: Pikemaajaline kontango võib tõsta ujuva ladustamise nõudlust ja toetada tankerite prahtimishindu (eriti suure mahutavusega toornaftatankerid).
3) Viitetoormete ja piirkondlike hinnavahede laienemine
Brent–WTI ja teised spread’id võivad kõikuda vastavalt sellele, kus ülejääk kontsentreerub (nt Põhja-Ameerika vs. Atlandi bassein).
Väävli- ja kvaliteedidiferentsid: Nõrk bensiinidiili nõudlus ning rafineerimistegurid võivad laiendada hinnaerinevusi magusate ja hapude toornaftade vahel.
4) Rafineerijate marginaalid ja tootevood
Rafineerimismarginaalid võivad lühiajaliselt püsida toetatud, kui toornafta odavneb, kuid toote ülepakkumine surub hiljem marginaale.
Regionaalsed šokid (nt Venemaa rafineerimiste tootmislangused) võivad ajutiselt tasakaalu mõjutada, kuid IEA baasstsenaariumis domineerib ülemaailmne ülejääk kuni 2026. keskpaigani, kirjutab energynow.com.
5) OPEC+ poliitika paindlikkus ja tootmiskärbete risk
Kui hinnad püsivad <60–65 $/bbl, kasvab surve OPEC+ sees tootmisplaane taas karmistada, et hindu stabiliseerida. IEA ülejäägi-sõnum ja turu reaktsioon suurendavad tõenäosust, et allianss jätkab taktikalist „peenhäälestust”.
6) Tootjate investeeringud ja pakkumise keskpika perioodi riskid
Kildanafta ja muu kõrgekulu tootmine: madalam hind võib pidurdada CAPEX-it ja kiirendada looduslikke langusmääru; tööstuse juhid näevad kesk-pikas vaates taas pingestumist, kui investeeringud ja hind surutakse liiga madalale.
Inflatsioon: odavam energia vähendab peainflatsiooni, annab keskpankadele ruumi pehmema tooniga poliitikaks ja toetab energiamahukate sektorite marginaale.
Valuutad & eelarved: naftaeksportijate (eriti madalama eelarvetasakaalu hinnaga riigid) valuutad ja eelarved võivad surve alla sattuda; importijad (nt Euroopa, India) võidavad kaubandusbilansis.
8) Tarbijad ja transpordisektor
Kütusehinnad langevad viitega; see toetab logistikasektorit ja majapidamiste ostujõudu. Mõnes riigis võivad aktsiisid ja maksustamine leevendada või võimendada hinnamuutust.
9) Kliima- ja üleminekudünaamika
Odav nafta võib lühiajaliselt pidurdada efektiivsuse ja elektrifitseerimise investeeringute tempot, kuid poliitikaraamistiku püsimisel (CO₂ hinnad, standardid) ei muuda see struktuurset trajektoori. IEA rõhutab, et nõudluse kasv aeglustub osalt just elektrifitseerimise tõttu.
Vaated 2026. aastaks
IEA hinnangul võib ülejääk püsida 2026. aasta suveni keskmiselt ~3,2 mln b/d kandis (varasemast kõrgem hinnang), enne kui võimalik poliitiline koordineerimine ja investeerimistsükli inerts turu tasakaalu parandavad. Turgade konsensus erineb: osa analüütikuid näeb hinnapõhja võimalust juba 2025. aasta lõpu–2026. aasta alguse vahemikus, samas kui tööstusjuhid ootavad keskpikas vaates taas pingestumist, kui investeeringud kahanevad.
Praktilised järeldused ettevõtetele ja poliitikakujundajatele
Poliitika: tarbijariigid võivad kasutada aktsiisipuhvreid ja strateegiliste varude rotatsiooni (SPR), ent vältida signaale, mis pikendaksid turumoonutusi.
NordenBladet – 10. oktoobril 2025 avalikustas Financial Timesi toega tehnoloogiaportaal Sifted koostöös Station Fi* ja Sistafundiga** esimese, igaaastaseks kavandatud edetabeli „100 Women in Tech in Europe“ – sada naist, kes kujundavad Euroopa tehnoloogiasektori tulevikku.
Naisasutajate juhitud ettevõtted saavad Euroopas endiselt väikse osa riskikapitalist, ning naisinvestorite osakaal jääb Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni (Invest Europe) andmetel vaid 5–15% vahele. Nimekirja eesmärk on tutvustada ja esile tõsta naisi, kes juhivad läbimurdelisi tehnoloogiaid, ehitavad mõjukaid ettevõtteid, sõlmivad määravaid tehinguid ning mõjutavad ökosüsteemi poliitika, regulatsiooni ja kultuuri tasandil.
Sel aastal kogus Sifted üle 2 500 nomineerimise; esmalt sõeluti need 200 kandidaadini ja seejärel valis lõpliku saja välja žürii, kuhu kuulusid muuhulgas Taavet Hinrikus (Wise/Plural), Anne Boden (Starling) ja teised Euroopa tipptegijad. Nimekiri avalikustati Sifted Summiti laval Pariisis.
Eestist pääsesid nimekirja (nimed on tähestikulises järjekorras):
Mis on: Eesti ringmajandusettevõte, mis toodab kaitsepakendeid jääkvillast, asendades fossiilkütustel põhineva mullikile. Mida teeb: Woola kasutab lambavilla šoki- ja soojusisoleerivaid omadusi ning pakub e-kaubandusele ja luksusbrändidele mullikile alternatiive (nt Bubble Wool), termovooodreid, pudelikaitseid jm. Ettevõte on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu (sh LVMH Innovation Award 2023 kestlikkuse kategoorias).
Hedi Mardisoo (Founder @ Cachet)
Mis on: Eesti insurtech-ettevõte, mis ehitab „platvormimajanduse“ (taksod, kullerid, jagamismajandus) jaoks paindlikke kindlustuslahendusi. Mida teeb: Cachet koondab ja rikastab töötaja(te) andmeid eri platvormidelt, et pakkuda tegelikule töökoormusele vastavat hinnastust ja kaitset; lisaks pakub Cachet Mobility operaatoritele pilvepõhist kindlustuse haldusplatvormi (riskiprofiilid, poliiside ja kahjude haldus, aruandlus).
Kärt Siilats (SuperAngel)
Mis on: Eesti varase faasi riskikapitalifond ja „company builder“, mille taga on tehnoloogiaettevõtjad ning ingelinvestorid. Mida teeb: SuperAngel investeerib peamiselt pre-seed ja seed voorudes ning aitab asutajaid praktiliselt (aeg, kogemus, võrgustik). Fondi tiimi kuulub ka Kärt Siilats (venture partner).
Sille Pettai (CEO @ SmartCap)
Mis on: Eesti riiklik riskikapitaliettevõte (EIS/KredExi grupp), mis tegutseb eeskätt fondide fondina ning teeb ka otseinvesteeringuid, sh rohetehnoloogia suunal. Mida teeb: SmartCap investeerib Eesti ökosüsteemi panustavatesse VC-fondidesse ja käivitab temaatilisi initsiatiive (nt kaitsetööstuse fond), et suurendada kapitali kättesaadavust ja kiirendada tehnoloogiaettevõtete kasvu. Sille Pettai on SmartCapi tegevjuht ja investeeringute juht.
Triin Hertmann (ingelinvestor)
Mis on/teeb: Siftedi nimekirjas on Hertmanni ametinimetus „Angel Investor“. Ta on pika tehnoloogia- ja finantstaustaga ingelinvestor (fookusega mõju ja naisasutajate suunal) ning Grünfini kaasasutaja; varasemalt oli ta Wise’i üks esimesi töötajaid ning juhtis seal finants- ja maksetegevust.
Triin Linamägi (Sie Ventures)
Mis on: Londonis baseeruv varase faasi investor- ja programmiplatvorm, mille asutas Triin Linamägi. Mida teeb: Sie Ventures investeerib ning viib läbi Catalyst-programme, mis aitavad naisasutajatel järgmise rahastusvooruni jõuda (8-nädalane programm, investorite ja ekspertide võrgustik).
Tervet nimekirja „100 Women in Tech in Europe“ näete siit: SIIT
_______________________________
* Station F — Pariisis asuv, 2017. aastal avatud maailma suurim iduettevõtete kampus ja inkubaator, mille asutaja on Xavier Niel. 34 000 m² keskus mahutab üle 1 000 idu, võõrustab paljude rahvusvaheliste korporatsioonide programme ning pakub ettevõtjatele tugiteenuseid ja kiirendusprogramme (sh süvatehnoloogia ja AI fookus).
** SistaFund (SISTAFUND) — Euroopa riskikapitalifond/platvorm, mis investeerib silmapaistvatesse naisasutajatega ja sooliselt tasakaalustatud tiimidesse. Fondi missioon on parandada kapitali ligipääsu ja kiirendada järgmise põlvkonna Euroopa tehnoloogiajuhtide kasvu.
