NordenBladet – Hispaania konkurentsiamet määras USA tehnoloogiahiidudele Amazonile ja Apple’ile kokkumängu eest toodete müümisel kokku 194 miljonit eurot trahvi.
Firmad leppisid kokku, et piiravad Apple’i toodete müüki Amazoni Hispaania veebilehtedel edasimüüjate poolt, mis kitsendas konkurentsi, teatas konkurentsiamet.
Amet selgitas, et 2018. aastal sõlmitud leppe sätete järgi võisid üksnes Apple’i välja valitud edasimüüjad müüa Amazon.es lehel Apple’i tooteid.
“Üle 90 protsendi edasimüüjatest, kes kasutasid Amazoni veebisaiti Hispaanias Apple’i toodete müümiseks, jäeti Hispaania peamiselt veebiturult välja,” märkis konkurentsiamet avalduses ja lisas, et see samm vähendas drastiliselt konkurentsi Apple’i toodete edasimüüjate vahel Amazoni Hispaania platvormil.
NordenBladet – Norra andmekaitseamet Datatilsynet teatas esmaspäeval, et keelab Facebooki ja Instagrami omanikfirmal Metal kasutajate isikuandmete kasutamise sihitud reklaami eesmärgil ning ähvardas keelust üleastumisel 100 000 dollari suuruse trahviga päevas.
USA suurte tehnoloogiafirmade äritavad on tõusnud Euroopas seoses andmekaitseprobleemidega terava tähelepanu alla ning viimastel aastatel on andmekaitsereeglite rikkumise eest määratud hiigeltrahve.
Datatilsyneti teatel kasutab Meta turunduse eesmärkidel kasutajate asukohta, postitusi ja meeldimisi.
“Norra andmekaitsevalitsus peab Meta tegevust ebaseaduslikuks ja kehtestab seetõttu ajutise keelu käitumuslikule reklaamimisele Facebookis ja Instagramis,” teatas amet avalduses.
Keeld hakkab kehtima 3. augustil ja vältab kolm kuud, et anda Metale aega muudatuste tegemiseks. Keelust üleastumisel trahvitakse kompaniid miljoni Norra krooniga päevas.
NordenBladet – Toomas Hendrik Ilvesele ja tema abikaasale Ievale kuuluv osaühing Ilves Consulting Group teenis mullu kasumit 246 079 eurot, müügitulu ulatus üle 300 000 euro.
Majandusaastaaruande järgi teenis Ilveste konsultatsioonifirma mullu müügitulu 314 473 ning kasumit 246 079 eurot.
Dividende maksis ettevõte mullusest kasumist 208 422 eurot, peale seda oli ettevõtte jaotamata kasum 105 000 eurot.
Aasta varem oli firma müügitulu 143 527 ja kasum 116 949 eurot.
Müügitulu on peamiselt tulnud Euroopa Liidu riikidest (208 000 eurot), ent lisaks ka näiteks Omaanist, Suurbritanniast, USA-st ja Singapurist.
Ilves Consulting Group OÜ on loodud 2016 oktoobris, ettevõtte põhitegevuseks on konsultatsioon ja nõustamine. Juhatus koosneb kahest liikmest, Toomas Hendrik ja Ieva Ilvesest, kes kumbki töötasu 2022. aastal ei saanud.
Ermamaal nii hästi ei lähe
Ainuisikuliselt Toomas Hendrik Ilvesele kuuluv OÜ Ermamaa, mis tegeleb majutusteenusega, lõpetas eelmise aasta kahjumiga. Aktiivne majandustegevus puudus ning kahjumi tõttu ei vasta ettevõte enam netovara seaduses toodud nõuetele.
Kahjumit teenis ettevõte 26 115 eurot, aasta varem oli kahjum 31 194 eurot.
Aruandes märgitakse, et” kuna olukord majanduses on ebakindel ja kiirelt muutuv, siis juhatus ei ole aruande koostamise ajal kindel kas ettevõte jätkab tegevust”.
Koos eelmiste perioodidega on ettevõttel kahjumit 129 301 eurot.
Mais esitas Ermamaa äriregistrist kustutamise kavatsuse teate.
Osaühingul on eelmise aasta seisuga laenukohustusi 258 069 euro eest ning võlgasid tarnijatele 65 000 euro eest.
Avafoto: Toomas Hendrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv / Kati Varblane)
NordenBladet – 30. juunil oli viimane tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kõigil kohuslastel, kelle majandusaasta lõppes eelmise aastaga, ent aruande esitas tähtajaks vaid 56 protsenti.
Majandusaasta aruande pidi esitama ligikaudu 290 000 ühingut, mis moodustab ligikaudu 95 protsenti kõikidest aruandekohustuslikest ühingutest. Nendest esitas tähtajaks aruande 162 689 juriidilist isikut, teatas justiitsministeerium.
“Justiitsministeerium tänab kõiki neid, kes on esitanud aruande õigeaegselt. Rõõm on küll tõdeda, et võrreldes eelmise aastaga on juuni lõpuks aruande esitajate arv tõusnud 5 protsendi võrra, kuid paraku on üldine tähtajaks esitatud aruannete osakaal jäänud protsentuaalselt aastast-aastasse samaks ning ligi pooled aruandekohustuslikud juriidilised isikud ei esita aruannet õigeaegselt,” nentis ministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe.
“Tuletame meelde, et õigeaegne aruande esitamine on juriidilisele isikule seadusest tulenev kohustus ning aruanne on vajalik esitada ka neil, kel ei ole majandustegevust toimunud. Tegemist ei ole pelgalt seadusest tuleneva nõudega, vaid õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne on vajalik tööriist nii ettevõtjale endale oma tegevuse planeerimisel kui riigile majanduskeskkonda puudutavate otsuste langetamisel,” lisas ta.
Õigeks tähtajaks esitatud aruannete kasvu võis mõjutada selle aasta veebruarist äriregistri seadusega jõustunud olulised muudatused, mis puudutasid senist registripidaja järelevalvet nende juriidiliste isikute üle, kes ei esita aruandeid õigeaegselt. “Varasemaga võrreldes on registripidajal võimalus kiiremini algatada järelevalvemenetlus, kus lisaks trahvimise võimaluste laienemisele on kiirendatud ja lihtsustatud ka juriidilise isiku kustutamise protsessi,” märkis Veskimäe.
Ta selgitas, et järelevalve tõhustamise eesmärk on parandada aruannete esitamise kohustuse täitmist, piirates sealjuures kiiremini nende ühingute tegutsemist, kellel on riigi ees oluline kohustus täitmata ja kes kuuluksid registrist kustutamisele. “Seda, kui palju tänavu jõustunud muudatused parandavad edasist aruandlusdistsipliini, saab hinnata järelevalvemenetluste järgselt pikemaajalises perspektiivis,” lisas kohturegistrite talituse juhataja.
Justiitsministeerium palub ühinguid, kellel on veel aruanne registrile esitamata, teha seda elektrooniliselt e-äriregistri portaali kaudu esimesel võimalusel. Järelevalvet majandusaasta aruannete esitamata jätmise üle teostab Tartu maakohtu registriosakond.
NordenBladet – Tallinnas, Ülemiste City ärilinnakus avatud Balti- ja Põhjamaade piirkonna unikaalseim uute tehnoloogiate testimiskeskkond ootab testima kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid, et katsetada uusi lahendusi või valideerida oma teenuseid tegelikus linnakeskkonnas.
„Ligi kahekümne aastaga nullist targa äri linnaks arendatud Ülemiste City eesmärk on olla uute roheliste linnalahenduste testplatvormiks. Olles kompakte ärilinnak saame testijatele pakkuda juurdepääsu siinsele taristule ja 16 000 liikmelisele kogukonnale, erinevatele tugiteenustele ning aidata arenduse vallas kaasa mõelda,” lausus Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve. „Nii sündiv sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning uue tehnoloogia tark rakendamine rohelises võtmes loobki Ülemistele nii Balti- kui Põhjamaade piirkonna unikaalseima keskkonna erinevateks katsetusteks ehk siis TestCity.”
Ursel Velve sõnul panustab Ülemiste City ökosüsteemi loomisesse, kus testimine on tootearenduse ja teenusdisaini loomulik osa, hoides fookust rohepöördel, tervise- ja targa linna innovatsioonil. Tema sõnul eristab Ülemiste Test Cityt teistest Põhja-Euroopas asuvatest testimiskeskkondadest suurem ja mitmekülgsem pakutavate teenuste valik, mida toetab piiritletud tegelik linnakeskkond kui mini-linna mudel.
„Ülemiste Test City, Tallinn ja Eesti pakuvad füüsilist testimiskeskkonda ärilinnaku, linna ja kompaktse väikeriigi tasandil, mida toetavad juhtimisotsuste tegemiseks vajalikud andmed ja tänapäeva tehnoloogia. Samuti tehnoloogiahuvilised talendid, kes saavad panustada väärtusloome ahelas algusest lõpuni,” sõnas Ursel Velve. Ühtlasi on tema sõnul Test City väärtuseks erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtete kokku viimine, millest tekivad uued teenused ja ärimudelid.
Test City kontseptsiooni raames on juba mitmed teenused testimise protsessi läbinud. Logitikafirma DPD katsetas viimati Ülemiste Citys pakivedu Clevoni robotkulleriga CLEVON 1. Samuti on Auvetech Modern Mobility testinud linnakus isejuhtiva nõudluspõhise transpordi teenust, Fyma tehisintellektil põhinevat mobiilsusandmete lahendust, R8 Technologies tehisintellektil põhinevat hoonete energiajuhtimist, Kone Insight hoone kasutusstatistika teenust, Ringo korduvkasutatavate toidupakendite süsteemi ja Active Health tervisejuhtimise platvormi.
Oma testlaborit on Ülemiste Test Citys laiendamas Skeleton Technologies. Ettevõtte juhatuse liikme Ants Villi sõnul sooviks Skeleton tehnoloogiaid Eestis laiemalt testida. “Väärtustame väga kohaliku inseneeria taset, mis on globaalses kontekstis tänaseks äärmiselt konkurentsivõimeline ja soovime, et Eestis oleks häid insenere veelgi enam võimaldamaks luua rohkem väärtust läbi süvatehnoloogia arendamise ja rakendamise, võitlemaks globaalse kliimamuutusega,” lisas ta.
Enterprise Estonia esindaja Joonas Vänto tõdes, et igasugused testkeskkonnad, lab’id või kasvuhooned, mis koondavad innovatsiooni, meelitavad ka talente. „Asukoha mõttes on Ülemiste City tõesti suurepärane. See ongi reaalselt linna sees olev ärilinnak, kus saaks ära testida uued tehnoloogiad. Eesti vastu tunnevad üha enam huvi tulevikku vaatavad rahvusvahelised ettevõtted, mis omakorda suurendab välistööjõu huvi siinsete võimaluste vastu. Näeme, et Eesti koostöös Tallinna linna ja Ülemiste Cityga on üha enam saamas justkui talendimagnetiks, kuhu inimesed tahavad tööle tulla,” märkis ta.
Tallinnas rahvusvahelises liiklussõlmes asuv Ülemiste City (https://www.ulemistecity.ee/en) on Baltimaade suurim ärilinnak, mida arendavad Mainor Ülemiste ja Technopolis Ülemiste. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks ligi 16 000-le inimesele.
Teaduspõhisele ja avatud majandusele keskendunud Ülemiste City omab järjest suuremat mõju kogu Eesti majandusele, olles viimaste aastatega tõusnud riigi kolmandaks majanduspiirkonnaks. Ärilinnaku 500 ettevõte kogukäive 2022. aastal oli ligi kaks miljardit eurot, millest ekspordi maht moodustas miljardi.
Ülemiste TestCity arvudes:
üle 500 ettevõtte
167 000 m² büroopinda
44 226 m² rohealasid
Töötab, õpib, elab 16 000 inimest – 15% töötajaid ligikaudu 70st välisriigist
Linnaku ettevõtete aastane kogukäive 2 miljardit eurot
Üle 50% Ülemiste City ettevõtetest teeb koostööd haridus- ja teadusasutustega, 70% ettevõtteid arendab innovaatilisi tooteid ja teenuseid
Rohkem kui 1/3 Eesti IT-ekspordist toodetakse Ülemiste Citys
9 edukat Test City projekti
Baltikumi esimene tervisetehnoloogia kiirendi Health Founders
Avafoto: 2005. aastal alustas Ülo Pärnits ühe põneva projektiga, mille nimeks sai Ülemiste City – ambitsioon luua intellektuaalne keskkond tegusatele noortele Eesti talentidele, kes ei peaks kodumaalt lahkuma, vaid saaksid siit maailma muutvaid tegusid korda saata. Olla targa äri linn ning veduriks Eesti majandusele. Tänaseks on sellest visioonist kasvanud tulevikuhõnguline linnakeskkond, kus töötab-, õpib- ja elab üle 73 eri rahvusest 16 000 talenti. (Ülemiste City)
