NordenBladet — 1. novembri õhtul selgusid Helsingi Musikhusetis Põhjamaade Nõukogu auhindade laureaadid: Nora Dåsnes, Solvej Balle, Karin Rehnqvist, Valdimar Jóhannsson, Sjón, Hrönn Kristinsdóttir, Sara Nassim ja Mariehamni linn.
Filmiauhinna, mille andis üle Soome peaminister Sanna Marin, pälvis Islandi film “Lambuke”, mis linastus Põhjamaade filmikuu raames ka ETV2 ekraanil. Filmi režissöör ja stsenarist on Valdimar Jóhannsson, stsenarist Sjón ning produtsendid Hrönn Kristinsdóttir ja Sara Nassim. Žürii kirjeldas teost kui ainulaadset kaotuse, leina ja hirmu lugu.
Muusikaauhind anti Rootsi heliloojale Karin Rehnqvistile teose “Silent Earth” eest. Võitja kuulutas välja eelmise aasta laureaat Eivør. “Silent Earth” on segadust tekitav ja jõuliselt julgustav teos, mis avaldas hindamiskomisjonile suurt muljet. Karin Rehnqvist väljendab selles meisterlikult muusika ainulaadset jõudu.
Keskkonnaauhinna sai Mariehamni linn Ahvenamaalt Nabbeni märgala eest. Tegemist on mitmekülgse lahendusega, mis puhastab veekeskkonda ning avaldab positiivset mõju taimedele ja loomadele. Lisaks on algatuse eesmärk aidata linnakeskkonnas muutuva kliimaga kohaneda. Auhinna andis üle RePacki tegevjuht Petri Piirainen, kes pälvis 2017. aastal sama auhinna.
Laste- ja noortekirjanduse auhinna pälvis Norra autor Nora Dåsnes graafilise romaaniga “Ubesvart anrop”. Nora Dåsnes võitis auhinna tugeva, usaldusväärse ja nüansirikka töö eest, mis kirjeldas, kuidas 22. juulil 2011. aastal toimunud terrorirünnak kogu Norrat mõjutas. Auhinna andis üle Moomin Characters Oy Ltd juhatuse esimees Sophia Jansson.
Kirjandusauhinna andis üle Soome presidendi abikaasa ning luuletaja Jenni Haukio ning selle pälvis taanlane Solvej Balle romaani “Om udregning af rumfang I, II, III” eest. Žürii nimetas seda meie aja meistriteoseks.
Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda – kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.
NordenBladet – Peaaegu 60 protsenti soomlastest oleks nõus lubama Soome relvajõud demilitariseeritud Ahvenamaale.
Hiljutises küsitlusuuringus toetas 58 protsenti soomlastest sõjaväe kohalolu demilitariseeritud Ahvenamaal, vahendas Helsingin Sanomat.
16 protsenti soovis praegust olukorda säilitada ja 28 protsenti ei väljendanud seisukohta. Küsitlusuuringule vastas tuhat soomlast, küsitluse veamäär on 3,1 protsenti.
Ahvenamaa autonoomse maakonna valitsusjuht Veronica Thörnroos tõi välja, et Ahvenamaa demilitariseerimine põhineb rahvusvahelistel lepingutel ning seda ei saa ühepoolselt muuta. Thörnroos juhtis ka tähelepanu, et Soomel on õigus Ahvenamaale viia oma sõjajõud, kui julgeolekuolukord seda nõuab.
NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.
Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.
Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.
Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.
Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.
NordenBladet —Viking Line on pannud sotsiaalmeediasse üles video sellest, kuidas karile sõitnud reisilaev Viking Amorella saabus tänase kolmapäeva, 23. septembri õhtul Ahvenamaal Långnäsi sadamasse.
Laev sõitis karile ja siis madalikule pühapäeva lõuna ajal. Täna hommikul tõmmati laev madalikult lahti ja õhtuks pukseeriti lähimasse sadamasse.
NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.
Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).
Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.
Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.
Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest.See on suur au.Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu.Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).
Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.
Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.
