Pühapäev, november 24, 2024

AHVENAMAA UUDISED

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia NOMINENDID

NordenBladet — 14 nominendi seas on pildiraamatuid, noorteromaane ja tulevikueeposeid. Selleaastased nominendid keskenduvad nii kaasaja probleemidele, nagu kliimakriis, kui ka laiematele teemadele, nagu identiteet, eksistents ja teadus, sekka mängulist fantaasiat, leiutisi ja ulmet.

Nominentide seas on ka kaks eesti lugejatele tuttavat nime. Üks neist on Ahvenamaalt pärit Linda Bondestam, kes külastas Eestit Põhjamaade autorite programmi kaudu nii 2017. kui ka 2020. aastal ning kelle näitus „Loomad, keda keegi peale meie pole näinud“ ringles eelmisel aastal mitmetes Eesti raamatukogudes. Linda Bondestam on arvukalt auhindu võitnud illustraator, kelle sulest on valminud rohkem kui 40 raamatut. Tema pildiraamat „Mitt bottenliv“ (Minu elu merepõhjas) on dramaatiline ja suurepärane pildiraamat, mis räägib üksikust tömpsuust, kes on oma liigist viimane allesjäänu. Bondestamil on õnnestunud kaasahaaravate illustratsioonide abil luua liigutav lasteraamat, mis puudutab ühte meie aja kõige valusamat ja tundlikumat teemat – kliima soojenemist.

Teine siinkandis tuntud autor on rootslane Karin Erlandsson, kelle teosed „Pärlipüüdja. Legend silmaterast“ (2019; kirjastus Sinisukk) ning „Linnutaltsutaja. Legend silmaterast“ (2021; kirjastus Sinisukk) on tõlgitud ka eesti keelde ning jõudnud juba paljude põhjala kirjanduse huvilisteni. Ta on varem juba kaks korda Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemiale kandideerinud. Sel aastal on ta nomineeritud oma noorteromaaniga „Nattexpressen“ (Öine ekspress), mis võitis sel aastal ka Runeberg Juniori auhinna, kus lõpliku võitja valivad lapsed. Jõuluteemalises „Nattexpressenis“ on 24 peatükki ja seda saab lastele jõulukalendrina detsembris ette lugeda. Raamatu sündmused toimuvad maagilises unenäomaailmas ja see aitab lastel mõista täiskasvanuid ning nende keerulisi valikuid.

Kõik preemia nominendid on:

Taani
„Vulkan“, Zakiya Ajmi, noorteromaan.
„Den rustne verden, 3 – Ukrudt“, Adam O., tulevikueepos.

Soome
„Mitt bottenliv – av en ensam axolotl“, Linda Bondestam, pildiraamat.
„Kesämyrsky“, Siiri Enoranta, novell.

Fääri saared
„Sum rótskot“, Marjun Syderbø Kjelnæs, noorteromaan.

Gröönimaa
„Aima Qaqqap Arnaalu“ , Bolatta Silis-Høegh, pildiraamat.

Island
„Blokkin á heimsenda“, Arndís Þórarinsdóttir ja Hulda Sigrún Bjarnadóttir, noorteromaan.
„Grísafjörður: Ævintýri um vináttu og fjör“, Lóa H. Hjálmtýsdóttir, noorteromaan.

Norra
„Min venn, Piraten“, Ole Kristian Løyning ja Ronny Haugeland (illustraator), lasteraamat.
„Aleksander den store“, Peter F. Strassegger, noorteromaan.

Sami keelepiirkond
„Jođašeaddji Násti“, Kirste Paltto ja Laila Labba (illustraator), noorteromaan.

Rootsi
„Jag och alla“, Ylva Karlsson ja Sara Lundberg (illustraator), pildiraamat
„De afghanska sönerna“, Elin Persson, noortekirjandus.

Ahvenamaa
„Nattexpressen“, Karin Erlandsson ja Peter Bergting (illustraator), noorteromaan.

Vaata ka nominente tutvustavat videot:

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia võitja kuulutatakse välja 2. novembril Kopenhaagenis ning ta saab auhinnaks virmaliste kujukese ning 300 000 Taani krooni. Preemiat anti esmakordselt välja 2013. aastal ning see võrsus Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tuua Põhjamaade piirkonna laste- ja noortekirjandusele rohkem tähelepanu ja seda edasi arendada. Preemia antakse lastele ja noortele suunatud kirjandusliku töö eest, mis on ühes Põhjamaade keeles. Töö võib hõlmata nii teksti kui ka pilte ning see peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Põhjamaade Nõukogu välja antud viie preemia eesmärk on suurendada huvi Põhjamaade kultuuri ja keskkonnaalase koostöö vastu ning tunnustada silmapaistvaid kunstnikke ja keskkonnaaktiviste.

 

 

Ahvenamaa: Viking Amorella saabus Långnäsi sadamasse

NordenBladet — Viking Line on pannud sotsiaalmeediasse üles video sellest, kuidas karile sõitnud reisilaev Viking Amorella saabus tänase kolmapäeva, 23. septembri õhtul Ahvenamaal Långnäsi sadamasse.

Laev sõitis karile ja siis madalikule pühapäeva lõuna ajal. Täna hommikul tõmmati laev madalikult lahti ja õhtuks pukseeriti lähimasse sadamasse.

GALERII & VÕITJAD: Põhjamaade Nõukogu pidulik auhinnagala Stockholmi kontserdimajas

Nordic Council Awards Ceremony 2019

NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.

 

https://www.instagram.com/p/B4Nz_S9nOny/

nrpriser

Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).

Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.

Põhjamaade Nõukogu auhinnagala
Põhjamaade Nõukogu auhinnagala

 

Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.



 

Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris  Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest. See on suur au. Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu. Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).


Miljöpris 2019

Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.


filmpris 2019
filmpris 2019 dronningen

 

Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.



Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.

Fotod ja tekst: NordenBladet / Helena-Reet Ennet

Ahvenamaal on omalaadne miljonär, kes juhib ettevõtteid ilma arvuti ja e-postita, isegi koosolekuid peab ajaraiskamiseks

NordenBladet — Soome miljonär ja Ahvenamaa rikkaim mees Anders Wiklöf juhib oma ettevõtteid ilma arvuti ja e-postita ning isegi koosolekuid peab ajaraiskamiseks.

73-astane Wiklof on rajanud oma äriimpeeriumi ilma arvutite abita. Ta alustas ettevõtjana 23-aastaselt, kui avas Maarianhaminas autopoe. Pärast seda on ta tegelenud hulgi- ja taxfree-kaubanduse, kinnisvara-, hotelli- ja restoraniäriga, vahendab MTV.

Ahvenamaa rikkaim mees on praegu kohaliku panga Ålandsbankeni suuromanik ja juhib paarikümmet firmat. Talle kuuluvad Maarianhamina uhkeim hotell Archipelag ja kongressikeskus Alandia.

Kuigi mees ise eriti tennisest lugu ei pea, on tema tenniseväljakutel nähtud mängimas maailmakuulsat mängijat Björn Borgi. Ta on investeeringud nii sporti kui ka rahaliselt toetanud eri klubisid nagu jalgpalliklubi IFK Mariehamn. Maarianhamina jalgpallistaadion on nimetatud Wiklofi järgi Wiklöf Holding Arenaks.

Möödunud, 2018. aastal töötas Wiklofi alluvuses üle 600 inimese ja kontserni käive oli 350 miljonit eurot. Seda kõike juhib mees, nagu öeldud, ilma sotsiaalmeedia, arvuti ja e-postita.

Wiklof tunnistab, et ta pole pidanud mitte ühtegi strateegiaseminari ega arenguvestlust. Firmas pole mitte ühtegi grafoprojektorit ega pole Wiklof näinud ühtegi Powerpointi esitlust. Koosolekud on Wiklofi arvates üks mõttetu ajaraiskamine.

 

Ahvenamaalased tahavad Soomest eralduda – Erakonna Ålands Framtid (Ahvenamaa tulevik) esimees Axel Jonsson ütles, et eesmärk on saada iseseisvaks riigiks

NordenBladet — Valdavalt rootsikeelne Soome osa Ahvenamaa tahab iseseisvuda. Ahvenamaa iseseisvumiseks on loodud koguni eraldi partei, millel on praegu 10-protsendiline toetus rahva hulgas. Erakonna Ålands Framtid (Ahvenamaa tulevik) esimees Axel Jonsson ütles, et eesmärk on saada iseseisvaks riigiks. Praegu aga surub Soome ahvenamaalastele väikeste sammudega oma keelt peale, lisas Jonsson. Seetõttu taotleb Ålands Framtidin iseseisvuse rahvahääletust, vahendab Iltalehti.

Jonssoni sõnul teeks Ahvenamaa iseseisvumine mõlemale poolele head. Nii oleks paremad omavahelised suhted, selle asemel, et tülitseda. Konflikte on tekitanud näiteks isemajandamise seadus, rootsi keele kasutamine ja maksud. Soome valitsus pole olnud näiteks nõus Ahvenamaal kogutud makse tagastama Ahvenamaa eelarvesse. Ahvenamaa tahab nüüd oma maksude kehtestamise õigust.

Samuti leiab Ålands Framtid, et Soome pole kinni pidanud 1921. aasta keelekokkuleppest. Soomet muudetakse üha enam soomekeelseks, kuigi Ahvenamaale on lubatud, et nemad võivad edasi rootsi keelt kasutada. Nii näiteks ei suhtle Soome ametnikud enam alati rootsi keeles Ahvenamaa ametnikega.

Jonssoni väitel on rootsi keele positsiooni vähendatud mitmel moel, näiteks rootsi keele õppe kaotamisega koolides. Jonsson kardab, et sotsiaal- ja terviseasutuste reform (sote) vähendab rootsi keele kasutamist veelgi.

Soome erakondadest on põlissoomlastest eraldunud Sininen tulevaisuus (Sinine tulevik) teinud ettepaneku loobuda katseliselt mõnedes koolides praegusest kohustuslikust rootsi keele õppest alates 6. klassist ja anda võimalus valida mõni muu keel.

Lisaks on viimase 10 aasta jooksul eemaldatud kohustuslik rootsi keel ülikoolide sisseastumiseksamitest, samuti on kohustuslik rootsi keel eemaldatud avalike ametite nõuetest. Need ongi need väiksed sammud, millega rootsi keele osa vähendatakse, mistõttu inimesed pole enam huvitatud rootsi keele õppimisest.

Ahvenamaal elab 29 000 inimest. Jonsson väikse rahvaarvu pärast ei muretse, maailmas on veelgi pisemaid riike. Ahvenamaal on tugevad merenduse ettevõtted, lisaks pangandus- ja kindlustusfirmad.

Probleem poleks ka see, et Ahvenamaa jääb ilma Soome riigi toetustest. Iseseisvumisega saab Ahvenamaa omale sellevõrra rohkem maksuraha. Veelgi tähtsam on see, et Ahvenamaa inimesed saaksid ise oma elu üle otsustada, mitte ei tehtaks nende eest otsuseid kusagil kaugel Helsingis. Siis poleks Soome ametnikel vaja mureseda sellepärast, et nad ei oska piisavalt hästi rootsi keelt.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT