Rootsi printsess Sofia annab oma panuse võitluses koroonaviirusega!

By

-

aprill 24, 2020

NordenBladet – Printsess Sofia läbis meditsiinikoolituse, eesmärgiga aidata koroonaviiruse patsiente. Värmlandi hertsoginna osales meditsiinialasel kiirkoolitusel, et hõlbustada tervishoiutöötajate tööd, kes ravivad Covid-19 patsiente. Printsess hakkab tööle Sophiahemmeti Haiglas, mille auesinaine ta on.

Värmlandi hertsoginna ei puhanud möödunud lihavõttepühade ajal, vaid võttis osa Sophiahemmeti Ülikooli korraldatud kiirkursusest, et pakkuda abi meditsiinitöötajatele. Koroonaviiruse pandeemia on tõsiselt puudutanud ka Rootsit: 17. aprilli seisuga oli Rootsis haigusesse nakatunud üle 13 000 inimese, viimase ööpäeva jooksul lisandus lausa 676 uut juhtumit. Olukorra tõsidust näitab ka fakt, et Rootsis on viirushaigusesse Covid-19 surnud juba 1400 inimest.

Kuna tervishoiutöötajatel on väga suur koormus, otsustas Sophiahemmeti Ülikool läbi viia e-kiirkursuse, mis oli esialgselt mõeldud 30 inimesele. Enamik osalejatest olid lennufirma SAS endised töötajad ning endised hotellide ja restoranide töötajad, kes kriisi tõttu on hetkel tööta. Nüüdseks osaleb kursusel iganädalaselt 80 inimest.

Rootsi kuningakoja sõnul tahab printsess vabatahtlikku tööd tehes aidata tervishoiutöötajaid, kellel on ülemaailmse pandeemia tõttu väga suur koormus.

Sophiahemmeti esindaja Pia Hultkrantz ütles, et abitöötajad kergendavad meditsiinitöötajate koormust. Koolituse läbinud inimesed koroonaviiruse patsientidega kokku ei puutu. Abitöötajad võivad näiteks desinfitseerida meditsiinivahendeid, aidata köögis ja koristamisel.

Sophiahemmeti Haigla on seotud Sophiahemmeti Ülikooliga, mis viib läbi koolitusi. Haigla on teinud Rootsi kuningliku perekonnaga koostööd juba aastast 1884. Tol ajal toetas Rootsi ja Norra kuninganna Sophia õendusharidust, mida pakuti eelnimetatud ülikoolis. Printsess Sofiast sai institutsiooni auesinane aastal 2016. Printsess Christina oli olnud antud positsioonil 1972. aastast.

Taani kuninganna suursugune juubel: kuninganna Margarethe II sai 80!

By

Silvia Tõnupärt

-

aprill 16, 2020

NordenBladet – Printsess Margarethe sündis 16. aprillil 1940 Frederick IX ja kuninganna Ingridi vanima tütrena. Sel ajal ei saanud naised Taanis troonile tõusta. Siiski sai selgeks, et nii see ei jää, kuna Taani kuningal sündis kolm tütart. Selleks, et ka naissoost pärijad saaksid troonile tõusta, muudeti seadust.

Enne trooniletõusmist abiellus printsess Margarethe prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat’ga ja neil sündis kaks poega. Kahjuks haigestus printsess Margarethe isa ja suri 14. jaanuaril 1972. Üle väga pika aja tõusis Taanis taas troonile naine: Margarethest sai Taani kuninganna. Taani kõige esimene kuninganna oli Margarethe I, kelle valitsemisaeg jäi ajavahemikku 1376–1412.

Kuigi Taani on maailma vanim monarhia, siis erinevalt Suurbritanniast ei viida Taanis läbi uhket kroonimistseremooniat. Margarethe kinnitas Taani kuningannaks tollane peaminister Jens Otto Krag.

Kuninganna Margarethe II on rahva seas väga populaarne ja tuntud kunstimetseen. Ta on korraldanud nii oma maalide kui ka tekstiiltööde näitusi ning kujundanud mitmeid teatrietendusi. Kuninganna on väga andekas kunstnik ja tema illustratsioone kasutati „Sõrmuste isanda“ taanikeelses väljaandes pesudonüümi Ingahild Grathmer all.

Armastatud monarh külastas viimati Eestit 2019. aasta juunikuus, mil tähistati Taani lipu 800. aastapäeva. Kuninganna Margarethe II käis esimest korda Eestis ametlikul visiidil 1992. aastal.

Palju õnne, Taani kuninganna Margarethe II !

MIKS ohustab koroonaviirus Covid-19 rohkem mehi kui naisi?

By

Silvia Tõnupärt

-

aprill 2, 2020

NordenBladet – Nüüdseks on teada, et viirushaigus Covid-19 on ohtlikum just eakatele ja neile, kel on kroonilised haigused. Lisaks on selgunud, et oma rolli haigusesse nakatumisel mängib ka sugu. Mehi nakatub ja ka sureb koroonaviirus Covid-19 tagajärel tunduvalt rohkem kui naisi. Seda suundumust on märgatud näiteks Hiinas, Hispaanias, Prantsusmaal, Lõuna-Koreas ja Saksamaal. Itaalias on meeste seas suremus lausa 71% ja värsked andmed Hispaaniast näitavad, et mehi on haigusse surnud kaks korda rohkem kui naisi.

Miks on mehed haavatavamad?

Algul arvati, et põhjus võib peituda suitsetamises. Hiinas on suitsetajate osakaal meeste seas ligi 50%, kuid naiste hulgas ainult 2%. Uuringust on selgunud, et tõsiste sümptomitega patsientide seas oli peaaegu 17% suitsetajaid, kuid intensiivravil või haiguse tagajärjel suri peaaegu 26% nakatunud suitsetajatest.

Suitsetajad katsuvad oma huuli rohkem ja on ka neid, kes jagavad sigarette omavahel, mis omakorda tõstab nakatumise ohtu.

Naised ja mehed käituvad erinevalt ja neil on erinevad harjumused. Uuringud on näidanud, et mehed kalduvad vähem käsi pesema ja vähem seepi kasutama. Meeste seas on ka rohkem neid, kes pöörduvad harvemini arsti juurde ning võtavad vähem kuulda tervisesoovitusi.

Kuigi mehed suitsetavad rohkem kui naised, siis üha rohkem eksperte on seisukohal, et põhjus, miks mehed on haavatavamad viiruse Covid-19 suhtes, võib peituda just meeste organismis.

Uuringud on näidanud, et meeste immuunsüsteemil on madalam kaasasündinud viirusevastane kaitse näiteks C-hepatiidi ja HIV puhul. Hiirtega tehtud katsed annavad alust arvata, et see kehtib ka haiguse Covid-19 puhul, kuigi antud viirushaigust pole veel eraldi uuritud.

Sabra Kleini sõnul, kes on John Hopkinsi Rahvatervishoiu Kooli professor ja läbi viinud meeste immuunsust puudutavaid uuringuid, ei pruugi meeste immuunsüsteem viirust nähes käivitada kaitsemehhanismi.

Oma roll on siin ka hormoonidel: östrogeen tõstab immuunrakkude viirusevastase kaitsemehhanismi võimekust. Lisaks sellele on mitmed immuunsüsteemi reguleerimisega seotud geenid kodeeritud just X-kromosoomil. On teada, et naistel on kaks X-kromosoomi, kuid meestel ainult üks. Antud fakt võib pakkuda vastuse küsimusele, miks naiste immuunreaktsioon on mõnede geenide puhul tugevam kui meestel.

Lähiajal on oodata uusi uuringuid, mis heidavad valgust sellele põnevale teemale.

Avafoto: Pexels
Allikas: The Guardian

UURING: KOERAGA koos voodis magamine tagab parema une

By

Silvia Tõnupärt

-

aprill 2, 2020

NordenBladet – Kas olete kuulnud ütlust, et koera koht ei voodis? Hiljutine Mayo Clinicu uuring näitab hoopis vastupidist: koeraga koos magamine mõjub teile hästi. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas koera viibimine magamistoas häirib inimeste und või mitte.

Uuringus osales 40 tervet täiskasvanut, kel ei olnud uneprobleeme, ja nende koerad, kes olid vähemalt 6-kuu vanused. Osalejaid uuriti 7 ööpäeva jooksul.

Tulemustest ilmnes, et uuringus osalejad magasid tunduvalt paremini koos oma koeraga. Lemmiku suurus ega öine liikumine ei mänginud siin rolli.

Uuringu üks läbiviija oli dr Lois E. Krahn, kelle sõnul kalduvad inimesed arvama, et lemmikuid ei tohiks magamistuppa lasta, kuna nad segavad meie und. Tulemused näitasid, et koeraga koos magamine on hoopiski hea mõte, kuna see annab turvatunnet ja rahustab meid.

Tänapäeva elutempo ja elustiil on viinud selleni, et inimesed on enamuse päevast tööl ja tulevad koju ning näevad oma lemmikuid alles õhtul. Terve päev ollakse tihti eemal. Seetõttu on arusaadav, et lemmikloomaga tahetakse kodus olles veeta võimalikult palju aega. Üks võimalus selleks on koos voodis magamine.

Koeraomanikud ei pea enam muretsema, kas lubada lemmikut voodisse või mitte – koeraga koos magamine mõjub tervisele hästi. Mida parem on enesetunne, seda õnnelikum te olete!

Avafoto: Pexels
Allikad: Mirror, ncbi.nlm.nih.gov

KUIDAS mõjutab Covid-19 teie kopse siis kui koroonaviirusesse haigestumine süveneb?

By

Silvia Tõnupärt

-

märts 25, 2020

NordenBladet – Hiinas alguse saanud ja nüüdseks juba 192 riiki levinud koroonaviiruse Covid-19 seni teada olnud sümptomid on palavik, nii kinnine kui lahtine köha, suur väsimus, peavalu, kurguvalu, kinnine nina, nohu, külmavärinad, lihasvalu, kõhulahtisus, lõhna- ja maitsetaju kadumine ning hingamisraskused. Tõenäoliselt nimekiri täieneb veelgi.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on 80%-l nakatunutest kerged sümptomid, nad paranevad iseseisvalt ega vaja haiglaravi.

Kui aga haigus süveneb, siis kuidas see mõjutab kopse?

Professor John Wilson, kes on Kuningliku Australaasia Meditsiinikolledži president ja hingamisteede spetsialist, ütleb, et Covid-19 viirusosakeste sattumisel kopsu muutuvad kopsud põletikuliseks ja täituvad haiguse progresseerudes vedelikuga. Kopsud ei saa enam transportida piisavalt hapnikku vereringesse, mistõttu organismi töö kannatab: see ei omasta enam hapnikku ega vabane süsinikdioksiidist. Nakatunu sureb tõsise kopsupõletiku tagajärjel.

Professor Christine Jenkinsi sõnul, kes on Austraalia Kopsuliidu juht ja üks parimaid hingamisteede spetsialiste, ei suudeta praegu ära hoida inimeste haigestumist viirusest Covid-19 tingitud kopsupõletikku. Siiski viiakse läbi ravimikatsetusi ja on lootus, et erinevate viirusevastaste ja viirusravimite kombineerimise teel leitakse efektiivne ravimeetod. Patsientide suhtes, kes on sattunud intensiivravisse, kohaldatakse toetavat ravi: ventileerimise teel säilitatakse kõrge hapnikutase, kuni kopsud hakkavad uuesti normaalselt tööle.

Professor Jenkins väidab, et viirusest tingitud kopsupõletikke ravitakse ka viirusevastaste ravimite ja antibiootikumidega, kuna haigestunutel on oht teisteks nakkusteks. On olnud juhtumeid, kus ravile vaatamata väljus haigus kontrolli alt ja inimene suri.

Koroonaviiruse Covid-19 tekitatud kopsupõletik erineb suurel määral tavalisest kopsupõletikust. Tavaline kopsupõletik on bakteriaalne ja allub antibiootikumiravile. Seevastu haigusest Covid-19 tingitud pneumoonia on raskema kuluga, kuna mõjutab tervet kopsu ja mitte ainult osa sellest.

Professor Wilsoni sõnul üritab inimese organism viiruse sattumisel kopsudesse ja ka õhukottidesse kõigepealt viirus hävitada ja selle levikut piirata. Diabeedi-, südame- ja kopsuhaiged ning vanemas eas inimesed on eriti ohustatud, kuna nende organismi võimekus viirusega võidelda on tagasihoidlik. Oluline on meeles pidada, et isegi tervetel ja sportlikel inimestel on oht haigestuda, mida vanemaks nad saavad, kuna immuunsüsteemi vastupanuvõime väheneb.

Avafoto: Pexels
Allikad: WHO, Worldometers, TheGuardian