Reede, november 22, 2024

Silvia Tõnupärt

Silvia Tõnupärt
57 POSTS 0 COMMENTS

UURING: Lapsed ei ole koroonaviiruse eest rohkem kaitstud

NordenBladet – Hiina teadlaste uuring näitab, et lapsed haigestuvad viirushaigusesse Covid-19 sama tihti kui täiskasvanud. Varem arvati, et lapsed ei nakatu kergelt koroonaviirusesse ja ei levita seda, kuna vähe lapsi haigestub tõsiselt või sureb haiguse tagajärjel.

Hiina Shenzhenis korraldatud uuringust selgus, et haigusesse nakatus 7,4% lastest, kusjuures elanikkonna üldine näitaja oli 6,6 %, mis näitab ilmekalt, et lapsed ei ole Covid-19 suhtes vähem ohustatud.

Hiina teadlased tegid koostööd USA teadlastega ja uuringus osales 391 koroonaviirusesse nakatunud Shenzheni elanikku.

Inimestel, kes elasid koos või puutusid kokku nakatunuga, oli sama tõenäosus haigestuda, hoolimata vanusest.

Uuringust tuli välja, et alla 20-aastastel koroonaviirusesse nakatunutel ei ilmnenud haigusele tüüpilist palavikku ja seega võisid nad enda teadmata teisi nakatada.

Uuring näitas, et nakatunute arv laste seas ei olnud väiksem elanikkonna üldisest näitajast.

Siiski on näha üle maailma, et koroonaviirusesse haigestuvad lapsed kergemalt ja vähesed neist vajavad haiglaravi.

Teadlased ei ole ühtsel seisukohal, miks see nii on, kuid arvatakse, et laste kopsude tervis on lihtsalt parem kui täiskasvanutel.

Samuti on lastel vähem tõsiseid haigusi, mis nende immuunsüsteemi nõrgestaks.

 

Avafoto: Pexels
Allikad: dailymail.co.uk, thelancet.com

 

 

UURING: Mehed tekitavad pereelus rohkem stressi kui lapsed

NordenBladet – Kuigi vanemaroll on stressirohke nii emale kui isale, väidavad emad TODAY uuringus, et mees lisab enam pingeid kui laps. Uuringus osales 7000 ema, kes 10-palli skaalal hindasid oma stressitaseme lausa 8.5-le.

Osalejatest 46% ütles, et mees tekitab igapäevaselt rohkem stressi kui laps. Palju emasid kurtsid ka, et mees on justkui üks laps lisaks, aga mitte võrdväärne täiskasvanu, kes aitaks laste kasvatamisel.

Emade arvates erineb nende kogetu stress isade omast, mistõttu ei ole suhe tasakaalus ning pinged tekivad kergelt.

Kolm ema neljast väitis, et enamik kodutöödest jääb nende kanda, mida ajanappuse tõttu ei jõuta lõpule viia. Üks osaleja viiest vastas, et ebapiisav mehe toetus tekitab väga palju stressi.

Uuringu viis läbi terapeut Hal Runkel, kelle hinnangul ei ole probleem niivõrd meestes kui abielus, kuna abielud on olemusest stressirohked. Tema arvates on raske ühendada abikaasa rolli vanema omaga, kuna abielu on keerukam kui vanemaks olemine.

Isade seas läbiviidud uuring näitas, et isade arvates tegelevad nad lastega üha rohkem, kuid seda ei hinnata.

Kaks isa kolmest ütles, et sooviksid saada oma partnerilt rohkem tunnustust.

Emad ja isad, toetagem ja tunnustagem üksteist!

 

Avafoto: Pexels
Allikad: mirror.co.uk, today.com

 

 

ÕHUREOSTUS suurendab koroonaviirusesse suremust

NordenBladet – Koroonaviirusesse sureb rohkem inimesi neis maailmapiirkondades, kus on suurem õhureostus, selgub värsketest Eruoopa ja USA uuringutest.

Saksamaa Martin Lutheri Ülikooli läbiviidud uuringus keskenduti surmade arvule Saksamaa, Prantusmaa, Hispaania ja Itaalia regioonides. Uuringust ilmnes, et peaaegu 80% viiruse surmajuhtumitest leidis aset nelja riigi viies kõige suurema õhureostusega piirkonnas.

Inglismaal korraldatud uuring andis sama tulemuse: suremus oli kõrge neis kohtades, kus õhureostus on suur probleem.

USA-s läbiviidud uuring näitas, et isegi väike lämmastikdioksiidi taseme tõus suurendas koroonaviirusesse surijate arvu.

Kõigis kolmes eelnimetatud uuringus mõõdeti lämmastikdioksiidi taset, mis vabaneb diiselmootoriga sõidukitest ja tööstustegevuse tagajärjel.

Saksamaa uurimisrühma juhi Yaron Ogeni hinnangul näitavad tulemused, et lämmastikdioksiidi sissehingamine võib olla suremuse mõjutaja nii uuritud piirkondades kui ka mujal maailmas. Keskkonna saastamine mõjutab otseselt inimeste tervist: kahjulike gaaside sissehingamine kahjustab hingamisteid ja ühtlasi langetab võimekust viirusega võidelda.

Antud õhusaastaja-gaasi puhul on teada, et see põhjustab terviseprobleeme, sealhulgas kopsuhaigusi. Viirushaigus Covid-19 mõjutab aga kopse, mistõttu on suure õhureostusega piirkondades elavad inimesed teistest haavatunumad.

Kuigi õhusaaste kahjustab inimese hingamisteid ning tõstab suremusriski ka teiste haiguste puhul, siis koroonaviiruse puhul kasvas suremus lausa 20 korda.

Positiivne uudis on aga see, et Euroopa Kosmoseagentuuri andmetel on lämmastikdioksiidi tase Euroopas kehtestatud liikumispiirangute tagajärjel peaaegu poole võrra langenud.

On lootus, et valitsuste ja ettevõtete tasandil hakatakse rohkem mõtlema keskkonnahoiu peale ja sellele, kuivõrd palju õhureostus kahju teeb. Õhusaaste on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda juba nüüd ja praegu.

 

Allikad: dailymail.co.uk, sciencedirect.com, medrxiv.org

 

UURING: Euroopasse jõudis agressiivsem ja USA-sse vähem ohtlik koroonaviiruse tüvi

NordenBladet – Hiljutine Hiina uuring näitab, et maailmas võib olla liikvel kuni 30 erinevat koroonaviiruse tüve. Covid-19 patsiente uurides avastasid Zheijangi Ülikooli teadurid kümneid uusi mutatsioone, milledest mõned aitasid viirusel keharakkude üle kontrolli saada ja teised aitasid kiiremini levida.

Kõige ohtlikumad koroonaviiruse tüved jõudsid Euroopasse ja USA-s New Yorgi osariiki. See ka seletab, miks mitmetes Euroopa riikides nagu Itaalia ja Hispaania ning USA-s New Yorgi osariigis on suremus niivõrd kõrge.

Samas viiruse agressiivsed tüved ei ole jõudnud igale poole: näiteks mõnedes USA osariikides nagu Washington on liikvel vähem ohtlik vorm.

Siiski on praegu selgusetu, miks levis agressiivsem Covid-19 tüvi mitmetesse Euroopa riikidesse, samal ajal kui suures osas USA-s on liikvel teistsugune ehk vähem ohtlik tüvi.

Samuti näitavad hiljutised uuringud, et USA-sse jõudis haigus kahes osas: vähem ohtlik tüvi saabus Hiinast ja levib peamiselt läänerannikul ning  agressiivsem tüvi jõudis Euroopast ja domineerib idarannikul.

Teadlaste hinnangul viirused muteeruvad, et võidelda immuunsüsteemi vastupanuvõimega.  Covid-19 puhul tekib iga kuu uus mutatsioon.

Siiski ei saa ekspertide sõnul eeldada, et vähem agressiivsete tüvede puhul oleks suremus madal. Näiteks mitu Hiina Zheijangi uuringus osalenud patsienti haigestusid raskelt kergemate tüve puhul.

Endiselt ei teata koroonaviiruse epitsentrist Wuhanist alguse saanud haiguse kõiki tüvesid. Viirushaiguse uurimine võtab veel aega.

 

Allikad: dailymail.co.uk, scmp.com

 

 

WHO: kõigil koroonaviirusest tervenenutel ei teki immuunsust

NordenBladet – Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul ei ole seni tõendeid, justkui ei haigestuks viirushaigust Covid-19 põdenud inimesed uuesti. Mitmed maailmariigid on välja töötanud spetsiaalseid teste, eesmärgiga tuvastada antikehi ning ühtlasi saada teada, kes on viirushaiguse juba läbi põdenud. See informatsioon annaks parema ettekujutuse pandeemia levikust ja hetkeseisust.

Kui inimene nakatub viirusega, toodab keha spetsiaalseid valke ehk antikehi, mis hakkavad viirusega võitlema. Kui inimese immuunsüsteem on piisavalt tugev, nakatunu terveneb. Organismi jäävad antikehad, mis jätavad viiruse meelde ning peaksid tekitama immuunsuse konkreetse haiguse suhtes.

Selgusetu on, kui pikaajaline antikehade kaitse Covid-19 puhul on. Mõningased loomade peal tehtud uuringud on näidanud, et immuunsus võib kesta vähemalt kaks nädalat. Kuna konkreetne viirushaigus on niivõrd uus, ei teata haigusest veel piisavalt. Koroonaviirusele Covid-19 sarnaste haiguste MERSi ja SARSi puhul tekib immuunsus vähemalt lühiajaliselt.

Covid-19 antikehade tekke osas on olukord hetkel küllaltki segane. Üks Hiina eeluuring näitas, et osal Shanghai koroonaviiruse patsientidest ei tekkinudki antikehi, samas kui teistel patsientidel oli antud nimetaja väga kõrge. Lõuna-Koreas on uuesti haigestunud üle 100 inimese ja Korea Nakkushaiguste Ennetamise Keskuse (KCDC) juhi Jung Eun-kyeongi hinnangul on põhjus veel teadmata. Varasemalt on arvatud, et inimesed ei nakatunud teistkordselt, vaid viirus nende organismis aktiveerus uuesti. Itaalias on esialgsetel andmetel ainult 10%-l haigestunutest tekkinud immuunsus.

Allikad: dailymail.co.uk, koreatimes.co.kr