NordenBladet — Ülihoolitsevad nõndanimetatud helikoptervanemad, kes kõik lapse eest ära teevad, tahtes teha lapsele head, võivad sellega hoopis lapse elu ära rikkuda. Uuringud näitavad, et helikoptervanemlus muudab lapsed närviliseks, masendunuks ja rahulolematuks.
Kui lapse elust eemaldada kõik takistused ning pakkuda lapsele kõike, siis lõpptulemus võib olla rahulolematu ja elus pettunud noor täisealine, kes ei suuda vastutada oma tegude eest.
Sellist nähtust kutsutakse helikoptervanemluseks või curling-vanemluseks. See tähendab, et vanemad pöörlevad kogu aeg laste ümber ning püüavad kogu aeg laste asju ajada.
Teadlased võrdlesid helikoptervanemlust Soomes ja USAs ning jõudsid järeldusele, et kuigi Soomes on helikoptervanemlus vähem levinud, on selle mõju üksikisikutele tugevam kui USAs.
Emad tegutsevad helikoptervanematena sagedamini kui isad.
Uuringu eesmärk oli pöörata tähelepanu rohkem vanematele – laste eest ei pea kõike ära tegema.
NordenBladet —Mida teha, kui elate Soomes aga soovite sünnitada hoopis Eestis? Kas Soome emapalka saab ka siis, kui käia raseduse ajal arsti vastuvõtul ja sünnitada Eestis? Kas laps võib jääda pärast sündi Eestisse isa juurde?
Hoitopaikanvalinata.fi andmetel tuleb võtta juhul, kui elukoht on Soomes, aga soov sünnitada Eestis, Kelast Euroopa ravikindlustuskaart, mille alusel korvatakse raseduse ja sünnituse kulud samadel alustel Eesti emadega. Kui Eestis tuleb midagi maksta raseduse ajal või sünnituse eest, siis korvab selle Kela, kuhu tuleb taotlus esitada poole aasta jooksul. Kelast hüvitise saamiseks tuleb täita vastav vorm.
Emapalga ja muude peretoetuste puhul kehtib Kela info kohaselt Euroopa Liidus reegel, et neid makstakse vastavalt sellele, kus inimene töötab ja olenemata sellest, kus elab laps. Emapalka saab ka siis, kui ema kolib ajutiselt, kuni aastaks teise kohta elama. Soome maksab peretoetusi edasi ka siis, kui inimene suunatakse Soomest välismaale tööle.
Välismaal elavale lapsele ei maksta aga omavalitsuste poolt makstavaid toetusi ja lapsehoiu toetusi. Soomes sünnitajatele antavat emapakki samuti välismaale ei saadeta, selle võib Kela saata mõnda Matkahuolto teenuspunkti, kust see tuleb lasta ära tuua.
NordenBladet – “Põhjamaade romaan” on kirjastuse Eesti Raamat väljaantav raamatusari, esimene raamat sellest sarjast ilmus aastal 1997.
“Põhjamaade romaan” on kirjastuse Eesti Raamat Põhjamaade nüüdiskirjandust avaldav sari. 1997. aastast on sarjas ilmunud 43 raamatut. Sarja on kujundanud Made Balbat. Raamatuid on võimalik osta näiteks Eesti Raamatu Klubi kodulehelt: http://www.eestiraamat.ee/
Sarjas on ilmunud:
1997 Frans G. Bengtsson “Orm Punane” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
1997 Herbjørg Wassmo “Dina raamat” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
1999 Göran Tunström “Varas” (rootsi keelest tõlkinud Ene Mäe)
1999 Ib Michael “Prints” (taani keelest tõlkinud Aet Püssim)
1999 Herbjørg Wassmo “Õnne poeg” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2001 Herbjørg Wassmo “Dina pärandus” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2001 Johannes V. Jensen “Kuninga langus” (taani keelest tõlkinud Imbi Lepik, värsid tõlkinud Neeme Põder)
2002 William Heinesen “Hea lootus” (taani keelest tõlkinud Aet Püssim)
2002 Vilhelm Moberg “Väljarändajad” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2004 Per Olov Enquist “Ihuarsti visiit” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2004 Märta Tikkanen “Isiklikud asjad. Suur hülgekütt” (rootsi keelest tõlkinud Eha Vain)
2005 Vilhelm Moberg “Sisserändajad” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2005 Dorrit Willumsen “Pruut Gentist” (taani keelest tõlkinud Aet Püssim)
2005 Per Olof Sundman “Insener Andrée õhuretk” (rootsi keelest tõlkinud Enno Turmen)
2006 Lars Sund “Eriku raamat” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2007 Vilhelm Moberg “Asunikud” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2008 Lars Saabye Christensen “Modell” (norra keelest tõlkinud Eha Vain)
2008 Anne Birkefeldt Ragde “Berliini paplid” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2008 Anne Birkefeldt Ragde “Erakvähid” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2008 Rose Tremain “Muusika ja vaikus” (inglise keelest tõlkinud Kattri Ezzoubi)
2008 Anne Birkefeldt Ragde “Rohelised aasad” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2009 Vilhelm Moberg “Viimane kiri Rootsi” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2009 Jens Christian Grøndahl “Neli päeva märtsis” (taani keelest tõlkinud Eva Velsker)
2010 Lars Gustafsson “Proua Sorgedahli kaunid valged käed” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2010 Roy Jacobsen “Imelaps” (norra keelest tõlkinud Enno Turmen)
2010 Dag Solstad “T. Singer” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2011 Bengt Anderberg “Amorina” (rootsi keelest tõlkinud Mari Jesmin)
2011 Herbjørg Wassmo “Sada aastat” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2011 Klaus Rifbjerg “Anna (mina) Anna” (taani keelest tõlkinud Ene Mäe)
2011 Kjell Westö “Kus kõndisime kunagi” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2011 Tarjei Vesaas “Seeme” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2012 Anne Birkefeldt Ragde “Ma teen su nii õnnelikuks” (norra keelest tõlkinud Elvi Lumet)
2013 Merethe Lindstrøm “Vaikuse päevad” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2013 Lena Einhorn “Siri” (rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär)
2014 Ulla-Lena Lundberg “Jää” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2014 Roy Jacobsen “Nähtamatud” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2014 Kjell Westö “Terendus 38” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2014 Herbjørg Wassmo “Need silmapilgud” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2015 Leonora Christina Ulfeldt “Memuaarid” (taani keelest tõlkinud Eva Velsker)
2015 Lena Andersson “Omavoli” (rootsi keelest tõlkinud Tiina Mullamaa)
2016 Torgny Lindgren “Klingsor” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2016 Roy Jacobsen “Valge laam” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2016 Kim Leine “Igaviku fjordi prohvetid” (taani keelest tõlkinud Ene Mäe)
2016 Antti Tuuri “Alkeemikud” (soome keelest tõlkinud Sander Liivak)
2016 Kurt Sweeney “Koonused” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2016 Merethe Lindstrøm “Talvearhiivid” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2017 Jon Fosse “Triloogia” (norra keelest tõlkinud Eha Vain)
2017 Sara Stridsberg “Armastuse gravitatsioon” (rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe)
2017 Anne Birkefeldt Ragde “Andestada saab alati” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2017 Helle Helle “Kui tahad” (taani keelest tõlkinud Eva Velsker)
2017 Lena Andersson “Isiklikult vastutamata” (rootsi keelest tõlkinud Maarja Aaloe)
2018 Kjell Westö “Väävelkollane taevas” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2018 Vigdis Hjorth “Pärand ja keskkond” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2018 Johannes Anyuru “Nad upuvad oma emade pisaratesse” (rootsi keelest tõlkinud Mari Jesmin)
2018 Tom Malmquist “Igal hetkel oleme veel elus” (rootsi keelest tõlkinud Ene Mäe)
2018 Anne Birkefeldt Ragde “Elunautijad” (norra keelest tõlkinud Kristina Porgasaar)
2019 Roy Jacobsen “Rigeli silmad” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2019 Carolina Setterwall “Loodame parimat” (rootsi keelest tõlkinud Heidi Saar)
2020 Auður Ava Ólafsdóttir “Arm” (islandi keelest tõlkinud Kadri Sikk)
2021 Anne Birkefeldt Ragde “Tütar” (norra keelest tõlkinud Kristina Porgasaar)
2021 Nina Lykke “Surmahaigus” (norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming)
2021 Alex Schulman “Ellujääjad” (rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets)
2021 Roy Jacobsen “Kõigest ema” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2022 Ann-Luise Bertell “Kodutalu” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
2022 Lina Nordquist “Järgnen sulle” (rootsi keelest tõlkinud Tiina Mullamaa)
2024 Ingeborg Arvola “Nuga tulle” (norra keelest tõlkinud Riina Hanso)
2024 Ulla-Lena Lundberg “Valgus loidab” (rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover)
NordenBladet — EfTEN Real Estate Fund AS teenis augustis 2 577 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on juuliga võrreldes 4 tuhat eurot rohkem. Fondi konsolideeritud EBITDA oli augustis 2 165 tuhat eurot, mis on 54 tuhat eurot vähem kui kuu varem. Konsolideeritud EBITDA vähenes seoses provisjoniga, mille fond tegi seoses Tähesaju Hortese kinnistu müügiga. Augustis laekus fondi tütarettevõttele seoses nimetatud kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisega 200 tuhat eurot ettemaksu. Tähesaju Hortese kinnistu müügi asjaõigusleping plaanitakse sõlmida septembri keskel.
EfTEN Real Estate Fund AS’i selle aasta kaheksa kuu konsolideeritud üüritulu on kokku 20 494 tuhat eurot, s.o 1,3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi kinnisvarainvesteeringud on kaheksa kuuga teeninud 19 758 tuhat eurot puhast üüritulu (NOI), mis on 0,4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi selle aasta kaheksa kuu EBITDA on sellel aastal 17 462 tuhat eurot, mis on 0,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
2024. aasta kaheksa kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund AS teeninud 7 140 tuhat eurot vaba rahavoogu (EBITDA miinus laenumaksed miinus intressikulu), mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 690 tuhat eurot vähem. Rahavoog on vähenenud EURIBORi kasvust tulenevalt. Fondi selle aasta kaheksa kuu tulemuste põhjal arvutatud potentsiaalne brutodividend on 52,79 senti aktsia kohta (8,6% vähem kui eelmisel aastal samal ajal).
Fondi tütarettevõtete pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär oli augusti lõpus 5,53%, alanedes kuuga 0,08 protsendipunkti ning võrreldes aasta alguses saavutatud tipuga 0,38 protsendipunkti võrra. Fondi laenude kaalutud keskmine intressimäär oli augusti lõpus esmakordselt madalam kui aasta tagasi, 2023. aasta augustis.
EfTEN Real Estate Fund AS’i puhasväärtus aktsia kohta oli 31.08.2024 seisuga 20,054 eurot ja EPRA NRV 20,8629 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas augustis 0,6%.
NordenBladet — Eile, 5. septembril 2024, toimus Šilalė II tuulepargi (43 MW, Leedu) pidulik avamine. Täna pannakse nurgakivi Kelme II tuulepargi (87 MW, Leedu) ehitusele. Kelme II tuulepark kerkib ehituses oleva Kelme I tuulepargi (80 MW) naabrusesse, mille tuulikud on juba paigaldatud.
Üleeile paigaldati Baltikumi suurimas Enefit Greenile kuuluvas Sopi-Tootsi tuulepargis (255 MW, Eesti) viimane 38. tuulik. Sellega sai lõpule viidud logistiliselt ning tehnoloogiliselt kõige keerulisem osa selle tuulepargi ehitusest. Esimese elektri on tänaseks võrku andnud 12 Sopi-Tootsi tuulepargi tuulikut. Tuulikute püstitamise lõpuleviimisega Sopi-Tootsi tuulepargis ületas Enefit Greeni kõikide installeeritud elektritootmisseadmete koguvõimsus 1000 megavati piiri.
Kokku on Enefit Greenil opereerivat elektritootmisvõimsust 587 MW. Ehituses on 637 MW ulatuses uusi võimsusi, millest installeeritud on tänaseks 459 MW. Sellest omakorda on elektrit tootmas umbes 204 MW ulatuses võimsusi.
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
