NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, leidis Soomes Eura piirkonnas aset traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, sealhulgas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Siiani avaldatud teabe kohaselt ei ole kinnitust leidnud, et pardal oleks olnud ka Oleg Sõnajala noor elukaaslane Catherine Raudvere (26).
Välisministeeriumi info kohaselt oli kahe Robinson R44 tüüpi helikopteri pardal kokku viis inimest, kellest keegi kahjuks eluga ei pääsenud. Hukkunute nimelisi andmeid ei ole veel ametlikult täies ulatuses avalikustatud, kuid Oleg Sõnajala on tema lähedased juba tuvastanud.
Catherine Raudvere, kes oli Oleg Sõnajala uus, temast tunduvalt noorem elukaaslane, ei ole hetkel meedias ega ametlikus uurimisinfos esinenud võimaliku kaasreisijana. Täpsemad asjaolud ning lõplik reisijate nimekiri selguvad Soome keskkriminaalpolitsei ja lennuõnnetuse uurijate töö käigus.
NordenBladet – Täna, 17. mail 2025, toimus Soomes Eura piirkonnas traagiline helikopteriõnnetus, kus põrkasid õhus kokku kaks Tallinnast startinud Robinson R44 tüüpi kopterit. Õnnetuses hukkusid kõik viis pardal olnud inimest, teiste seas tuntud Eesti ettevõtjad Oleg Sõnajalg (65) ja Priit Jaagant (52).
Üks kopteritest kuulus Eleon RND OÜ-le, mille üks omanik on Oleg Sõnajalg, teine aga NOBE OÜ-le, mille omanikeringi kuuluvad Priit Jaagant, Lilit Jaagant ja Mait Rõõmusaar. Õnnetus juhtus umbes kell 12.35 kohaliku aja järgi, kui kopterid olid teel Kokemäkis asuvasse Piikajärvi lennukeskusesse. Lennuinfoteenistuse andmetel lendasid kopterid samal kõrgusel ja trajektooril, kuni nad ootamatult Eura lennujaamast põhja pool kadusid radarilt.
Soome politsei ja päästeteenistuse esialgse info kohaselt asuvad allakukkunud kopterid metsasel alal üksteisest umbes saja meetri kaugusel. Õnnetuse uurimist juhib Soome keskkriminaalpolitsei.
Eesti välisministeerium on kinnitanud, et kõik pardal viibinud inimesed hukkusid, ning on pidevas kontaktis Soome kolleegide ja politseiga. Õnnetuse täpsemad asjaolud on hetkel veel selgitamisel.
Praeguste ametlike andmete kohaselt ei ole kinnitatud, et Oleg Sõnajala uus, temast pea 40-aastat noorem naine Catherine Raudvere (26) oleks olnud Soomes toimunud kopteriõnnetuse pardal. Välisministeeriumi esindaja teatas, et ühe helikopteri pardal oli kaks ja teise pardal kolm reisijat ning kinnitamata andmetel ei ole teateid ühestki ellujäänust. Hukkunute isikute väljaselgitamine on jätkuvalt käimas.
Oleg Sõnajala lähedased on kinnitanud tema hukkumist õnnetuses, kuid teiste pardal olnud isikute, sealhulgas võimalike pereliikmete kohta ei ole avaldatud täiendavat teavet.
————————————
Oleg Sõnajalg (sünninimi Vitjuk; sündinud 5. oktoobril 1959) oli Eesti ettevõtja, muusik ja taastuvenergia edendaja.
Muusikukarjäär: 1980. aastate lõpus tõusis ta tuntusele pereansamblis Sõnajalg, kus osales koos oma venna Andrese ning abikaasade Viivi ja Siiriga. Ansambel oli populaarne kristliku popmuusika esitaja Eestis.
Ettevõtlus: 1990. aastatel asutasid vennad Sõnajalad sõltumatu telekanali TV1, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal.
Hiljem keskendusid nad taastuvenergia arendamisele, eriti tuuleenergia valdkonnas. Nende juhtimisel rajati Aidu tuulepark, mille ehitus sattus konflikti riigiasutustega, kuid lõpuks jõuti kompromissile ja park avati.
Isiklik elu: Oleg oli abielus Viivi Sõnajalaga, kellega neil oli viis last. Viivi suri 10. augustil 2021. Hiljem oli Oleg suhtes 26-aastase Catherine Raudverega.
Priit Jaagant (sündinud 31. juulil 1972) oli tunnustatud Eesti ehitusettevõtja ja ärijuht, kelle karjäär ulatus üle kolme aastakümne.
Haridus ja varajane karjäär Jaagant lõpetas 1990. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ning 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ehituse erialal. 1990ndate lõpus alustas ta karjääri ehitussektoris, töötades kuni 2010. aastani Nordecon Ehituse juhatuse esimehena.
Ettevõtlus Pärast Nordeconist lahkumist keskendus Jaagant oma ettevõtetele. Ta oli Mapri Ehitus OÜ juhatuse esimees ja suuromanik, samuti seotud mitmete teiste ettevõtetega, sealhulgas Mapri OÜ, Varavalvur OÜ ja Materra OÜ. Mapri Ehitus kasvas tema juhtimisel üheks Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks, teostades projekte nii Eestis kui Lätis.
Lisaks oli Jaagant seotud NOBE OÜ-ga, mille omanikeringi kuulusid ka tema ja tema abikaasa Lilit Jaagant.
Isiklik elu ja huvid Jaagant oli abielus Lilit Jaagantiga ning NordenBladetile teadaolevalt oli neil vähemalt üks laps. Ta oli aktiivne ka spordis, olles seotud mittetulundusühinguga Eesti Karate-Do Shotokai.
Avafoto: Avafoto on illustreeriv, tegu pole reaalse õnnetuspaigaga
NordenBladet — Ees ootavad pikad pühad: lihavõtted. Eestis on sel ajal tavaks munade värvimine, söömine ja võidu koksimine, aga kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes Põhjamaades?
Norra Lihavõtted on norrakate jaoks üks tähtsamaid pühi, mille ajal keegi tööd teha ei taha. Tõeline norrakas sõidab lihavõtete ajaks mägimajakesse, mille ümbruses leidub veel ka lund, ning suusatab pea terve nädalavahetuse – seda nimetatakse hytteturiks. Uuema aja traditsioon on pühade ajal krimkadesse sukelduda: påskekrim. Pärast pikka päeva suusatamist kogunetakse teleka ette vaatama Nordic Noiri või haaratakse kätte mõni põnev krimiromaan. Muidugi on sel ajal populaarsed ka kõiksugused viktoriinid.
Taani Mõni nädal enne lihavõtteid kirjutavad Taani lapsed salapäraseid lumehelbekujulisi kirju, mida kutsutakse gækkebreve’iks. Kiri tuleb kirjutada nii, et selle saaja ei saaks aru, kellelt see tulnud on. Vihjeks võib kirja lõppu teha nii mitu täppi, kui nimes tähti on. Kirjaga saadetakse tihti kaasa ka lumikellukesi. Kui kirja saaja saatjat ära ei arva, peab ta kirjutajale kinkima pühademuna.
Kui lapsed on vaiksel laupäeval magama läinud, külastab neid lihavõttejänku, kes peidab aeda šokolaadimune, mida lapsed ülestõusmispüha hommikul põnevusega otsida saavad.
Rootsi Rootsis riietuvad lapsed suurel neljapäeval lihavõttenõidadeks. Nad panevad selga vanad riided, seovad pähe värvilise pearäti ning teevad põsed punaseks. Kuigi nii poisid kui ka tüdrukud kannavad traditsioonilist påskkärrningi kostüümi, panevad osad poisid selga hoopis ilusa musta ülikonna, ette suured kunstvuntsid ja pähe mõne pööningul leiduva suure kaabu. Selliseid poisse hüütakse lihavõtte vanameesteks (påskgubbar). Seejärel minnakse naabrite juurde, kellele kingitakse joonistusi või kaarte lootuses saada maiustusi.
Soome Ka Soomes lähevad liikvele väikesed nõiad, aga joonistuste asemel on neil kaasas pajuoksad. Nad soovivad naabritele head tervist ja õnne, loevad luuletusi ning annavad neile pajuoksa. Vastutasuks oodatakse muidugi maiustusi, seega hoiavad soomlased selleks puhuks kodus korvikest šokolaadimunade või muu magusaga.
Ülestõusmispühal süüakse magustoiduks mämmit. Mämmi on veidi lögane tumepruun puding, mis on valmistatud linnastest ja rukkijahust. Kuigi see ei pruugi väga ahvatlev välja näha, on see siiski imemaitsev ja laste lemmik, eriti kui seda serveerida koore ja suhkruga.
Island Islandlaste jaoks on lihavõtted aeg, kus saab lähedastega koos olla ja võimalikult palju süüa – näiteks röstitud lammast ja šokolaadi. Värvitud munade asemel kingitakse seal üksteisele hoopis šokolaadist mune – paskaegge. Munade seest leiab omakorda mitmesuguseid maiustusi ning mis kõige tähtsam, malshættiri – islandi vanasõna. Kogu pere istub koos ja loeb neid vanasõnu valju häälega ette, arutledes, kas need lähevad täppi või mitte. Islandlaste jaoks on malshættir nagu horoskoop!
Eesti
Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. Mõningaid 19. sajandist pärit traditsioone järgitakse tänaseni!
Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha, lihavõtted (viitab otseselt liha söömisele, mis tähistas paastu lõppu), munadepüha, kiigepühad (viitab traditsioonile kiikuda esimesel ülestõusmispühal suurtel puidust külakiikedel).
Esimest ülestõusmispüha tähistatakse Eestis tavaliselt pika lõuna, munade värvimise ja traditsioonipärase lihavõttemunade jahiga. Munade kaunistamine on väga levinud, tavaliselt värvitakse mune looduslike värvidega, näiteks sibulakoorte või punapeedimahlaga ning pannakse seejärel korviga lauda kaunistama. Päris munade olemasolu on äärmiselt oluline söögijärgse munakoksimisvõistluse jaoks, mille käigus selgub igal aastal uus meister. See on lihtne – tuleb oma muna otsa koksida vastu vastase oma ning võidab see, kelle munakoor jääb terveks!
NordenBladet – Rikkus ja vabadus on kaks fundamentaalset ideed, mis tihtipeale käivad käsikäes avalikus diskursuses. Tavaline on väljend: Tahan saada rikkaks, et olla vaba. Siiski, mida enam vaadelda „ultrarikaste” elu, seda enam ilmneb paradoks: mida suuremaks paisub varandus, seda enam kitsenevad tegelikud vabadused. On piirid, kus sa kaotad oma sõna, oma mina ja oma elu – äärmuslikult rikas võib sattuda või astuda pooltahtlikult manipulatsiooni, surve ja poliitiliste jõudude mängukanniks.
Kas liiga palju raha on kui narkosõltuvus, mänguline rikkus, mis viib inimese vabadusest hoopis kaugemale? Või on õigem püstitada küsimus, kas megarikkaks saab ainult moraalitu?
Teatud summast algab isegi ülirikastel pugemine, lipitsemine, enda arvamuse allasurumine, kompromisside leidmine, käsi-peseb-kätt teooria ja muu ahistav tegevus, kõik ikka suurema kasu nimel.
Usun, et tõeliselt rikas ja vaba on see, kellel on piisavalt vahendeid aga kes saab öelda, mida ta tegelikult mõtleb, teha seda, mida ta tegelikult tahab ja kõike seda teha sel ajal kui tahab.
Toome näite hetkel Skandinaavia meedias kõige loetuma ja kommenteerituima trio Trump-Zelenskyy-Lutnick kohta.
Kas miljardärist investeerimispankur, Cantor Fitzgeraldi tegevjuht ja Ameerika Ühendriikide 41. kaubandusminister Howard William Lutnick on oma sõnades ja tegudes vaba mees? Ei ole. Ta on president Trumpi ees psüühiliselt tõenäoliselt sama tavaline ja allasurutud, nagu kõik need, kes kaheksast-viieni oma ülemusele alluma peavad. Vahe on siin aga selles, et paljud heas mõttes tavainimesed, teevad seda vabatahtlikult. Osad sellepärast, et nad ei oska teisiti. Osad, sellepärast, et nad ei taha teisiti. Aga Lutnick sellepärast, et ta ei saa enam teisiti. Ta on ärimees, kes soovib et business oleks great again. Lutnicki ettevõte on seotud USA poliitilise ja majandusliku eliidiga. Kui ta surub Ukrainale peale kaheldavaid lepinguid, saab ta varakult kontrolli kaevanduste ja sadamate üle. Liituim, rauamaak ja teised haruldased metallid – see, mille pärast tegelikult Ukrainas sõda käib – on talle siis kandikul ette kantud. Samuti nagu teistele sama mängu mängijatele.
Suured ärimehed armastavad end näha mitte ainult miljardäridena, vaid ka ajalugu kujundavate tegelastena. Kas Lutnick uskus, et ta ei kahjusta oma mainet, vaid positsioneerib end julge rahuvahendaja ja majanduse ülesehitaja rolli kui surus Zelenskile peale „rahuplaani”?
Peaaegu kõik inimesed on pragmaatilised ja manipuleeritavad – väga vähesed inimesed suudavad olla PÄRISELT VABAD JA RIKKAD. Paljud suudavad olla vabad, aga pole rikkad, paljud on rikkad aga ei suuda olla vabad. Vaid üksikud väljavalitud on sääraste munadega, mis löövad isegi maailma esirikkurid oimetuks – vaid väga vähesed suudavad tõsta oma päris vaated ja arvamuse rahast ettepoole.
Raha iseenesest ei ole loomulikult halb. Vastupidi, see on väga kasulik vahend, mis võimaldab inimestel edendada ühiskonda, lahendada probleeme, elada mugavat elu, arendada teadust, tõsta sotsiaalset heaolu jne. Kuid eksisteerivad piirid, kust alates raha kogunemine ei täienda enam inimlikke vajadusi, vaid hakkab toimima eesmärgina omaette.
Kui inimese sissetulek kasvab üle teatud taseme, ei suurenda see enam tema elukvaliteeti, vaid tekitab hoopis uusi muresid: varade kaitsmine, poliitiline mõju, konkurents, manipulatsioonid ja pidev sotsiaalne kohanemine, et mitte kaotada positsiooni.
Suur osa megarikaste elu on seotud kompromisside ja kohandumisega. Kui tavainimene võib väljendada oma arvamust vaba inimesena, siis megarikkad peavad pidevalt mõtlema, kellele nad meeldima peavad ja milliseid tagajärgi nende seisukohad võivad omada. Mida suuremaks paisub varandus, seda enam peab inimene osalema mängudes, mida dikteerivad poliitilised ja majanduslikud jõud, kus iga otsust tuleb hinnata mitte isikliku vabaduse, vaid kasumi ja mõju aspektist. See viib olukorrani, kus isiklik mina taandub ja inimene muutub poliitiliste juhtide või teiste majanduslikult võimsate osapoolte mängukanniks.
Ultrarikkus on ka kui tippsport, kus kõige olulisem pole enam tervis, vaid tulemused. Tippsportlased võivad väljaspoolt paista sportlikud ja terved. Tegelikkuses ei eksisteeri tippsportlast, kes oleks terve – nad kõik on katki kas füüsiliselt või vaimselt. Tippsportlased võivad paista edukad ja vabad, kuid tegelikult on nad pideva surve all: vigastused, doping, meditsiiniline manipuleerimine, sotsiaalne pinge ja sponsorite nõuded. Nende elus on vaid kuulekus, sõltuvus, nõudmised, piirangud. Sama kehtib ka paljude ultrarikaste puhul.
Mul tekib sageli tekib küsimus: raha on küll mõnus aga kas tõesti sellise hinnaga? miks paljud megarikkad on nõnda selgrootud “poliitiliselt korrektsed” tegelased, kes harva avaldavad tõelist arvamust? Põhjus on loomulikult lihtne: mida suurem on varandus, seda suuremaks on kasvanud ahnus ja seda enam on seda vaja kaitsta. Tänane maailmamajandus on ehitatud sõltuvussuhetele, kus võim ja raha eksisteerivad sümbioosis ning see võib viia inimesed põhimõtteliste väärtuste kaotamiseni.
Neid, kes väljendavad oma arvamust liiga otsekoheselt, ootavad skandaalid, boikotid ja isegi majanduslikud kaotused. Seega ultra rikkad kohanevad olukorraga ja eelistavad pigem vaikselt kasumit koguda, kui riskida oma varandusega. Jah, nad on suures hädas, sest nad ei saa enam elada iseseisvalt ja ausalt, ilma et nende finantsimperiumid ei satuks ohtu. Vaadake kasvõi Vene oligarhe, kes paljud täna on nagu miinimumpalka saavad 40-aastaseid laene omavad reatöölised, kes töökohta kaotada kardavad (tegelikult täna vist kardavad isegi rohkem elu kui raha pärast). Ja võib-olla isegi põhjusega, sest enamus nende raha on sõltuvussuhetes.
Usun, et vähem ja sõltumatut raha omada on kordades parem! Võib-olla pole isegi õige ütelda “vähem”. Palju raha on ka väga hea aga see peab olema sõltumatu!
Sõltumatus üldse on üks tänuväärt asi. Paradoksaalselt on reaalselt kõige õnnelikumad ja vabamad just need inimesed, kellel on piisavalt raha elamiseks, kuid mitte nii palju, et nad peaksid oma vara kaitsma keeruliste poliitiliste ja majanduslike mängude eest.
Rohkem iseseisvust, rohkem sõltumatust ja sõltumatut raha!
NordenBladet – Kas sulle on tuttavad elektriarved, mis panevad sind kulme kergitama? Kas oled mures, et elektrihinnad võivad reaalselt juba kontrolli alt väljuda?Paljud inimesed ei tea, mis tegelikult toimub ja kuidas nad saaksid koheselt raha kokku hoida.
Eksperdid hoiatavad: elektrihinna volatiilsus on alles algus. Tulemas on suured muutused, mis mõjutavad iga tarbijat, ja enamik inimesi ei ole selleks valmis. Kui sa ei võta õigeid samme juba täna, võid kaotada sadu eurosid aastas – ja seda teadmata.
Miks enamik inimesi maksab elektri eest rohkem kui vaja?
✔ Nad ei tea, millal elekter on odavaim ja kuidas seda enda kasuks ära kasutada.
✔ Nad usaldavad endiselt “vana kooli” elektrilepinguid, mis ei arvesta turu dünaamikaga.
✔ Nad ei tea, kuidas elektrihindu reaalajas jälgida, et säästa suuri summasid ilma elukvaliteeti ohverdamata.
Ja just siin peitub suur saladus, mida kõik nutikad tarbijad juba kasutavad. Need, kes on sellest teadlikud, on juba vähendanud oma elektriarveid 30-50% võrra, ilma et oleksid pidanud kodus istuma pimedas või külmetama.
Kas oled valmis oma elektriarvet vähendama?
On olemas lihtne ja tasuta võimalus, kuidas teada saada, millal elektrihind on madalaim ja kuidas saaksid kohe kokku hoida. Kuid see info ei ole kõigile kättesaadav – ainult neile, kes oskavad seda otsida.
Suurim viga, mida inimesed teevad: Nad ei vaata oma elektrihinda reaalajas, sest arvavad, et see on liiga keeruline. Tegelikult on see lihtsam kui kunagi varem – ja võib aidata sul juba täna raha säästa.
Aga tegutse kiiresti! Hinnad muutuvad igapäevaselt ja iga minut loeb. Kui soovid teada, kuidas hetke elektrihinda jälgida ja kuidas juba täna elektrikuludelt vähem maksta, kliki siia ja saa teada!
Avafoto: Ela paremini juba täna! (NordenBladet digiarhiiv)
