258 POSTS 0 COMMENTS

Klubi SAK Tartu sportlane Hanna-Liisa Ennet püstitas sõudeergomeetril maailmarekordi – ultradistants 1000 km individuaalsõidus

aprill 16, 2018

NordenBladet – Sõudmise ja Aerutamise klubi “Tartu” (SAK Tartu) ridadesse kuuluv sõudja Hanna-Liisa Ennet (38) püstitas aprilli algul maailmarekordi tehes läbi sisesõudmise ultradistantsi 1000 kilomeetrit, mida Eestis seni vaid kaks meessportlast (Rait Merisaar ja Rainer Saad) tandemisõiduna on läbinud, olles seega praegu ainus naine Eestis, kes on läbinud selle ülipika distantsi ning pealekauba teinud seda individuaalsõiduna – see tähendab, et ta läbis kogu 1000 km pikkuse distantsi üksinda, ilma paariliseta ehk siis täpsemalt ilma sõiduvahetusteta.

“Põhiline eeldus 1000 km läbimisel on soov see distants läbida. Kui motivatsioon on leitud, siis tuleb harjutada ergomeetril istumist ja hakata järjest meetreid koguma, et liikumisaparaat kohaneks ja kujuneks lihasvastupidavus. Oluline on sõita õige tempoga ja koormust nii ajastuse kui lihasgruppide töö seisukohast võimalikult ühtlaselt jagada,” ütles ultrasõudja Hanna-Liisa Ennet NordenBladet.ee´le.

“Tuhande kilomeetri sõit on kindlasti minu senise elu kõige suurem elamus. Eriliseks muudab selle kogemuse teadmine, et maailmas on küllalt vähe neid „hullumeelseid”, kes selle katsumuse on otsustanud ette võtta ning ühtlasi ka suutnud selle edukalt läbi teha. Miljoni meetri kogukond on väike, aga üliäge! Siinkohal tuleb kindlasti tõdeda, et õhinapõhise üksiküritajana siiski enamasti kaugele ei jõua ning õnneks oli minulgi imeline tugitiim, kellele soovin avaldada südamest tänu sel nädalal minuga koos pingutamast, abistamast, juhendamast, kaasa elamast,” lisas Ennet.

Kes sõitis: Hanna-Liisa Ennet (38a), miljon meetrit individuaalselt
Millal sõitis: esmaspäev, 2 aprill 2018 kl 02.00 am – esmaspäev, 9 aprill 2018 kl 01.00 am
Kus sõitis: Tartu linna sõudebaas, SAK Tartu, Ranna tee 3, Tartu, Eesti
Millega sõitis: Concept2 ergomeeter, mudel D, monitor pm5
Kes kontrollis: Rait Merisaar, SAK Tartu
Mis kategooria: naised 30-39 a, raskekaal

Väljavõtteid Hanna-Liisa Ennet´i spordipäevikust:

Ultradistantsi läbimise mõte tekkis esmakordselt vast eelmise aasta novembris, mil Tartu sõudeklubi treener ja ultrasõudmise maailmarekordiomanik Rait Merisaar saatis mulle lugemiseks kokkuvõtte individualse 1000 km sõidu kogemustest ja elamustest selle ülipika distantsi läbinud sõudja David Plumb’i sulest. Too kirjatükk oli muidugi esmalt oma sisu poolest väga erakordne ning lisaks ka väga huvitavalt kirja pandud. Nii lugesingi seda sõudmise lugu päris mitmeid kordi ja hakkasin mõtlema, kas ehk minagi ei võiks midagi sarnast proovida.

Detsembris oli mõte juba juurdunud ning jaanuaris asusin juba konkreetseid samme astuma ning katsetasin distantsi läbimist „Virtual Team Challenge” raames pikema ajaperioodi jooksul – läbisin veidi üle tuhande kilomeetri 31 päevaga. Kuid minu eesmärgiks oli saanud midagi enamat. Tahtsin sõita tuhat kilomeetrit läbi võimalikult lühikese aja jooksul. Veebruaris rääkisime treeneriga sõiduplaanist ning veebruarikuu ja märtsi algusega saigi valmis väga täpne ajakava.

Tuhat kilomeetrit oli plaanis läbida seitsme päevaga. Kalendripäevade arvestuses siiski kulus ka tükike kaheksandat, kuid kui võtta aluseks stardikellaaeg, siis sai tuhat kilomeetrit vaat et täpselt seitsme ööpäevaga läbi sõidetud.

Sõit oli üles ehitatud poolmaratonide kaupa: hommikune sessioon kolm poolmaratoni ning õhtune sessioon neli poolmaratoni. Ühe poolmaratoni pikkus on 21097m ning selle läbimiseks kulub minul normaalselt kuni kaks tundi (enamasti 1:40 … 1:50). Miljoni meetri sõiduplaanis oli läbida iga päev seitse poolmaratoni – v.a. neljas päev, kui kava nägi ette pool koormust ehk neli poolmratoni ning kõige esimene päev, mil oli ette nähtud läbida kaheksa poolmaratoni. Pikkade distantside puhul võis ennustada tavalisest madalamat sõidutempot, sest tuhande kilomeetri sõidutempo nädala jooksul ei saa olla sama, mis on tempo tavatreeningule puhanud lihastega saabudes ja ühekordselt poolmaratoni distantsi läbides.

Start oli kavas kell 02.00 vastu esmaspäeva, 2. aprilli hommikut. Edasised stardid järgnevatel päevadel olid algusega kell 03.00. Esimese päeva lõpuks oli kavas läbida 168 km, teise päeva lõpuks 315 km, kolmanda päeva lõpuks 462 km, neljanda päeva lõpuks 546 km, viienda päeva lõpuks 693 km, kuuenda päeva lõpuks 840 km ning viimase päeva lõpuks kogudistants 1000 km. Plaanist suutsin kogu nädala jooksul kinni pidada, seega ei tekkinud kordagi hirmu, et plaan on vaja ümber teha või et oleks põhjust mõelda katkestamise peale. Vaid korra oli treeneriga kümneminutiline tõsine vestlus ja arutelu, kuidas plaaniga edasi minna, kuna kolmanda päeva viimane sõidulõik oli jäänud plaanitust hilisemale kellaajale ning seetõttu mõlgutasin mõtet, kas teha nädalakavas mingeid kohandusi. Plaan jäi siiski paika algsel kujul tänu treeneri kogemustele ning sisendusjõule, seega läbisin puuduva lõigu samal õhtul ning edasise nädala jooksul muudatuste mõtteid enam ei kerkinud.

Väikseks erandiks kujunes mõneti siiski kõige viimane päev, mil start lükkus poolteist tundi edasi eelneva õhtu hilisema lõpetamise tõttu – magama sain südaöö paiku ning kavandatud kella poole kolme asemel ärkasin alles kell pool neli hommikul – ning start hilines ka seepärast, et randmed olid sadade kilomeetrite läbimisest valusaks ja tuimaks jäänud ning käsi ei saanud värkselt ärganuna tööle enne pooletunnist mudimist.

Kõige raskem hetk oli päev enne starti. Eelnev nädal oli möödunud kiirustades ning erinevaid ettevalmistusi tehes, asju valmis seades, tegevusi läbi mõeldes ja veel viimseid kaupu soetades. Lõunapausid läksid märkamatult mööda ja jõuvarude täiendamise asemel hoopis kaotasin paar kilo nii vahelejäänud toidukordade kui ka kiirustamise ja veidi suurema muretsemise tulemusel. Kaks päeva enne starti pidin ka puhkama ning seega ei teinud tavapärast trenni, nagu olin harjunud. Keha reageeris kõigile nendele muudatustele ning päev-paar enne ürituse algust oli mul tekkinud nohu ning väike palavik. Mõlemad nähud kirjutan siiski ootusärevuse arvele ning seetõttu ei tulnud ka mõttesse teha mingeid ümberkorraldusi stardi ajastuses.

—-

Aprilli esimesel nädalal läbisin ergomeetril individuaalsõiduna miljon meetrit (1000 kilomeetrit). Sisesõudmise ultradistantsi miljon meetrit on Eestis seni vaid kaks meessportlast – Rait Merisaar ja Rainer Saad – tandemisõiduna läbinud. Ülipikk distants on koormus nii kehale kui vaimule, eeldades ettevalmistusi ja planeerimist ning mõnel määral julgust valida liikumiseks piltlikult öeldes rohtunud ja veel sissetallamata teerada.

Huvitavamaid küsimusi kogu ettevõtmise juures ongi ehk motivatsiooniküsimus: miks tahta veeta nädal aega sõudeergomeetril kilomeetreid kogudes? Võib vast tunduda põnev treenida järjest tund, kaks tundi, kümme tundi, lausa kakskkümmend neli tundi – aga milleks istuda ergomeetril nädal aega järjest?

Üks variant on küsida vastu läbi eituse: aga miks mitte?

Miks ei peaks end keskmisest raskema ülesandega proovile panema ja miks ei võiks inimene tundma õppida oma võimete piire ning võimalikke reaktsioone rasketes olukordades? Puutudes kokku tundmatu ning mahuka ülesandega kipume sageli ülesande tähtsust võimendama ning muserdame ennast pelgalt mõtlemisega, jõudmata tegevuseni. Tagasi vaadates tunduvad varem kaalukana tundunud ettevõtmised mõnikord üsna tavapärased või vähemasti küllaldaselt jõukohased ning see lahknevus alles eesseisva ja juba tehtu tähtsustamises on sageli takistus, mis hoiab meid tagasi uusi asju proovimast ning suurelt unistamast ja julgelt planeerimast. Kleebime ülesandele automaatselt sildi „suur ja vastutusrikas”, selle asemel, et jagada tervikülesanne väikesteks osadeks ja etappideks ning asuda tegutsema „päev korraga”, end protsessi käigus terviku mahust liigselt häirida laskmata.

Minu jaoks oli sõiduga võrdväärselt suur seiklus sõidu planeerimine. Üks mu eeskuju, olümpiavõitja Sir Steve Redgrave on suurt tähelepanu pööranud visualiseerimise efektiivsusele – millekski valmistumisel on tavalise harjutamise kõrval vähemalt sama oluline see üritus eelnevalt vaimusilmas läbi teha ning kujutada ennast konkreetsesse võistlusolukorda koos kõigi üksikasjadega. Näiteks kujutada ette – kui olen veetnud ergomeetril päeva, kaks päeva, kolm päeva, siis millised mõtted võiksid tekkida, millised soovid, millised tujud, mida võiksin tahta süüa, mida teha sõidupauside ajal. Kui need vastused eelnevalt valmis mõelda, siis sõidu ajal on tunduvalt lihtsam tegeleda üksnes meetrite kogumisega ning ootamatuste välistamisel on ka madalam ka ärevuse ja hirmu tase võimalusest, et miski võiks määravalt takistada ülesande täitmist ning sundida üritust katkestama.

Ettevalmistusperiood jäi tegelikult äärmiselt lühikeseks, kuid suurest soovist kannustatuna valmis siiski toimiv tegevuskava ning nende paari kuu jooksul mobiliseerisin end sedavõrd, et kavandatud sõidunädalaks jõudsin nii emotsionaalselt kui füüsiliselt saavutada vajaliku vormi ning jõudsin parasjagu valmis ka logistiliste ja tehniliste ettevalmistustega. Jaanuar oli oli olnud võistluskuu, seega veebruaris pigem taastusin ning jälgisin taastumise iseärasusi, kuna suure pingutuse puhul ei lõpe üritus kohe finišijoonel, vaid alles taastumisperioodi järel. Käisin spordiarsti juures, et kontrollida üle tervisenäitajad ning mitte seada oma tervist ohtu – koormustesti näitajad olid väga head ning see lisas enesekindlust ja meeldivat ootusärevust. Märtsi alguses olid treeningud peale üleminekufaasi uuesti suurema koormusega, märtsi lõpus treenisin taas vaid tavakoormusel, et energiat koguda ning säilitada väsimuse ja treenituse õiget balanssi. Nädal enne üritust võtsin töölt puhkuse, et rahulikult läbi mõelda sõidukava ning algava nädala pingeline päevaplaan, see endale omaseks teha ning saavutada valmisolek nädala jooksul maksimaalselt panustada, teades, et kui kõik plaanipäraselt kulgeb, on nädal hiljem võimalik pingutuse vilju maitsta. Juba varakult olin vaadanud üle vajaliku spordivarustuse, kindluse mõttes väga mitmed komplektid – treeningsärgid ja retuusid, spordipesu, botased. Samuti oli kokku pandud põhjalik esmaabipakk, olemas joogipudelid ja spordijoogid ja koostatud toidunimekiri.

Eelviimasele päevale enne ürituse algust jäi algava nädala toiduvarude hankimine – see toidureserv sai igati rohke ning kohe oli üks mure vähem, et vähemalt nälg kallale ei kipu! Kuna eelnevalt olin pööranud tähelepanu tervislikele toiduprotsjonitele, süües vähemalt kord päevas sooja sööki ning liha ja piimatooteid, siis sõidunädala jooksul sain mõnel määral lasta selle tagavara kulul liugu. Miljoni meetri sõidu ajal tarbisin põhiliselt vedelikku, peamiselt spordijooki. Ühe poolmaratoni (21097m) jooksul kulus keskmiselt umbes 500ml vedelikku. Sõidupauside ajal sobisid turgutuseks peamiseks vedelel kujul toidukaubad – maasika ja banaani proteiinijook, samuti rabarberikissell. Kogu nädala jooksul soolase toidu järele isu ei tekkinud ja seda tarvitasin üksnes kohusetundest väikestes kogutes – nii aktiivse liikumisplaani juures tervet taldrikutäit ühekorraga süüa ei oleks jõudnudki.

Eriline tänu:
Rait Merisaar – ettevalmistused, nõuanded ja eeskuju

Tugitiim:
Rait Merisaar, Piret Väljaots, Anneli ja Jüri Ennet, Liisi Toom, Ardi Sažko, Marian Hiire, Eve Külasalu, Rachel Kõllo, Maris Kaurov, Vahur Soosaar

Lisaks soovin meeles pidada ka kõiki neid, kes varem ja muul moel on olnud inspiratsiooniallikaks ning on olnud iidolid, sõbrad, treeningpartnerid, mõttekaaslased ja eeskujud spordis:
Olümpiavõitja Sir Steve Redgrave, David Plumb, Ian Holmes, Tiina Kapten, Rainer Saad, Markel Pärnsalu, Kevin Kriisa, Aleksei Lipintsov, Andres Siiman.

https://www.instagram.com/p/Bg5xLf3gTek/?taken-by=hannaliisa.ennet

Fotod: Hanna-Liisa Ennet´i erakogu

Samal teemal:
Liigume.ee: Tartus on sündimas enneolematu maailmarekord

Concept2 miljon meetri rekordilehekülg

Hanna-Liisa Ennet´i sõidulogi Concept2 keskkonnas

Hanna-Liisa Ennet´i sõidulogi (Instagram)

SÕNUMID INGLITELT: Mida tähendab numbrite 1, 11, 111 ja 1111 nägemine. LOE, millise sõnumi ingel soovib sulle läbi numbrimaagia jätta!

NordenBladet.ee

aprill 5, 2018

NordenBladet – Kas olete märganud viimasel ajal, et teie silm jääb seisma numbril 1 või selle kombinatsioonidel? Neid märke ei näe te niisama, neil on palju suurem tähendus teie tuleviku jaoks. Märke läbi numbrite saadavad teie enda kaitseinglid – nad valvavad teid ning neil on oskus teie mõtteid ja tähelepanu suunata. On inimesi, kes oskavad märgata inglite poost saadetud märke ent paljud ei pane neid tähele või ei oska tõlgendada. Kui te neid numbreid näete, siis olge õnnelik – teie kaitseinglid on teie kõrval!

Maagiline sõnum läbi numbrite 1, 11, 111 ja 1111

Mida rohkem te numbrit 1 näete, seda tugevam on sõnum ja seda lähedamal on see prohvetlik ettekuulutus, mida teile öelda üritatakse.

Numbri 1 pidev nägemine viitab sellele, et te ei tohiks alla anda, peate võitlema olukorraga, mis teile on antud. Olete eluetapis, kus mingis aspektis võib tunduda, et asjad on niiöelda segamini. Number 1 toob lootust ja näitab, et asjad muutuvad paremuse poole.

Numbri 11 pidev nägemine viitab sellele, et teie ellu saabub peagi uus periood. Olgu siis selleks perioodiks uue suhte algus, uus töökoht, lapse sünd või parem tulevik. Igatahes kõik ühed on alati positiivsed ettekuulutused. Number 11 nägemine annab mõista, et olete hakanud mingit rasket perioodi seljataha jätma ning teie teele tulevad uued võimalused. Inglid soovivad anda teile sõnumi, et hoiaksite end optimistlikuna ja ei laseks ühelgi negatiivsel asjal end kõigutada. Peagi saabub teie ellu palju valgust ja positiivsust.

Numbri 111 kombinatsioon viitab, et teie ellu on toodud “keegi” ehk inimene, kes aitab teil edasi astuda parema tuleviku poole. Märgake inimest, kes soovib teile head, osake näha positiivsust uute inimeste suhtes või kaugest minevikust tagasi tulnud hingede suhtes. Number 111 annab märku, et täna võib keegi teie kõrval olla, kes tuleb abistama, õpetama ja looma teed parema tuleviku jaoks.

Numbri 1111 nägemine on ilmselge märk, et olete jõudnud punkti, kus elu hakkab võtma pöördkäiku. Kõik muudatused, kõik vihjed, mis elu pakub tuleb vastu võtta. Ärge nüüd magage maha võimalust, mis teile parema tuleviku jaoks antakse. Olge tark ja analüüsige läbi kõik olukorrad, ärge kartke riskida. Põhiliseks märksõnaks on see, et te ei tohi vaadata uusi võimalusi läbi hirmu, vaid minge niiöelda positiivselt tundmatusse. Kui näed numbrit 1111 siis mõelge oma soovidele – kui need soovid tulevad südamest ja armastusest, siis võivad need väga suure tõenäosusega täide minna. Aga ärge unustage, inglid teevad hästi vahet südamesoovil ja ahnusel.

Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) – Nordic Symphony Orchestra

NordenBladet.ee

märts 13, 2018

NordenBladet – Põhjamaade Sümfooniaorkester (PSO), mis loodi Anu ja Kadri Tali poolt Eesti-Soome Sümfooniaorkestri (lühend ESSO) nime all 1997. aastal ja koosnes kahe maa professionaalsetest muusikutest, on sisult ja koosluselt tänaseks väga rahvusvaheline.

Paljud mängijad on tuntud solistide ja orkestrantidena maailma mainekatel kontserdilavadel (Soome Rahvusooper, Covent Garden, Peterburi Filharmoonia, Frankfurdi Ooper, Zürich Tonhalle Sümfooniaorkester, NDR Hamburg, Soome Raadio Sümfooniaorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Londoni Filharmoonikud jne). Neid omanäolisi isiksusi seob ühise nimetaja alla soov leida uus kvaliteet ja väljund klassikalisele muusikale.

PSO alustas läbimurret rahvusvahelisele areenile juba oma esimese heliplaadiga „Swan Flight” (Warner Music/Finlandia Records), tutvustades maailmale Veljo Tormise sümfoonilist muusikat. Plaat on Euroopas ja Aasias saanud kõrgeid hinnanguid, olnud mitmeid kordi kuu plaadiks ning Saksamaal pälvinud auhinna „Echo Classic Award 2003”. Orkestrist ja dirigendist on valminud filme (YLE, ARTE, ARD, Deutsche Welle, Jaapani TV NHK). Orkestri teise plaadiga „Action.Passion.Illusion”, mis ilmus 2005. aastal, jätkas PSO eestlaste portreteerimist (seekord Erkki-Sven Tüür) ja sümfoonilise muusika „uue näo” otsinguid. 2010. aastal ilmus Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Anu Tali esituses Erkki-Sven Tüüri autoriplaadi lindistus, mis tõi muusikasõprade plaadikogusse PSO-le kirjutatud Kuuenda Sümfoonia „Strata” kõrval Topeltkontserdi „Noesis”. Heliplaat ilmus üle maailma koostöös plaadifirmaga ECM.

Oma 10. sünnipäeva tähistas Põhjamaade Sümfooniaorkester 2007. aasta sügisel toimunud debüütidega legendaarses Berliini Filharmoonias ja Müncheni Herkulessaalis. Kavas oli Tüüri Sümfoonia nr 6 „Strata” ja Tšaikovski Sümfoonia nr 6. 2010. aasta kevadel toimusid menukad debüütkontserdid Arvo Pärdi 4. sümfooniaga „Los Angeles” Viini Konzerthausis ja Mariboris. 2011.aasta sügis viis Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdireisile Tallinn–Budapest–Maribor–Bratislava.

2007. aastal alguse saanud kontserdisari „Kohtumispaik Eesti” sai esialgse tõuke mõeldes Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Erakordse publikuhuvi ja maailma tähelepanu võitnud kontserdid jätkuvad tänaseni, tuues igal aastal Eestisse sadu maailma tippmuusikuid. Põhjamaade Sümfooniaorkester kutsub aasta aastalt külla maailma muusikalavade säravaimaid tähti – uue generatsiooni geniaalseid muusikuid, kellest on saanud orkestri sõbrad. 2008. aastal esines Põhjamaade Sümfoonikutega viiuldaja Renaud Capuçon, seejärel kohtuti maailma kahe kõige tähtsama konkursi – Saksa telekanal ARD ja „Praha Kevad” võitjatega – Ramón Ortega Quero ja Kalev Kuljusega. Jaanuaris 2009 soleeris orkestriga trompetitäht Sergei Nakariakov. 2009. aasta kevadel esines Põhjamaade Sümfooniaorkester koos oma sõprade – Carolin ja Jörg Widmanni, legendiks kujunenud vanameister David Geringase ja pianist Marko Martiniga. 2009. aasta sügisel sai alguse viljakas koostöö Eesti pianist Mihkel Polliga, kellega koos on Põhjamaade Sümfooniaorkester andnud mitmeid kontserte nii Eestis kui ka mujal maailmas. Märkamatult on saanud Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdisarjast „Kohtumispaik Eesti” liikumine, mis kaardistab Eestit olulise kultuuripaigana maailmas.

Põhjamaade Sümfooniaorkestri 20.juubelikontsert
Galakontserdil „20 AASTAT HILJEM“ astusid koos Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja dirigent Anu Taliga lavale tuntud solistid, orkestri sõbrad läbi aegade:

AIN ANGER (bass, Eesti), SERGEY NAKARIAKOV (trompet, Israel), SERGEY DOGADIN (viiul, Venemaa/Austria) , SERGEY GIRSHENKO (viiul, Venemaa), IVARI ILJA (klaver, Eesti), MIHKEL POLL (klaver, Eesti), ADOLFO GUTIERREZ ARENAS (tšello, Hispaania)

Rahvusvaheline Põhjamaade Sümfooniaorkester koos peadirigent Anu Taliga ootab Teid oma 20. juubeli galakontserdile, kus esinevad orkestri parimad sõbrad maailma ja kodu lavalaudadelt. Ühtlasi soovib orkester Teile Head Uut Aastat 2018 ning juhatab sisse Eesti 100. sünnipäeva-aasta.

Eestis 20 aastat tagasi sündinud, Anu ja Kadri Tali loodud orkestrist, on saanud nii kodus kui võõrsil armastatud kollektiiv, mida välisajakirjandus on võrrelnud rokkgrupiga. Anu Tali käe all jätkab orkester maailmalavade muusikaliste leidude, säravate muusikutest sõprade tutvustamist Eesti publikule.

Põhjamaade Sümfppniaorkestri (Nordic Symphony Orchestra) tegemiste ning kontserditega saate end kursis hoida nende ametliku kodulehekülje ning FB lehe vahenduse.

________________________________________________
ANU TALI

Anu Tali (sündinud 18. juunil 1972) on eesti dirigent.

Anu Tali õppis aastatel 1979–1987 Tallinna 3. Keskkoolis, aastatel 1987–1991 Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1991–1996 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias ning täiendas end samal ajal Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisprofessori Jorma Panula käe all. Aastatel 1998–2000 stažeeris ta Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja Leonid Kortšmari juhendamisel.

Ta on Eesti-Soome Sümfooniaorkestri asutaja ja dirigent. See orkester, mis esineb 1997. aastast, on Anu Tali juhatusel esinenud kontserdisarjadega “Maailma muusikalised pealinnad”, “Inimene”, “Sümfoonia”, “Musica Grande”, “Kirg või Kannatus” ja “Á la Russe”.

Anu Tali on Vanemuise teatri dirigent.

Ta on juhatanud ka teisi Eesti orkestreid ning T?ky? Filharmoonikuid, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestrit, Lahti Sümfoonikuid, Bratislava Soliste ning mitmeid teisi orkestreid Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal, Brüsselis ja Viinis.

Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Koos ESSO-ga nägi ilmavalgust debüütplaat “Luigelend” (Warner Music/Finlandia Records), mis tõi Anu Talile maineka auhinna “Echo Classic Award 2003” ja aasta parima noore muusiku nimetuse. 2005. aastal avaldati heliplaat “Action. Passion. Illusion” ning Anu Tali käis kontsertidega Jaapanis, Rootsis, Austrias, Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides.

Anu Tali abiellus 2014. aastal Hendrik Aguriga. 29. aprillil 2015 sündis neil poeg. Juulis 2016 sai teatavaks, et nende kooselu on lõppenud.

Tema kaksikõde Kadri Tali on muusikamänedžer, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor 21. märtsist 2011. Nende ema Anne Tali on Tallinna Ülikooli matemaatika emeriitprofessor.

_________________________________________________

KADRI TALI

Kadri Tali (sündinud 18. juunil 1972) on Eesti muusikamänedžer ja -produtsent.

Ta õppis aastatel 1979–1987 Tallinna 3. Keskkoolis, aastatel 1987–1991 Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1991–1996 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias koorijuhtimise erialal.

Ta oli aastatel 1991–1992 tegev Eesti Raadio noortesaadete toimetuse uudistereporterina. Aastatel 1992–2002 töötas ta kooristuudio Ellerhein dirigendina. Aastal 1996 algatas ta Mittetulundusühingu Hea Muusika Seltsi ja on selle tegevjuht. Aastatel 1997–2005 oli ta Eesti Kontserdi projektijuht. Aastal 1997 lõi ta Põhjamaade sümfooniaorkestri, on selle mänedžer ja produtsent. Aastatel 2005–2006 oli ta Kremerata Baltica mänedžer. Aastatel 2005–2011 oli ta Tali Management OÜ tegevjuht ja juhatuse liige. 21. märtsist 2011 kuni jaanuari lõpuni 2015 on ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor. Seejärel alustab ta Soome Rahvusooperi ooperikoori direktori ametikohal.

Tema abikaasa on Martin Lehtonen. Neil on kaks poega: vanem poeg on sündinud aastal 2006, noorem poeg aastal 2009. Tema kaksikõde Anu Tali on Vanemuise teatri dirigent. Nende ema Anne Tali on Tallinna Ülikooli matemaatikaprofessor.

Allikad: Wikipedia, NordicSymphony.com, Piletimaailm, Eesti Muusika Infokeskus

SEE TÄHEMÄRK on oma iseloomult kõige kahepalgelisem

NordenBladet.ee

märts 2, 2018

NordenBladet – Kõik kaksteist tähemärki on erinevad ja seda nii oma loomuselt kui ka nägemuselt elust – kes peab olulisemaks karjääri, kes perekonda ning kes eelistab lihtsalt ilma kohustusteta läbi elu kulgeda. Kui aga rääkida märkide iseloomust, siis milline neist on kõige kahepalgelisem ehk siis valelikum?

Selgub, et selleks on Kaksikute märgi all sündinud inimesed. Kaksik ei ole oma loomuselt halb inimene, ta tahab küll head, ent alati ei kuku see hästi välja ning tihtipeale räägib ta enne kui mõtleb ja siit probleemid alguse saavadki.

Kaksikute märk armastab klatšida ja ta teeb seda ilma mingi süütundeta – see aga tähendab, et kui ta sinuga koos olles klatšib teisi, siis teistega koos olles katšib ta sind.

Valetamine on tema jaoks imelihtne ja ta teeb seda lausa nii tihti, et alati ei taipa ta isegi, et on just valetanud, kuid taas kord tasub meenutada, et ta ei tee seda kunagi paha pärast.

Õnneks ei tähenda “kahepalgelisus” Kaksikute puhul sugugi, et tegemist oleks halva inimesega – pigem on see märk lihtsalt meeletult kiire mõtlemise ja veel kiirema rääkimisega. Ja just siit tuleb ka nende üks imeline iseloomujoon, mida tasub kõrgelt hinnata:

Kaksik oskab sind hetkega naerma panna ja tuju tõsta.

Ta on loomult uudishimulik, sotsiaalne ja nutikas ning suudab igas olukorras leida huvitava vaatenurga või uue teema, mis muudab hetke kergemaks. Kui Kaksik õpib oma sõnu natuke rohkem valima, võib temast saada mitte ainult seltskonna säde, vaid ka väga truu ja toetav kaaslane – inimene, kellega ei hakka kunagi igav.

Allikas: Ohmygossip.fi

Gröönimaa – maailma suurim saar + LISATUD VIDEOD!

NordenBladet.ee

veebruar 19, 2018

NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar, mis asub Põhja- Ameerika ja Euroopa vahel. Geograafiliselt kuulub see saar Põhja-Ameerikasse, aga poliitiliselt ja ajalooliselt pigem Euroopasse. Ülejäänud põhjapoolkera maadest erineb Gröönimaa selle poolest, et on siiani kaetud peaaegu täielikult mandrijääga. Seal on endiselt jääaeg, mis mujal põhjalas lõppes juba ligi 10 000 aastat tagasi.

Geograafia
Gröönimaa (Taanile kuuluv autonoomne territoorium) pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale.

Gröönimaa kõige lõunapoolsem punkt, Nunap Isua (Kap Farvel), asub laiuskraadil 59° 47´ , mis asub peaaegu samal laiusel kui Tallinn. Vaid 730 kilomeetrit Põhjapoolusest asuv Kap Morris Jesup (83° 39´ ) on saare kõige põhjapoolsem punkt. Muudest Gröönimaa strateegilistest mõõtudest tuleks ära mainida, et suurim pikkus põhja-lõunasuunas on 2670 km ja suurim laius ida-lääne suunal on 1200 km. Saare kõrgeimad mäed asuvad idarannikul Gunnbj¸rns Fjeld (3693 m) ja Mont Forel (3360 m).

Ilmastik
Gröönimaa ilmastiku muudab arktiliseks sisemaa mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Põhja-Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on sademete hulk üsna vähene. Lõuna-Gröönimaal on valitsevaks madalrõhkkond, mis põhjustab sademete suure hulga aastaringselt. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC.

Idaranniku tingimusi mõjutab oluliselt Ida-Gröönimaa merehoovus, mis toob jahedat vett ja suuri jäämägesid pooluse aladelt mööda rannikut lõunasse. See põhjustab ka suuri takistusi mereliiklusele. Samad probleemid on ka Lõuna-Gröönimaal, aga läänerannikul on tänu soojema veega Lääne Gröönimaa hoovusele meri avatud ja laevatatav peaegu aastaringselt. Disko lahest põhjapoole meri on jäävaba vaid suvekuudel, mid enam põhjapoole, seda lühemaks jäävaba aeg jääb.

Loomastik
Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike.

Taimestik
Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne.

Rahvastik
Gröönimaal elab umbes 56 000 inimest. Asustustihedus on 0.026 elanikku ruutkilomeetrile, 0.14 kui sisemaa mandrijääd ei arvestata. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist.

45 000 inimest elab linnades. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulad on veel : Qaqortoq, Maniitsoq, Sisimiut, Aasiaat ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel.

Vaata ülevaadet Nuukist – Gröönimaa suurimast linnast:

Ajalugu
Esimesed asukad tulid Gröönimaale läänest üle jäätunud Davise väina umbes 4500 aastat tagasi. Saabusid ja lahkusid. Sama kordus veel neljal korral järgmise kolme tuhande aasta jooksul ja nii olid Idependence-, Saqqaq- ja Dorset- kultuurid jätnud oma jäljed praeguseaja arheoloogidele kaevamiseks.

Lõpuks, umbes aastal 1000 saabus läänest Thule-rahvas, kes seekord purjetas üle avamere. Nad asustasid suure osa Gröönimaast ja jõudsid isegi idarannikule. Suurt osa Gröönimaa praegusest rahvastikust peetakse Thule-rahva järeltulijaiks.

Samaaegselt jõudis Gröönimaale veel teinegi seltskond maadeavastajaid. Nimelt viiking Erik Punane, kes oli maalt välja saadetud, purjetas koos oma kaaskonnaga 985 aastal Skandinaaviast läbi Islandi Gröönimaale. Erik Punane on mees, kellelt Gröönimaa sai oma nime.

Esimesed Gröönimaa ületused
Kohalikud eskimod ei üritanudki sisemaad uurida, nende arvates elasid seal pahad hinged. Eurooplased olid need, kes lootsid sisemaal leida seninägemata rikkusi.

Aastal 1728 saadeti Taanist Claus Paarss Gröönimaad ületama “maksku mis maksab” ja samas oli tema ülesanne ka otsida võimalikke rikkusi. Esimene retk lõppes juba paari tunni pärast, kui ta oma hobustega hiiglasliku jääprao äärele saabus. Järgmine aasta ta üritas uuesti, kuid kuna 3 päeva jooksul ei näinud ta muud kui ainult tühjust, siis pööras ta tagasi.

Nädalase retke sisemaale tegi ka kohalik kaupmees Lars Dalager aastal 1751, kuid kehva varustuse ja halva ilma tõttu pööras ta samuti tagasi.

Kuna rikkusi ei leitud ei tundnud liustiku ületamise vastu järgmised 100 aastat keegi huvi. Pärast seda üritasid uuesti nii taanlased, rootslased kui norralased ja ka koos eskimodega ning ka ameeriklane R.E. Peary (hilisem põhjapooluse esmavallutaja), kuid keegi ei jõudnud kaugemale kui paarsada kilomeetrit rannikust. Lõpuks 1888 aasta suve lõpul õnnestus norralasel Fridtjof Nansenil koos oma 5 liikmelise rühmaga jääliustik ületada.

Vaata ka:

Avafoto: Gröönimaa, NordenBladet
Rohkem infot Gröönimaa kohta leiate SIIT

1...484950...52 Page 49 of 52